KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
Lahutused 2004 2005 2006 2007 2008 Jaanuar 272 304 303 331 261 Veebruar 299 319 258 276 262 Märts 454 358 333 314 334 Aprill 349 345 306 314 330 Mai 356 404 338 381 317 Juuni 357 304 300 298 289 Juuli 267 266 304 345 296 August 324 316 346 312 274 September 357 337 313 295 266 Oktoober 367 381 360 343 306 November 407 372 328 289 278
Ajaloo kontrolltöö II perioodid: 1) kreeta-mükeene 2000-1100 a ekr 2) tume ajajärk 110-800 a ekr 3) arhailine periood 800-500 a ekr 4) klassikaline periood 500-338 a ekr (kõige tähtsam periood) 5) hellenism 338-30 a ekr 1)Hetiidid: asusid Väike-Aasiasse hiljemalt II aastatuheande esimestel sajanditel. 1700. a ekr kujunes neil tugev riik, mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa. Lühikese ajaga alistasid hetiidid peaaegu kogu Väike-Aasia ning alustasid vallutusretki Süüria ja Mesopotaamia suunas. Riiki juhtis kuningas kelle kõrval seisis mõjus suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja kaaskondlased moodustasid kiire ja võimsa kaarikuväe.Austasid teiste jumalate kõrval ka mesopotaamia jumalaid Anut, Ead ja Istarit1200 ekr purustasid teadmata sissetungijad pealinna ning riik hävines kiiresti. hetiidid võtsid kasutusele raua ning olid esimesed kes kasutasid hobukaarikuid. 2)Pärsia: vali...
10003∗( 10000−2000 ) 3∗400 [ ) ]=10312 MPa 3 400 Em = 3 − 51∗100 ∗( 4,58−0,99 ) 4∗1000 1000 ( 7. Katsetatava puidu tugevusklass katsekeha paindetugevuse ja elastsusmooduli järgi standardi EVS-EN 338:2009 kohaselt [( ) ] 0,2 150 Ülemineku koefitsent k h =min ; 1,3 =1,08 100 k h∗6∗P∗a 1,08∗6∗27,5∗103∗400
mise lugeda kordaläinuks ja asusin mõõtma. 3. Mõõtsin detaili siseläbimõõdu joonlauaga. 4. Saadud mõõtme järgi valisin mõõteriista passist sobivad piken- dusvardad ning keerasin need mõõtepea ja otsaku vahele (vt tabel). Iga järgnev kruvikukomplekt on eelnevast 13 mm võrra pikem. Mõõte- Kruviku komplekt Mõõte- Kruviku komplekt piirkond piirkond 75 - 88 M+H 338 - 350 M+6+3+1+H 88 - 100 M+1+H 350 - 363 M+6+3+2+H 100 - 113 M+2+H 363 - 375 M+6+3+2+1+H 113 - 125 M+2+1+H 375 - 388 M+6+4+H 125 - 138 M+3+H 388 - 400 M+6+4+1+H 138 - 150 M+3+1+H 400 - 413 M+6+4+2+H 150 - 163 M+3+2+H 413 - 425 M+6+4+2+1+H 163 - 175 M+3+2+1+H 425 - 438 M+6+5+H
Hellenismiperiood Hellenismiperioodil toimusid Kreekas suured muudatused. See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Sellel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander Suure vallutusretked toimusid aastatel 336- 323 eKr. Sel ajavahemikul vallutati Pärsia ja selle piirkonnad. Peale Aleksander Suure surma lagunes aga hiigelriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptuseks, Süüriaks ja Makedooniaks. Selle lagunemise tulemusena tekkisidki hellenistlikud riigid. Aleksander Suure vallutustega kaasnes kreeklaste väljaränne idamaadesse. Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast...
8.00-12.11 Tallinn-Kekava(Läti) 332km 4h 11min 45 min puhkus 12.56-17.22 Kekava-Suwalki(Poola) 363 km 4h 26min 9 h puhkust 15.mai 2015 02.22-6.45 Suwalki-Kock(Poola) 322km 4h 23min 45min puhkust 7.30-12.05 Kock- Dukla(Poola) 289 km 4h 35 min 11 h puhkust 16.mai 2015 23.05-03.29 Dukla-Carei(Rumeenia) 307 km 4h 24 min 45 min puhkust 04.14-8.38 Carei- Seves(Rumeenia) 396km 4h 24min 9h puhkust 17.38-22.13 Sebes-Bukarest(Rumeenia) 336km 4h 35min TAGASI 17.mai. 2015 8.00- 12.35 Bukarest- Sebes 338 km 4h 35min 45min puhkust 13.20-17.40 Sebes- Berettyõüjfalui 287km 4h 20 min 9h puhkust 18.mai.2015 2.40-7.00 Berettyõüjfalui-Tylava 351km 4h 20 min 45min puhkust 7.45-12.35 Tylava-Kock 301km 4h 50min 11h puhkust 19.mai 2015 23.35- 4.55 Kock-Suwalki 321km 4h 20 min 45min puhkust 5.40-10.10 Suwalki-Kekva 365 km 4h 30min 9h puhkust 19.10-23.30 Kekva-Tallinn 332km 4h 20 min
Soome Sisukord Ülevaade Asualad Keel Kultuur Soome hõimuliikumine Huvitav info Kasutatud allikad Ülevaade Pealinn: Helsinki Rahvaarv: 5 429 400 Pindala: 338 400,53 km² Riigikeel(ed): Soome ja Rootsi Usk: Luterlus ja õigeusk Asualad Soome Rootsi Norra Ingerimaa (Venemaal, Leningradi oblastis) Keel Kuulub läänemeresoome keelte hulka Mitmed murded (savo, häme, turu jpt.) Kõige lähedasem viena e. päriskarjala keel Isuri keelt on peetud soome keele murdeks Kultuur 16. sajandil pandi alus soome keelsele haridusele Esimene raamat oli aabits Abckiria
Yleistä Suomesta Suomen virallinen Suomen tasavalta nimitys Viralliset kielet suomi ja ruotsi Hallinto Eduskunta Presidentti Sauli Niinistö Pääministeri Juha Sipilä Suomen naapurimaat Idässä Venäjään, pohjoisessa Norjaan ja lännessä Ruotsiin, Etelässä lähin maa on Viro Pintaala 338 424 km² Asukasluku Minkämaalaisia suomi, ruotsi, venäjä, viro Suomessa asuua? Pääkaupunki ja sen ...
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti t...
Andres Kahu ISESEISEV KODUNE TÖÖ KODUNE TÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: TLI41 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2013 1. AUTO Mark: Volvo Mudel: FM Methanediesel Tüüp: Sadulauto Vedrustus: Õhkvedrustus Mootor: D13C-Gas 460 Töömaht: 12800 cm3 Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 SAF Axle's 13 ton Vedrustus: Pneumatic suspension Gabariitmõõtmed: 13000x2540 Veokasti mõõtmed: Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3
I Vana - Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele mägine, merekaudu kaubandus. lähis-ida kõrgkultuurist võeti õppust. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr), Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr), Arhailine periood (800- 500 eKr), Klassikaline periood (500-338 eKr), Hellenismiperiood (338-30 eKr) 3. Polis Kreeka linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kaljunukile rajatud kindlus), linna keskuseks oli agoraa (koosoleku ja turuplats), linna lähedal põllud ning oliivi ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. 4. Valitsemisvormid - 5. Sparta ja Ateena riigikorraldus · Sparta Aristokraatia, rahvakoosolekul lõplikud otsused ja ametnike valimine. 2 kuningat, 5 efoori (kõrgemad ...
Kodutöö nr 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: Üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*338= 290,68 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,68/(101325 290,68)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 (-2,59) = 35,41 kJ/kg Tunni jooksul ventileeritud õhu maht: w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) Köetava põranda pindala 114,57 ...
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Minose ja Mükeene kultuuride võrdlus. TV 66; 68-69, § 13 Minose kultuur Mükeene kultur Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose Kultuur sai nime kõige võimsama ja tähtsama järgi. lossi järgi. Tundmatu rahvas oli kultuuri kandjaks. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutasid lineaarkirja A, mis on siiani Mükeenlased kasutasid lineaarkirja B, mis on kasutuses. tänaseks desifreeritud. Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid. lossid. Suurim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata. Lossid olid kindlustatud. Lossid...
Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Klassikaline periood: Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" 3
VANA-KREEKA 1. SISSEJUHATUS ❏ Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr – 1000 eKr. ❏ Tume ajajärk, umbes 1100 eKr – 800 eKr ❏ Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr – 500 eKr ❏ Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr – 338 eKr ❏ Hellenismiperiood, 338 eKr – 30 eKr. *Vahemere ruumi on rikastanud Iisraeli riik, Hetiidi riik (tänapäeva Türgi), Meedia riik. *Kreeka asub Lõuna Euroopas Palkani poolsaarel, Vahemere ääres ja teda võib jagada kolme ossa: Põhja-Kreeka, Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka. *Kreekas on palju linnriike ehk poliseid. *Olid a) aristokraatlikud polised- rikkad & võimekad mehed (Sparta) b) demokraatlikud polised- võim rahval (Ateena) c) türanlikud polised- juhil oli anuvõim (türann)
Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just
Poliitilised arengud Kujuneb 2 võimukeskust: -Lõuna-Kreeka linnriike koondab Peloponnesose Liit, mida juhtis Sparta. -Egeuse mere äärseid linnriike koondas Ateena Mereliit/Deelose Liit, mida juhtis Ateena. Esialgu oli tugevam Ateena. Periklese valitsemisaeg (460-430 eKr) oli Ateena hiilgeaeg. Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Sellest ajast alates algab Sparta võimu ajajärk. Umbes 4. saj keskel algas Makedooni tõus. Aastal 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Pärsia valitseja Philippos II kreeklased ja ühendas kogu kreeka/Hellase oma võimu alla. Sellega lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvus.
Rwanda oli ainus riik maailmas, kelle lipul oli riigi nimetuse esitäht. "R" tähistas veel rahvuslikku loosungit "Revolutsiooni (revolution) sünnitatud ja rhvahääletusel (referendum) kinnitatud vabariik (republic)". Ametlikult ei olnud "R" tähe suurus määratletud, kuid eeldati, et see on suur. Punane sümboliseeris revolutsioonis valatud verd, kollane rahu, mis saabus peale vabanemist ja roheline lootust ja usku tulevikku. Faktid Pealinn on Kigali Pindala on26 338 ruutkilomeetrit Riigikeeled on ruanda ja prantsuse Rahvaarv on 9 998 000 (2009. aastal) President on Paul Kagame Rahaühik on frank Rahvaste Ühendus (Commonwealth of Nations) 2009. aastal võeti Rwanda Rahvaste Ühenduse liikmeks. Välislingid Rwanda ametlik koduleht http://www.gov.rw
Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust
Finland Huvudstad: Helsingfors (Helsinki) Invårtal: ungefär 5,5 miljoner invånare Oficiella språk: finska, svenska Statsskick: parlamentarisk republik Statsminister/Premiärminister: Juha Sipilä Presidenten: Sauli Niinistö Flaggan: En vit flagga med ett blått kors Storlek: 338 000 km2 Valuta: Euro Självständighet: 3. januari 1918 MEN nationaldag(!)- 6. December Eksportartiklar: trä, kemikaler, metall, papper Finland: öster om Sverige (och Norge), norr om Estlan, väster om Ryssland Hur kallas landet? Natur? - Tusen sjöarnasland, många öar (ungefär 180 000), renar och älgar, många granit klippor När bor finlandssvenskar? - I Helsingfors, nära Sveriges gräns (piir): Vasa, och Mariehamn (Åland)
Rauno Laht 10b b-rühm Retoorika Antiik-Kreekas Rhetor- kõnemees. Rhetorike- kõnekunst. Vana-Kreekas orjandusliku demokraatia ajal oli vaba kodaniku kõnel oluline tähtsus, sest see võimaldas tolle aja aristokraatial saavutada avalikku lugupidamist ja poliitilist edu. Alates 5.saj. eKr kujunesid välja avaliku kõne põhimõtted. Avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist elamust. Kõnekunsti tähtsus ja õitseng Vana Kreeka tulenes: 1.) Ühiskondlikust korrast- orjanduslikust demokraatiast. · vabal kodanikul oli aega · rahvakoos...
30.a.eKr Octavianus vallutas hellenistliku Egiptuse ja sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. 60.a.eKr Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid triumviraadi. 338.a.eKr Hellenismi perioodi algus./Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule. 753.a.eKr Rooma linna asutamine. 776.a.eKr Hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid. Toimus esimene Vana-Kreeka olümpiamängud. 800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uks...
Peloponnesose sõda 5.saj eKr (431-404 eKr) / Ateena ja Sparta vahel / Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid sealt raha, ehitasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja pidi alla andma. Linna ja selle sadamate kaitsemüürid lõhuti, Mereliit saadeti laiali. / sõda lõppes Ateena lüüasaamise ja alistumisega Makedoonia vallutus Philippos II valitsusajal. / 338 eKr purustati Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud vägi ja Makedoonia alistas kreeka oma ülemvõimule Perikles Ateena riigimees / kujundas ja suunas pikka aega Ateena sise- ja välispoliitikat (460-430 eKr) Aleksander Suur Makedoonia kuningas/väejuht. Vallutas mõne aastaga Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, jõudis Kesk-Aasiasse. Likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Polis tavaliselt elas linnriikides 30-40000 inimest
Hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Philippos II paar aastat hiljem vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi, mis oli üle kahe sajandi neid maid valitsenud. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla,
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...
● Arhailine ajastu algab 1100. a eKr ● Alles 800 a eKr hakkasid kreeklased moodustama linnriike. ● Elanike ülerahvastuse tõttu Kreeklased lahkusid oma esialgsetelt maadelt. Klassikaline ajastu ● 490. ja 480. a eKr püüdsid Kreekat vallutada pärslased. ● Ateenlased saavutasid võidu. ● Sõjad Ateena, Sparta ja Teeba vahel nõrgestasid Kreekat. Hellendistlik ajastu ● Kreeka põhja pool asus väike Makedoonia kuningriik. ● 338. a eKr võitsid makedoonlased kreeklasi. ● Philippose poeg Aleksander viis selle vallutuse lõpule ja liitis Kreeka oma hiigelsuure impeeriumiga. Ateena demokraatia ● Ateena kodanikud osalesid linna valitsemises. ● Alates 18. eluaastast said noored linnakodanikeks ja võisid osaleda rahvakoosoleku istungitel. ● Linnakodanikud võtsid vastu või lükkasid tagasi magistraatide poolt seadusi. ● V sajandi Ateenas eKr olid naised, orjad ja
Asteroidid Karl Eensaar Asteroid · Väikesed planeedisarnased taevakehad · Nimetatud ka Planetoidideks · Tiirlevad orbiidil ümber Päikese · Tuntakse 338 000 asteroidi, koguarv ulatub miljonitesse Kuidas tekkisid asteroidid? · Planeetide tekkimisel üle jäänud ainest 4.6 miljardit aastat tagasi. · Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. · Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. · Heinrich Olbers · Hüpoteetiline planeet Phaeton. Asteroidide uurimise ajalugu · 1. jaanuar 1801 a
Vana-Kreeka kui tänapäeva kultuuri häll Praeguse aja Euroopa ja ühtlasi ka terve maailma kultuur on paljuski pärit vanast Kreekast. Kreeka kultuuri ainulaadsus ja vastuvõetavus maailmale avaldus esimesena hellenismi perioodil. Hellenismi ajastul(338-30 aastat eKr) hakkati mõtlema loogikast ning asju võeti täie tõsidusega. Ühtlasi hakkati mõtlema ka kirjandusele, filosoofiale, meditsiinile ja paljule muulegi. Vana-Kreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegemist on Euroopa vanima kirjandusega. Kirjanduseelne periood koosnes suulisest loomingust. Hiljem hakkati seda ka kirja panema. Teost ,,Historia" peetakse ajalookirjastuse aluseks ning tema loojat Herodotost ajaloo isaks. Herodotose eesmärgiks polnud ajaloo kirja panemine tulevastele põlvedele vaid ta püüdis neid õpetada. Raamat on hindamatu väärtusega tänapäeva teadlastele. See on üheks parimaks sillaks ajalukku. Järgnevad põlvkonnad on võtnud õppust Herodotosest j...
Kreeka riikide vahelistesse suhetesse. Ta 1100-800 Tume ajajärk: püüdis leida liitlasi ning osa kreeklasi kiitis Lossid hüljatud, kiri selle heaks. Ateena seisis sellele vastu ning ununenud, elanikkond 338. aastal sai Ateena eestvedamisel vähenenud. Paljud rändasid loodud Kreeka liiduvägi Chaironeia 2200-2000 kreeklaste Väike-Aasiasse. Suhtlemine lahingus hävitavalt lüüa. esivanemate tung Balkani naabermaadega vähenes, poolsaarele, kuid mitte Kreeta raua kasutuselevõtt. saarele 1875 1250 625 0
Makedoonia tõus (359-338 a. eKr) Makedoonlased olid kreeklastega väga lähedased. Nad hakkasid isegi juba kreeka kombeid ja kultuuri omastama. Makedoonia kuningas Philippos teine tugevdas riiki ja armeed ja hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Ta püüdis end näidata kreeklaste sõbrana ja kaitsjana. Paljud võtsidki ta omaks, kuid kõige kindlamalt seisis talle vastu Ateena. Seetõttu moodustati Ateena eestvedamisel Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu. 338. a. eKr toimus Kreeka liiduväe ja Makedoonia vahel Chaironeia lahing. Kreeka sai lüüa ning langes Makedoonia võimu alla. Hellenismiperiood (338-30 a. eKr) Järgmine Makedoonia valitseja oli Aleksander Suur, Philippos teise poeg. Ta vallutas algul Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid kreeklaste ülemvõimu alla. Tema vallutused panid aluse uuele ajajärgule - hellenismiperiood. Kuid tema
ARUTLUS Kreeka kultuur – miks Euroopa kultuuri häll? Kreeka kõrgkultuur, Euroopa esimene tsivilisatsioon, sai alguse 2000. aastal eKr Euroopa kaguosas Egeuse meres paikneval Kreeta saarel. Kreeka kultuuri arengu saab jagada viieks tähtsamaks perioodiks. Need on Kreeta-Mükeene periood (Egeuse kultuuriperiood) 2000– 1100 eKr, tume ajajärk 1100–800 eKr, arhailine periood 800–500 eKr, klassikaline periood 500–338 eKr ja hellenismiajastu 338–30 eKr. Muistsed hellenid noppisid teadmisi Lähis-Idast ja Egiptusest, kohandasid endale omanäolise kultuuri. Miks võib Hellase kultuuri pidada Euroopa kultuuri hälliks? Tsivilisatsiooni lahutamatu tunnusjoon on kiri. Kreeta saare minoilise kultuuri lineaarkiri A sai alguse umbes 2000. aastal eKr. Kuna kiri on riigi tekkimise eeldus, võimegi Euroopa esmaseks kõrgkultuuriks pidada just minoilist kultuuri. Loodud lineaarkiri (mida tänapäeval ...
· Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. · Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. · U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. · Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). · 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. · Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. · Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...
Hellenismiperiood Kreekas Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi.Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati.
Tema lossis (versailles) oli hiilgav õukonna elu. Seal olid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Aadlikule oli väga oluline olla õukonnas, seal oli suuremad võimalused karjääri tegemiseks. Louis XIV kutsuti Päikesekuningaks. Valitsejad hakkasid huvituma kunstist ja kirjandusest. Tema ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Louis XIV sõjad nõudsid palju raha. Versailles loss - Lossi ehitati 20 aastat , 200 ruumi, 20 000 õukondlast , 338 kokka,48 arsti , 125 lauljat, 74 preestrit . lossis oli hiilgav õukonna elu. Versailles sai kuulsaks üle kogu euroopa , olles eeskujuks paljudele kuningakodadele. Prantsuse keel asendati ametlikuks peetud Ladina keelega.Seal olid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Aadlikule oli väga oluline olla õukonnas, seal oli suuremad võimalused karjääri tegemiseks. Euroopa köögikunsti paljud oskused on pärit Päikesekuninga kojast.
Reservid 100 000 100 000 100 000 Jaotamata kasum 38 000 50 000 68 000 Omakapital kokku 188 000 200 000 218 000 Passiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kasumiaruanne 2004 2005 2006 Müügikäive 540 000 600 000 700 000 Müüdud toodete kulu 338 000 375 000 450 000 Brutokasum 202 000 225 000 250 000 Üldhalduskulud 95 000 95 000 95 000 Turunduskulud 45 000 45 000 56 000 Amortisatsioon 15 000 25 000 25 000 Ärikasum 47 000 60 000 74 000 Intressid 7 000 10 000 14 000
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
Kr. geograaf. olud,nende mõju tsivilisatsioonile.Mägine-mäed ei võimaldanud luua ühtset riiki, suhtlemine oli raskendatud. Meri-kaubavahetus kr. siseselt ja naabermaadega, see piirkond koloniseeriti, kolooniad toitsid kreekat.Ajalooperioodid(1-ÜK iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabee...
Kerkis esile aristokraatia ülemkiht. Ka lihtinimesed said otsuste juures kaasa rääkida. Tihedad välissidemed eriti Idamaadega. Kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr. Valmisid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (Homeros). Kolonisatsioon (Vahemeri, Must meri). Väljaränne rauapuudus, viljaka maa puudus. Kaubavahetus. 7. saj lõpus eKr hõbemündid/raha. Klassikaline ajajärk - 500 - 338 eKr. Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Eriti esile kerkisid Ateena ja Sparta. (Peloponnesose sõda 431 404 eKr) Sparta võimutsemine. Liitlased pärslastega. Makedoonia tugevnes ja kreeka liiduvägi sai lüüa. Linnriikide iseseisvuse ja ajastu lõpp. Hellenismiperiood - 338 - 30 eKr. Aleksander Suure vallutused kreeka kultuuri levik kogu tolleaegses maailmas. Kujunes välja ühiskond, kus domineeris kreeka keel ja kultuur.
Milline oli Kreeka hiilgavaim ajastu: klassikaline või hellenistlik? Nii palju, kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi. Nagu me koolis kõik õppinud oleme on Kreekal kaks tähtsat ajastut. Klassikaline ja hellenistlik. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr oli väidetavalt Kreeka tsivilisatsiooni õitsengu tipp. Ligi 150 aastat erakordset loovat mõtlemist, kirjandust, teatrit ja kunsti. Näiteks tuntud tragöödia loojad nagu Aeschylus, Sophocles ja Euripides ning ülikuulsad filosoofid nagu Sokrates, Platon ja Aristoteles. See oli siiski ka verevalamise ja sõjapidamise ajastu. Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr. Aleksander Suur täitis Pärsia vallutamisega oma isa Philip II plaanid ja lõi suure impeeriumi, mis ulatus Indiani ja hõlvas ka Egiptust. Hellenismi perioodil levis üle vallutatud maade kreeka keel, religioon ja kultuur. Nii kestis see peale Aleksandri surma kuni 323. a e kr, kui roomlased hakkasid tema loodud impee...
kokku kreeka saavutatu ning tõestas geomeetria põhialused, ptolemaios aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes arvas,et maa on universumi keskpunktis, koostas maailmakaardi, 2000 1100 ekr kreeta mükeene periood, 1100 800 ekr tume ajajärk, 800 500 ekr arhailine periood, 776 ekr hakati korraldama iga 4 aasta tagant olümpiamänge, 800 ekr foiniiklaste vahendusel võetu uuesti kasutusele kiri, 500 338 ekr klassikaline periood, 500 478 ekr kreeka pärsia sõjad, 431 404 ekr peloponnesose sõda, 338 30 ekr hellenismi periood, kreeta lineaarkiri a, asulasd kindlustamata, ei osata kirja lugeda, losside ümber linnad, saartetsivilisatsioon, mükeene lineaarkiri b, losside ümber pole linnu, osati kirja lugeda, paleed kindlustatud, mandritsivilisatsioon, sarnasus lossid, jumalad, kiri, seinamaalid, kuningas,
Ajaloo vastused 1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad. Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid. 2.Kreeta Mükeene periood ( u. 200--1100 a.e.Kr) tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. ...
VARAD KOKKU 6 772 801 7 260 079 487 278 7,2 PASSIVA MUUTUS Kohustused 31.12.2008 31.12.2009 Rahaliselt %-s Lühiajalised kohustused Võlad kontserni ettevõtetele 2 621 806 1 518 644 -1 103 162 -42,1 Võlad tarnijatele 84 030 185 806 101 776 121,1 Maksuvõlad 338 654 313 374 -25 279 -7,5 Võlad töövõtjatele 170 435 209 811 39 376 23,1 LÜHIAJALISED 3 29 282 3 623 494 3 294 212 1000,4 KOHUSTUSED KOKKU Pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused 3 073 226 3 196 045 122 819 4,0 KOHUSTUSED KOKKU 6 342 507 6 819 539 477 032 7,5 Omakapital
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Ajaloo kordamisksimused 1.Iseloomusta Kreeka geograafilisi olusid, too niteid nende mjust Kreeka tsivilisatsioonile. v: Kreeka on vga mgine piirkond ning ta on palju saari ja poolsaari. Kuna neil olid raskesti lbitavad meahelikud, oli Kreeka tugevalt killustunud ja mitmeteks sltumatuteks riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkas...
KÄIBEVARA KOKKU 5 851 360 5 560 227 5 851 360 Põhivara Finantsinvesteeringud 124 540 72 037 110 759 Materiaalne põhivara 101 503 90 491 135 767 Immateriaalne põhivara 167 167 130 683 100 873 PÕHIVARA KOKKU 393 210 293 111 347 399 VARAD KOKKU 6 198 759 5 838 338 6 181 892 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 4 485 068 3 849 429 4 370 447 Lühiajalised kohustused kokku 4 485 068 3 849 429 4 370 447 KOHUSTUSED KOKKU 4 485 068 3 849 429 4 370 447 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 191 735 191 735 189 000 Ülekurss 28 792 28 792 28 792
Kõnelema hakati rohkem kreeka keelt ja kreekapärane elulaad hakkas paljudes kohtades kohalike traditsioone kõrvale tõrjuma. Põhilised tekkinud kreekapärased linnad olid Mesopotaamias, Iraanis, Kesk- Aasias kui ka Induse ääres. Kreeklaste ja makedoonlaste erinevused kadusid peagi ja nad sulandusid ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elanikkonnaks. Seda aega nimetatakse hellenismiajastuks ( kestis ajavahemikus alates Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni ehk 338 30 eKr). Põhiline põhjus, miks kreeklaste väljaränne Idamaadesse toimus, oli see, et nad tahtsid paremaid põlde ja maid. Kuna Kreeka looduslikud olud on peamiselt mägised ja põlluharimist ei saa harrastada hästi. Ning tänu kreeklaste väljarändele levis ka kreeka keel ja kultuur väljapoole Kreekat. Nad asusid põhiliselt Idamaades vanades linnades. Või rajasid üldse uusi asulaid. Sellega said ka nad oma kultuuri ja keelt levitada. Kuulsamateks linnadeks said
KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
