on suurima ülderikaaluga. Suurimad tootjad. Import riigid Toodang(2012),to Osakaal(20 Riik Import (2014/2015), Riik nnides 12)% tonnides Hiina 9 600 000* 14,3 Türgi 18 304,16 USA 6 661 820 9,9 Poola 1 563,16 Itaalia 5 819 010 8,7 Moldova 668,22 Prantsusma 5 338 512 8,0 Itaalia 533,88 a Hispaania 5 238 300 7,8 Peru 247,37 Türgi 4 275 659 6,4 Kreeka 209,02 Tsili 3 200 000* 4,8 LAV 196,78 Argentiina 2 800 000* 4,2 Egiptus 102,92 Iraan 2 150 000* 3,2 Hispaania 74,19 LAV 1 839 030 2,7
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil...
sõitjast. Veldeman oli selleks ajaks saavutanud juba palju poodiumikohti, ning nagu ütles ka üks sõitja Brand: ,,Veldeman kuulub kindlasti Euroopa viie parima hulka." Aastal 1937 sõitis Veldeman kaasa ka ühel maailma kuulsamal võistlusel, mille nimeks oli Rootsi GP Saxtropi ringrajal. Sõitma olid tulnud üle kogu maailma kõvemad sõitjad, nende hulgas ka maailmameister Jimmy Guthrie. Võistlejad pidid läbima kokku 338 kilomeetrit. Kokku oli stardis 58 võistlejat ning pealtvaatajaid oli üllatavalt palju 160 000. Eestlast tabas seal väike õnnetus, kui seitsmendal ringil purunes ta klapi vedru ning selle parandamisega läks tal viis minutit. Kui sellist viperust poleks juhtunud oleks ta võinud saavutada isegi viienda koha. Hinnati väga tema vastupidavust. Üks tragöödilisem sõit toimus aastal 1937 Pärnus. Kuna tee oli väga auguline
HP PSC 1500 seeria printer-skanner-koopiamasina dokumentatsiooni analüüs 1. Loetle, missugustest osadest koosneb kombainseade HP All-In-One. 2. Kust on võimalik leida teavet kombainiseadme seadistamise ja kasutamise kohta ? 3. Missugused on soovitavad paberid seadme kasutamisel ? 4. Missuguseid pabereid tuleks seadme kasuutamisel vältida ? 5. Kirjelda, kuidas toimub 10x15 cm fotopaberi seadmesse asetamine ? 6. Mida tuleks teha paberiummistuse vältimiseks ? 7. Mida on võimalik teha kasutades PictBridge liidest? Kus see kontakt seadmel asetseb ? 8. Loetle ja kirjelda, missugused on seadme kolm paljundamise kiirust ja kvaliteeti mõjutavat sätet ? 9. Kirjelda, kuidas toimub dokumendi skaneerimine (tegevused, menüüd, käsud/korraldused) ? 10. Mida tuleb teha skaneerimise peatamiseks ? ( 2 võimalust) 11. Milleks kasutatakse tarkvara HP Image Zone ? 12. Loetle, missuguseid tindikassettide tüüpe on võimalik kasutada selles HP...
Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka 1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus) Ajalugu on lugu inimeset. See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni. Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid. 2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud: Arheoloogia (ehk muinasteadus) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud. Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid) Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondli...
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemise...
Hellenism (4.-1. saj eKr, 338-30 eKr) 1. Aleksander Suure vallutusretked (336-325 eKr), vt atlas lk. 33 vallutas Päsia ja jõudis Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõimu alla 1) tähtsus · Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid · Erinevused kreeklaste ja makedoonlaste endi vahel kadusid võõrsil peagi ja nad sulasid ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elnikkonnaks · Ajavahemikku Aleksander Suure vallutusest 4. sajandil eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 1. sajandil eKr nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks · Panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maai...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond ÜLEVAADE INDONEESIA PUIDUKAUBANDUSEST JA SEDA MÕJUTAVATEST TEGURITEST Referaat õppeaines Metsanduslik ettevõtlus ja metsatoodete turundus Juhendaja: lektor Priit Kask Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 1Ülevaade indoneesia metsadest...................................................................4 2Puidukaubandus........................................................................................... 6 2.1Eksport ja import.................................................................................... 7 3Illegaalne raie ja metsade vähenemine......................................................10 Kasutatud kirjandu...
4% 27% 2% 21% 7. 16 : 7 , - 14 (27%). (21%) Coca-Cola (15%). 2.2 1. . C 2- ( 100 ) - «Coca- 338 150d Cola» - 10,6 E330 160 7,5 - 331 211 110 «Fanta» 300 954 201 307 7,0 330 -
g s g s g tume vormileib 70 7 4,9 1,6 1,12 35,9 25,13 188 131,6 Taluvõi 10 0,8 0,08 82 8,2 1,3 0,13 661 66,10 suhkur 13 0 0 0 0 99,9 12,987 404 52,52 rõõskkoor meier 35% 25 2,2 0,55 35 8,75 3,1 0,775 338 84,5 jõhvikas värske 50 0,4 0,2 0,2 0,1 3,4 1,7 17 8,50 melissi leht 2 kokku 170 5,73 17,22 40,72 343,2 Energia: 343,2 kcal Valgud: 5,73 g Rasvad: 17,22 g Süsivesikud: 40,72 g 5.Toorainete tellimine tume vormileib 0,078 Või 0.0065 0.010
Saadi aru küll rahvusliku ühtsuse saavutamise vajadusest, kuid ükski Kreeka riik ei suutnud seda teostada. See avas aga soodsa võimaluse Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Selle kuningas Philippos II sekkus kreeklaste omavahelistesse suhetesse, näidates end nende sõbra ja kaitsjana. Makedoonia peamiseks vastustajaks sai Ateena, kes koos Teebaga moodustasid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu. Kuid 338.a. eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Philippos lasi end kuulutada kõigi kreeklaste juhiks. Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide ja ühtlasi klassikalise ajajärgu lõppu. Hellenistlikul perioodil kuulus ülemvõim Kreekas Makedoonia valitsejatele. Tuntum neist oli Philippos II poeg Aleksander Suur, kes vallutas mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi
õpilane ise mõistmiseni jõuda, tugineda tuleks keskmise jõukusega õpetaja võis teda üksnes suunata. Ei kodanikele. pooldanud Ateena demokraatlikku Aleksander Suur oli Vana- Makedoonia riigikorda, anti noorsoo rikkumises kuningas, antiikaja üks kuulsamaid ja ja jumalate salgamises süüdistatuna edukaimaid väejuhte, Aristotelese kohtu alla ning mõisteti surma. kasvandik. 338. a eKr vallutas Chaironeia Platon Sokratese kuulsaim kreeklased, 334326 eKr sõjakäigud õpilane, filosoof, Ateena aristokraat, idamaadesse ning ta vallutusretked olid väga kes asutas Ateenas kooli edukad. Tema surma järel jagunes riik tema Akadeemia. Ta sõnastas oma vaateid poegade vahel kolmeks. dialoogides, milles kujutas Sokratest Herodotos "ajaloo isa", ta tegi 5. saj eKr vaidlemas sofistidega
Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared Läänemeres (176 584 saart), enamus nendest saartest on asustamata. Soomes on läänes järveregioon ( 187 888 järve).Kui sellele lisadaSaimaa, Euroopa suurim järveregioon, saab rääkida Järve- Soomest. Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon, millest suur osa asub Soomes.Lapimaal on metsik ja avar loodus. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosa. Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Pindala: 338 145 km², millest umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad; vähemalt 500 m² pindalaga järvi on umbes 188 000 ja vähemalt 100 m² pindalaga saari meres ja siseveekogudes kokku umbes 179 000. Piirid: Venemaaga 1340 km, Norraga 736 km, Rootsiga 614 km Rahvastik: 5,31 miljonit elanikku; 65% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid
Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks. Ühiskonnas olid nomineerival positsioonil mehed, naised olid poliitilisest ja seltskonnaelust kõrvale jäetud. Võistlushimu leidis ...
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karoliina Tammik(9A klass) E-AINED JA PAKENDID Referaat TALLINN 2011 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi.................................................................................4 Looduslikud................................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaai...
Seeriate ( märgirea osad, mis koosnevad järj
N≤Dkr, siin on 0,16<0,238 ja seega võetakse hüpotees vastu Pikima seeria pikkuse järgi (Lmax = 2) => H
Seeriate arvu jargi ( Ns = 14 ) => H0 14=N
4 Rühma kesRühma dis (yi-yy̅ )^2
63 36.5 1404.5 72.9316
24 37 338 64.6416
5 36.5 1984.5 72.9316
110 3727 210.5048
asisene dispersioon
ine dispersioon
üpoteesi vastu võtmiseks peab F
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Neid on nimetatud ka planeedi sarnasteks taevakehadeks ehk planetoidideks. Sõna "asteroid" tähendab kreekas keeles 'tähesarnane taevakeha'. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad nagu tähedki punktidena, mitte ketastena.Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks.Asteroidide koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse, millest praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired.
Sarnasused: Naistel puudusid kodanikuõigused, meeste eestkoste all Kodanikud said olla vaid mehed kes olid põlisasukad Rahvakoosolekud, osalesid vaid kodanikud, langetati otsuseid Oluline poiste sõjaline ettevalmistus 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 776 eKr, olümpiamängud 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338 eKr, Chaironeia lahing makedoonlaste vastu 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! Teatrid teater sai VKst alguse, tänapäevani kultuurne koht, tõusvad pingiread, tragöödiad/komöödiad, keskmes näiteplats Olümpiamängud samuti tänapäevani oluline sündmus, lisaks meestele nd ka naised, riides; võistlusalad, võitjate nimed nimekirjas, 4a tagant
3. 9. Stardikaptal Sk= Pv + Vv + Mk+ Lk Pv= põhivahendite maksuvus Vv= väikevahendite maksuvus Mk= materjali kulu Lk= liitumistasu(@, telefoniühendused, digitv) Sk= 488 283+6671+1822 + 99=496 875 krooni Ettevõtte alustamiseks vajalik stardikapital on 496 875 krooni. 3. 10. Laenukulu Ettevõtte alustamiseks on vaja 496 875 krooni, millest omaosalus on 56 875 krooni. SEB pangalaenu kalkulaatori järgi kujunes 440 000 krooni laenamisel 10 aasta jooksul intressiga 8% kuumaksuks 5 338 krooni. 3. 11. Muud kulud Ettevõttel on ootamatuteks väljaminekuteks kuu kuludest 2,5% , mille summaks on 580 krooni. 3. 12. Omahind 12 Oh=Kulud: Toodang Kulud= Am/12+Vv/12+Mat+Kk+Sk+Rk+Tt+Lk+Mk+Ki Oh-omahind Am-amortisatsiooni summa(kuu)= 30 618/12= 2 552 krooni Vv-väikevahendid(kuu)= 6 671/12= 556 krooni Mat-materjalide kulu(kuu)= 1 822 krooni Kk-kommunaalkulud= 2 529 krooni
Varude muutus -533 192 -510 000 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 150 670 -137 700 Makstud intressid -440 000 -382 000 Makstud ettevõtte tulumaks 12 -92 000 - Kokku rahavood äritegevusest 2 338 649 767 566 Materiaalse põhivara soetus -4 080 645 -3 821 000 Materiaalse põhivara müük 965 485 128 000 Sidusettevõtete soetus 5 -50 000 - Lühiajaliste finantsinvesteeringute soetus 1 -1 250 000 - Saadud intressid 2 300 2 100
moodustades sellest esimesel sajal päeval 50% ning alates 101-st hüvitise saamise päevast 40% hüvitise saaja ühe kalendripäeva keskmisest töötasust. Väljamakstaval hüvitisel on maksimumsuurus, selleks on Eesti keskmine kolmekordne ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal. Töötuskindlustushüvitist on 2009 aastal võimalik saada maksimaalselt 15725 krooni kuus ja ühe kalendripäeva keskmine töötasu on 338 krooni ja 17 senti seega kolmekordne keskmine päeva töötsau on 1014 krooni ja 51 senti. Hüvitise miinimumsuuruseks on vähemalt sama suur summa kui töötustoetus ja 2009 aastal on see 32 krooni ja 90 senti päevas. TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMISE PERIOOD Töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltub isiku töötuskindlustus staazi pikkusest. · Kuni 180 päeva makstakse hüvitist juhul, kui kindlustusstaazi on vähem kui 56 kuud
105. Praetud omlett 150 12 24 2 290 106. Juustuomlett 150 20 24 2 321 107. Omlett keedisega 145 12 14 2 197 108. Keedetud vedel muna 1tk 5.2 4.9 0.2 68 109. Praetud munad (85 gr) 2tk 10.4 17.7 0.5 209 110. Praemunad (2 tk) praekartuliga 160 11.9 21.6 21.4 338 111. Praemunad (2 ) vorstiga (48 gr) 125 15.9 24.9 1 301 112. Praetud poolsuitsuvorst 50 9.5 19.7 0 222 113. Praetud sardellid 50 7.7 9.7 0.7 125 114. Praetud sealihalõik 50 13.4 16.4 0 207 115. Saslõkk lambalihast 75 19.2 18.2 0 248 116. Kohupiim 200/30 29 45 38 711 avormiroog hapukoorega 117
1. Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomul...
Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust
Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga 5 ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jne. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust
käevõrrud, kõrvarõngad, amulettsõrmused Soengud 500. a eKr N: sõlme keeratud juuksed, pats, parukad, sinjoonid M: pikkad juuksed ja pikk habe, lühikesed juuksed Peakatted petasos, pilos, saccos, stephanie periood Klassikaline Jalatsid rihmadega sandaalid, rikkalike kinnistustega kingad, madalad saapad 338. a eKr Hellenismi periood 168. a eKr VANA-ROOMA Rõivastus: 753. a eKr - indument ja amictus - sesoone riietus - kindad, pontsod, püksid - värviti kangad Kuningate ajajärk
Sulgpall Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist,sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli,sest mängijatevahel on võrk . Sulgpalli ajalugu ulatub üle 3000 aasta tagasi, sellesarnast mängu harrastati juba Antiik-Kreekas ja Egiptuses. Hilisemal ajal Euroopas tunti sulgpalli laste hulgas nimede battledore ja shuttlecock all selles mängus lõid kaks mängijat tillukeste reketitega sulgedega palli edasi-tagasi.Kuni 1887. aastani mängiti Inglismaal sulgpalli Indiast pärit reeglite järgi. Need olid aga inglaste meelest vasturääkivad ja segadusseajavad. Kuna algselt väike sulgpallurite seltskond oli jõudsalt uusi liikmeid värvanud, jõuti 1887. aastal oma klubi (Bath Badminton Club) moodustamiseni. Ühena oma esimestest tegemistest klubi standardiseeris reeglid, tehes need sobivaks inglaslikule mõtteviisile. See tollal väljatöötatud eeskir...
3. ENERGIAMAJANDUS 8 3.1 Soome ja Nigeri energiamajanduse võrdlus 9 1 1.Põllumajandus ja kalandus 1.1 Põllumajandus Riik Soome Niger pindala (km2) 338 14 12 1 268 000 6 Põllumajandusmaa (km2) 27074 2 190 000 6 Põllumaa riigi pindalast (%) 8 3 15 6 Hõivatud inimeste osatähtsus 1.8 5 53 7 (%) Kliimavööde Lähispolaarne ja Troopiline ja parasvöötme okasmets 1 lähisekvatoriaalne 6
käsitöö, kaubandus, meresõit linnriigid Ateena ja Sparta -> ühtset Kreeka riiki ei tekkinud ülekreekalised religioossed keskused 766 eKr esimesed teada olevad olümpiamängud Klassikaline ajajärk 500-330 eKr valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga 5. saj oli Kreeka kultuuri õitsenguaeg Hellenismi periood 330.-30. eKr Kreeka alad oli läinud Makedoonia koosseisu Philippos II alustas Kreeka alade vallutamiseda 338. eKr -> tema poeg A. Suur sai sisuliselt võõrvalitsejaks Demosthenes pidas ägedaid kõnesid Makedoonia vastu 2. saj eKr (146a eKr) langesid Kreeka alad Rooma riigi koosseisu 30 eKr vallutasid roomlased Egiptuse, mis oli hellenistliku maailma viimane vaba piirkond Kreeka kultuur oli sel etapil eeskujuks, mis sest, et oli suurte impeeriumite koosseisus Sõjad: Trooja sõda 12. saj eKr Linn Väike-Aasias, mille vastu kreeklasied läksid sõjakäigule
Vastused igapäevastele küsimustele. Haabneeme: Forenia, 2007. 21 2013. aasta omakapitali rentaablus ehk ROE: 329528+346 656 676 184 Varad ( keskmine )= = =338 092 2 2 167 128 Varade rentaablus ehk ROE= x 100 =0,4943 x 100 =49,43 338 092 2014. aasta omakapitali rentaablus ehk ROE: 346 656+262223 608 879 Varad ( keskmine )= = =304 440 2 2 65567 Varade rentaablus ehk ROE= x 100 =0,2154 x 100 =21,54 304 440 XXX OÜ omakapitali tootlikkuse näitajad on head, aga tootlikkus langemine 2014. aastal üle
Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr
(maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 2 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 5 3 KLIIMA
KONTROLLTÖÖ II KORDAMINE Perioodid ja lühiiseloomustus · Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid. · Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk jumalannasid austati, härja kultus; valitsejaks Minos; periood lõppes vulkaanipurske, maavärinaga. · Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100 e.m.a; tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; matkiti Kreeta kultuuri, ühtne riik puudus ja oli sõjakas; lineaarkiri B; keskus Mükeene...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Jogurtite sortiment erinevate tunnust alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 JOGURT on piimatoode, mille valmistamiseks kasutatakse väga kvaliteetset piima ja vaid jogurtile omaseid mikroobe, mis annavad jogurtile tüüpilise maitse ja konsistentsi. Hapendatud piimatooteid, sealhulgas jogurtit hakati valmistama ning toiduks kasutama 5000 aastat eKr. Elbruse mäe jalamil. Tänaseks on jogurtist saanud üks populaarseim piimatoode kogu maailmas. Menule on kaasa aidanud nii uued suunad toitumises kui ka legendid üle 100 aasta elavatest jogurtit tarbivatest mägilastest. Ka eestlaste toidulaual on jogurt leidnud kindla koha. Mis on jogurtis eriti väärtuslik? Jogurti koostises on valku, rasva, piimasuhkrut ehk laktoosi, mineraalaineid ja vitamiine. Kõik need ühendid on inimorgani...
mõttes kanalitega ühendatud. Järvi on samuti väga palju, väga väikestest kuni järvedeni mägedes.Riigi veevarud on üldiselt head. 20. Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja- Sotimaal (Loch Lomond, Loch Ness) ja Cumberlandis (Lake District). Pikimad jõed: Severn 390 kilomeetrit ja Thames 338 kilomeetrit. 21. Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Jõgede peamiseks toiteallikaks on sademed, kuna Suurbritannia asub merelises kliimas, on seal sademete hulk suur. 22. Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast? Jõgede veetaseme kõikumine on arvetsatavalt suur, sest kevadiste tulvavete ajal ujutab üks suurematest jõgedest Severn pidevalt üle, ka Thamesi jõe veetase küündib väga kõrgele. Suvepoole aga langeb tase taas normaase piirini
03 € 1.20 € 4/28/2013 MiniMart Küpsised 182 342.16 € 2.00 € 4/10/2013 SuperMart Pasta 168 359.35 € 2.30 € 4/24/2013 MiniMart Leib 496 364.13 € 0.78 € 1/20/2013 MegaMart Piim 328 364.47 € 1.20 € 3/23/2013 MegaMart Leib 531 381.54 € 0.78 € 1/26/2013 MiniMart Piim 338 383.70 € 1.20 € 4/8/2013 SuperMart Küpsised 226 404.09 € 2.00 € 3/17/2013 MegaMart Leib 580 416.75 € 0.78 € 3/12/2013 MiniMart Leib 571 419.19 € 0.78 € 3/2/2013 SuperMart Pasta 198 423.52 € 2.30 € 1/25/2013 MegaMart Küpsised 232 424.10 € 2.00 € 2/17/2013 MiniMart Piim 374 424
(maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 5 KLIIMA
mujale viimine ning seda ta ka tegi. Selleks koondab Louis XIV kokku oma ajastu Prantsusmaa parimad arhitektid. Ta lasi ehitada 18 km Pariisist eemal olevasse Versailles'sse lossi kuhu kolisid kuningas ning ta õukond. Sellest sai selleaegse Prantsusmaa keskpunkt. Versailles' lossi ehitati 20 aastat. Seal oli 2000 ruumi, kuid pidi ära mahutama üle 20 000 õukondlase ning veel teenindav personal. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit ja paljud teised. Õukonda asunud aadlikele anti kõlavaid tiitleid ja kõrget tasu kuid sageli tühiseid kohustusi. Näiteks magasid oma kuningaga ühes toas sageli õukonna tähtsaimad aukandjad, et hommikuti ulatada kuningale sõrmeloputustops ning aidata sukki jalga panna. Kuningas armastas meeletult luksust, seda et loss oleks ilus. Rajati imeilus aed, tehti tähetorn, seati sisse raamatukogud
abiellunud. Teos on religioosse alatooniga. Renessansiajastul arvati, et ainult usule pühendudes ja jumalat teenides võib saada õilsaks. Printsess de Cléves arvas, et ta ei ole olnud piisavalt vooruslik ning teda kurvastas see, et ta ei suutnud härra de Cléves'it armastada nii nagu mees oleks väärinud. Ta läks kloostrisse, et oma patte lunastada ning samal ajal vähendada oma enesekahtlusi. Raamat ilmus esimest korda 1678 ning kuigi sellest on möödas juba 338 aastat, leidub teoses jooni, mida saab seostada tänapäevaga. Peale selle võib mõni arusaam olla aja jooksul muutunud. Madame de Lafayette'i ajastul ei arvatud, et õnnelik abielu on võimalik. Kõrgemast soost isikud pandi paari neile sotsiaalselt sobivast staatusest inimesega ning nendes abieludes oli armastus paari vahel harv juhus. Printsess de Cléves pandi samuti paari härra de Cléve'iga, sest tütarlapse ema Madame de Chartres arvas, et see tuleb ainult nende perekonnale kasuks
............................................................................................. ............................................................................................................................... Meditsiinis: ................................................................................................................ ............................................................................................................................... 3. Miks loetakse aastat 338 eKr hellenismiperioodi alguseks ja aastat 30 eKr perioodi lõpuks 338 eKr - .................................................................................................................. 30 eKr - .................................................................................................................... NB! Vaata ,,Maailma ajalugu" lk 71. 14 Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel Sissejuhatus I II III IV
võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega). Loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. Üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Sel sajandil sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakkasid kreeklased müntima hõberaha. Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e
w 96 416 96 384 0 w 8 432 8 416 0 w 80 448 80 456 0 w 112 248 112 216 0 w 40 424 40 392 0 w 128 456 128 440 0 w 592 296 856 296 0 w 856 296 856 264 0 w 856 264 992 264 0 w 600 304 872 304 0 w 872 304 872 400 0 w 872 400 992 400 0 w 600 312 864 312 0 w 864 312 864 408 0 w 864 408 896 408 0 w 896 408 896 504 0 w 896 504 952 504 0 w 952 504 952 536 0 w 952 536 992 536 0 w 792 168 992 168 0 w 792 224 952 224 0 w 952 224 952 304 0 w 952 304 992 304 0 w 600 168 792 168 0 x 338 504 404 508 0 15 F2 = inv B w 616 368 616 96 0 w 616 96 992 96 0 w 624 376 624 232 0 w 624 232 992 232 0 w 992 368 632 368 0 w 632 368 632 384 0 w 640 392 640 376 0 w 640 376 960 376 0 w 960 376 960 504 0 w 960 504 992 504 0 x 1045 335 1057 338 0 10 F2 x 1046 195 1058 198 0 10 F1 x 1044 63 1056 66 0 10 F0 x 1046 469 1058 472 0 10 F3 152 1032 480 1040 480 1 4 0.0 x 580 519 648 523 0 15 F1 = shr A x 132 28 145 31 0 10 B0 x 115 29 128 32 0 10 B1 x 98 30 111 33 0 10 B2 x 82 28 95 31 0 10 B3
Kuna spartat aitasid rahalisel teel Pärslased ehitasid Spartalased endale võimsa laevastiku. Kuna Ateenlasid läksid sõlakäigule Sitsiiliasse ja suurem osa laevastikust hukkus läks sõjaline ülekaal Spartalaste kätte. 405 aastal eKr toimus otsustav lahing Hellospontose väinas. Ateenlased ei valvanud oma laevu ja Spartalased võtsid need endale. Spartalased piirasid Ateenat nii maalt kui merelt ja Ateenlased alisutsidning Sparta võitis sõja. 338. aastal eKr toimus Chaironeia lahing Makedoonia kuninga Philippos II ja Kreeklaste vahel. Philippos II võitis lahingu ja seega allutas Kreeka oma võimu alla. See oli lõpp iseseisvale kreekale ja algas Hellenismi periood (338 133 eKr). Olümpiamängud. Esimesi olümpiamänge peeti arvatavasti aastal 776 eKr. Neid mänge peeti peajumal Zeusi auks. Neid mänge peeti iga nelja aasta tagant. Mänge peeti Elise maakonnas Olümpia nimelises linnas. Iga kord tulid sinna kokku
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
c) Mükeene lõvivärav suurt kivimürakt ja ülal nendele toetuv kolmnurkne kiviplaat, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga d)Mükeene maa-alused kuppelhauad näitavad arhitektuuri arengut e) kujutav kunst jäi põhijoontes Mükeenes Kreetaga samaks f) kõrgel järjel oli tarbekunst (keraamika, kullassepatöö) - Agamemnoni kuldmask(16.saj eKr Mükeenest) II VANAKREEKA KUNST (600 338.a eKr) 1.Kreeka teater a)teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest b)teatrietendused toimusid vabas õhus ning suuremates linnades c)teatri põhiosad: orkestra(hobuserauakujuline väljak), proskenion(väljaku ja skeene vaheline osa), skeene(näitlejate ruum), theatron(vaatajate pingeread) 2.Perioodid a) Arhailine e vana aeg 600-480 eKr b) Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr c) Hiline e hellenistlik aeg 323 ekr 30 pKr 3.Arhitektuur
Vana Kreeka Vaieldamutlult kõige suuremat mõju on kogu tulevasele kultuurile ja kunstile jätnud Vana-Kreeka. 8.-5. saj. e.Kr. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust) Tuntumad filosoofid Sokrates, Aritoteles ja Platon. Arenes meditsiin ja matemaatika. Näiteks tänapäevalgi on kasutatav arstide tõotus Hippokratese vanne, mis on pärit 5-4. saj eKr. elanud kuulsa arsti Hippokratese arstitedlikust raamatust. Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Kreekas kujunenud kirjandus ja teatrikunst on tänapäeva Euroopa alustala. Kreeka täiuslikuks peetava kunsti ja arhitektuuri poole on läbi sajandite e...
Eestlased 963 281 965 808 957 948 946 646 942 526 939 310 Venelased 474 834 478 182 428 360 409 111 406 049 403 925 Ukrainlased 48 271 48 674 39 585 36 929 36 659 36 467 Valgevenelased 27 711 27 843 23 088 21 589 21 363 21 125 Soomlased 16 622 16 513 14 522 13 317 13 027 12 762 Juudid 4 613 4 428 2 864 2 423 2 338 2 275 Tatarlased 4 058 4 126 3 484 3 271 3 246 3 232 Sakslased 3 466 3 053 1 733 1 288 1 250 1 228 Lätlased 3 135 3 127 2 810 2 691 2 658 2 638 Poolakad 3 008 3 018 2 488 2 355 2 324 2 290 Leedulased 2 568 2 573 2 329 2 221 2 206 2 188
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
