4000-2 1,64 1,44 1,58 303 302 146,88 1,03 4000-3 1,58 1,76 1,8 302 303 143,22 0,91 Tabel 2. Katsekehade tõmbetugevusi iseloomustab joonis 1. Katsekehade tõmbetugevus Katsekeha nr Maksimaalne I_0 [mm] u [mm] b [mm] jõud [N] 4000-1 342 34 216 51.7 4000-2 325 46 188 50.5 4000-3 327 35 198 51.5 4000S-1 313 47 214 48.6 4000S-2 350 39 219 51.1 4000S-3 357 81 297 50.3 8000-1 236 104 36 51.1
Tartu maakond 15 28 19 27 11 3 15 8 126 Valga maakond 5 2 2 5 12 8 9 9 52 Viljandi maakond 4 6 8 4 4 0 1 2 29 Võru maakond 1 8 6 5 6 0 4 14 44 Kokku 291 297 325 286 264 236 176 217 2 092 Tabel 3 andemete järgi on aastate jooksul vanematelt õiguste äravõtmine mõne võrra vähenenud. Kõige suurem oli see aastal 2002, kui võeti vanemlikud õigused ära 325 7 lapsevanemalt. Aastaks 2007 oli see vähenenud 217ni. Kõige enam toimus kohtu kaudu vanemlike õiguste äravõtmist Harju maakonnas. Seal hulgas enamik neist Tallinnas, mida
M gaas [ g mol ] 0 = dm 3 [ 22,4 dm 3 mol ]g Ideaalgaaside seadused. Ideaalgaas-gaasilises olekus aine molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse arvestamata. Gaaside maht sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 C) rõhk 101 325 Pa (1 atm; 760 mmHg) või standartingimustel: temperatuur 273,15 K rõhk 100 000 Pa ( 0,987 atm; 750 mmHg) Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle´i- Mariotte´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV = const P1 V2 = P2 V1 Gay-Lussac´i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V = const T V1 V2 = T1 T2 Kombineerides saab P1V1 PV P 0V 0
Kompassi osad Orienteeritud kompass Magnetasimuudi määramine Magnetasimuudi kandmine kaardile Musta metalli mõju kompassile Direktsiooninurga leidmine Orienteeritud kompass Objekti leidmine Orienteeritud kaart Kaardi orienteerimine kompassiga Matemaatilised koordinaadid Kilomeetervõrk Kilomeetervõrgu numeratsioon Koordinaatide määramine Neljakohalised koordinaadid Uksest sisse ja trepist üles Kuuekohalised koordinaadid Kivihunnik 241 323 või kivihunnik 241 325 24 25 33 33 9 8 7 6 5 4 3 2 1 32 32 24 25 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Joonlaua kasutamine Koordinaadimõõtja Koordinaadimõõtja kasutamine Kaheksakohalised koordinaadid ÜLESANDED Maastikupilt 4 3 5 7 6 2 1 Kaart
Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Kreeka üldandmed Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km² Riigikeel: Kreeka Riigihümn: mnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele) Rahvaarv: 11 325 900 (2011) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik Prestitent: Károlos Papoúlias Iseseisvus: 25. märtsil 1821 Rahaühik: Euro(EUR) Kreeka ajalugu Kreeka oli asustatud juba Paleoliitikumis ja 3000 eKr tekkis Küklaadi saartel kultuur, mille kunst on siiani meeldejäävamaid maailma ajaloos. Teisel aastatuhandel eKr valitses Kreeta saarel Minose kultuur, mille kaubandus ulatus Egiptusest Sitsiiliasse
Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=151,46 g mass m2 (kolb + kork + CO kolvis) 2 m2=151,65 g kolvi maht (õhu maht, CO maht) 2 3 V =0,315 dm Õhutemperatuur 0 ° t =20 Õhurõhk P=103700 Pa normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) standardtingimusel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) 29 g õhu tihedus ρ0 = =1,29 22,4 dm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 0 PV T V 0= 0 PT 103700 Pa∗0,315 dm 3∗273,15 K 0
12 4 1 x = = =1 1 1, (3) = 1 . 9 3 3 Seega: 3 Perioodilise kümnendmurru teisendamine harilikuks murruks võrrandi abil Näide 2: Olgu x = 3,25(31). Korrutades selle võrrandi mõlemat poolt 10000-ga ja 100-ga, saame: 10000 x = 32531, (31) 100 x = 325, (31) 9900 x = 32206, (0) Lahutamise tulemusena saadud võrrandist leiame otsitava x: 32206 2506 1253 x= =3 =3 . 9900 9900 4950 1253 Seega: 3,25(31) = 3 4950 Hariliku murru teisendamine kümnendmurruks Selleks, et teisendada harilik murd kümnendmurruks, tuleb
1865 Gustave Flaubert Koostanud E.Valdma Gustave Flaubert´i elu · Gustave Flaubert sündis Roueni arstiperekonda. · Noormees alustas kirjutamisega juba kooliajal, inspireerituna suures osas armastusest temast kümme aastat vanema abielunaise Elisa Sclesingeri vastu. · 1843. a. õppis Pariisis juurat. · 1844. a. ilmnes tal närvihaigus, peale mida pühendus kirjanik täielikult raamatute loomisele. · 1857. a. toimus teose üle kohtuprotsess, sest seda süüdistati ebamoraalsuses. · Samal aastal tutvus Falubert oma õetütre õpetajanna Juliet Herbertiga. Nad pidasid vahekorda hoolega salajas, ka veel siis, kui Herbert naasis oma kodulinna Londonisse. Suhe püsis arvatavasti kuni kirjaniku surmani. · 1858. a. Reisis Falubert PõhjaAafrikas, et koguda ainest oma Rooma ja Kartaago ainelisel konfliktil põhineva teose "Salambo" jaoks. · Flaubert sur...
korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi¹: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala
TURBA GÜMNAASIUM Kerly Aavik MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................lk.3 TEOREETILISE MAJANDUSTEADUSE VÄLJAKUULUTAMINE...............lk.4 Olulisemad isikud ja mõtteviisid............................................................lk.4-6 KLASSIKALINE PERIOOD...............................................................lk.7-9 Neoklassikaline koolkond....................................................................lk.9 KAASAEGSE MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA KUJUNEMINE.............lk.10 Kokkuvõte......................................................................................lk.11 Kasutatud kirjandus...........................................................................lk.12 ...
Antonie De Saint-Exupéry ,,Väike prints" 1. 6a joonistas ta ühe pildi mis kujutas boamadu. Keegi ei mõistnud teda ja nii ta hakkaski maateaduse vastu huvi tundma + õppis ta lennukeid juhtima. (Ta kohtus elu jooksul paljude inimestega, kuid keegi ei mõistnud teda nagu tarka). 2. Ta elas üksinda, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes temaga lennuõnnetus juhtus (mootoririke) 1000 miili inimeste juurest, ilma suurte söögi- ja veevarudeta.Üllatus oli suur kui ta kuulis kedagi palumas tal lammast joonistada. Ta leppis vaid oma lambaga mida keegi peale tema ei näinud. ( väike prints oli ainus kes mõistis meest sest prints oli väga eriline poisike 3. Tüki aja pärast taipas mees kust prints pärit oli. Prints esitas küsimusi, kuid ei vastanud kunagi mehe omadele. Poiss elas mõtetes omal planeedil, kus tema maja oli väike .Lammas ei saanud ära joosta. 4. Poisi koduplaneet oli vaevalt suurem...
Sissejuhatus Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse kokkuleppelisel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada nn standardtingimusi: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Normaaltingimustel: Standardtingimustel: Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Charles'i seadus: Kaks eelmist kombineerides saab: Ühe mooli gaasilise aine korral: 2
6 50 323 0,00309 97,93 4,58 600 =f(T) 500 y = -14.39x + 4709.8 400 Pas 300 200 100 0 290 295 300 305 310 315 320 325 T,K 6.5 ln =f(1/T) 6 5.5 ln 5 y = 5645.7x - 12.863 4.5 4 0.003050 0.003100 0.003150 0.003200 0.003250 0.003300 0.003350 0.003400 0.003450 1/T Joone võrrand: y = 5645,7x - 12,863 A= 12,863 Sirge tõus: 5645,7
166 15,0 24 310 71,2 184,3 16,9 27 182,6 14,4 23 õhus 235 54,0 66,6 16,8 168,4 14,4 23 177,4 20,0 32 325 74,6 182,6 20,0 32 6. Järeldus Kipsi normaalkonsistentsiks saadi 48 %, mis jääb vahemikku 45-50%(1). Kipsi tardumisaja alguseks saadi 25 minutit, mis tuli tavalisest pikem aeg. Normaalne tardumusaeg jääb 8-12 min juurde. Tardumisaja lõpuks saadi 25min ja 3sek. Jahvatuspeenuseks saadi 8,49%, mis näitab osakeste arvu mis jäi sõelale avaga 0,2x0,2mm. Kipsi paindetugevus on vees 24,1 N/mm³ ja õhus 66,6 N/mm³.
3) kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V =250 [ ml ] +59 [ ml ] =309 [ ml ] =0.309[d m3 ] 4) õhutemperatuur t ° C=21.5 [ ° C ]=21.5+ 273=294.5 [ K ] 5) õhurõhk P=102.1103 [ Pa ] 6) Normaaltingimused: a. Temperatuur T 0 =273 [ K ] =0 [ ° C ] b. Rõhk P0=101 325 [ Pa ] ;760 [ mmHg ] Arvutada, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3]) valemi [ V 0= PVT 0 P0T ] järgi. PV T 0 102100 [ Pa ]0.309 [ d m3 ]273 [ K ] V 0= =0.289 [ d m3 ] P0T 101325 [ Pa ]294.5 [ K ] M gaas [ ]
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 315 Maakirikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 318 Kloostrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 325 Kabelid ja pühapaigad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 328 Matusepaigad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 329 Linnused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
interpretatsioonist) · närvivõrgu realiseerimisviisist (arvutil või elektrilise skeemi kujul) · kasutatavast õppimisalgoritmist (sellest räägime hiljem). Põhjalikumalt tehisneuronitest ja nende aktiveerimisfunktsioonide tüüpidest saab lugeda järgmisest kirjandusest. Täiendav kirjandus: 1. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 2. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 3. Haykin, S. Neural Networks, Prentice-Hall international (UK) Limited, London, 1994. 696 p. 4. , . . : : « ». . , 1999. 76 . 1.3 Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid Tehisneuroni struktuur on üsna lihtne, aga vaatamata sellele nendest võib koostada väga keerukaid närvivõrke
interpretatsioonist) · närvivõrgu realiseerimisviisist (arvutil või elektrilise skeemi kujul) · kasutatavast õppimisalgoritmist (sellest räägime hiljem). Põhjalikumalt tehisneuronitest ja nende aktiveerimisfunktsioonide tüüpidest saab lugeda järgmisest kirjandusest. Täiendav kirjandus: 1. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 2. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 3. Haykin, S. Neural Networks, Prentice-Hall international (UK) Limited, London, 1994. 696 p. 4. , . . : : « ». . , 1999. 76 . 1.3 Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid Tehisneuroni struktuur on üsna lihtne, aga vaatamata sellele nendest võib koostada väga keerukaid närvivõrke
veeb 292 292 361 299 285 2668 3069 3200 2680 2380 3515 4331 märt 3820 Formatted: Font: Bold 3515 325 325 239 361 299 3077 2646 3044 3186 2659 Apr 307 307 267 239 361 2924 3042 2626 3031 3161 3617 Formatted: Font: Bold 3820 Mai 292 292 251 267 239 3068 2899 3022 2210 3007 2987 Formatted: Font: Not Bold, Font
R1 43 47,3444 160,9488 4,344397 32,14349 229,8097 0 R2 56 4,344397 32,14349 16,90919 43,34999 -57,6292 99,81671 R3 28 C1 0 0 D -5162,24 4494,605 a jb C2 196 16,2403 D1 7344,718 11381 I11 0,282558 -1,95865 C3 126 25,26269 D2 -19792,2 -11936,5 I22 1,03569 3,214009 e1 325 229,8097 e2 163 115,2584 a jb |m| o' o 1 0 0 I1 0,282558 -1,95865 1,978925 -81,791 -81,791 2 120 2,094395 I2 1,318248 1,25536 1,820359 43,6002 43,6002 f 50 314,1593 I3 1,03569 3,214009 3,37676 72,13886 72,13886 ef. v. faas h1 217,6597 84,2219 233,3861 21,1536 21,1536 I1 1,979 -81,79 h2 24,53279 -14,2941 28,3933 -30,2274 -30,2274
Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel, kus temperatuur on 273,15K ja rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg). Gay- Lussac´i seadus- konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Selles valemis tähistab V0 gaasi mahtu normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastavat rõhku, T0 normaal- ja standardtingimustele vastavat temperatuuri kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhku ja temperatuuri, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Clapeyroni võrrand
Maa ja Kuu masside suhe 81,303 Keskmine kaugus Päikesest 1,496×108 km Keskmine kaugus Kuust 3,844×105 km Tihedus 5,515 g/cm³ Raskuskiirendus ekvaatoril 9,780 m/s² Esimene kosmiline kiirus 7,9 km/s Teine kosmiline kiirus 11,186 km/s Sideeriline pöörlemisperiood 23 h 56 min 4 s Pöörlemiskiirus ekvaatoril 465,11 m/s Maa telje kaldenurk 23,439° Albeedo 0,367 Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal 15° C Keskmine õhurõhk101 325 Pa Maismaa keskmine kõrgus merepinnast 623 meetrit Maailmamere keskmine sügavus 3,8 km
just Falco vibu paljudele laskjatele esimeseks laskeriistaks. FINANTSPROGNOOSID 13 Kulud Kulud Vibud (vt. Lisa 1.) 12 025.- Nooled (100 tk) 12 000.- 5 märklauda 500.- Mini Linda 10 paari kindaid 10 000.- Reklaam 4500.- Transport 100.- Kokku 39 325.- Lisanduvad söögi ja joogi kulud. 14 Tulu Vibu laenutus 1 tund 2 tundi 1 inimesele 75.- 150.- 2 inimesele 100.- 200.- 4 inimesele 200.- 400.- 15 Kasumi prognoos ÄRIPROJEKTI RISKID 16 SWOT analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED
toitume õigesti ja käime läbi õigete inimestega - kõik selle nimel, et ükskord olla kui Jumal ja mitte alluda teiste poolt seatud reeglitele. Kas me ei ole selle kõige juures pisut lapsikud? Nagu laps, kes solvunult endale lubas, et täiskasvanuna on tema õiglasem ja sööb iga päev jäätist ja annab oma lastele ka. Kui mina olin 8 aastane, tahtsin ma ülekõige omada kobar banaane laua peal. Vene ajal maksis kilo banaane 125 - 325 rubla, olenevalt müüja nahaalsusest ja müügimehe julgusest. Tänapäeva vääringus vaevalt 1-2 eurot. Kuna raha oli vähe, siis ei saanud mu pere endale kilo banaane lubada - mitte kunagi. Oma vihas ma lubasin endale, et tulevikus hakkan ma banaane sööma - täna on see lubadus täidetud. Ma võin minna Eedenisse ja osta endale kobara banaane 1-2 euro eest ja olla rahul - kuid ma pole. Et banaane; kiivisid; ananasse ja muid luksuskaupu on niipalju, on selle väärtus ja õnnetegur langenud
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
Kokku põhivara 293 155 232 533 9 925 8 559 Kokku varad 946 552 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused 1 160 Laenukohustused 148 785 643 2 773 2 325 Võlad ja ettemaksed 641 316 Eraldised 21287 0 3 955 3 110 Kokku lühiajalised kohustused 076 959 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 9213 13514 Kokku pikaajalised kohustused 9213 13514
b)kolvi massi, c) CO2 massi ja D= m(CO2)/m(õhk). Selle vastus ongi suhteline tihedus õhu suhtes. 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Kui mõõdetakse gaasi mahtu, tuleb alati märkida temp.-i ja rõhu, sest gaaside maht sõltub nendest parameetritest. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel, b) standard-tingimustel? a)norm.tingimustel P=1atm(101 325 Pa, 760mmHg) T=273,15 K Vm=22,4 l (või dm3/mol) b)standardtingimustel P=0.987atm(100000Pa,750mmHg)T=273,15K Vm=22,7 l(/dm3/mol) 6. Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas on see leitud? 29 g/mol ->selles on 23,3 g O2, 75,4 g N2 ning 1,4 g Ar. M=m/n , saame avaldise: 100 g/(23,3 g/32 g/mol+75,4 g/28 g/mol+ 1,4 g/40 g/mol)= 100g/3,456 mol≈29 g/mol Aluseks on võetud 100 g õhku. 7. Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui temp. ja gaasi mass ei muutu? Gaasi ruumala väheneb. 8
Joonis 4.2 Nihkediagramm 325 300 275 250 225 nihkepinge kPa 200 175 150 125 100 75 50 25 0
Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel, kus temperatuur on 273,15K ja rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg). Gay- Lussac´i seadus- konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Selles valemis tähistab V0 gaasi mahtu normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastavat rõhku, T0 normaal- ja standardtingimustele vastavat temperatuuri kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhku ja temperatuuri, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Clapeyroni võrrand
elusaladuse: mis saab siis kui joonistatud lammas tema heainuma lille maailmas, keda ta tunneb, ra sb. Jutustaja pdis Maa peal olevat nutvat printsi lohutada ja tles talle: "Lill, keda sa armastad, ei ole hdaohus... Joonistasin talle suukorvi, sellele sinu lambale...". ige pea hakkab lill oma pisut pirtsaka enesearmastusega printsi piinama ja too otsustab planeedilt lahkuda, enne lillega jumalaga jttes. Et endale tegevust leida ja ppida klastab prints kuut asteroidi 325, 326, 327, 328 ja 329, mis kik on asustatud vikese printsi jaoks veidrate tegelastega. Esimesel elas alamateta kuningas, jrgmisel uhkeldaja, lejrgmisel joodik, neljandal rimees ning viiendal laternasstaja koos laternaga. Kuuendal planeedil elab ja tegutseb geograaf, kes palub printsil kirjeldada oma planeeti. Kui too mainib roosi, teatab geograaf, et lilli ta les ei mrgi. "Lilled on rikesed," tleb ta. Siinkohal tabab printsi esimene kahetsushoog, et jttis oma rikese nelja
1924-1962 (P1) 196 230 1963-1976 (P2) 120 280 1977-1985 (P3) 115 285 1986-2000 (P4) 115 300 2001-2003 (P5) 112 200 Alates 2004 (PS) 112 325 Looduslikku veekogu süvendati ja pikendati Valemite esitamine Iga töös tehtava kalkulatsioooni kohta tuleb meetodites anda valem. Hiljem tekstis tuleb kalkulatsiooni tulemise juures viidata (numbriga), millist valemit on kasutatud antud tulemuse saamisel. Nt Alltoodud joonisel on valemis nummerdatud alates 26-29ni. Kui tekstis on saadud tulemus 50 kasutades valemit 26 siis tuleb teda vormuleerida järgnevalt: Südame
Lammasmöe Puhkekeskus sobib suvepäevade, seminaride, pulmapidude ürituste korraldamiseks. Puhkekeskuse süda on raakatusega jahimaja, milles on kamniasaa, saun ja bassein. Majutuseks on 4 nelakohalist küttega täispalkmaja. Lisaks on veel aidamaja – privaatne maja, neile kes soovivad omaette olemist. Lisavõimalusteks on toitlusamine ettetellmiseks. Telkimisvõimalus suurel maa-alal. Korraldatakse kanuumatki Kunda jõel. Pakutakse kirve viskamist, vibu laskmist. Jahimaja hinnaks on 325 €, Jäägri saun 225€, 4-kohaline küttega palkmaja alates 52 €, 8-kohaline suvemaja alates 77 € ja aidamaja 100 €. 7 KOKKUVÕTE Majutusturu ülevaates saime uusi teadmisi Lääne-Virumaa piirkonnast, mida varem ei teadnud. Piirkonnas on: 19 hostelit, 7 hotelli, 16 kodumajutust, 8 kämpingut, 3 külaliskorterit, 30 külalistemaja, 3 motelli, 5 mõisamajutust, 13 puhkekeskuseid,
The narrator, an airplane pilot, crashes in the Sahara desert. The crash badly damages his airplane and leaves the narrator with very little food or water. As he is worrying over his predicament, he is approached by the little prince, a very serious little blond boy who asks the narrator to draw him a sheep. The narrator obliges, and the two become friends. The pilot learns that the little prince comes from a small planet that the little prince calls Asteroid 325 but that people on Earth call Asteroid B-612. The little prince took great care of this planet, preventing any bad seeds from growing and making sure it was never overrun by baobab trees. One day, a mysterious rose sprouted on the planet and the little prince fell in love with it. But when he caught the rose in a lie one day, he decided that he could not trust her anymore. He grew lonely and decided to leave. Despite a last-minute reconciliation with the rose, the prince set out
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 5 (variant 3) Homogeenne liin Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: f = 10000 l = 15 km R0 = 29 W/km C0 = 5,75 nF/km L0 = 2,12 mH/km G0 = 0,51 S/km U2 = 24,4 V I2 = 20 mA 2 = 6,17° rad =2 f =23,1410000=62832 s 2=0,02 6,17 ° =0,02+ j 0,002 A 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liinialguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S liini alguses ja lõpus ning liini kasutegur . 2. Lugedes liini kaovabaks (s.o võttes R0 = G0 = 0) ja koormustakistuse liini lõpus aktiivtakistuseks ning võrdseks pu...
juhtimise efektiivsuse kontrollimisega (aluslepingu protokolli nr 4 artikkel 27). ELi toimimise lepingu artikliga 287 on ka ette nähtud kontrollikoja kodukord, mille kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu. Kontrollikoda võtab vastu kodukorra rakenduseeskirjad. Finantssätete viiteteksti moodustavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 310–325. Artikkel 319 – eelarve täitmine ja sellele heakskiidu andmine Artikkel 322 – ühissätted Artikkel 325 – pettuste vastane võitlus (Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait, http://www.eca.europa.eu) Kuidas toimib Euroopa Kontrollikoda teostab 3 liiki kontrolle: Finantsaudit – kontrollitakse, kas arvepidamine kajastab õigesti finantsolukorda, tulemusi ja rahavooge aasta jooksul. Vastavusaudit – kontrollitakse, kas finantstehingud vastavad eeskirjadele. Tulemusaudit – kontrollitakse, kas ELi vahenditega on saavutatud vajalik eesmärk
1 1 OÜ Lastemaailm tegeleb lapsevankrite tootmise ja müümisega. 1 toote tootmiseks kulub 10 kg põhimaterjali, mille hind on 2 kr/kg. 1 toote valmistamiseks kulub töölisel 1,5 tundi ja talle makstakse 25 kr/h. Muutuvate lisakulude norm on 6 kr/h kohta, püsivad tootmise lisakulud on igas kvartalis 40 000 kr., seal hulgas tootmisseadmete kulum 20 000 kr., akumuleeritud kulum plaaniaasta algul oli 325 000 kr. Iga vankri müügi eest makstakse müüjale 12 kr. preemiat. OÜ l oli aruande aasta lõpuks 500 000 kr. eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr. eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta arvuteid 65 000 kr. eest ja II kvartalis printer 15 000 kr. eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. OÜ l on 120 000 kr. eest maad. Turustus ja halduskulude püsivosa on järgmine: reklaamikulu 27 000 kr
Tartu Ülikooli Üldine kirikulugu A Frankide ristiusustamine Jaanus Tammiste II kursus AU 2007 Peetris Jaanus Tammiste II kursus AU Frankide ristiusustamine. Franke mainitakse esmakordselt rooma allikais III saj. See oli suur hõimuliik kuhu kuulus mitu vanemat germaani hõimu hamaavidest, bataavidest, sugambritest, kattidest, saalidest. Paiknesid nad Reini kesk- ja alamjooksul. III IV saj. ründasid frangid Reini tagant sageli Rooma Galliat, et seal endale uusi elupaiku leida. IV saj. teisel poolel hõivasid nad Toksandria ja asustasid selle Rooma keisririigi liitlastena. V saj. keskel laiendasid saali frangid oma valdusi lõuna ja lääne poole kuni Somme'i jõeni. Repuaari frangid asustasid Maasi ja Reini vahelise maa-ala. Pärast Lääne-Rooma keisririigi langemist alustas saali fra...
182 6067 38,38 594 331 2260 525 12,6 162 5400 34,16 162 5400 34,16 555 300 2180 325 7,8 160 5333 33,74 181 6033 38,17 0,48 0,35 552 296 2150 355 8,5 8,5 35,3 166 5533 35,00
PTOLEMAIOSTE EGIPTUS 334-325 e.Kr. Aleksander Suure sõjaretk Süüriasse, Mesopotaamiasse, Egiptusse, Pärsiasse ja Indiasse, millega loodi hiiglaslik hellenistlik impeerium. 323 e.Kr. Aleksander Suur suri. Tema väejuhid (hiljem nimetatud diadohhideks ehk järglasteks) jagasid impeeriumi omavahel ja hakkasid sõdima, mis lõppes neist enamuse hävinguga. Säilisid 4 riiki: Kreekas jäi valitsema Antigonos (382-301 e.Kr.) ja tolle järglased. Anatoolias (keskusega Pergamonis) jäi valitsema Philetaeros (343-263 e.Kr.), kes oli Aleksandri ühe tuntuima väejuhi ja hilisema diadohhi Lysimachose väes ohvitser. Lysimachos ise oli lõpuks purustatud, ent Philetaeros suutis päästa osa ta valdustest. Süürias ja Mesopotaamias jäi valitsema Seleukos (358-281 e.Kr.). Egiptuses jäi valitsema Ptolemaios (367-283 e.Kr.). Süüria ja Egiptuse hellenistlikud riigid vallutati Rooma poolt alles 64 e.Kr. ja 30 e.Kr. Egitpuse ...
mahaarvamist järgi 140 000 eurot. Kui palju on õigus A-l ja kui palju B-l täitemenetluse käigus hüpoteegiga tagatud nõuete eest raha saada, kui A-l on hüpoteegiga tagatud laenuraha saada 90 000 euro ulatuses ja B-l 60 000 euro ulatuses? O 16.03.2012 hüpoteek A kasuks 100 000 eurot 90 000 B kasuks kantud hüpoteek 14.12.2013 200 000 eurot 60 000 17.02.2004 30 000 eurot (katuse parandus) 140 000 eurot sundmüügist saadud raha ülejääk. Hüpotees: AÕS § 325 lg 1 § 352 ja § 353 alusel ? Eeldused: 1. Kas on seatud hüpoteek ? + 2. nõue ? + (A on nõue 90 000 ja B 60 000) 3. tagatis kokkulepe ? + 4. sundtäitmise kokkulepe ? (vorm notariaalselt tõestatud) 5. millises järjekorras hüpoteegid on ? (§ 59 ) ajaliselt on eespool A ja tema peab saama oma nõude täielikus ulatuses rahuldatud ja B saab selle mis alles jääb. A saab oma raha ja B jääb 50 000. 10 000 jääb tasumata
olekuparameetrid iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/molK (ehk 0.0820 dm atm/molK); 3 R = poVo/To; po normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid funktsioonid, mis sõltuvad olekuparameetritest, nt. siseenergia (U), entalpia (H), entroopia (S), vabaenergia (G); on määratud süsteemi olekuga ega sõltu sellest, kuidas see olek on saavutatud. Süsteemi koguenergia (E): E = Ekin. + Epot + U, Ekin ja Epot süsteemi kui terviku kineetiline ja potentsiaalne energia.
olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid – olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R – gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/mol⋅K (ehk 0.0820 dm ⋅atm/mol⋅K); 3 R = poVo/To; po – normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To – normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo – molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid – funktsioonid, mis sõltuvad olekuparameetritest, nt. siseenergia (U), entalpia (H), entroopia (S), vabaenergia (G); on määratud süsteemi olekuga ega sõltu sellest, kuidas see olek on saavutatud. Süsteemi koguenergia (E): E = Ekin. + Epot + U, Ekin ja Epot – süsteemi kui terviku kineetiline ja potentsiaalne energia.
Teisendamine 1. Teisenda 64 milligrammi (mg) grammideks Jagan 64/1000= 0,064 g. Sest 1 mg=0,001 g 2. Teisenda 325 milliliitri (ml) liitriteks Jagan 325/1000=0,325 l, sest 1ml=0,001 l 3. Teisenda 0,1 liiter (l) milliliitriteks Korrutan 0,1x1000=100 ml, sest 1 l=1000 ml 4. Teisenda 750 milligrammi (mg) grammideks 0,75 g 5. Teisenda 5 liitrit (l) milliliitriteks 5000 ml 6. Teisenda 4 milligrammi (mg) grammideks 0,004 g 7. Teisenda 0,25 liitrit (l) milliliitriteks 250 ml 8. Teisenda 0,006 grammi (g) milligrammideks 6 mg 9. Teisenda 250 milligrammi (mg) grammideks 0,25 g 10
sõjamees, inimkonna eestvõitleja ja kõikide rahvaste õiguste evangeeliumi kuulutaja. Ta oli üks suurimaid reformaatoreid, ja tema ajalooliseks saatuseks kujunes tegutseda kõige ennekuulmatuma julmuse ajastul, julmuse, mis ta viimaks hukutas. Sellisena peaks lihtne lääneeurooplane nägema Adolf Hitlerit, ja meie, tema lähedased poolehoidjad, langetame nüüd pea tema surma puhul." Pärast sõda oli Hamsun mõne kuu vangis. Temalt mõisteti välja 325 000 krooni Nasjonal Samlingisse kuulumise eest, kuid vabastati muudest süüdistustest, sest valitsuse korraldusel diagnoosisid psühhiaatrid tal vaimsete võimete püsiva kahjustuse. Aastal 1945 viidi ta Oslo psühhiaatriakliinikusse ning sealt Landviki vanadekodusse. Nii tema kuulumises Nasjonal Samlingisse kui ka vaimsete võimete languses on pärastpoole kaheldud. ***************************************************************************************************************
Nimi: Wyoming tuleneb delavaaride sõnast mecheweami-ing, mis tähendab 'suurte korterite juures'. Hüüdnimed: The Equaliti State 'võrdõiguslikkuse osariik', Big Wyoming 'suur Wyoming' ja Cowboy State 'kauboiosariik' .Moto: Equal Rights 'Võrdsed õigused.' Osariigiks saamise aeg: 10. juuli 1890 Pealinn: Cheyenne Lipp : Vapp: Lind: lääne-niidutrupiaal Puu: kallaspappel Vääriskivi: nefriit 2 Pindala: 253 325 km Pinnamood: Osariigi alast hõlmavad suurema osa Kaljumäestiku ahelikud Big horn, Teton, Wind River ja nendevahelised kuivad alad. Wyomingi idaosa ulatub Suurtasandikule. Osariiki läbib Põhja-Ameerika mandri veelahe, kust algavad Missouri lähtejõed, palju on järvi. Tihti on maavärinaid, eriti lääneosas. Kõrgeim koht: Gannet Peak (Fremonti maakond), 4207 m üle merepinna. Madalaim koht: Belle Fourche River (Crooki maakond), 945 m üle merepinna.
korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis standardtingimustel
Chinese americans Chinese Americans (traditional Chinese or simplified Chinese) are Americans of Chinese descent. Chinese people came to the United States from Singapore, Vietnam, Malaysia, Indonesia, Burma, the Philippines, and Taiwan.[6] The first Chinese immigrants arrived in 1820 according to U.S. government records. 325 men are known to have arrived before the 1848California Gold Rush[7] which drew the first significant number of laborers from China who mined for gold and performed menial labor.[8] [9][10] There were 25,000 immigrants by 1852, and 105,465 by 1880, most of whom lived on the West Coast. They formed over a tenth of California's population. Nearly all the early
1 26 299 0,00334 62 108 4,6821 0,01545 0,00001089 4 4 1 2 37 310 0,00322 58 168 5,1240 0,01639 0,00001024 6 2 7 3 45, 318, 0,00314 51 231 5,4424 0,016871 0,00000961 5 5 0 9 4 52 325 0,00307 45 298 5,6971 0,017661 0,00000961 7 2 5 57, 330, 0,00302 39 360 5,8861 0,017658 0,000009 5 5 6 0 6 62, 335, 0,00329 32 425 6,0521 0,018156 0,000009 5 5 0 5 7 67, 340, 0,00293 25 492 6,1985 0,017976 0,00000841
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Ideaalgaaside võrrandites tuleb kasutada temperatuuriühikuna kelvinit. Boyle'i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const Charles'i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Kombineerides saab Seost kasutatakse gaaside mahu viimiseks ühtedelt tingimustelt (rõhk P 1,
6. Töö tabeliga. (2 p) Mõningate Euroopa riikide territooriumide muutus vahetult pärast I maailmasõda (km2) Riik Enne sõda Pärast sõda Austria 300 000 81 000 Ungari 325 000 100 000 Saksamaa 547 000 474 000 Taani 39 000 42 400 Itaalia 286 700 311 300
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
