Seetõttu ei ole kirjalehe kompositsiooni seisukohalt sugugi mitte vähetähtis teksti sisu ehk siis keerukate ja lihtsamate hiina märkide vaheldumise rütm, mis tekitavad erineva tihedusega pindu. Samuti on jaapani kirjasüsteemide (hiina märkide ja tähestike) kombineerimisel suur osa selles, mismoodi tulevane teos välja nägema hakkab. Kasutatud Kirjandus: 1) Kangilaski, J. Üldine Kunstiajalugu. Tallinn: kirjastus Kunst, 1997, lk 321- 323. 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_kunst 3) http://wiki.zzz.ee/index.php/Jaapani_ajalugu
Varu 100 400 81 000 Investeeringud(T-firmasse Sid) 1 000 000 0 18 000 1 018 000 Hinnaerinevus 421 111 421 111 Masinad ja seadmed(neto) 150 000 160 000 42 000 Maa 360 000 290 000 100 000 Goodwill 132 221 Kokku aktiva 2 032 600 855 000 Tasumata arved 323 500 135 000 Võlakirjade võlad 400 000 0 Aktsiakapital E firma 1 000 000 T firma 500 000 500 000 Jaotamata kasum 309 100 220 000 375 078 49 500 -378 Vähemusosalus 01.01. 13 312 113 111 99 799 Vähemusosalus 31.12 99 421
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: Sissejuhatus Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Keemiliselt koostiselt on viskoos tselluloos. Viskooskiudude kaubanduslikke nimetusi: Argentea; Danufil; Empress; Enka; Enka Profile; Viscose; Faberta; Fibro; Flox; Floxan; Galaxy; Iridel-Viscol; Junlon; Krehalon; Lenzing Viscose; Swelan; Tairiyon; Three Gold Horses; Vibron-Crinol; Viscofil; Viscolan; Viscose. Õõnes on viskooskiud Viloft. Tulekindlad kiud on Fibrafinn ja Visil. Kiud välitööstusele sobivad Sanilon, Sarille, Sterilon L., Viscofil. Kiud lausriidetööstusele Avihaf, Avilon ja Fibro ning kiud rehvitööstusele Cordenka ja Viscord. 1. Millal hakati viskoosi kasutama? Viskoosi tootmise protsess avastati Briti teadlaste Cross, Bevan ja Beadle poolt 1892. Peale pikka keemilist protsessi ekstraheeriti viskoosi tsellofaani valmistamiseks. Tselluloostehiskiude toodeti aastal 199...
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Asutati Revolutsiooniline Sõjanõukogu ja riik nimetati Demokraatlikuks Vabariigiks. Oluline saavutus oli kodusõja lõpetamine. Lõuna sai ka teatud autonoomia, riigi põhjaosas kehtestati sariaat. 1972. aastaks oli maksma pandud kindel kord. 1983. aastal laiendati islamiseadusi ka Lõunale, mis põhjustas taas kodusõja puhkemise. 1985. a. järjekordne riigipööre tõi võimule tsiviilvalitsuse, ja riik 4 Samuel P. Huntington. Tsivilisatsioonide kokkupõrge. Lk 322j 5 Samas. Lk 323. 6 Yaacov Shimoni. Political Dictionary of The Arab World, New York,1987.Lk. 461. 2 nimetati ametlikult islamivabariigiks. Kodusõda ja riigipöörded jätkusid, kuni võimule sai järjekordne hunta eesotsas kindral Omar Hassan Ahmed al-Bashiriga (1989). 1991.a. kehtestas seesama valitsus föderatiivse riigikorra, millega maa jagati viieks osariigiks,
Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin 192 C0 300 11000000 208 D0 320 11010000 224 E0 340 11100000 240 F0 360 11110000 193 C1 301 11000001 209 D1 321 11010001 225 E1 341 11100001 241 F1 361 11110001 194 C2 302 11000010 210 D2 322 11010010 226 E2 342 11100010 242 F2 362 11110010 195 C3 303 11000011 211 D3 323 11010011 227 E3 343 11100011 243 F3 363 11110011 196 C4 304 11000100 212 D4 324 11010100 228 E4 344 11100100 244 F4 364 11110100 197 C5 305 11000101 213 D5 325 11010101 229 E5 345 11100101 245 F5 365 11110101 198 C6 306 11000110 214 D6 326 11010110 230 E6 346 11100110 246 F6 366 11110110
Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. He...
the ITS2 sequences obtained for this specimen were of such bad a distinct signal for A in addition to T. The same substitution also quality, that they were unsuitable for precise analysis. However, appeared in one of the clones from the specimen R, whereas direct visual examination of the chromatograms confirmed that in all of sequencing of the ITS1 region amplified from the same specimen them the length variant of 323 nt was dominant, and the other showed the signal intensity caused by this substitution below the ones, if present, were there in indistinguishable amounts or 10% threshold. Accordingly, this substitution was not considered comparable to the noise level. as one of those describing the particular animal.
*Mykerinos 4. mastabat, püramiid, päikesetempel 5. Hauakamber kaunistati värviliste maalingutega 6. pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates 7. Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad, kaunistatud täpsete maalingutega 8. Need olid suured ja uhked Kreeka kunst Kolm ajastut kreeka kultuuris: 1) Parhhailine e. vana aeg (600-480 Ekr) 2) Klassikaline e. õitseaeg (480- 323 Ekr) 3) Hiline e. hellenistlik aeg ( 323- 30 Ekr) 7 ja 6 saj. Ekr esines Kreekas kolm tähtsamat koolkonda: 1) Dooria arenes välja Sparta ümbruses. Need templid on kõige lihtsamad, rangemad, väheste kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu 2) Joonia koolkond arenes välja Väike- Aasia rannikul. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused
Muud äritulud kokku 982 010 193 884 165 887 Kasum materiaalse põhivara müügist 911 520 90 000 118 042 Tulu sihtfinantseerimisest 6 942 12 990 14 504 Kasum valuutakursi muutumisest 8 731 7 171 2 741 Rendi- ja üüritulu 32 391 56 400 30 600 Muud äritulud 22 426 27 323 0 Muud ärikulud kokku 1 580 301 39 581 59 014 Ärikasum (-kahjum) -1 511 532 -1 034 731 431 826 Finantstulud ja -kulud kokku -1 033 140 248 978 -394 862 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 544 672 -785 753 36 964 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 544 672 -785 753 36 964 Author: 31.12
Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed 31.12.2006 31.12.2005 Ostjatelt laekumata nõuded 2 939 143 3 003 867 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -52 562 0 Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu 518 072 509 323 Kokku Ostjatelt laekumata nõuded 3 404 653 3 513 190 Muud lühiajalised nõuded 632 1 180 Intressid 8 0 Maksude ettemaksed 1 260 0 Tulevaste perioodide kulud 31 988 35 763 Muud lühiajalised nõuded, viitlaekumised ja
kaksikrida. Tempel oli Hersiphronose elutöö. Tema eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Peale tema surma jätkas tööd tema poeg Metagenes. Templi aga lõpetasid 5. saj eKr arhidektid Peonitos ja Demetrios. Seda ehitati 120 aastat ja lõpetati umbes 550. a eKr. Aastal 356 eKr põletas selle maha hullumeelne Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, mis tal ka õnnestus. Tempel taastati 323 eKr, kuid hävitati 262. a eKr sissetunginud gootide poolt. Tempel ehitati veelkord üles, kuid 401 aastal hävitati see lõplikult, ning ehitusmaterjali kasutati teiste ehitiste ehitamiseks. Kuna tempel ehitati sagedaste maavärinate vastu kaitseks soisele pinnasele, siis ajapikku vajusid varemed pinnasesse ja kadusid vaateväljalt. Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha.
rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². 3. Looduslikud tingimused Norral on väga pikk rannajoon, mida iseloomustavad sügavad kitsad lahed ehk fjordid, väga palju on ka saari ja saarestikke. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik
Vana-Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele a. Asukoht: · Balkani ps lõunaosa · Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · M...
..poolakad 1 738 1 719 1 696 ..juudid 2 109 2 099 2 074 ..leedulased 1 813 1 787 1 767 ..sakslased 1 612 1 600 1 600 Rahvus teadmata 6 142 6 907 8 140 9 Rahvaarv vanusrühmade järgi, 1. jaanuar 2012 Aasta Kokku 014 1564 65+ Vanus teadmata 2012 1 318 005 206 130 882 294 229 494 87 2011 1 320 976 204 308 889 289 227 285 94 2010 1 323 323 201 603 893 581 228 028 111 2009 1 324 260 199 164 896 336 228 640 120 2008 1 325 408 197 382 898 283 229 612 131 2007 1 327 484 198 335 900 773 228 220 156 2006 1 333 028 201 422 907 240 224 171 195 2005 1 339 168 207 369 909 763 221 775 261 2004 1 344 526 215 124 910 986 218 109 307 2003 1 351 527 224 321 912 171 214 679 356 2002 1 358 073 233 440 913 832 210 407 394 2001 1 365 633 242 207 915 473 207 535 418 2000 1 372 438 250 567 916 219 205 211 441 IIVE 2012
Akumuleeritud kulum 15400 61 600 107 800 154 000 200 200 246 400 292 600 338 800 385 000 Kulum 15 400 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 Jääkväärtuse perioodi lõpus 600 600 554 400 508 200 462 000 415 800 369 600 323 400 277 200 231 000 Laenu arvestus Seis periood alguses 0 1 000 000 1 010 000 995 000 980 000 965 000 950 000 935 000 920 000 Võtmised perioodis 1 000 000 Tagastamised perioodis 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000
2 2007. aastal peatus... Statistikaamet. Ülevaatlikud Eesti majutusturu näitajad on ära toodud tabelis 1. Tabel 1. Majutamine Eestis, 2004-2007 Näitaja 2004 2005 2006 2007 Majutatud 1 922 126 2 072 586 2 259 463 2 343 094 Eesti elanikud 547 712 619 168 831 934 962 771 Väliskülastajad 1 374 414 1 453 418 1 427 529 1 380 323 Ööbimised 3 757 715 4 111 577 4 543 336 4 674 551 Eesti elanikud 1 010 909 1 129 118 1 523 255 1 759 095 Väliskülastajad 2 746 806 2 982 459 3 020 081 2 915 456 Ööpäeva keskmine maksumus (krooni) 445 459 466 481 Allikas: Statistikaamet 2008. Tabeli andmetest lähtudes on ööpäeva majutuse keskmine hind näidanud tõusvat trendi ja ilmselt on see jätkuv ka 2008
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL LH11 Marlin Nupp ARVUTISÕLTUVUS referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana-Antsla 2009 Sisukord · Arvutisõltuvus · Arvutimängudesõltuvus · Arvutisõltuvuse tekkimine · Kui kaua võib laps umbes arvutis olla ? · Soovitused arvutisõltuvusest ülesaamiseks : lastevanemate tegevus , sõprade tegevus, sõltlase tegevus. · Kas olete arvutisõltlane ? · Arvutisõltuvus ja ühiskond. · Pildid arvutisõltuvusest. · Kasutatud materjal. Arvutisõltuvus Inimesed ei taha kategooriliselt mõista, et arvuti, põhimõtteliselt, ei saa olla ohutu, kuna ta on elektro-magneetilise kiirguse ja mitteinoseeriva radiatsiooni allikas. Sellest, et selline radiatsioon viib impotentsuse ja lastetuseni, lapsed, nagu reegel, kas ei tea või ei mõtle sellele. Niisiis keskendume ajas enam ligimatele tagajärgedele, millisteni võib viia ööpäevarin...
1998 7,76 +7,53 8,40 3712,93 +1,12 242 177 +9,70 1999 8,58 +10,50 7,96 3704,54 -0,23 253 018 +4,48 2000 9,51 +10,82 7,77 3861,19 +4,23 285 272 +12,75 2001 10,06 +5,82 7,93 3748,00 -2,93 299 047 +4,83 2002 10,80 +7,33 7,98 3 753,74 +0,15 323 484 + 8,17 2003 10,00 -7,36 8,19 3,774,50 +0,55 309 269 - 4,39 2004 11,65 +16,46 8,13 4,057,85 +7,51 384 360 + 24,28 2005 11,52 -1,51 8,20 3,890,13 -4,13 367 380 - 4,42 2006 13,82 +20,01 8,62 4,048,22 +4,06 482 319 + 31,29 2007 14,46 +4,65 9,19 4,120,95 +1,80 547 782 + 13,57 Allikas: Tourism Statistics; 6
Kunsti Ajalugu Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 14000-10000 e.Kr. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 3 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esiema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /'''' ,,Kromleh" koosneb ,,Menh...
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juhtimine Sessiooniõpe VÕRU-HARGLA NÕGU I kursuse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Minu töö Võru-Hargla nõo maastikurajooni kohta tugineb peamiselt Ivar Aroldi (2005, lk 230-235) raamatule Eesti maastikud. Veel olen kasutanud Eesti Entsüklopeedia XII (Võru- Hargla...2003) ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse materjale Võru hargla nõo kohta. Maastikurajooni valik tuleneb sellest, et olen sündinud ja elan Võrumaal, seega on valitud piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõoma...
S VC F S 2000 7 385 136 5 851 359 1 441 090 6 938 848 2001 9 114 358 6 729 393 1 985 109 7 586 272 2002 9 080 304 6 824 569 2 094 799 8 432 467 2003 8 553 397 6 450 708 2 152 639 8 756 585 2004 9 673 036 6 934 575 2 398 569 8 472 439 11 394 2005 925 8 137 736 2 804 565 9 811 469 10 589 2006 474 7 273 508 3 070 323 9 805 018 13 693 2007 099 8 408 615 3 704 376 9 598 740 15 970 11 402 16 482 2008 792 336 4 714 936 869 Tegevusvõimendus kajastab ettevõtte tegevusriski: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on ettevõtte tegevusvõimendus, mis tähendab, et müügikäibe väikese protsentuaalse muutusega kaasneb suur protsentuaalne muutus
2rpm ja n m := 735rpm nm i red := = 19.241 n tr Reduktori valin vastavalt kataloogile Electric Corp. Gear Reducers Product Catalogue, reduktori ülekandearv i red := 20.68 Joonis 8.1 Reduktori valik (5,lk 40) 9) Piduri valik, asendi määramine. Pidurdusmoment, varutegur. Elektromagnet. Piduri põhilised mõõtmed. Leian koormuse staatilise momendi ( Q + G) Dtrummel M K := = 323 N m (1, lk 46) 2 ip i red Q = 140 kN tõstetav last G = 2.1 kN konksuploki kaal Dtrummel = 0.4 m trumli läbimõõt = 0.94 polüspasti kasutegur i p = 4 polüspasti kordsus i red = 20.68 reduktori ülekandearv Leian vajaliku pidurdusmomendi, teades, et rakse tööreziimi korral on koormuse tegur kT := 2.0 (1, lk 46) M T := M K kT = 645.9 N m Valin piduriks vastukaaluga pakkpiduri Tüüp nr 7, elektromagnetiga KMT-104 (1, lk 47, Tabel 49).
Egiptusest Rooma riigi koloonia. Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. Vanakreeka kunst 800 30 eKr Oluline · Raua kasutuselevõtt · Ühiskonna kihistumine · Orjadeks olid barbarid · Barbarid olid head meresõitjad Kreeka kunst arenes välja umbes 600 eKr · Arhailine vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline õitseaeg 480-323 eKr · Hiline hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr Kreeka kultuur levis ka Väike-Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse. Sinna rajasid kreeklased oma asundused. Arhailise aja alguses olid ehitised puidust ja savist, mistõttu pole neid säilinud. Vanimad templite jäänused on ajast, mil ehitusmaterjaliks oli kivi. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on 2, 3 astet maapinnast kõrgemal
2) Püsikuludeks on juhtimiskulud, arvutivõrguga seotud kulud, turunduskulud, ruumide rent jne. Kasutades lisades 3 ja 4 olevaid numbreid, saab arvutada 2010 aasta tegevuskasumi taseme. Netokäive 14 765 007 kr Kogukasum 2 957 851 kr Püsikulud 2 181 938 kr 2009 aasta tegevuskasumi leidmine: Netokäive 13 687 799 kr Kogukasum 1 650 323 kr Püsikulud 2 184 338 kr 15 2009. ja 2010. aasta tegevuskasumi taseme võrdlemisel on näha, et vahe on suisa 9,16 %. Ning 2009. aasta negatiivse tegevuskasumi taseme põhjustajaks võib pidada madalat kasumit, seal juures on püsivkulud ikka suured. 2010 aastal on müük tõusnud ning püsivkulud ära katnud. 7.3 Ärikasumi tase
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu s...
ehk ei pea olema mõjuvat põhjust ülesütlemiseks, aga tuleb 3 kuud ette teatada. Siin on tegemist siis n.ö erakorralise ülesütlemisega. Kõne alla saab tulla vaid § 313, kus kaalutakse poolte huvisid. Kuna peale juulit 2015 ei ole enam A üüri tasunud, siis võib nüüd eeldada, et kui on möödas 3 kuud, siis § 316 alusel võib erakorraliselt üürilepingu üles öelda tasumisega viivitamise tõttu.) a. Ülesütlemise alus tuleneb §-st 323, kus C võib üles öelda, kui vajab asja tungivalt ise. Kuna tegu ei ole ruumide üürilepinguga, pole vaja C omavajadust. § 324 annab aluse ülesütlemise keeluks, kui on märge kinnistusraamatus. Antud juhul pole A nõudnud märget, see on pigem isegi koormav. Seega on alus täidetud. b. Avaldus: § 325 ei kohaldu, seega on formaalsed eeldused täidetud. C on kinni
Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. Hellenistlik ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride - Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja muudele Vahemere saartele, Põhja-Aafrikasse ning mujale, kuhu kreeklased rajasid oma asundused. Kreeka linnu oli isegi Musta mere põhjakaldal
Suure kasvatamise. Viiekümneaastasena läks Aristoteles tagasi Ateenasse ning rajas linnast kirdesse Apolloni pühamu juurde oma kooli. Apolloni lisanimi Lykeios andis õppeasutusele nime Lykeion. Toredate sammaskäikude( peripatoi) järgi, kus Aristoteles õpetas, nimetati kooli ka ,,peripateetikute kooliks". Kaksteist aastat juhatas Aristoteles seda kooli, tegi uurimistööd, pidas loenguid ja kirjutas. Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr sattus ta poliitilise surve alla. Paljude ateenlaste jaoks oli Aristoteles jäänud võõramaalaseks, vaenuliku Makedoonia sõbraks. Nagu Sokratestki, süüdistati teda jumalakartmatuses ning ta põgenes Euboia saarele Chalkisesse, et mitte lasta ateenlastel veel üks kord filosoofia vastu eksida, nagu ta ise ütles. Mõni aeg hiljem, 322. aastal, ta suri. Aristotelesest jäi maha mahukas looming, mis sisaldab loogikat ja tunnetusteooriat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat,
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
Inimeste üleminek oli põhjustatud kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mõjust Ida- Saksamaa majandusele. Kui aastail 19491962 põgenes Lääne-Saksamale vähemalt 4 miljonit inimest, siis 19621989 suutis otseselt üle Berliini müüri põgeneda ainult 5000 inimest ja üldse Lääne-Saksamaale alla 200 tuhande inimese, mis näitab Berliini müüri efektiivsust. Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini müüriks nimetatavat piiri umbes 10 tuhat sõdurit, kasutades peitumiseks 323 kaevikut või seistes vahipostil 165 valvetornil, mis ümbritsesid linna. Müür ise oli 13km pikk ja neis paikades, kus betoonsein puudus, takistasid piiriületamist okastraataiad. Berliini müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Müür oli Külma sõja sümboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 1980.
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
oleks häbi välja inimeste hulka minna, kui võitmatu tahtmine peale peaks tulema. Ta luges poeetide teoseid, kivikesed suus, et parandada diktsiooni, tugevdas häält, kõneledes joostes ja mäest üles ronides pikki lauseid. Ning tema hääl olevat saavutanud kandvuse ja kõla 5.saj I pool - Pindarose ja Aiscylose loomeperiood 5.saj II pool – Sophoklese loomeperiood Kunst klassikalisel perioodil 480 – 323 eKr 8 Ateena akropoli väljaehitamine 5.saj eKr Halikarnassose mausoleum 4. saj eKr Väike-Aasias Skulptuur 9 Myron “Kettaheitja” - figuur dünaamiline, nägu staatiline Polykleitos “Odakandja” - keha proportsioonid, figuur toetamas ühele jalale Pheidias, kelle suurtööd olid Zeusi kuju Olümpias, Athena Parthenos Ateenas (koopia õpik lk 122), säilinud on Parthenoni reljeefid Briti Muuseumis
Egeuse e. Kreeta-Mükeene Kunst Sai alguse u 3000 a eKr. Kultuur hävis 12. saj eKr, kui saabuvad doorlaste hõimud. · Kõige rikkalikum Kreeka saarte kunstist oli Kreeta saarel asuv Mükeene linn (sealt ka Kreeka-Mükeene kunst). · Sealsete inimestele olid tähtsad merega seotud elatusalad kalandus, kaubandus ja mererööv · Religioonis elukohal viljakuse kultus. · Polnud suuri templeid. · Kreeta ehituskunsti täjtsaimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada) · 20.saj alguses, leiti lossid ja restaureeriti. · Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka sambad, mis värviti punasteks, mustadeks või kollasteks. · Sissekäigud olid tagasihoidlikud, kuid siseruumidele andsid toreduse värviküllus ja vormidemäng. · Seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja pilte. · Kreeta kujutavas kunstis püüti kujutada hetkelis...
Enesemürgitamine on sageduselt kolmas meetod. Seda eelistavad enam naised kui mehed. Naiste 5 Kuritegevus EVs ARVESTUS hulgas ongi enesemürgitamine sageduselt teine 1994 aastal oli 615 enesetappu 1996 aastal 551 enesetappu 1998 aastal 482 enesetappu 2000 aastal 377 enesetappu 2002 aastal 371 enesetappu 2004 aastal 323 enesetappu 2005 aastal 273 enesetappu Läbi aastate on meeste suitsiidide arv olnud ligi neli korda suurem kui naistel. Kõige suuremat mõju on enesetappude arvule avaldanud alkohol ja uimastid, aga olulised põhjused on ka lahuselu partnerist, pereprobleemid, rahalised raskused ja rasked haigused. Kõige rohkem enesetappe oli 1930-ndatel aastatel, sest oli majanduskriis ja vapside aeg. Kerged aastad olid aga 1980-ndate lõpus, laulva revolutsiooni ajal, vabanemise ajal - umbes 190 enesetappu
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad ...
3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5% 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2% 8 Rakvere Lääne-Virumaa 17 097 14 496 84,8% 9 Maardu Harjumaa 16 738 3 331 20% 10 Valga Valgamaa 14 323 8 970 62,6% 11 Kuressaare Saaremaa 14 925 14 548 97,5% 12 Võru Võrumaa 14 879 13 414 90% 13 Jõhvi Ida-Virumaa 12 112 4 022 33,2% 14 Haapsalu Läänemaa 12 054 9 587 80% 15 Paide Järvamaa 9 642 8 683 90% 1. jaanuaril 2008 elas Eestis 1 325 408 inimest (rännet arvestamata 1 340 935 inimest). Eesti põlisrahvus on eestlased, suurim vähemusgrupp venelased.
Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Suurim fjord on Sogne fjord
Ürgaeg 1. Homo sapiens- mõtlev inimene 2. 3 peamist kunstiliiki- maalid, skulptuurid ja arhitektuur. 3. Vandaalid olid inimesed, kes vallutasid Rooma vandaalitsemisega. 4. Vandalism- näiteks inimesed, kes lõhuvad võõrast vara, noorukid, näiteks pilluvad kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe ...
hälve Maakonnakeskus 187 18.85 64.85 65.82 66.80 87.76 38 68 75 6.76 Suurlinn 433 43.65 63.39 64.16 64.94 85.55 34 68 75 8.19 Teeninduspiirkonnata 34 3.43 66.49 68.34 70.19 91.12 55 70 74 5.30 koolid Valla- ja 323 32.56 61.98 62.95 63.92 83.94 31 65 75 8.84 väikelinnakoolid Õhtukoolid 15 1.51 55.87 59.50 63.13 79.33 46 59 68 6.55 Kokku 992 100.00 63.65 64.15 64.66 85.54 31 66 75 8.16 Vastavalt kooli asukohatüübile sooritasid eksami kõige paremini teeninduspiirkonnata koolide õpilased (keskmine tulemus 91,1%) veidi madalam oli keskmine tulemus maakonnakeskuste
sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride - Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja
TURBA GÜMNAASIUM Kerly Aavik MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................lk.3 TEOREETILISE MAJANDUSTEADUSE VÄLJAKUULUTAMINE...............lk.4 Olulisemad isikud ja mõtteviisid............................................................lk.4-6 KLASSIKALINE PERIOOD...............................................................lk.7-9 Neoklassikaline koolkond....................................................................lk.9 KAASAEGSE MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA KUJUNEMINE.............lk.10 Kokkuvõte......................................................................................lk.11 Kasutatud kirjandus...........................................................................lk.12 ...
Kreeta- Mükeene 3000a eKr, hõlmab Kreeta saart, Mükeenet ja Tiryns, Eguse mere saari ja Väike- Aasia poolsaart. (Kuningas Minos tõi jumalate juurest süüa ja juua. Külla kutsudes küpsetas ära oma poja ja nii läks igavestesse piinadesse.) Mereline kultuur, kus lossid kujunesid ühiskonna elu keskusteks. Lossid olid kaitsmata (Kreeta). Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud. Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada, mis olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust. Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised. Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta. Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, ku...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Rainar Enden Eesti kohtumenetluses vajalike menetlusdokumentide kättetoimetamine Referaat Juhendaja: dr. Age Värv Tallinn 2018 Sissejuhatus Eesti kohtuasjade lahendamise käigus on vajadus toimetada menetlusdokumente nii Eestis elavatele kui ka väljapool Eestit resideeruvatele isikutele. Käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevaid viise, mil viisil ühel või teisel puhul toimida ja millised võivad olla probleemid nende toimingute tegemise juures ja kuidas neid probleeme efektsemalt lahendada. Kättetoimetamise instituut muutis alates 2006 aasta 1. jaanuarist menetlusdokume...
TARBEKUNST- kullassepatöö, keraamika. Keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane mereloomad kaheksajalad, kalad, meritähed jne. · Kükloopilised müürid. MÜKEENE LÕVIVÄRAV -3 suurt kivimürakat 6. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil.
Aristarchos väitis ainsana, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa tiirleb ümber päikese Muutused religioonis Usupidustuste tähtsus vähenes, tõusid müsteeriumide tähtsuse. Vanad jumalad jäid püsima, kuid leiti koht ka paljudele ida jumalatele. Hakati samastama erinevaid jumalaid. Populaarseim jumal oli Isis. KREEKA KUNST 1) arhailine ehk varane ajajärk (600a 5.saj keskpaik eKr) 2) klassikaline ehk kõrgaeg (5. sajandi keskpaik 323 eKr) 3) hellenistlik ehk hiline ajajärk (323-30 eKr) Arhitektuur Templid ehitati marmorist; sidumiseks kasutati metallist klambreid; sisse pääsesid vaid preestrid ja seega pandi erilist rõhku templite välisilmele. Templid ehitati kõrgele kohale ja kolmeastmelisele alusele. Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Stiilid jagunevad kolmeks: vanim on raskepärane ja lihtne dooria stiil; järgmine on joonia ning hellenimiajal levis korintose stiil.
Müügitulu laekub järgmisel perioodil 0 0 0 0 0 0 0 Teenuste kulude tasumisperiood 14 14 14 14 14 14 14 Teenuste kulud tasutud samal perioodil 1 167 1 751 1 751 2 335 2 335 2 335 2 335 Teenuste kulud tasutud järgmisel perioodil 215 323 323 430 430 430 430 Üldhalduskulude tasumisperiood 10 10 10 10 10 10 10 Üldhalduskulud tasutud samal perioodil 11 614 11 614 11 614 11 703 11 703 11 703 11 703 Üldhalduskulud tasutud järgmisel perioodil 1 452 1 452 1 452 1 463 1 463 1 463 1 463 Allikas: autori koostatud 20 Lisa 5
Raha lõppjääk 795 600 799 340 777 080 774 820 762 560 722 300 15 OÜ Mustvee Kurk 16 Lisa 2. Rahavoogude aruanne 2. aasta Tabel 9. Rahavoogude aruanne 2. aasta Nimetus 1.kuu 2.kuu 3.kuu 4.kuu 5.kuu 6.kuu Raha 722 300 657 715 1 323 130 1 503 545 1 438 960 1 439 375 agjääk Müügi- 30 000 730 000 245 000 - 65 000 25 000 tulud Kasutada 752 300 1 387 715 1 568 130 1 503 545 1 503 960 1 464 375 olev raha Ruumide 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 rent Töötajate 59 985 59 985 59 985 59 985 59 985 28 660 palgad
Nõukogu liikmele laienevad kõik juhtorgani liikmete suhtes rakendatavad kohustused, eelkõige üldine hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus, sh konkurentsikeeld (ÄS § 324), ärisaladuse tagamine (ÄS § 325). Nõukogu otsuste tegemine ja vaidlustamine (ÄS § 321-323) Nõukogu võib otsuseid vastu võtta: Koosolekul (ÄS § 321) Koosolekut kokku kutsumata kirjaliku hääletamise teel (ÄS § 323 lg 1-5) Kirjaliku otsusena (ÄS § 323 lg 6), kui kõik on otsuse poolt ja allkirjastavad selle. a) Nõukogu koosolekud (ÄS § 321). Vähemalt kord 3 kuu jooksul. Etteteatamistähtaeg 1 päev. Ei ole nõutav kirjalik etteteatamine. Personaalse osalemise kohustus (ÄS § 321 lg 2). a) koosolek Koosoleku päevakorra täiendamine võimalik, kui kõik liikmed on kohal ja poolt ¾ liikmetest. Protokollile kirjutavad alla kõik liikmed.
Gümnaasiumi ümbritses aed, kus olid teerajad jalutuskäikudeks (kr peripatos) ja õppetöö toimus jalutamise ajal. Sellest siis ka Aristotelese koolkonna levinud nimetus peripateetikute (s.o "jalutajate") koolkond. (Meos, 2000) Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki (Lykeionit) osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaalane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm (aastal 323 e.m.a) kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset õigust lahkuda Ateenast enne kohtuprotsessi, kuid juba õige pea ta suri pagenduses. Võib-olla ta koguni mürgitas end. (Meos, 2000)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
