Kuna palk kasvas, suurenes ka maksukoormus. 2006 2007 Keskmine brutopalk 601,2 724, 5 Kogutulu 4829, 3 mln 5843, 8 mln Kogukulu 4499, 7 mln 5460, 2 mln Eksport 7718, 8 mln 8033, 5 mln Import 10711, 4 mln 11439,1 mln Laenu andmine/võtt 329, 5 mln 383, 5 mln 10 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2008 2009 2008. aasta oli üle pika aja esimene periood, mil riik tuludest rohkem kulutas. 2008. aastal langes majandus kiiresti
Kanta-Häme 120 24 96 Pirkanmaa 2,352 1,002 1,350 Päijät-Häme 11 3 8 Kymenlaakso 39 10 29 South Karelia 539 335 204 Etelä-Savo 297 60 237 Pohjois-Savo 816 242 574 North Karelia 978 329 649 Central Finland 1,931 599 1,332 Ostrobothnia 729 229 500 North Ostrobothnia 1,555 675 880 Kainuu 133 17 116 Lapland 527 129 398 Total 19,410 7,447 11,963 Allikas : Education Statistics. Statistics Finland
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
317.Loading capacity kandevõime 318.Loam liivsavi 319.Local soils- kohalikud mullad 320.Local topography kohalikud pinnavormid 321.Loggia- lahtine sammasõu 322.Longevity vastupidavus 323.Low- impact desings- vähese mõjuga disainid M 324.Maintenance- hooldus 325.Mall kaubanduskeskus 326.Management käitlemine, organiseerimine 327.Manicured landscapes piinlikult hooldatud maastik 328.Manufacturers tootjad 329.Marsh soo, lodu 330.Mason- müürsepp 331.Matrix- lähtekivim 332.Mature - küps 333.Meadow aas, rohumaa 334.Meandering stream-looklev oja 335.Medium blends mulla segud 336.Mere- järv, tiik 337.Meticulously arranged - hoolikalt paigutatud 338.Microclimate mikrokliima 339.Middle of - keset 340.Mild climate- leebe, vaikne, kerge kliima 341.Mimic matkima 342.Minimum amount miinimum summa 343.Mistaken eksklik, väär
Toitumissoovitus: Süsivesikud 50-60%, Rasvad 25-35%, Valgud 10-20% Soovituslik energia kogus naised 31-60a.: 2025kcal. Ühenädala toitumine näitab, et mul on tasakaalustamata toitumine. Vähe energiat ja süsivesikud, palju rasvad. Ühe päeva toitumispäevik 24.02.2016 : Süsivesikud, Toidukord Energia, kcal g Rasvad, g Valgud, g Hommikusöök 329 1,25 27,5 19,8 Lõunasöök 173 23,7 6,12 6,56 Õhtusöök 1150 120 58,6 42,3 Kokku 1660 145 92,2 68,6 Osakaal päevasest energiast* 100% 34,5% 49,3 16,3% Detailne päeva ülevaade näitab et: Energia:
1.03.2015 332 28 304 2541 1.04.2015 332 25 307 2235 1.05.2015 332 22 310 1925 1.06.2015 332 19 313 1612 1.07.2015 332 16 316 1296 28 Hostel Mulk 1.08.2015 332 13 319 977 1.09.2015 332 10 322 654 1.10.2015 332 7 326 329 1.11.2015 332 3 329 0 Kokku 11957 1957 10000 X 28 Hostel Mulk Hosteli graafiline kujutis 31
Administratiivne jaotus Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks, lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint- Pierre ja Miquelon. Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 329 ringkonda, 3876 kantonit ja 36 565 kommuuni. Pealinnas Pariisis on 2 142 800 elanikku. Suuremad linnad Lille, Lyon, Marseille. 6 Elanikkond Prantsusmaal elab 2005. aastal 60,6 mln inimest. 1999.a. rahvaloenduse andmetel moodustasid välismaalased 7,4% rahvastikust. Suuremad mittekodanikest rahvusrühmad on alzeerlased, portugallased ja marokolased (kõik üle 1% elanikkonnast)
kolmnurgast hõlmab Raikküla vald. Raikküla valla piir asub Tallinnast ca 60 km, maakonna keskusest Rapla linnast, Märjamaa ja Järvakandi alevist ca 4 km kaugusel. Raikküla vald piirneb Rapla, Kehtna ja Märjamaa vallaga. Valla asukohast parema ülevaate saamiseks vaadake maakonna kaarti. Valla sünnipäev on 11. aprillil 1991. Raikküla valla pindala on 245 km² ja Raikküla vallas on 22 küla ja ligikaudu 1800 elanikku. Rapla vald Rapla valla pindala on 24 329 ha, Elanikke on Rapla vallas 9652, Rapla linnas 5618 (01.01.2008 seisuga) Rapla vallas on 38 küla, 3 alevikku ja 1 linn Rapla linn. Rapla valda ja linna ei ole Eestimaa ühestki äärest kauge tulla, ligipääs on igast ilmakaarest. Kõige rahvarikkam asustatud punkt Rapla linnast on poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Eesti pealinn Tallinn. Tallinna poolt maanteed pidi tulijale hakkavad seitsme kilomeetri kauguselt silma kaks hõbedast tippu. See on 1901
Eesti esimene üldlaulupidu referaat Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Idee...............................................................................................................................................3 Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus ................................................................................................ 3 Luba......................................................................................................................................... 4 Teade........................................................................................................................................4 Annetused...............................................................................................
tootmisplaanid, tehes kindlaks, et nende täitmiseks on piisavalt ressursse, ning määrab kindlaks ka varude kogused jne. ERP – ettevõtte ressursside plaanimine on tarkvara, mis integreeriv ettevõtte kõik äritegevused (müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus), eesmärgiga saavutada optimaalne tõhusus. Varude juhtimise alused Kiisler ptk 10 varude haldamine lk 325-358 Kiisler ptk 4 klienditeenindus lk 127-131 Märksõnad: varude liigid lk 329, varude juhtimise eesmärgid lk328 , varude kontrollimise ja varude juhtimise mõisted lk 334, varude hoidmise motivatsioon, argumendid varude hoidmise vastu 325, varudega seotud kulude ja klienditeeninduse kompromiss, varude liigid tekke ja funktsiooni järgi 329, sõltuv ja sõltumatu nõudlus, SKU, ringlustsükkel, inventuuri viisid 336, varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine, laovarudega seotud
2000 321 0,4 70 175 2002 321 0,3 78 260 2002 322 0,2 17 85 1999 322 0,2 50 250 2000 322 0,2 50 250 2001 322 0,2 50 250 2000 324 0,3 37 123,3333 2001 324 0,4 42 105 2002 324 0,3 54 180 1999 324 0,33 63 190,9091 2001 325 0,56 84 150 2000 325 0,72 150 208,3333 1999 325 0,94 190 202,1277 1999 329 30,1 5200 172,7575 2001 332 0,5 82 164 2002 332 0,5 105 210 1999 332 0,5 120 240 2000 332 0,5 141 282 1999 333 0,5 90 180 2000 333 0,5 110 220 2000 334 3,3 495 150 1999 337 14 3640 260 2002 337 24 4800 200 2001 337 24 6960 290 2000 338 0,3 36 120 1999 340 1,1 260 236,3636 2002 341 0,3 45 150
2005. aasta andmetel oli maailmas umbkaudu 18 miljonit konteinerit, mis tegid ligi 200 miljonit reisi. Drewry Shipping Consultantsi analüüsi järgi käideldi 2007. aastal kõigis maailma konteineriterminalides 490 miljoni TEU jagu konteinereid. Suurimad konteinersadamad 20 suurimat konteinersadamat (TEU järgi) Koh Sadam 2007 2006 2005 2004 2003 2002 t 27 932 24 792 23 192 21 329 18 410 16 940 1. Singapur 000 400 000 000 500 900 26 150 21 710 18 084 14 557 11 281 8 620 2. Shanghai 000 000 000 200 000 000 23 881 23 234 22 427 21 984 20 449 19 144 3. Hongkong 000 000 000 000 000 000
5-9 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 10-14 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 15-19 514 5,76% 264 -5,98 250 5,54 20-24 516 5,78% 263 -5,96 253 5,61 25-29 584 6,54% 297 -6,73 287 6,36 30-34 623 6,98% 317 -7,18 305 6,76 35-39 642 7,19% 329 -7,46 313 6,94 40-44 584 6,54% 298 -6,75 287 6,36 45-49 585 6,56% 296 -6,71 288 6,38 50-54 633 7,09% 319 -7,23 314 6,96 55-59 609 6,82% 308 -6,98 301 6,67 60-64 450 5,04% 224 -5,08 226 5,01 65-69 380 4,26% 182 -4,13 198 4,39
about 170 days along the coast to the east of Lothian. Snowfall is less common in the lowlands, but becomes more common with altitude. Parts of the Highlands have an average of 36 to 105 snow days per year, while some western coastal areas have between 0 and 6 days with snow a year. Wonderful Sunshine. Scotland has a reputation for cloudiness and this is most notable during its relatively short winter days. The maximum amount of sunshine in a calendar month was 329 hours in Tiree in May 1946 and again in May 1975 while the minimum, a mere 36 minutes, was recorded at Cape Wrath in the Highlands in January 1983. Dundee is the sunniest city in Scotland. On the longest day of the year there is no complete darkness over the northern isles of Scotland. Lerwick , Shetland, has about four hours more daylight at midsummer than London, although this is reversed in midwinter. Annual average sunshine totals vary from as little as 7111140 hours in the
TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND XXX XXX ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL, KINNITAMISEL JA ESITAMISEL Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohusta...
w 536 120 536 112 0 w 536 112 584 112 0 w 528 128 528 104 0 w 528 104 584 104 0 w 504 136 528 136 0 w 528 128 528 136 0 153 632 72 632 32 1 2 0 w 528 72 608 72 0 w 616 120 616 80 0 w 608 72 624 72 0 w 608 72 608 16 0 w 608 16 608 8 0 w 616 40 616 16 0 w 632 32 624 32 0 w 624 32 624 24 0 w 608 8 1112 8 0 w 616 16 1112 16 0 w 624 24 1112 24 0 w 616 80 640 80 0 w 640 72 640 80 0 w 616 80 616 40 0 x 1630 49 1674 52 0 18 A = B x 1520 84 1536 87 0 16 x3 x 1515 203 1531 206 0 16 x2 x 1522 326 1538 329 0 16 x1 x 1523 445 1539 448 0 16 x0 w 1112 8 1384 8 0 w 1384 8 1384 24 0 x 1634 171 1683 174 0 20 A > B x 1633 290 1682 293 0 20 A < B w 1112 16 1376 16 0 w 1376 16 1376 152 0 w 1112 24 1368 24 0 w 1368 24 1368 272 0 x 90 176 103 179 0 20 A x 96 331 109 334 0 20 B x 30 204 46 207 0 16 x3 x 30 228 46 231 0 16 x2 x 31 251 47 254 0 16 x1 x 30 274 46 277 0 16 x0 x 30 419 46 422 0 16 x0 x 31 396 47 399 0 16 x1 x 30 373 46 376 0 16 x2 x 30 349 46 352 0 16 x3
12 918 9 752 9 180 10 579 14 723 7 499 16 040 8 798 11 654 14 393 18 669 8 912 33 083 7 329 30 701 3 871 15 786 16 223 16 340 15 786 18 357 13 712 11 812 14 858 14 892 7 054 9 222 18 201
Tartu Ülikool Farmakoloogia instituut Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast Referaat Farmakoloogias Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 12. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Alzheimeri tõbi on raske neurodegeneratiivne haigus, mis vähendab tunduvalt selle haiguse alla kannatavate isikute elukvaliteeti ning mõjutab ka haige lähedasi. Hinnanguliselt põeb maailmas Alzheimeri tõve ligikaudu 18 miljonit inimest, mis tähendab omakorda väga suuri kulutusi tervishoius. Alzheimeri tõbi on haruldane sellepoolest, et ta on üks väheseid haigusi, mida pole võimalik hetkel täielikult ennetada, välja ravida või mille progressiooni peatada. Antud haigus on levinud eelkõige arenenud riikides. Üldjuhul on Alzheimeri tõbi vanemate inimeste ehk siis üle 65 aastaste haigus, kuid on ...
Suhteline vaesus mõõdab inimeste sissetulekut teiste riigi elanike sissetulekute suhtes. Suhteliselt vaesteks loetakse inimesi, kelle sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentneto-sissetuleku mediaanist. 2012. aastal elas suhtelises vaesuses 18,7% Eesti rahvastikust (u. 250 000 inimest) - suhtelises vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalentneto-sissetulek oli väiksem kui 329 eurot. 5) Mediaanpalga mõiste SKP kogumahu suurenemine, samuti SKP per capita kasv ei tähenda alati, et keskmise elaniku heaolu on suurenenud (või et suurem hulk inimesi on vaesusepiirist kõrgemale tõusnud), kui loodud rikkus kontsentreerub kõige rikkamate kätte. Üheks võimaluseks oleks vaadata kuidas on muutunud mediaanpalk. Brutokuutasu mediaan mediaanpalgast saavad pooled töölised rohkem ja pooled vähem palka (matem. järjestatud arvrea keskmine liige).
merevee temperatuur on neis piirkondades kõrgem. Arvestades eelnevate ülesannete algandmeid ja lahendustulemusi, kus ps = 1,98 × 105 Pa, t0= 40 0C ja 0 = 90%, leiame, etveeauru kastetilga temperatuuri nendel tingimustel on ligikaudu 510C ehk 324 K Tkt.= tkt.+ 273= 51 + 273 = 324 [K]. Seega veeaurude kondenseerumise vältimiseks peab ülelaadimisõhu temperatuur olema: Ts = Tkt.+ (5...10 0C) = 56 ...610C = 324 + (5...10 0C) = 329...334 [K]. Õhu tegelik temperatuur ressiivris: Ts= Tmv.+ (10...15 0C) = 30+ 273 + 10= 313 K (40 0C). Tegelik temperatuur on lubatust madalam ca 26...30 K. Kui me ei vähenda (õhu temperatuuri tõstmiseks) jahutit läbiva veevoolu hulka, tekib õhu kondenseerumisest niiskus d = d0 ds, d0 - õhu niiskus välisõhu parameetritel 0, t0 ja p0, d0 - õhu õhu kondenseerumisest niiskus d = d0 ds, ds - sõltub suhtelisest niiskusest 0 ja ülelaadimisõhu parameetritest ps ja ts.
käsitöölistel ja talupoegadel, olid oma pidupäevad: talgud, loomatapu- ja saagikoristuspeod. Mida jõukam oli võõrustaja ja mida kõrgem tema koht ühiskondlikus hierarhias, seda peenem, rikkalikum ja mitmekesisem oli tema pidulaud. Toiduga prassimist võidi küll kritiseerida, kuid laual valitsevale küllusele vaadati üldiselt sallivalt, seda koguni eeldati kui kõrgklassi positsiooni osa. Kitsidus ei olnud kohane ega austusväärne. Helde kostitamine oli ühtlasi osa 9 Mänd, 2004, lk. 329 10 Põldsam, 2002, lk. 59 11 Põldsam, 2002, lk. 58 12 Põldsam, 2002, lk. 64 kristliku külalislahkuse nõudest, ligimesearmastuse ja sõpruse avaldus. Teiselt poolt oli see maapealse mõjuvõimu suurendamise vahend, rikkuse, võõrustaja ja võõrustatavate võimusidemete ja kohustuste väljendus. Pühad ja pidustused kuulusid tähtsaimate kultuurinähtuste juurde. Nendega peetakse meeles ja tähistatakse kogukondade ja inimgruppide olulisemaid sündmusi, perioode. Pühad
10-14 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 15-19 514 5,76% 264 -5,98 250 5,54 20-24 516 5,78% 263 -5,96 253 5,61 25-29 584 6,54% 297 -6,73 287 6,36 30-34 623 6,98% 317 -7,18 305 6,76 35-39 642 7,19% 329 -7,46 313 6,94 40-44 584 6,54% 298 -6,75 287 6,36 45-49 585 6,56% 296 -6,71 288 6,38 50-54 633 7,09% 319 -7,23 314 6,96 55-59 609 6,82% 308 -6,98 301 6,67 60-64 450 5,04% 224 -5,08 226 5,01
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
324 3: (I___) ( 0 0) V = 126 "inst_76>from3" VAR# 151: (________) "inst_77>o" GRP# 110: BEG = 325, LEN = 4 ----- 325 0: (I___) ( 2 1) V = 143 "inst_77>from0" 326 1: (____) ( 2 0) V = 127 "inst_77>from1" 327 2: (____) ( 0 3) V = 143 "inst_77>from2" 328 3: (I___) ( 0 0) V = 127 "inst_77>from3" VAR# 152: (________) "inst_78>o" GRP# 111: BEG = 329, LEN = 4 ----- 329 0: (I___) ( 2 1) V = 144 "inst_78>from0" 330 1: (____) ( 2 0) V = 128 "inst_78>from1" 331 2: (____) ( 0 3) V = 144 "inst_78>from2" 332 3: (I___) ( 0 0) V = 128 "inst_78>from3" VAR# 153: (________) "inst_79>o" GRP# 112: BEG = 333, LEN = 4 ----- 333 0: (I___) ( 2 1) V = 145 "inst_79>from0" 334 1: (____) ( 2 0) V = 129 "inst_79>from1"
Grahamjahu 335 11 3,2 0,13 0 64,4 0 9,9 0,7 0 1,44 0,6 0,2 6 0,35 0 0,8 0 1,5 0,8 390 26 130 350 5 5,2 Nisukliid 329 16,6 5,1 0,18 0 52,9 0 37,5 0,9 0 2,66 0,66 0,32 26,5 1,38 0 2,4 0 5,2 2,7 1340 76 480 1100 26 19 Kama 358 13,8 3 0,05 0 67,5 0 9,9 0,7 0 1,49 0,51 0,12 3 0,17 0 1,5 0 2,9 380 425 47 115 340 250 8
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
TELK Kogus - - - - - - 23 15 9 - - - 47 Hind - - - - - - 7 7 7 - - - 7 Maksumus - - - - - - 161 105 63 - - - 329 5 Müük - - - - - - 2121 1805 1118 575 320 400 6339 100 kokku 37 9.3 Majutuse prognoos 2013 aastal Müügiplaan 2500 2000 1500 Eurodes
0-4 286 148 138 271 140 131 5-9 278 144 134 298 155 144 10-14 276 142 134 325 169 157 15-19 291 149 142 321 166 155 20-24 312 159 154 291 149 142 25-29 329 165 164 278 140 138 30-34 318 158 160 285 141 144 35-39 283 140 143 317 157 160 40-44 277 136 141 359 179 180 45-49 262 130 132 372 186 185 50-54 244 122 121 343 172 171
· Mitterahulolevad tarbijad levitavad negatiivset informatsiooni toote, ostukoha, teeninduse jne. kohta. · Tarbija ostukäitumine uute toodete puhul 326. Uue toote ostuprotsessil läbitakse järgmised etapid: 1. Tajumine (tarbija märkab toodet) 2. Huvitumine (kogutakse infot toote kohta) 3. Hindamine (kaalutakse prooviostu) 4. Katsetamine (esimene ost) 5. Tunnustamine (regulaarne ost) 327. 328. 329. Organisatsiooni ostukäitumine 330. 331. Otsustusprotsess, mille käigus organisatsioon teeb teatavaks ostetavatele toodetele ja teenustele esitatavad tingimused ning valib eri toodete ja teenuste ning pakkujate vahel. 332. 333. Organisatsioonide ostukäitumist mõjutavad: · Üksikisikud ostavad tooteid enamasti lõpptarbimiseks, ettevõtted aga edasimüügiks, töötlemiseks või oma tegevuses kasutamiseks.
Majandus EKSAM (lk 199- 217) 1. Mis asjaolud tingisid Austria koolkonna tekke? Eelnenud aastate kiire majandusareng ning ühiskondliku mõtlemise, sealhulgas majandusteaduse mitmekesistumisest. Revolutsioon oli purustanud feodaalkorra ning puhastas teed kapitalismi arenguks. Tekkisid soodsad tingimused tööstuse ja kaubanduse arendamiseks. 2. Mis on piirkasulikkuse teooria? Kauba väärtus oli subjektiivne kategooria, mis tulenes kaupa hindavast tarbijast. Subjektiivsete väärtuste teooria aluseks oli kasulikkuse mõiste, millega tähistati kõigi materiaalsete hüvede omadusi, mis on inimesele kasulikud. Seejuures eristati kasulikke ja hinnalisi asju. Teisisõnu, piirkasulikkus on see, mille määrab antud hüviste hulga puhul kõige madalam rahuldatud või kõige kõrgem rahuldamata jäänud tarve. Seega...
Aspects are only used in the past and future tense. When you are talking in the present tense, you can ignore aspects all together. The aspects are: Imperfective - Incomplete, ongoing, habitual, reversed or repeated actions Perfective - Actions completed successfully. The perfective aspect is not created by changing the ending. There are normally two words for each verb. One is the imperfective, the other is the perfective. Often these two words are closely related, but this is not always the case. (Often the perfective is simply prefixed with “По”). ) Жить, Прожить – live Любить, Полюбить – love Делать, Сделать - do, make Говорить, Сказать - talk, speak, say. Работать, Поработать - work Aspects in the negative Using the negative with perfective verbs indicates the person failed to do that action. Using the imperfective will normally simply mean that it didn’t happen. Я не позвонила - I failed to phone (perfective) (but I was expecte...
13,00 8,46 62,19 246,85 3.2 Mootori prototüübi jahutuspumba koostejoonis Mark Desmi NSL200-330/B Tüüp vertikaalne tsentrifugaalpump Arv 3 Kaal 275kg Tootlikkus 600m3/h Pöörate arv 1450 p/min Võimsus 45KW Pumba kere on valmistatud pronksist, tööratas NiAl lisanditega pronksist ja võll roostevabast terasest AISI 329. Pumba võlli tihendina kasutatakse mehhaanilist tihendit.
märtsil 1940 Moskva rahulepinguga ja rahu kestis 105 päeva, kuni Teise maailmasõja käigus asus Soome Saksamaa liitlasena uuesti sõjategevusse NSV Liiduga. Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad. 26. novembril 1939 tulistas Punaarmee suurtükipatarei, mida juhtis Venemaa eestlane Otto Aaman, Mainila küla lähistel Punaarmee diviisi 329. polgu 4. roodu positsioone. Nõukogude Liidu valitsus teatas, et Soome tulistas Mainila külas õppustel olnud punaväelasi. Õppustel olevate sõdurite keskele olevat langenud mõned kahurimürsud ning 4 punaväelast saanud surma ja 9 haavata. Nõukogude Liit esitas diplomaatilise noodi ja soovis, et Soome vabandaks ja viiks oma väed 20 25 km piirist läände. Soomlased eitasid tulistamist ega võtnud endale vastutust juhtunu eest ning keeldusid piiride muutmisest. 28
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod.........................................................................................
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
05 21.- 13.juuni sissetulek 150 1.20 180.- 20.juuni sissetulek 100 1.30 130.- jääk 270 331.- keskmine hind 1.23 ( 331: 270) 22.juuni väljaminek 200 1.23 246.- jääk 70 1.23 86.- 25.juuni sissetulek 150 1.40 210.- 30.juuni lõppjääk 220 296.- Müügikulu 625 296= 329.- FIFO-meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga varem hangitud vara väljastatakse esimesena. Sarnased, kuid erinevate hindadega soetatud varad väljastatakse kronoloogilises e. ostujärjekorras. Kui sellest varu väljastamise järjekorrast kinni peetakse, jäävad lõppvarusse viimastena soetatud varaühikud. Et see arvestus on süsteemne ( toimub loogiliselt sissetulekute kronoloogilises järjekorras), on varu hindamise tulemus perioodilise ja pideva FIFO meetodi puhul identne.
871 876 Kütt Veiko Tartu 03:49:55 M21 584 2547 Küüt Märt Harju 03:35:03 M21 2104 2652 Laagriküll Risto Tallinn 05:01:00 M21 2164 1869 Laane Marek Tartu 05:09:02 M21 59 162 Laanemaa Kristjan Harju 02:56:10 M21 2234 1929 Laanes Andres Tallinn 05:18:37 M21 1153 1415 Laaneveer Indrek Harju 04:03:29 M21 468 453 Laaniste Andres Järvamaa 03:28:52 M21 329 192 Laaniste Mart Järvamaa 03:19:53 M21 384 617 Laanoja Risto Tallinn 03:23:47 M21 722 1217 Laas Indrek Tartu 03:42:24 M21 1014 1832 Laidre Reno Tartu 03:56:22 M21 1627 1424 Laik Indrek Tartu 04:27:19 M21 1990 1082 Laine Allan Harju 04:52:10 M21 1566 2482 Laiv Rauno Valga 04:24:01 M21 919 898 Laks Henri Tallinn 03:52:16 M21
Valik on kahe alternatiivi vahel liituda maailmaorganisatsioonidega või isoleeruda ja kiduda. 29 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Kasutatud allikad 1. Ants Kukrus. "Eurointegratsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse". Tallinn 1999. x lk. 2. Maailma kaubandussüsteemi teatmik. 2. trükk Genf: ITC/CS, 1999. xxiv, 329 lk 3. "About the WTO". http://www.wto.org/wto/about/about.htm (02. aprill) 4. "The WTO in Brief". http://www.wto.org/english/res_e/doload_e/inbr_e.pdf (02. aprill) 5. "Trading into the Future". http://www.wto.org/english/res_e/doload_e/tif.pdf (02. aprill) 6. "10 benefits of the WTO trading system". http://www.wto.org/english/res_e/doload_e/10b_e.pdf (02. aprill) 7. "10 common misunderstandings about the WTO". http://www.wto
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ...
veebr.06 258 322,57 335,80 märts.06 333 312,29 312,46 apr.06 306 306,00 318,62 mai.06 338 312,14 314,84 juuni.06 300 320,00 321,78 juuli.06 304 323,86 315,25 aug.06 346 327,00 311,87 sept.06 313 324,71 322,11 okt.06 360 329,14 319,38 nov.06 328 325,14 331,56 dets.06 322 320,57 330,50 jaan.07 331 320,71 327,95 veebr.07 276 323,71 328,86 märts.07 314 319,43 313,00 apr.07 314 322,71 313,30 mai.07 381 320,00 313,51 juuni.07 298 322,71 333,76 juuli
Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga a...
1. PRAKTIKUM 1) JÄRJESTAMINE NOOREMAST VANIMANI Parmeklõps Sort Ascending/Descending -> Kasvavas/Kahanevas järjestuses Data Sort cases Sort Ascending/Sort Descending (tuleb valida muutujad ka) 2) VARIABLE VIEW 3) KIRJELDAVAD ANDMED Leiame vanusele antud hinnangute keskmise, moodi, mediaani, maksimaalse ning minimaalse hinnangu. + HISTOGRAMM Käsklusrida: Analyze - Descriptive statistics Frequencies. Muutujatekasti liigutage muutuja. Statistics -Mean, Mode, Median, Minimum, Maximum. Charts - Histograms 2. PRAKTIKUM 1) UUE MUUTUJA ARVUTAMINE Tihtipeale tuleb andmete töötlemise jooksul tekitada uusi muutujaid eelmiste muutujate põhjal. Käesolevas praktikumis tutvume uue muutuja arvutamise põhitõdedega. Etteruttavalt võib öelda, et me arvutame saadavaloleva andmestiku põhjal uueks muutujaks kehamassiindeksi (BMI body mass index). Käsklusrida: ...
Juulius Kilimiti põhimõtted olid muutunud, ta ei näinud oma elu enam sellisena nagu nooruses. Kooli tuli noor naisterahvas õpetajaks. Tema nimi oli Eha Raud. Ta tundis Juuliuse poega Valeeriust ja seetõttu tekkis neil kohe kontakt. Nad muutusid lähedaseks ja said headeks sõpradeks. Juulius armus naisesse. ,,Olla armunud Eha Rauasse... See oli olnud vana mehe rõõm ühe inimese soojendavast naeratusest, mida ta oli pidanud siiraks. (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 329 ). Vastuarmastust Eha Raua poolt ei saanud Juulius aga kunagi tunda. Eha jaoks oli Juulius sõber. Arvan, et Juulius ei olnud Ehasse tegelikult armunud, pigem leian, et see oli suur kiindumus ja lähedus mida ta naise suhtes tundis. Lõppude lõpuks polnud tal ammu olnud kedagi nii lähedast naissoost sõbraks. Ühel päeval teatati Juuliusele, et tema poeg on elukardetavate vigastustega haiglas.
Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................. 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim .....................................................................................................
Gea Suumann Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt on põhiõigus, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises inim- õigusalases dokumendis.*1 Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presi- dendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltu- matu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kuigi kohtud on sõltumatud ning õigusemõistmist häiriv tegevus kohtu lähikonnas on keelatud *2, on võimude seaduslikkuse ja tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt ka kohtuvõimu tegevust võimalik seadusest tulenevatel alustel kontrollida. Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille ...
lõpetamisel kasutusvaldaja jne. Kolmanda isiku kasuks koormatud piiratud asjaõiguse lõpetamisel (nt hüpoteegiga koormatud hoonestusõiguse lõpetamine) on täiendavalt vaja ka lõpetatavat õigust koormava õiguse omaja kui lõpetamisest puudutatud isiku nõusolekut (vt KRS § 341 lg-d 1 ja 2). Kinnisasja omanik võib lõpetatava hoonestusõiguse säilitada omanikuhoonestusõigusena (vt AÕS § 245) ning hüpoteegi omanikuhüpoteegina (vt AÕS §-d 329 ja 349). Sellest tulenevalt on hoonestusõiguse ja hüpoteegi kustutamiseks õigustatud isiku avalduse alusel vaja ka omaniku nõusolekut (vt KRS § 341 lg 4). Kui omanik nõusolekut ei anna, lõpeb õigus küll senise õigustatud isiku suhtes, kuid kestab edasi omanikuõigusena. Lõpetada saab ka kinnisomandi. Sel juhul on tegemist kinnisomandist loobumisega. Loobutud kinnisasja hõivamise õigus – mitte aga kohustus – on riigil. Selleks peab riigi esindaja esitama
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Punk rock Punk rock Stilistiline päritolu psühhedeelne rock, pub rock, garage rock, proto- Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rock- punk muusika stiil, mille iseloomulikud esindajad on Kultuuriline 1970. aastad USA, ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja päritolu Suurbritannia ja Austraalia. The Clash. Instrumendid vokaal, kitarr, basskitarr, Väljendit punk kasutatakse ka sellega tihedalt löökriistad seotud subkultuuri kohta. Populaarsus ...
SISUKORD 1 TÖÖDE ÜLDISELOOMUSTUS _____________________________________2 2 GEODEETILISTE MÄRKIDE RAJAMINE, VÄLISVORMISTUS JA ASUKOHAKIRJELDUSTE KOOSTAMINE ___________________________4 2.1 Ülevaade märkide rekonstrueerimistöödest ______________________________ 4 2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2.5 Asukohakirjelduste koostamine _______________________________________ 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK__________________10 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll _____________________________...
-11 237 235 233 231 229 227 225 223 221 219 -10 259 257 255 252 250 248 246 244 241 239 -9 283 281 278 276 274 271 269 266 264 262 -8 309 307 304 301 299 296 294 291 288 286 -7 338 335 332 329 326 323 320 318 315 312 -6 368 365 362 359 356 353 350 347 344 341 -5 401 398 394 391 388 384 381 378 375 371 -4 437 433 430 426 422 419 415 412 408 405 -3 475 471 468 464 460 456 452 448 444 441
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
