EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 ...
USUS. 01.069 Kristluse ajalugu Kolm vaheeksamit ja igal neist kümmekond teemat, eksamil lähevad vastamisele igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutid...
mv 2 I 2 Kui keha liigub tasapinnaliselt T = c + c 2 2 316. Sõnastada Königi II teoreem. Valem. Süsteemi (jäiga keha) kineetiline energia võrdub summaga masskeskme kineetilisest energiast, kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi mass, ja süsteemi kineetilisest energiast relatiivsel liikumisel ümber masskeskme kui ümber paigaloleva punkti Königi telgede suhtes. mvc2 T= + Tcr 2 317. Milliste valemitega saab arvutada jäiga keha kineetilist energiat sfäärilise liikumise korral? 1 T = ( I 2 + I 2 + I 2 ) 2 318. Sõnastada süsteemi kineetilise energia teoreem. Valem. Süsteemi kineetilise energia muutus tema liikumisel ühest asendist teise võrdub kõigi süsteemis mõjuvate välis- ja sisejõudude tööde summaga sellel liikumisel. T1 T0 = We + Wi 319
2000 377 156 5000 32,0512821 2000 380 22,8 960 42,1052632 2000 383 18 486 27 2000 384 8 88 11 2000 388 84 2097 24,9642857 2000 390 95,8 2000 20,8768267 2000 393 17,5 300 17,1428571 2000 398 1 30 30 2000 402 4,6 138 30 2000 406 3 76 25,3333333 2000 410 2 41 20,5 2000 411 6,5 162,5 25 2000 412 12,7 317 24,9606299 2000 414 30 750 25 2000 415 20,2 401 19,8514851 2000 417 3,2 26,6 8,3125 2000 418 3,2 80 25 2000 421 13 286 22 2000 423 2,9 70 24,137931 2000 424 1,1 30 27,2727273 2000 426 10,5 270 25,7142857 2000 430 19,4 610 31,443299 2000 432 4 100 25 2000 435 4 61 15,25 2000 436 7,5 105 14
R2 R1 + R 2 U t = U st R2 133 3). Integraalpingestabilisaatorid. Fikseeritud väljundpingega. 78XX positiivsetele pingetele 79XX negatiivsetele pingetele Reguleeritava väljundpingega. 317 337 R2 U välj = 1,25 + 1 R1 134 5.15. Filtrid Kasutatakse elektrilise signaali töötlemiseks. Perioodilise signaali esitamine Fourier´i reana: u (t ) = U0 + U m1 sin(t + 1 ) + U m 2 sin(2t + 2 ) + U m 3 sin(3t + 3 )... { 1442443 1444444 424444444 3
Nõue: lõtk L kategooria sõiduki roolikannu laagrites ei tohi ületada valmistaja poolt ette nähtud suurust. Käänmikjuhtimisega esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 316. L kategooria sõiduki esiratas Nõue: esiratta kodarad peavad olema kinnitatud ja pingutatud, esiratas ei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavat lõtku. Esiratta telg peab olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 317. Muud juhtimisseadmed Nõue: peavad vastama valmistaja juhendile ja olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 4 Piduriseade Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele Nõuded: 1) piduriseade peab vastama valmistaja juhendile. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõiduki piduriseade peab vastama Ereeglile nr 13 või M1 kategooria sõiduki piduriseade E
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisema...
Kirjandus mikroökonoomikas: K. Kerem, M. Randveer, V. Vensel. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim. !996. 186 lk. G. Briscoe. The Economics of Construction Industry. London: B.T. Batsford Ltd. 1993. 307 p. J. Raftery. Principles of Building Economics. Oxford. Blackwell Scientific Publications.1991. 212 p. R. Jemtsov, M. Lukin. Mikroekonomika. Utsebnik MGU. Moskva: Delo i servis. 1999. 317 s. ( vene keeles ) L. Drõkina, M.Ennok, S.Otsmaa, Ü.Rooma.Ehitusökonoomika küsimusi. Tallinn: TTÜ. 1996. 88lk. T.Palm, A. Qayum. Investeeringute analüüs. Tallinn: BIT. 1996. 228 lk. P. Stoun. Ekonomika i organizatsija stroitelstva. Moskva: Ekonomika. 1979. 215 s. (vene keeles ) Tinglikult võime teadmised ehitusalas jagada kahte valdkonda: ehitustehnika ja ehitusmajandus. Kahtlemata on selline jaotus
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
juuli Erika Salumäe võitis Barcelona olümpiamängudel trekisprindis kuldmedali. 1. august Eesti Piirikaitse hakkas üle võtma seni Venemaa kontrolli all olnud piiripunkte. 14. EV Ülemnõukogu kuulutas oma tegevuse lõppenuks. 1990–92 võeti vastu 152 september seadust, 483 otsust ja 23 deklaratsiooni. 16. IMF teatas, et Eestile laenati 41 miljonit dollarit. september Presidendivalimistel sai A. Rüütel 195 743 (42,67%), L. Meri 138 317 (28,77%), Rein Taagepera 109 631 (23,83%) ja Lagle Parek 19 837 (3,85%) häält. Põhiseaduse järgi läks presidendi valimine nüüd Riigikogu pädevusse. Riigikogu valimistel sai 20. Isamaa 29, Kindel Kodu 17, Rahvarinne 15, Mõõdukad 12, ERSP 10 ja Sõltumatud september Kuningriiklased 8 mandaati, Rohelised ja Eesti Ettevõtjate Erakond said kumbki 1
Mitusada Punaarmee sõdurit ja ohvitseri otsustasid pigem põgeneda üle mere Rootsi ja interneeriti seal sõja lõpuni (RA, HP 22 I.). Üle 500 mehe põgenes üle Irbe väina Kuramaale ja vangistati seal. Saksa XXXXII armeekorpusele allunud üksused kaotasid saarte vallutamisel surnutena 18 ja haavatutena 47 ohvitseri; alamväelasi sai surma 455, haavata 1441 ja teadmata kadunuks jäi 92 (BA MA, RH 24-42/10, 2128). Vormsil võeti vangi 317, Muhus ja Saaremaal (ilma Sõrveta) 3542 meest (BA MA, RH 24-42/13). Sõrve poolsaarel võeti 8481 sõjavangi; 7. oktoobril võttis laevastik vangi veel 150 meest, Kuramaal võeti kinni umbes 500 üle Irbe väina sinna põgenenud meest (BA MA, RH 24-42/10, 343344). Pilt 22 22. septembril 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901: 27 Saaremaa vallutamise lõpul oktoobris langes sakslaste kätte Sõrves punaarmeelastest
Mitmesugused tegevuskulud -70 267 -2,84% 155 402 6,47% Tööjõu kulu kokku -252 905 -3,82% 21 653 0,34% Kulum 138 697 17,35% 167 844 17,90% Muud ärikulud -30 487 -12,43% -102 420 -47,68% Kokku ärikulud -4 845 555 -15,00% 10 720 187 39,05% Ärikasum 12 186 2,93% 1 317 023 307,98% Finantstulud ja -kulud Kapitaliosaluse kahjum 46 731 100,00% -46 731 -100,00% Intressikulud -17 089 -11,17% 209 993 154,45% Muud intressi- ja finantstulud -100 685 -88,95% 10 428 83,38% Finantstulud ja -kulud kokku -130 327 326,98% -152 834 89,80% Kasum enne tulumaksustamist -118 141 -31,45% 1 164 188 452,20%
Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mi...
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
h×b×t ( mm) kg/m cm 2 mm cm 4 cm 3 cm 3 cm c m4 cm 3 cm 3 cm cm 4 140×70×4 12,4 15,75 8 392,6 56,09 70,07 4,99 133,2 38,05 43,24 2,91 326,0 140×70×5 15,2 19,36 10 471,5 67,35 85,05 4,94 158,7 45,35 52,31 2,86 395,1 140×80×3 9,90 12,61 6 334,4 47,77 58,20 5,15 141,2 35,31 39,64 3,35 317,1 140×80×4 13,0 16,55 8 429,6 61,37 75,51 5,10 180,4 45,10 51,31 3,30 411,6 140×80×5 16,0 20,36 10 517,1 73,87 91,80 5,04 15,9 53,99 62,24 3,26 500,5 140×80×6 18,9 24,03 12 597,0 85,29 107,1 4,98 248,0 61,99 72,43 3,21 583,8 150×100×4 14,9 18,95 8 594,6 79,28 95,67 5,60 318,6 63,71 72,50 4,10 661,6
kaugemad ida-alad Seleukosele. Kõige ambitsioonikam diadohhide hulgas oli jätkuvalt Antigonos, kes tegutses käsikäes poja Demetriosega. Koos püüti nähtavasti saada oma võimu alla enamvähem kogu Aleksander Suure impeerium. Ülejäänud diadohhid Kassandros, Lysimachos, Seleukos ja Ptolemaios liitusid Antigonose ja Demetriose vastu. 307. a. hõivas Demetrios Ateena ja asendas Kassandrose ajal kehtinud oligarhia (Ateenas valitses 317 49 307 a. Arisotelese õpilane, mõõduka aristokraatia pooldaja Demetrios Phaleronist) vähemalt nime poolest demokraatiku riigikorraga. 306. a. purustas Demetrios Küprose rannikul Ptolemaiose laevastiku ja vallutas seni Ptolemaiosele kuulunud saare. Võidust innustunult kuulutasid Antigonos ja Demetrios end nüüd pidulikult kuningaks; peagi järgisid nende eeskuju ka teised diadohhid. 305 304 a
09.2005 Kuivatatud tooted Tofu 38,00 20 20% 608,00 HILAA 15.09.2005 Kuivatatud tooted Tofu 12,50 1 0% 12,50 SEVES 14.09.2005 Kuivatatud tooted Tofu 12,50 10 0% 125,00 WANDK 13.09.2005 Liha ja linnuliha tooted Tourtière 263,50 5 0% 1 317,50 BSBEV 12.09.2005 Liha ja linnuliha tooted Tourtière 19,00 30 0% 570,00 EASTC 11.09.2005 Liha ja linnuliha tooted Tourtière 34,80 30 15% 887,40 KOENE 10.09.2005 Liha ja linnuliha tooted Tourtière 18,00 2 15% 30,60 LILAS 9.09.2005
....................... 308 Jada piirväärtus ........................................... 310 Funktsiooni piirväärtus ................................ 313 Funktsiooni pidevus ..................................... 317 OSA 5 – Trigonomeetria . .............. 205 tuletis ................................................. 320 proportsioonid ja kolmnurgad ........208 Tuletise definitsioon .................................... 321 Küsimus kosmosest .....................................208
Ma rkan koos pikesega ja mtlen sinust, lhen magama kuuga ja mtlen ikka sinust Aja jooksul muutuvad paljud asjad , kuid on ks, mis alatiseks jb see on minu armastus sinu vastu . "ra jta inimest keda armastad, inimese prast kes sulle meeldib, sest inimene kes sulle meeldib, vib su jtta inimese prast keda armastab " . real love stories have never happy endings, because real love stories never end of all the things i've lost, i miss my heart the most Politsei : Noorukid , kuhu te suitsud peitsite ? Nooruk : Mis see sinu asi on , ega ma sulle niikuinii ei anna , mul vhe ! When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you Everyone in life is gonna hurt you, you just have to figure out which people are worth the pain If you love someone tell them... because hearts are often broken by words left unspoken Having a guy dump you and say "We can still be friends" Is like having your mom say "Your dog die...
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...................
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O.Patterson- orjad olid üh surnud. St üh orjadel puudus võimalus ptsida abi ja toetus üh, va oma isandalt. Sätes...
3. võlgnetavate ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. Ülesütlemine on tühine, kui üürnikul oli õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist. Kui eluruum on sellises seisukorras, et see on eluruumi kasutaja tervisele ohtlik võib üks lepingupooltest üürilepingu erakorraliselt ülesse öelda, tulenevalt VÕS § 317. Olulise ohu hindamisel inimese tervisele tuleb lähtuda ennekõike reaalsest olukorras. Kui tegemist on nö formaalse olukorraga, ehk siis kui eluruum ei vasta nõuetele eeskirjade alusel, ei saa lepingupooled VÕS § 317 tulenevat õigust kasutada. Samuti ei saa lepingupooled lepingut erakorraliselt lõpetada, kui eluruumil lasuvaid puudusi on võimalik mõistlikku aja jooksul kõrvaldada.
8,376 23 47,188 242 26,355 93,605 92 8 4,073 26 285,065 126,907 21 1,525 50 23,883 9,776 18,508 27,267 254 1,106,785 277,661 313,265 3,742 11,284 174 26,456,866 315,373 1,019 15 1,626 10 578,117 18,454 91 4 28,705 148 84,461 2,507,228 81,303 549 8,941 165 2,247,132 216,017 0 317 12,578 221,409 11 364 6,252 55,459 5,839 10 20,555 360 74,138 185,275 6,811 5 6,579 227 509,477 28,233 913 24 968 6 62,899 4,739 70 5 1,219 22 29,037 1,462 974 8 654 185 27,807 35,285 1,106 805 20 34,734 3,032 55,581 133 10,527 287 255,418 25,627
Välja kukkusid Miina Hint, Juks Lankots (loobusid ise) ja Uno Ruus (ei kogunud täis allkirjade hulka).Seadus nägi ette, et president võidakse valida kahes voorus. Valimiste esimene voor toimub rahva osavõtul ja valituks osutub kandidaat, kes saab enam kui pool valimistel osalenute häältest. Selles voorus võistlus nelja kandidaadi vahel kujunes järgmiseks: Valimistel osales – 468 605 inimest Arnold Rüütel - 195 743 häält ehk 41,77% Lennart Meri - 138 317 häält ehk 29,52% Rein Taagepera - 109 631 häält ehk 23,40% Lagle Parek - 19 837 häält ehk 4, 23% 5 077 häält ehk siis 1,08% olid kehtetud, kuid nad loeti valimistel osalenuteks. Seega keegi kandidaatidest ei saavutanud nõutavad häälteenamust ning valimised jätkusid teises ehk siis Riigikogu voorus. Sinna lubati esimese vooru kaks edukamat kandidaati – Arnold Rüütel ja Lennart Meri, kelle vahel Riigikogu liikmed pidid tegema valiku. Valituks osutus kandidaat, kes kogus
meeldetuletuste, teavituste ja hoiatuste eest. e. Hagi esitatakse sooviga rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega, tuginedes TsMS § 741 lõikele 1. Sealjuures, kui hagidokumente ei õnnestu kostjale kätte toimetada, pakub hageja omaltpoolt, et avaldab menetlusdokumendid Ametlikes Teadaannetes, mispuhul loetakse hagi kostjale avalikult kättetoimetatuks (TsMS § 317 lg 5). Kokkuvõtvalt on võlausaldaja reeglipärased nõuded põhivõlg (erinevate tõlgenduste kohaselt kas põhisumma ja lepingutasu, põhisumma ja intress või põhisumma ja muud lepingujärgsed kulud), viivis, kogunev viivis kuni põhivõla tasumiseni ning hageja menetluskulud. Reeglipärasused kostjate vastuväidetes ei ole nii representatiivsed kui hagejate puhul, eelkõige põhjusel, et 84% kohtuotsustest on tehtud tagaseljaotsustena ning kohtulahendid
intuitsioonile __ kulgemine __ B ... teiste kogemusele __ B Mitmest vaatenurgast vaagimine __ C ... loogilisele mõtlemisele D ... proovimisele __ C Palju ideid korraga __ __ D Mis halvasti, see uuesti __ Merlecons ja Ko OÜ 317 ÕPISTIIL Õpistiili profiil Liitke kokku järgmised vastused: 1A 1B 1C 1D 2A 2B 2C 2D 3A 3B 3C 3D 4A 4B 4C 4D 5A 5B 5C 5D 6A 6B 6C 6D
Siin on juhtumiseks seadusest tulenevad õigustatud täisomanikud (ja usaldusomanikud, kui neile see üigus antakse) 2. Osaühingud – juhatus ja üldkoosolek (1 juhtimisorganeid) vt ÄS pg 168-191. Põhikirjaga võib omale nõukogu smäärata. Kui osakapital on üle 400 000 krooni ja osaühingu juhatuses on vähem kui 4 liiget, siis peab olema nõukogu. ÄS pg 189. 3. Aktsiaselts – seadusest tulenevalt üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. (pg 290, 317, 306 juhtimisorganid 290-330) 4. Tulundusühistu – reeglina üldkoosolek ja juhatus. Ja teatud juhtudel peab olema ka nõukogu vt tulundusühistu seadus pg 64. Võib olla ka muid juhtumisorganeid (nt volinike koosolek – tulundusühistu seadus pg 54) pg-d 27-32 5. MTÜ – üldkoosolek ja juhatus peab alati olemas. Ja võib olla ka muud organid MTÜS pg 31. Nt osakonnad võivad veel olla ette nähtud. Need tavaliselt tulenevad eriseadustest
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
Siin on juhtumiseks seadusest tulenevad õigustatud täisomanikud (ja usaldusomanikud, kui neile see üigus antakse) 2. Osaühingud juhatus ja üldkoosolek (1 juhtimisorganeid) vt ÄS pg 168-191. Põhikirjaga võib omale nõukogu smäärata. Kui osakapital on üle 400 000 krooni ja osaühingu juhatuses on vähem kui 4 liiget, siis peab olema nõukogu. ÄS pg 189. 3. Aktsiaselts seadusest tulenevalt üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. (pg 290, 317, 306 juhtimisorganid 290-330) 4. Tulundusühistu reeglina üldkoosolek ja juhatus. Ja teatud juhtudel peab olema ka nõukogu vt tulundusühistu seadus pg 64. Võib olla ka muid juhtumisorganeid (nt volinike koosolek tulundusühistu seadus pg 54) pg-d 27-32 5. MTÜ üldkoosolek ja juhatus peab alati olemas. Ja võib olla ka muud organid MTÜS pg 31. Nt osakonnad võivad veel olla ette nähtud. Need tavaliselt tulenevad eriseadustest
, 341 Beurling, A., 258, 261-262, 663 Bible, 72-73 Bibo, Major, 230-231 Bigram, definition, xiii Bird, J. M., 435 BLACK code, 249, 254 Black chambers, 104-106,109, 274, 341 American, 6, 173-179, 191, 192, 457 Bletchley Park, 263-264 Boki, G. L, 359-360, 362 Bond, R. T., 549 Book cipher, 186-187 Bratton, R. S., 30 Braune Blatter, 225 Breon, W., 279-280, 286 Brooke-Hunt, G. L., 172 Brotherhood, F. M., 1-2, 11 BROWN code, 323 Browne, Sir Thomas, 432 Bryant, H. L., 2-3, 4, 47 Bullock, F. W., 317 Bureau du Chiflre, 159 Burke, J. P., 390 Busch, H., 271 Business codes, 422-423 Byrne, J. F., 408-410 C-36, 212 Cabinet Noir, 111 Cablegrams. See Commercial codes Cables, German transatlantic, cutting of, 129 Caesar alphabet, 77 Caesar, J., 77 Caesar substitution, 77, 95, 292, 354, 414, 415 Canada, 183, 266 Canaris, W., 249 Carbonari, 419 Cardano, G., 146 Cardano grille, 281, 283 Cartier, F., 159 Cave, R., 46 Cavendish-Bentinck, V. F. W., 266 C.B., 319-320, 322 Censorship, U.S
Enamus harrastuskalastajaid pole ühendustesse koondunud. Samuti ei ole nõrgematel ühendustel finantsvahendite puudumise tõttu võimalus pidevalt osaleda harrastuskalapüüki puudutavatel aruteludel. Enamus kalastajaid ei ole klubidega liitunud, 2008 aasta lõpuks kuulus umbes 500 kalameest klubidesse ehk 1% harrastuskalastajate koguarvust. 4 www.pilet.ee 23 2010 aastal puutus harrastuskalastusega kokku umbes 292 000 inimest (270 000 317 000). Nendest 70% olid mehed ja 30% naised. Kõige enam kasutati 2010 aastal harrastuspüügivahendina spinningut, mida kasutas peaaegu iga teine kalastaja, järgnes lihtkäsiõng ja käsiõng, kumbagi kasutas pea kolmandik harrastajates. Võrdselt umbes kümnendik harrastajatest kasutas püügivahendina nakkevõrku, sikutit ning põhjaõnge. Teised kalapüügivahendid leidsid harrastuskalastajate seas vähem kasutamist. Kokku püüdsid Eesti harrastuskalastajad 2010.a
kohustuslik viitamine. Näiteks: Mati Unt on kirjutanud: "Iga teos sünnib isemoodi, aga kes seda täpselt teab, kes seda täpselt hiljem oskab seletada. Mõnede puhul oli mul juba varem olemas küllalt lõpetatud skeem... Mõnel juhul aga saab kõik alguse mingist detailist, visuaalsest nägemusest, muusikast või unenäost. / / "Kollane kass" on süzeelt autobiograafiline. "Võlg" jälle välja mõeldud." (U n t, M. Iga teos sünnib isemoodi. Rmt.: Teose sünd. Tln., 1976, lk. 317.) tsükkel mitmest üksikteosest koosnev kunstiteos, mis on omavahel seotud tegelaste või teose aeg-ruumiga. Näiteks Mihhail Lermontovi (18141841) jutustuste tsükkel "Meie aja kangelane", Oskar Lutsu (18871953) Tootsi- lugude tsükkel: "Kevade", "Suvi", "Tootsi pulm", "Sügise" jt. tsastuska vene folkloorizanr, tavaliselt neljarealine päevakajaline lauluke, mis on laadilt lähedane kupleele. Tsastuskasid iseloomustab terav keelekasutus, kujundlikkus, huumor, aktuaalsus.Näiteks:
Välja kukkusid Miina Hint, Juks Lankots (loobusid ise) ja Uno Ruus (ei kogunud täis allkirjade hulka). Seadus nägi ette, et president võidakse valida kahes voorus. Valimiste esimene voor toimus rahva osavõtul ja valituks oleks osutunud kandidaat, kes oleks saanud enam kui pool valimistel osalenute häältest. Selles voorus võistlus nelja kandidaadi vahel kujunes järgmiseks: Valimistel osales – 468 605 inimest Arnold Rüütel - 195 743 häält ehk 41,77% Lennart Meri - 138 317 häält ehk 29,52% Rein Taagepera - 109 631 häält ehk 23,40% Lagle Parek - 19 837 häält ehk 4, 23% 5 077 häält ehk siis 1,08% olid kehtetud, kuid nad loeti valimistel osalenuteks. Seega keegi kandidaatidest ei saavutanud nõutavad häälteenamust ning valimised jätkusid teises ehk siis Riigikogu voorus. Sinna lubati esimese vooru kaks edukamat kandidaati – Arnold Rüütel ja Lennart Meri, kelle vahel Riigikogu liikmed pidid tegema valiku
Jrk Sugu Õppekeskus Eriala Õppevorm MS AA 1 N Tallinn PS päevane 3 4 2 N Tallinn PS päevane 0 2 3 N Tallinn PS päevane 2 4 4 N Tallinn PS päevane 3 5 5 N Tallinn PS päevane 2 2 6 N Tallinn PS päevane 0 4 7 N Tallinn PS päevane 1 4 8 N Tallinn PS päevane 5 9 N Tallinn PS päevane 0 3 10 N Tallinn PS päevane 0 4 11 N Tallinn PS päevane 0 12 N Tallinn PS päevane 1 3 13 N Tallinn PS päevane 3 4 14 N Tallinn PS päevane 4 4 15 N Tallinn PS päevane 0 3 16 N Ta...
boiling, for about 10 minutes, which will turn carcasses. Other carcass-derived materials them grayish white because no preserving include edible byproducts, pork skin emul- nitrite is used in Weisswurst preparation sion, and also sometimes blood or plasma. (Wikipedia). The deboned meat is sorted based on fat Cooked Sausages 317 Pre-blending Blending Constant Dynamic formula formulation Stuffing Chopping Analyzing Drying Smoking Cooking Cooling Homogenizing (Peeling)
ДЕСЯТЬ СОВЕТОВ СТУДЕНТАМ ДЛЯ УСПЕШНОЙ РАБОТЫ НАД ЗАДАЧАМИ 1. Если мы говорим, что знаем значение какой-то физической величины x , то это означает следующее: мы знаем числовое значение этой величины N и её единицу измерения А. x NA Бессмысленно говорить, например, что длина данного стола составляет 1,5. Если же мы говорим, что длина стола составляет 1,5 м (метра), то мы уже имеем представление о данной физической величине. Некоторые студенты начинают сомневаться в правильности решения задачи только на том основании, что, по их мнению, ответ «слишком большой (слишком маленький)». Числовое значение величины зависит от выбранных единиц измерения! Например, длина того же стола, выраженная в километрах, будет 0, 0015 xкм а выраженная в микр...
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik..............
t panditud või tagatiseks loovutatud nõude omaja, kes ühtlasi on tagatud nõude võlgnik; pantija või võlgniku võlgnik, s.t panditud või tagatisena loovutatud nõude võlgnik Selleks, et käsutus tehing, millega õigusele pant seatakse, oleks kehtiv, peab pandiõiguse seadja olema pandi seadmiseks õigustatud ehk õiguse omanik. Nõuete pantimise puhul jääb panditud nõue võlausaldajale ja seda vaid panditakse. Nõuete pantimise erinõuded AÕS § 317. Nõude pantimisest teatamine (1) Nõude pantimisest peab pantija teatama panditud nõude võlgnikule, kui pandilepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Pantija poolt nõude pantimisest teatamisel või pandipidaja poolt võlgnikule pantija poolt pantimise kohta väljaantud dokumendi esitamisel on samad tagajärjed nagu nõude loovutamisest teatamisel. (3) Võlgnik on pantija või pandipidaja nõudmisel kohustatud andma kirjaliku kinnituse temale pantimisest teatamise kohta.
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
Erivajadustegaȱlapseȱkoduhooldusȱ tõttuȱ(ntȱisolatsioon)ȱ Koduhooldusrežiimiȱtõttuȱhäiritudȱ LapseȱjaȱvanemaȱeraldatusȱkrooniliȬ pereeluȱ(ntȱravi,ȱhooldajad,ȱpuhkuȬ seȱhaiguseȱtõttuȱ sevõimaluseȱpuudumine)ȱ Spetsialiseeritudȱhooldekeskusȱȱ Heitumineȱinvasiivseteȱravivõteteȱ tõttuȱ(ntȱintubatsioon)ȱ 3. klass: rollitäitmine 317 Ebatõhus rollitäitmine (00055) (1978, 1996, 1998) 7. valdkond: rollisuhted 3. klass: rollitäitmine Definitsioon Käitumise ja eneseväljenduse viis, mis ei sobitu lähikonna konteksti, normide ja ootustega. Määravad tunnused Rollitajuȱmuutumineȱȱ Ebapiisavȱenesejuhtimineȱ Ärevusȱ Vähesedȱoskusedȱ Muutunudȱvõimeȱrolliȱtäitaȱ Ebakohasedȱarenguootusedȱ
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
議類 ⇒邦 1 maa, l¨aa¨ n, rahvusriik 4 koduk¨ula, kodukoht 2 u¨ hendriik, riikide liit 5 Jaapan 3 kodumaa 同 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 6 18 317 57 卜文 ✄ さい ばん ✂会意 ✁M¨argi luu- ja pronkskirja kuju koosneb manan˜oust ja taldriku 盤 27 ぼん どうぼう kujutisest 凡, rituaalile viitav t¨ahendus kajastub alkoholi n˜ous 同瑁, mida kasuta-
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI ...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
Need ei ole ka majandusteoreetilised ega isegi majanduspoliitilised teemad. Käsitleda ja lahendada saab neid üksnes juhtimine, iga üksik teadmustöötaja316, professionaal või juht. Kindlasti hakatakse nende üle diskuteerima iga areneva riigi sisepoliitikas. Kuid nende lahendamine peab toimuma iga konkreetse organisatsiooni sees, lahendused peab välja töötama iga organisatsiooni juhtkond, iga teadmustöötaja (ja eriti juhtivtöötaja), kes sellesse organisatsiooni kuulub. 317 Küsige endalt alustuseks: ,,Milline tähendus on neil küsimustel ja väljakutsetel meie organisatsiooni ja minu kui teadmustöötaja, professionaali, juhi jaoks?" Kui te olete selle üle mõelnud, küsige: "Mida peaks meie organisatsioon ja mina kui teadmustöötaja ja/või juht tegema, et esitatud väljakutseid oma organisatsiooni ja iseenda jaoks soodsaks võimaluseks muuta?" Ja seejärel asuge tööle!318