r K mm Hg P-h Paur tº C 24,4 297,4 0,00336 689 65 4,174 32,6 305,6 0,00327 617 137 4,920 42,2 315,2 0,00317 550 204 5,318 49,7 322,7 0,00310 483 271 5,602 55,8 328,8 0,00304 416 338 5,823 61,0 334 0,00299 349 405 6,003 66,0 339 0,00295 274 480 6,174 69,7 342,7 0,00292 211 543 6,297 73,5 346,5 0,00289 141 613 6,418 77 350 0,00286 71 683 6,526 80,1 353,1 0,00283 0 754 6,625
ettekujutuse ideaalsest riigist. Aristoteles Platoni õpilane, kel oli lai silmaring. Tegeles nii loodusteaduste, füüsika, loogika, kirjanduse, muusika, ajaloo, riigikorraldusega, moraali ja maailmakorra põhimõtetega. Võttis eelmiste filosoofide- teadlaste ideed kokku ja süstematiseeris nad. Nii kujundas omaenese põhjendatud ja sageli orginaalsed seisukohad. Iseseisvalt lõi loogika. Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 20. Hellenismiperiood Hellenismiperiood algas aastal 338 eKr, mil Kreeka alistus Makedoonia ülemvõimule. Alistumisele järgnes uue Makedoonia kuninga Aleksander Suure sõjakäik (334-326 eKr) idamaadesse. Makedoonia ja Kreeka ühendvägi vallutas enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused. Alistati ka Egiptus. Pärast Aleksander Suure surma puhkesid tema väepealike vahel sõjad, mille tulemusena lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus; 2) Seleukiidide riik; 3) Makedoonia, kelle vahel sõjad jätkusid. Aleksander Suure
6 171 0 6,5 200 0 1 2 3 7 227 7,5 257 8 283 Nõrga happe ekvivalentpunkt: (4, 8,5 310 Mõõtelahuse normaalsus: 0,1035 9 338 Happe hulk: 9,5 367 0,0049 l*0,1035g*ekv/l=0,000507 10 398 Segu 0 399 Segu 0,5 370 500 1 351 1,5 323 450 2 294 400 S/m 2,5 250 350
Pealinn - Helsingi (alates 1812. aastast) Rahvaarv- umbes 5,4 miljonit Soome pindala on 338 430,53 km² Rahaühikuks euro Riigikeelteks on soome keel ja rootsi keel. Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Enamik soomlasi kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ja Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. AUSUS. Tähtis on lubadustest ja kokkulepetest kinni pidada. Ebaausus on soomlase jaoks kõige suurem pahe. TÖÖTAMINE ja USINUS
Ülemvõimu lõpp. Makedoonia tõus Elasid tänapäeva Kreeka riigi põhjaosas. 359-338 a eKr Võtsid üle kreeka keele ja kombed. Kuningas Philippos teine sekkus Kreeka riikide suhetesse. Otsis liitlasi. Ateena vastuseis Makedooniale- Kreeka linnriikide liit. 338 eKr sai liiduvägi lüüa Chaironeia lahingus. Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. Hellenismiperiood 334-326 eKr vallutas Makedoonia kuningas 338-30 a eKr Aleksander Suur (Philippose poeg) Pärsia riigi. Tema vallutusretked panid aluse uuele ajajärgule hellenismiperiood. Pärast tema surma kujunes mitu nn
kangelastest( Herakles, Argo, Helena, Agamemmnon, Achilleus, Ilias, Odysseus). Tume ajajärk( 1100-800 ekr) · Lossid hüljati, kiri unustati, elanikkonna arv vähenes, Kreeka langes peaaegu tsivilisatsiooni eelsele tasemele. · Osa kreeklaseid rändas Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus püsivaks kreeklaste elukohaks. · Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Arhailine( 800- 500 ekr) ja Klassikaline( 500- 338 ekr) Kreeka · 8 sajandil ekr hakkasid Kreekas ilmnema tsivilisatsiooni põhilised tunnused, elanikkonna arv kasvas, tekkisid klassid ja linnad. Taastati sidemed välismaaga. · 8 sajandil algas kolonisatsioon ja selle käigus lahkusid paljud kreeklased ja asusid elama Itaaliasse, Sitsiiliasse ja Musta mere rannikule. Loodeti leida vajaliku metalli ja kuna Kreekas polnud põlluharimiseks palju sobivat maad põlluharimiseks. Lahkunud
490 ekr – Maratoni lahing, ateenlased lõid pärslaste sissetungi tagasi (Dareios I) 480 eKr – pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxese juhtimisel (Termopüülide lahing, Salamise merelahing) 479 eKr – Plataia lahing, pärslased tõrjuti kreekast välja, algas ka nende tagasitõrjumine Väike-Aasia rannikult 478 eKr – loodi Ateena mereliit edasiseks võitluseks pärslaste vastu 4. Klassikaline ajajärk u 500 – 338 eKr 7 Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Poliitilised arengud - valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub periklese valitsusaega - kujunes kaks võimukeskust: A . Lõuna-Kreeka linnriike koondav Peloponnesose liit, juhtivaks jõuks Sparta B. Egeuse mere äärsed linnriike koondav Ateena e
Aleksandri noorus Aleksander sündis aastal 356 eKr. Samal ööl süütas Herostratos Artemise templi Ephesoses. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Pärsia sõjaretk Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse
RWANDA asub Ida-Aafrikas, ekvaatorist vahetult lõuna pool, lähimast sadamast 1600 km kaugusel. Pärast iseseisvumist 1962. aastal on riigi poliitikat mõjutanud rahvuslikud pinged. Pärast presidendi hukkumist lennuõnnetuses 1994. aastal algasid poliitilised ja rahvuslikud vägivallapuhangud, milles hinnangute järgi hukkus 500 000 ruandalast. Üle poole ellujäänutest asustati ümber, paljud varjavad end naaberriikide põgenikelaagreis. Pindala: 26 338 km2 Rahvaarv : 8 807 200 (2006.aastal) Pealinn: Kigali ( 800 000 elanikku) Haldusjaotus: 5 provintsi Riigi keeled: ruanda, prantsuse ja inglise keel Raha ühik: Rwanda frank ( RWS) Riigitähised: RWA, RW 2. 3. Rwanda asub Ida-Aafrika kiltmaa loodeosas. Suurem osa riigi territooriumist paikneb 1500-
ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna mille läbimõõt on 1700 km. Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass Iseloomusta hellenismiperioodi Kreeka ajaloos: Hellenismiperiood on period Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood kesis 338-30 eKr. Toimusid mitmed muudatused riigi ja ühiskonnakorralduses- riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedoonia valitsejad-morarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tehnika arenes. Kultuur- tähtasim kultuurikeskus on Aleksandria, tähtis oli luule, komöödiateater, filosoofid arutasid hingerahu, maa on kerakujuline. Religioon- hakati ennustama taevakehade järgi, horoskoop, uued jumalad- Isis. Sparta : Sparta koosnes neljast külast. Valitseti seaduse alusel.Riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Seal oli üli 30 liikmeline nõukogu(geruusia), sinna kuuluvad liikmed pidid olema üle 60 aastased. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Ülejäänud elanikkkond...
Kasutatud kirjandus.................................................................................... 9 Sissejuhatus Soome Vabariik (Joonis 1) on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga, põhjast Norraga ja läänest Rootsiga. 2 Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome on Euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal ehk temapindalaks on 338 430,53 km². Metsakasvuks on Soomes tingimused üsna erinevad, kuna riigi pikkus põhjast lõunasse on 1100 km ja selle ala peale on kliimatingimused metsakasvuks väga erinevad. Üle 86% maismaast ehk umbes 23 miljonit hektarit on kaetud metsaga, mida on teiste Euroopa riikidega võrreldes kõige rohkem. Soome jaoks on mets kõige olulisem taastuv loodusvara. Joonis 1. Soome asukoht Euroopa kaardil (Internet 2014) 1. Looduslikud tingimused
2. Homerose periood: 11.-9. saj. Tol ajal elas pime laulik Homeros ja ta koostas oma eepose. Kuningas ja kuninganna olid esimesed võrdsete seas. 3. Arhailine periood: 8.-6. saj. Periood, mil pandi alus Kreeka linnriikidele. Tekkisid käsitöö, kaubandus, merendus, rahandus. Hilisemale võimsusele aluse panek. Kreeka kolonisatsioon. 4. Klassikaline periood: 500-338. Mandri-Kreeka suurima võimsuse tipul. Ateenas kõrgkultuur. 338 makedoonlased vallutasid Kreeka. 5. Kreeka Makedoonia koosseisus e. bellenism: 338-146. Idamaade ja Kreeka kultuuri kokkusulamine. Roomlased vallutavad Kreeka. 6. Kreeka Rooma koosseisus: 146 eKr 395 pKr (kuni Rooma riigi lagunemiseni). Kui tekkisid Ida- ja Lääne-Rooma läks Kreeka Ida-Rooma koosseisu. 1453 vallutasid türklased Ida-Rooma ala. 19. saj. võitlesid 1
Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas, kes võtsid varmalt üle kreeka keele, usu ja kombed ning osalesid olümpiamängudel. 4.sajandi keskpaiku sai Makedooniast Philippos II juhtimisel riik, mis kujutas kõigile linnriikidele ohtu. Philippos siiski vältis otseseid sõjalisi kontakte. Paljud kreeklased nägid temas kui kreeklaste ühendajat, teised aga orjastajat. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kes koos Teebaga lõid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu. Aastal 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis ennast kuulutada kõigi hellenite juhiks. See tähendas linnriikide iseseisvuse ja klassikalise ajajärgu lõppu. RIIK JA ÜHISKOND Kreeka polis Tüüpiline Kreeka linnriik oli väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Rahva arv ei ületanud tavaliselt 40 000 piiri, Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhandega olid erandid.
Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr
Laeva pilet Tallinn-Helsingi on 28 € . Helsingis saab sõita bussidega, trammidega ja metrooga. Kui lähed soome tööle siis elamisvõimalusi broneerib ülemus või sa pead ise otsima üüri korteri. 1.1 Riigi üldandmed Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome pindala on 338 430,53 km² (303 892,46 km² maad, 34 538,07 km² siseveekogusid[1]). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome on Euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal.Soome on üsna hõredalt asustatud (kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus), rahvastiku enamik elab riigi lõunaosas. Rahvaarv on 5,4 miljonit, kellest umbes üks miljon elab Suur- Helsingis. Põhiseaduse järgi on riigikeeled soome (2012. aastal rääkis seda
Põlva Ühisgümnaasium Akrobaatika Autor: Tiina Luht Juhendaja: Liidia Petrova Põlva 2008 Akrobaatika Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros -- kõrge; bat -- kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega. Ühes teatmeteoses (1985, ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-Cent Tallinn: Valgus) on akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt: akrobaatika- tsirkusekunsti liik, hõlmab keerukaid trapetsil ja köiel, hobustel ja kaaslaste õlgadel tehtavaid harjutusi, hüppeid, jõuharjutusi. Sai tsirkuses oluliseks alates 18saj. lõpust, hiljem kandunud ka estraadile ja sporti. ...
Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja
religioonidele. Nad võivad olla pisut jõhkravõitu, kuna ei kohane nii kergelt nagu ülejäänud kolm indigotüüpi. Eestis oli 2003. aasta lõpuks sündinud umbes 115 600 indigovärvi auraga last. Lisaks sündis üleminekuperioodil, aastatel 1987-1995, umbes 163 600 last, kelle auras on elemente nii vanast kui ka uue ajastu indigovärvi aurast. Aastal 2004-2007 sündis 59 000 last, kellel oli juba indigo- ja kristallenergia segaaura. Eestis oli 2007.a. alguses 338 300 last kelle aurastruktuur on teistsugune kui nende vanematel, kes ei ole läbinud AuraTransformatsiooniTM. Indigode õppekava seisneb Vaatlus. Grupeerimine, klassifitseerimine. Läbitöötamine, meeldejätmine, kordamine. Võrdlemine, vastandamine. Mõistmine, arusaamine. Arutlemine, hinnangu andmine. Rakendamine. Väljatöötamine. Loomine.
SISUKORD Tallinna Tehnukaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool ÜLESANNE KORTERELAMU PROJEKTI KOOSTAMISEKS õppeaines Arhitektuur projekt I VARIANT 2 Projekteerida kaasaegne mere lähedusse sobiv korterelamu, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala (asukoht on lisatud detailplaneeringu väljavõttel). Hoonealune pind 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone- aluse krundi piirini). Korruste arv 3 (sh. 2 täiskorrust) Kõrgus maapinnast max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani) Tulepüsivusklass TP2 Katus kaldkatus (ühe või kahepoolne) või horisontaalne katuslagi üliõpilase valikul. Elamu projekteerida keldrita. Sõltuvalt plaanilahendusest võivad osaliselt 1.korrusel paikneda panipaigad korteritele. Soovitav on projekte...
2 50 126 94 500 0,252 0,188 3 80 201 150 800 0,25125 0,1875 4 100 251 188 1000 0,251 0,188 5 140 351 263 1400 0,2507 0,1879 6 150 376 281 1500 0,2507 0,1873 7 180 451 338 1800 0,2506 0,1878 Analüüs: 1) Kas katse õnnestus? Põhjenda. Jah, katse õnnestus, sest järgisin hoolega katse käiku ning olin võimeline märkima kõik saadud tulemused tabelisse. 2)Tee graafik, kus ühel y-teljel on kas seisuhõõrdejõud või liugehõõrdejõud ja x-teljel on raskusjõud. 2) Määrake ära kingituse mass. Kui suur see tuli? Te leidsite hõõrdetegurid, nüüd kui te teate seda leidke tundmatu mass
Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr
Logistika II eksami materjal 1) Logistika/tarneahela juhtimise infosüsteemid ja -tehnoloogiad võib jagada neljaks tasandiks: lk 196-197 (Transaktsiooni-) Toimingutoetuse süsteemid. Neid kasutatakse peamiselt efektiivse abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. Integreeritud organisatsioonisüsteemid ehk sisevõrgusüsteemid (intranet). Tegemist on organisatsioonisiseste funktsioonidevaheliste süsteemidega, mis hõlbustavad andme- ja infokasutust ning kommunikatsiooni organisatsioonis (nt raamatupidamine). Informatsioonivahetuse ja jagamise süsteemid ehk suhtevõrgusüsteemid (ekstranet). Kavandatud informatsiooni vahetamiseks ja jagamiseks organisatsioonide vahel (nt suhtlus tarnijatega) Tarneahela juhtimissüsteemid ehk organisatsioonide vahelised infosüsteemid. Need on interneti- või infovõrgustiku põhised süsteemid, mida tarneahela partn...
tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. mida nimetatakse arhailiseks ajajärguks. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed. Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid. Ateena muutus Kreeka majandus ja kultuurikeskuseks. Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion
Richard Johannes Roht Sissejuhatus Sündis 12. Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H.Treffneri eragümnaasiumi, mille pidi aga majanduslike raskuste tõttu pooleli jätma. Töö Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukes Aastal 1930 asus kirjanik T...
Vana-Kreeka Kreeka-Mükeene periood Mükeene ühiskonnas eristusid sõdalasülikud ja lihtrahvas. Eraldi peeti ka orje. Mükeene matmistraditsioonid said olulisi mõjutusi Egiptusest. Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja kaubatehingute kajastamiseks. Minoiline kultuur kujunes ~2000 aastat e.Kr. Minoiline kultuur oli omanäoline ja kõrgtasemeline. Minose kultuuris olid väga tähtsal kohal lossid ja neid ümbritsevad linnad. Tähtsamad keskused olid Knossos ja Mükeene. Kreeklased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. MINOILISE ja MÜKEENE ERINEVUSED Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli kasutusel lineaarkiri. Kreetal kasutatud lineaarkirja A'd ei osata...
ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Sellest perioodist pärineb ka ajalookirjutiste algus, kui Herodotos, ajaloo isa, pani kirja esimese sellelaadse teose "Historia". HELLENISMIPERIOOD 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed. Pärsia kuningas Dareios III
a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased. 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Nad austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle eneste jaoks üle. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Ta oskas Kreeka poliste omavahelistest tülidest kasu lõigata. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur) (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Seejärel läheb tagasi läbi vallutatud alade ja suundub Pärsia vastu. Gaugamela
1999 203 20,3 161 7,93103448 1999 204 40,4 530 13,1188119 1999 207 4,1 50 12,195122 1999 209 3 60 20 1999 213 6,03 61 10,1160862 1999 215 4,8 50 10,4166667 1999 216 21,3 245 11,5023474 1999 218 9 180 20 1999 219 22,52 338 15,008881 1999 221 1,9 60 31,5789474 1999 223 50 225 4,5 1999 224 13,8 152 11,0144928 1999 229 0,8 14 17,5 1999 230 4,7 59 12,5531915 1999 234 3 60 20 1999 237 3 36 12 1999 239 30,4 265 8,71710526
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu asus jumala kuju võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel Geograafilised olud: On mägine ja liigendatud maa ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias paljude poolsaarte ning saartega.Tasandike on vähe. rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks arvukateks ja sõltumatuteks riikideks jagunenud.Pemine riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks ühendus teeks meri. teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeli...
Sõna asteroid tähendab õieti ,,tähesarnane taevakeha" (vanakreeka sõnast (astr) - täht). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki - punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased (kuud), vaieldakse. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri välimised 8 kuud, Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud Uraani ja Neptuuni kuud. Kuidas asteroidid tekkisid
kuningalossid aga olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Seetõttu lasi ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis kogu oma õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Lossis, mis Versailles'sse ehitati oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel aga olid veel teenrid ja teenijannad. Lisaks oli veel lossis 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada ning sukki aidata jalga tõmmata. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Väidetavalt arvati isegi nii, et kui sind polnud õukonnas, siis ei olnud sind olemaski
100g retseptis 100 retseptis 100g retseptis 100g retseptis g Toorjuust 70 7 4,9 1,6 1,12 35,9 25,13 188 131,6 maitsestamata Vahukoor 10 0,8 0,08 82 8,2 1,3 0,13 661 66,10 suhkur 13 0 0 0 0 99,9 12,987 404 52,52 Sokolaad 40 0,5 0,3 0,2 8,57 3,1 0,775 338 84,5 pähklitega Jõhvikad 50 0,4 0,2 0,2 0,1 3,4 1,7 17 8,50 Suhkur 13 0 0 0 0 0 0 404 52,52 Sokolaad 6 kaunistamiseks kokku 170 5,73 17,22 40,72 343,2 Energia. 343,2 kcal Valgud:5,73g Rasvad:17,22g Süsivesikuid:40,72g TOORAINE TELLIMUS TOORAINE ÜHIK KOKKU EELROOG PEAROOG JÄRELROOG
Sel ajal kui latiinid roomlastega kokku puutusid, olid nad ürgkogukondliku korra viimases staadiumis. Juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ja neil olid ühised pühamud. 496 e.m.a. võitsid roomlased latiinide Regilluse järve ääres, 493 sõlmisid nad latiinidega liidulepingu. Latiini linnadel olid väiksemad õigused kui Roomal. 340 e.m.a. alustas latiinide liit Rooma-vastast ülestõusu, mis lõppes 338 latiinide lüüasaamisega. Nende linnadel oli sealtpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (jus sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (90-88 e.m.a.) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 307. 3 Rooma impeeriumis olid Rooma ülemvõimule alistunud rahvad ühed vabakslastutest. Nad eksisteerisid inimeste klassina nad polnud ei orjad, kodanikud ega latiinid. Nad oli alistatud rahvad ning sellega nad ei
HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine maal ● Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km 3. ● 71% Maast on kaetud veega. ● Vee jaotumist saab jagada kaheks: magedad veed ja soolased veed. Veeringed ● Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. ● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks.
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes ...
märts 1990 37. Niger 1 267 000 11 665 937 (2005) Niamey 3. august 1960 km² 38. Nigeeria 923 768 km² 133 881 703 (2003) Abuja 1. oktoober 1960 39. Roheneemesaared 4 033 km² 401 343 (2001) Praia 5. juuli 1975 (Cabo Verde) 40. Rwanda (Ruanda) 26 338 km² 7 954 013 (2004) Kigali 1. juuli 1962 41. Sambia 752 614 km² 10 462 436 (2004) Lusaka 24. oktoober 1964 42. São Tomé ja Príncipe 1001 km² 175 883 (2003) São Tomé 12. juuli 1975 43. Senegal 196 190 km² 10 284 929 (2002) Dakar 20. august 1960 44
Sissejuhatus 18. sajandi keskel kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid. Viimased olid klassitsismiajastu ratsionalistlikele ideaalidele vastavalt üsna rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutu...
Philippos muutis Makedoonia võimsaks riigiks ja laiendas selle piire. Enne Philippos II trooniletulekut koosnes Makedoonia armee peamiselt ratsaväelastest. Philippos pani aluse tugevale, hästi relvastatud jalaväele. Niihästi ratsaväelased kui jalaväelased olid relvastatud pikkade piikidega (6 meetrit), mis olid palju tõhusamad kui kreeklaste lühikesed odad. Philippos rivistas sõdurid uut moodi faalanksisse, mis oli kreeklastega võrreldes märksa parema manööverdusvõimega. Aastal 338 eKr purustas ta Chaironeia all kreeklased ja kavatses seejärel viia kombineeritud sõjajõud Pärsia vastu, kuid nendele plaanidele tõmbas kriipsu peale Philippose mõrvamine vandenõulaste käe läbi, aastal 336 eKr (ühe versiooni kohaselt organiseeris mõrva tema lahutatud naine Olympias, Aleksandri ema). Kindla kavatsuse, laiendada Makedoonia riigi piire itta ja
nende ülikkonna seas levisid kreeka kultuur, keel, kombed. Makedoonia kuninga Philippos II valitsusajal muutus Makedoonia Balkani riikudele ohtlikuks. Philippos ei astunud nendega küll otsesesse lahingusse, olles kellegi liitlane, saades kreeklastelt isegi poolehoidu. Makedoonia peamiseks vastuhakkajaks oli Ateena, eesotsas riigi- ja könemees Demosthenes, kes väitis, et Philippos tahab hoopiski kreeklasi orjastada. Loodi Kreeka liiduvägi Chaironeia, kuid see sai 338 eKr lüüa, millega löppes Kreeka linnriikide iseseisvus ja ka klassikaline ajajärk. Algas hellenismiperiood (§20) §15 Riik ja ühiskond polis kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond oli väike. Linnriiki valitsesid ja ka kaitsejöu moodustasid kodanikud. Kodanikud oli meessoost pöliselanikud, kes suutis oma linnriiki kaitsta. Köik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli ka tähtsaim vöimuorgan. Selle otsust loeti üldjuhul löplikuks
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjal...
(maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 KLIIMA
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hell...
Teised Kreeka riigid hakkasid tasapisi taastuma, Ateena jälle tugevamate riikide hulgas, Liidrikohal Teeba · Pidevates omavahelistes sõdades: Ei saavutanud ükski Kreeka linnriik kindlat ülekaalu, kõik olid koguaeg teineteise vastu, Makedoonlased olid Kreeklaste lähedane sugulusrahvas. 4. saj. sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks. Otsest konflikti välditi, Ateena Makedoonia vastu, moodustus Makedoonia vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr said Kreeka liidu väed makedoonlastelt kõvast lüüa. Philippos II kuulutas ennast Kreeka kongressil kõigi hellenite juhiks. · Mõisted: aristokraatia - parimate valitsus; türannia - ainuvalitsus; demokraatia - rahvavõim; faalanks - tüüpiline Kreeka lahingurivi; akropol - kaljunukile rajatud kindlus; agoraa - koosoleku ja turuplats · Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, nad
Õiguse kasutamine ja kinnipidamine- õiguse vahetu realiseerimise viisid. Nende viiside puhul, realiseerivad õigusnormidest tulenevaid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohutusi, õiguse subjektid vahetult oma käitumises. Nt:Töölepingu seadus paragrahv 23: käesoleva seadusega ettenähtud otsused teeb tööinspektor kahe nädala jookusl, arvates tema poole pöördumise päevast. / o Karistusseadustiku paragrahv 338 lg 1: ...karistatakse rahalise trahvi v kuni kolme aastase vangitusega.-Antudõigusnorm keelab teatud tegevused. Sellest normist tuleneva nõude saab subjekt realiseerida õigusest kinnipidamise teel. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi
ebamugavateks ja vanamoodsateks. · Louis XIV lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. · Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. · Kuningas armastas meeletult luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest.
KRAANA 2007 Diisel 290 11946 KRAANA 2002 Diisel 315 11950 KRAANA 2002 Diisel 260 11950 KRAANA 1987 Diisel 188 12763 KRAANA 1990 Diisel 165 6270 KRAANA 1992 Diisel 213 9572 KRAANA 1994 Diisel 213 9572 KRAANA 1995 Diisel 213 9572 KRAANA 1998 Diisel 213 10964 KRAANA 1989 Diisel 243 12760 SADUL 2013 Diisel 338 10308 SIHTOTSTARBELINE 2013 Diisel 338 10308 FURGOON 1981 Diisel 92 6220 KÜLMIK 1989 Diisel 98 6135 FURGOON 1987 Diisel 114 5940 FURGOON 1987 Diisel 114 6224 KALLUR 1988 Diisel 110 5940 MADEL 1982 Diisel 110 5940 MADEL 1987 Diisel 110 5940 MADEL 1987 Diisel 114 6224 MADEL 1991 Diisel 110 5940
Sekkus vaid ühe või teise riigi liitlasena ning eelistas end näidata hellenite sõbra ja kaitsjana. Osad kreeklsed suhtusid positiivselt Makedoonia tugevnemisesse lootes, et neis saab hellenite ühendaja. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma kaaslinlasi ja kõiki kreeklasi vabaduse kaitsele põhjast kerkiva ohu vastu. Tema sütitavate kõnede mõjul moodustus ulatuslik Makedooni-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. Aastal 338 eKr sai liiduvägi lüüa Chaironeia lahingus. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi jalaskis end kuulutada kõigi hellenite juhiks. Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide iseseisvuse ja ühtlasi klassikalise ajajärgu lõppu.
Hellenismiperiood (kokkuvõte) Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem. vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid
näidendid, mis toodi 15.-16. sajandil lavale, ei ole ainult dramaturgide geniaalsus, vaid erinevate teatrite ja mitmete autorite ühistoodang (Rutter 2008: 337). Teine suund on see repertuaariuuringutes on Harbage'i mudel, mis on ilmselt üle lihtsustatud, kuid siiski on see oluline, sest see rõhutab erinevusi erinevate teatrite vahel ja ütleb, et igal teatril oli enda teatud eripära (McMillin ja MacLean, Rutter 2008: 338 kaudu) - näiteks publik, personal või teatri repertuaar. Viimane mudel on aluseks suurele osale repertuaari kriitikast. Roslyn Knutsoni "Shakespeare'i teatri repertuaar" ("The repertory of Shakespeare's Company") ei keskendu niivõrd kunstilisele lähenemisele vaid pigem kommertslikule: ta ei räägi heade või halbade näidendite kollektsioonist, vaid pigem äristrateegiast, mis viitab taaskord Henslowe' paberitele. Shakespeare'i võttis Knutson kui kommertslikult edukat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
