aasta tasu ulatuses sõltumata tagasikutsumise põhjustest. Nõukogu leidis, et aktsiaselts peab vaidlustama hüvise maksmise kokkuleppe, kuna nõukogu esimehel puudusid volitused selle sõlmimiseks. Kuidas tuleb lahendada vaidlus? VUTT: 1 kas sõlmitud teenistusleping on kehtiv? o TsÜS § 115 ja 118 lg-d 1! Kas oli esindusõigus nõukogu liikmel. Aga miks tal seda üldse vaja saada on? -> o ÄS § 317 lg.8: nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega; tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja. Kui tehakse tehinguid siis see peab tulema kõrgema organi poolt see luba. Seega nõukogu peab valima esidama. Kas aga tehingulised esinduse sätted kohalduvad? Jah
w 800 568 984 568 0 w 984 568 984 512 0 w 984 512 1016 512 0 w 1016 512 1016 504 0 w 1016 504 1040 504 0 w 984 512 984 368 0 w 984 368 1040 368 0 w 984 368 984 224 0 w 984 224 1040 224 0 w 984 224 984 88 0 w 984 88 1040 88 0 w 800 600 976 600 0 w 976 600 976 552 0 w 976 552 1040 552 0 w 1040 552 1040 536 0 w 976 552 976 400 0 w 976 400 1040 400 0 w 976 400 976 256 0 w 976 256 1040 256 0 w 976 256 976 120 0 w 976 120 1040 120 0 x 1208 30 1233 36 0 24 y0 x 1218 164 1243 170 0 24 y1 x 1219 317 1244 323 0 24 y2 x 1221 457 1246 463 0 24 y3 L 160 40 56 40 0 0 false 5.0 0.0 L 136 24 56 24 0 0 false 5.0 0.0 L 248 56 56 56 0 0 false 5.0 0.0 L 328 72 56 72 0 0 false 5.0 0.0 L 128 96 56 96 0 0 false 5.0 0.0 L 208 112 56 112 0 0 false 5.0 0.0 L 288 128 56 128 0 0 false 5.0 0.0 L 376 144 56 144 0 1 false 5.0 0.0 x 24 35 46 40 0 20 a0 x 27 54 49 59 0 20 a1 x 25 66 47 71 0 20 a2 x 23 81 45 86 0 20 a3 x 23 105 45 110 0 20 b0 x 23 119 45 124 0 20 b1 x 21 133 43 138 0 20 b2 x 19 151 41 156 0 20 b3
Graafikul 1 on ära toodud metsa pindala muutumine 1990-2010 aastatel. Sellest 91,7% (476 573 000 ha) klassifitseerub kui põlismets – bioloogiliselt kõige mitmekesisem ja süsinikurikkam metsavorm. Brasiilia metsad jaotatakse kuute bioomi: Caatinga, Cerrado, Pantanal, Atlandi mets, Papma ja Amazonas. Istutatud on Brasiilias 741 8000 hektarit metsa. Aastatel 1990 – 2010 kaotas Brasiilia keskmiselt 2 765 850 ha (0,48%) metsa aastas. Kokku vähenes metsahulk seal nendel aastatel 9,6% ehk 55 317 000 hektarit. Joonis 2 on ära toodud metsakadu aastatel 1988-2012. (FAO 2010) Joonis 2. Metsa pindala (ha) aastatel 1990-2010 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Koos metsaala kahanemisega on iga aastaselt kahanenud ka avaliku sektori omandis olev mets ning tõusnud privaatsektori omandis olev metsa pindala. See suhe on toodud joonisel 3 välja.
Pokkeriturniir World Series of Poker Andmeanalüüs I projekt Sissejuhatus Käesoleva projekti eesmärgiks on uurida maailma suurima pokkeriturniiri WSOP(World Series of Poker) ajalugu ning tulemusi. Meid huvitab, kas pokkeri kui statistilise spordi juures on matemaatilised seosed märgatavad ka võistluste juures. Uurime osalejate arvu ja võidusumma sõltuvust, kui suur osa on turniiri võitmises vanusel ning analüüsime võitjate pokkerkäsi. Eesmärgiks on leida tunnuste vahelised seosed ja neid põhjendada. Andmestik on koostatud projekti läbiviijate poolt 03.03.2008 09.03.2008 internetiaadressi wikipedia.org andmete põhjal uurimisobjekti kohta. Püstitame järgmised hüpoteesid: · Turniiril osalejate arv on pidevalt ja ühtlaselt kasvanud. · Võidusumma on Osalejate arvuga võrdses tempos kasvanud. · Turniiri võitva mängija pokkerikäsi ei ole kordunud...
Paber ja pabertooted 26 3 53 18 2 20 8 (X) Tekstiil ja tekstiiltooted 28 3 47 42 5 45 -14 (XI) Metall ja metalltooted 61 7 53 78 9 95 -17 (XV) Masinad ja seadmed 227 28 152 218 24 110 9 (XVI) Transpordivahendid 39 5 56 100 11 317 -61 (XVII) Mitmesugused 56 7 33 15 2 25 41 tööstustooted (XX) Muu 45 5 80 41 4 52 4 2.2 Eesti kaubavahetus Soomega Soome on kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks
Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................. 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim .....................................................................................................
0-4 461 5,17% 237 -5,37 225 4,99 5-9 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 10-14 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 15-19 514 5,76% 264 -5,98 250 5,54 20-24 516 5,78% 263 -5,96 253 5,61 25-29 584 6,54% 297 -6,73 287 6,36 30-34 623 6,98% 317 -7,18 305 6,76 35-39 642 7,19% 329 -7,46 313 6,94 40-44 584 6,54% 298 -6,75 287 6,36 45-49 585 6,56% 296 -6,71 288 6,38 50-54 633 7,09% 319 -7,23 314 6,96 55-59 609 6,82% 308 -6,98 301 6,67 60-64 450 5,04% 224 -5,08 226 5,01
referaat VÕRTSJÄRVE MADALIK SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................... .....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil...
Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid ...
TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND XXX XXX ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL, KINNITAMISEL JA ESITAMISEL Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohusta...
Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ 1 I Äriregister 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena B- ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? 1.01-15.01 registreeriti A juhatuse liikmeks 15.01. A kutsuti tagasi 17.01. sai A otsusest teada 16.01. tegi A tehingu ühingu nimel B-ga 2 aspekti, sisesuhe (otsuse tegemine, ühingu ja juhatuse liikmevaheline suhe), välissuhe (A ja B tehing). Tsüs § 69 lg 1,2 § 69. Tahteavalduse tegemine (1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja)...
korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (3 annet, 187586; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 188486; Kolga-Jaani laulud). "Setukeste
Pinna- ja põhjavee kasutamist ja kaitset kavandatakse ning korraldatakse valgalapõhiselt vesikondade kaupa, arvestades veekogude valgalade hüdroloogilisi piire. Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada ning pinna- ja põhjavee hea seisund, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud veekogumite hea keemiline seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal tuleb saavutada 2015. aasta 22. detsembriks. Veemajanduskava § 317 Veemajanduskava on kava vee kaitse ja kasutuse korraldamiseks vesikonnas, alamvesikonnas või valgalal sõltumata kohalikest, riiklikest või rahvusvahelisest halduspiiridest Veemajanduskava eesmärk on tagada veekogu võimalikult looduslik seisund (täpsemalt määratletud veeklass) ning hoida mere-, pinna- ja põhjavee kvaliteet, hulk ja režiim inimtegevusest võimalikult rikkumatuna. http:// vesikonnad.keskkonnaamet.ee
Vertikaalanalüüsis on finantsaruande read toodud nii rahalises kui protsentides ühte teatus näitajasse, näiteks kui suur on kulude või tulude osatähtsust kogumüügist. Tabel 2. Kasumiaruande vertikaalanalüüs 2009 % 2010 % 2011 % Müügitulu 5 163 361 100 5 752 998 100 5 883 575 100 Muud äritulud 365 317 7 36 872 0,6 80 928 1 Mitmesugused tegevuskulud -1 628 826 -32 -1 520 917 -26 -1 591 162 -27 Tööjõukulud -3 462 935 -67 3 241 241 56 -3 507 908 -60 Põhivara kulum ja väärtuse langus -109 125 -2 -82 161 -1 -84 687 -1 Muud ärikulud -182 489 -4 -129 738 -2 -134 274 -2
Õõnespaneeli tähised ja tüübid: HCE400 HCE400 - Ristlõike kuju (valumasinat) näitav tähis 400 - Kõrgus mm Põhitüüp paneeli paksus Tulepüsivus Paneeli Omakaal Toetuspinna mm aeg omakaal vuugitult pikkus projekt.-sel kg/m² kg/m² min mm HCE200 R60 250 265 65 HCE220 R90 317 340 65 HCE265 R120* 360 380 65 HCE320 R120* 385 405 65 HCE400 R120* 435 465 100 * tulepüsivuse osas eelnevalt konsulteerida projekteerimisosakonnaga Mõned andmed loengukonspektist V.Voltri: Koostas N.N 2011 4
eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Ülesandeks esindada ja kaitsta EU kui terviku huve. Hetkel on komisjoni president Jose Manuel Barroso. Täidesaatev võim. Euroopa omudsman. Uurib EU institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid. Peamiselt korraldab uurimisi EU kodanike kaebuste põhjal, kuid võib seda teha ka omaalgatuslikult. Regioonide Komitee on nõuandev komitee, mille 317 liiget on liikmesriikide kohalike- ja regionaalvõimude esindajad. Euroopa Kontrollikoda kontrollib rahaliste vahendite korrakohast haldamist. Euroopa Keskpank on EU institutsioon, mis vastutab eurotsooni rahapoliitika eest. Nõukogusse kuuluvad Keskpanga juhatuse kuus liiget ning eurotsooni riikide keskpankade presidendid, neid riike on 16. Euroopa Kohus. Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel
Kõik pullvasikad müüakse talus Estonian ACB Vianco OÜ kaudu Itaaliasse, v.a. need , mis on müüdud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule, 2007. aastal müüdi 2 pullvasikat. Maid on kasutuses 1238 ha haritavat maad ja looduslikku rohumaad, metsamaad 176 ha. Tabel Talu maakasutus ha Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 Looduslik 101 101 101 101 101 rohumaa Kultuurrohumaad 367 317 158 218 197 Rohumaa 191 191 191 202 204 uuendus Rapsimaa 197 202 93 91 88 Teraviljamaa 532 488 629 513 573 Must kesa 0 0 66 113 75 Kokku 1388 1299 1238 1238 1238
Aktiva kokku 276 11,85 -379 -12,56 1504 42,02 497 8,30 1817 25,30 127 1,02 Passiva Lühiaj. kohustused 133 18,45 -31 -2,85 289 25,83 280 19,19 195 10,49 99 3,99 Pikaajalised kohustused 184 50,41 -86 -13,67 227 33,24 -9 -0,67 637 43,36 260 7,69 Kohustused kokku 317 29,19 -117 -6,81 516 28,63 271 9,68 832 25,00 359 6,12 Omakapital -41 -3,30 -262 -20,15 988 55,60 226 7,09 985 25,56 -232 -3,51 Passiva kokku 276 11,85 -379 -12,56 1504 42,02 497 8,30 1817 25,30 127 1,02 Analüüsitud on bilansi mitme perioodi näitajate väärtusi. Muudatus on välja toodud absoluutsummas ja protsentides
Ladina keeles. 5. Mis usk levis eestlaste seas? 6. Mis olukorras oli 1880.ndatel eesti vaimsus? 7. Miks oli 1893. aasta eestlaste jaoks must aasta? Siis sulges sovinistlike vaadetega Eestimaa kuberner S. Sahhovskoi sisevastuoludest lõhestatud Eesti Kirjameeste Seltsi ja keelas tsensori ettepanekul jutustuste avaldamise eesti rahva ajaloost. 8. Millise tähtsa kogumise viis läbi Jakob Hurt? Mida ja kui palju ta kokku kogus? Jakob Hurt kogus 122 317 lehekülge rahvaluulet. 9. Mida tegi 1904. aastal Oskar Kallas? Kirjutas üliõpilaste abiga eesti rahvaviise. 10. Mida kogus Kristjan Raud? Rahvakunsti ja käsitööesemeid 11. Mis aastal asutati Eesti rahva muuseum? Eesti Rahva Muuseum asutati 1909.aastal. 12. Kes olid peamise hariduse kandjad? 13. Mis aitas kaasa eesti kultuuri arengule? 14. Kes olid tolle aja kuulsamad heliloojad? 15. Kes olid tolle aja kuulsamad kunstnikud? 16. Kuidas sündis Eesti kutseline teater?
5-9 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 10-14 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 15-19 514 5,76% 264 -5,98 250 5,54 20-24 516 5,78% 263 -5,96 253 5,61 25-29 584 6,54% 297 -6,73 287 6,36 30-34 623 6,98% 317 -7,18 305 6,76 35-39 642 7,19% 329 -7,46 313 6,94 40-44 584 6,54% 298 -6,75 287 6,36 45-49 585 6,56% 296 -6,71 288 6,38 50-54 633 7,09% 319 -7,23 314 6,96 55-59 609 6,82% 308 -6,98 301 6,67
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
292 1109,3 615,3 237,2 0,11 1,94 1,50 46,69 295 1029,3 565,4 215,8 0,11 1,99 1,54 43,24 298 955,1 519,6 196,4 0,11 2,05 1,58 40,05 311 904,2 489,9 184,6 0,12 2,10 1,63 37,09 314 839,1 450,2 167,9 0,12 2,16 1,67 34,35 317 778,6 413,7 152,8 0,12 2,22 1,72 31,81 320 722,5 380,2 139,0 0,13 2,28 1,77 29,47 335 686,0 359,0 130,8 0,13 2,35 1,82 27,29 338 636,5 329,9 119,0 0,13 2,42 1,87 25,28 341 590,7 303,2 108,3 0,14 2,48 1,92 23,42
312 3: (I___) ( 0 0) V = 123 "inst_73>from3" VAR# 148: (________) "inst_74>o" GRP# 107: BEG = 313, LEN = 4 ----- 313 0: (I___) ( 2 1) V = 140 "inst_74>from0" 314 1: (____) ( 2 0) V = 124 "inst_74>from1" 315 2: (____) ( 0 3) V = 140 "inst_74>from2" 316 3: (I___) ( 0 0) V = 124 "inst_74>from3" VAR# 149: (________) "inst_75>o" GRP# 108: BEG = 317, LEN = 4 ----- 317 0: (I___) ( 2 1) V = 141 "inst_75>from0" 318 1: (____) ( 2 0) V = 125 "inst_75>from1" 319 2: (____) ( 0 3) V = 141 "inst_75>from2" 320 3: (I___) ( 0 0) V = 125 "inst_75>from3" VAR# 150: (________) "inst_76>o" GRP# 109: BEG = 321, LEN = 4 ----- 321 0: (I___) ( 2 1) V = 142 "inst_76>from0"
teha (nagu W Berliozi korteri kinnipitseeritud ukse)). Meistri ja Margarita päästmine Ööülikooli loengus toob Belobrovtseva paralleeli: Soodomat ja Gomorrat hävitades lubab Jumal ainsana pääseda Lotil ja tema naisel (naine vaatab tagasi ja tardub soolasambaks). Äraspidine kristlus Wolandi ball kui must missa, Asazello tuleb lõpus, kandes ,,papirüüd", öeldes ,,Rahu olgu teiega!" vt ka Kommentaaarid lk 317, eelnevalt on M ja M korduvalt kuradit nimetanud. Joovad veini, mis toob surma ja seejärel ülestõusmise (igavese lepingu karikas). Az: ,,Tuli, millest kõik algas ja millega me kõik lõpetame" puhastustuli. Samas, kui Margarita palub pärast balli Friedale halastada, siis Woland: see on teise ametkonna rida (saatan halastusega ei tegele). AZAZELLO (heebrea k ,,kits-jumal"), Eenoki apokrüüfilises raamatus nimetatud kuri
Aeglased tiguülekanded kuluvad kiiresti. Teo ja tiguratta vahelises kõrgpaaris esineb sööbimisoht. Tiguülekannet saab konstrueerida isepidurduvana, s.t. ainult teo võllist käitavana. 61. Mis on tigu käikude arv? Käikude arv näitab, mitu keeret mööda tiguratast paralleelselt asetseb. Tähistatakse z1'ga. See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). 62. Rihmülekande rihmade ristlõike kujud. lamerihmülekanded [lk 317 joonis 265 b] kiilrihmülekanded c ümarrihmülekanded d Kõige rohkem kasutatakse lame-(võllide suure vahekauguse korral - kuni 15m) ja kiilrihmu(rööpsete võllide ja väikesmate vahemaade korral). 63. Rihmülekande elemendid ja iseloomustus. Enamasti koosneb rihmülekanne kahest rihmarattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast
w 504 664 504 624 0 w 504 624 632 624 0 w 752 472 688 472 0 w 960 144 1472 144 0 w 1472 144 1472 136 0 w 960 144 960 472 0 w 960 472 752 472 0 w 1472 272 984 272 0 w 976 272 976 512 0 w 984 272 976 272 0 w 976 520 688 520 0 w 976 520 976 512 0 w 688 568 1008 568 0 w 1472 408 1008 408 0 w 1008 408 1008 568 0 w 1472 544 1040 544 0 w 1040 544 1040 616 0 w 1040 616 688 616 0 w 448 688 448 808 0 w 448 808 1536 808 0 M 1536 808 1616 808 0 2.5 x 1545 791 1603 794 0 24 Carry x 64 317 93 320 0 24 B1 x 61 258 89 261 0 24 A1 x 60 142 89 145 0 24 B0 x 57 95 85 98 0 24 A0 x 34 53 92 56 0 24 Carry x 638 430 760 433 0 24 F3=A nor B x 547 166 673 169 0 24 F2=xor A, B x 1076 123 1167 126 0 24 F1=rol A M 1664 488 1696 488 0 2.5 M 1664 352 1696 352 0 2.5 M 1664 216 1696 216 0 2.5 M 1664 80 1696 80 0 2.5
t panditud või tagatiseks loovutatud nõude omaja, kes ühtlasi on tagatud nõude võlgnik; pantija või võlgniku võlgnik, s.t panditud või tagatisena loovutatud nõude võlgnik Selleks, et käsutus tehing, millega õigusele pant seatakse, oleks kehtiv, peab pandiõiguse seadja olema pandi seadmiseks õigustatud ehk õiguse omanik. Nõuete pantimise puhul jääb panditud nõue võlausaldajale ja seda vaid panditakse. Nõuete pantimise erinõuded AÕS § 317. Nõude pantimisest teatamine (1) Nõude pantimisest peab pantija teatama panditud nõude võlgnikule, kui pandilepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Pantija poolt nõude pantimisest teatamisel või pandipidaja poolt võlgnikule pantija poolt pantimise kohta väljaantud dokumendi esitamisel on samad tagajärjed nagu nõude loovutamisest teatamisel. (3) Võlgnik on pantija või pandipidaja nõudmisel kohustatud andma kirjaliku kinnituse temale pantimisest teatamise kohta.
w 672 536 24 536 0 w 24 536 24 520 0 w 40 512 40 528 0 w 40 528 664 528 0 w 664 528 664 512 0 w 248 456 248 464 0 w 8 256 8 40 0 w 312 520 312 488 0 w 24 32 24 80 0 w 56 40 56 168 0 w 96 32 96 88 0 w 112 216 112 128 0 w 112 128 112 152 0 w 176 432 264 432 0 w 184 424 272 424 0 w 992 32 544 32 0 w 248 464 248 472 0 x 1040 37 1076 41 0 15 A < B x 1127 202 1163 206 0 15 A < B x 1167 202 1203 206 0 15 A < B x 1036 178 1072 182 0 15 A > B x 1040 313 1076 317 0 15 A = B w 792 176 792 224 0 150 216 64 224 64 1 2 0.0 150 216 120 224 120 1 3 0.0 150 208 176 224 176 1 4 0.0 150 208 248 216 248 1 5 0.0 w 216 56 8 56 0 w 312 384 312 352 0 w 280 368 280 464 0 w 248 384 248 464 0 w 216 376 216 448 0 w 216 376 216 320 0 w 216 320 144 320 0 w 248 384 248 312 0 w 248 312 168 312 0 w 280 368 280 304 0 w 280 304 184 304 0 w 312 352 312 296 0 w 312 296 200 296 0 w 168 312 160 312 0 w 160 312 152 312 0 w 184 304 160 304 0
Talupoegade vastupanu tuli murda jõuga. ,,Üle kahe miljoni küüditatud talupoja, neist 1 800 000 ainuüksi aastatel 1930 1931, kuus miljonit nälga surnut, sajad tuhanded küüditamisel surnud need arvud annavad edasi inimliku tragöödia mõõtmeid, mida kujutas endast see ,,suur murrang" talupoegade suhtes." 25 ,,1. Jaanuaril 1932 toimunud ametliku rahvaloenduse andmetel oli aastail 1930 1931 välja saadetud 1,8 miljonist kulakust järel ainult 1 317 022."26 Küüditamine oli võte, mida Stalin kasutas ka pärast Teist maailmasõda, et uutes liidumaades kollektiviseerimine kiiremini läbi viia. Ka Eesti rahvas kandis selle tõttu suuri kaotusi. ,,25. Märtsil 1949 pandi toime Balti riikides teine massiline küüditamine. Eestist saadeti vastavalt Nõukogude valitsuse 29. jaanuari 1949. a. salajasele määrusele nr. 390-138- cc igaveseks ajaks Siberisse 20 072 inimest, peamiselt taluperedest naised ja lapsed ning
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
Esimesed presidendivalimised ei toimunud siiski põhiseaduse, vaid selle rakendusseaduse alusel, mis erines põhiseadusest suurel määral. Valimistel oli kaks vooru, esimene voor toimus rahva osavõtul ja selle võitis Arnold Rüütel, kes edestas Lennart Merit 60 000 häälega. Palju ei jäänud puudu, et Meri oleks jäänud kolmandaks, kuna Rein Taagepera sai ainult 6% vähem hääli. Rüütel võitis esimese vooru 195 743 häält (41,8%), Lennart Meri sai 138 317 häält (29,5%), Rein Taagepera sai 109 631 häält (34,4%) ja Lagle Parek sai kõige vähem hääli, ainult 19 837 ehk 4,2% häältest. Kuna esimeses voorus ei saanud ükski kandidaat üle 50% häältest, pidi presidendi valima Riigikogu. Seal toimunud valimise võitis Lennart Meri, keda toetas 59 parlamendisaadikut (Rüütlit toetas 31 saadikut). Lennart Meri andis 6. oktoobril 1992 Riigikogu ees ametivande, mis kõlas nii: ,,Astudes
prokuristi õigusega ametnik ametist lahkub või vabastatakse, vaid alles vastava prokuura lõppemise kande tegemisega äriregistrisse, kuid prokurist võib sellisel juhul prokuura lõpetamist siiski nõuda (ÄS § 19 lg 2). Prokuura andmise õigus on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal ÄS § 17 lg 1, täis- ja usaldusühingut juhtima õigustatud osanikel ühiselt ÄS § 99, osaühingu nõukogul või osanikel ÄS § 168 lg 1 p 9 ja aktsiaseltsi nõukogul ÄS § 317 lg 5. Prokuristi andmed kantakse äriregistrisse (ÄS § 21). 5 5. Füüsilisest isikust ettevõtja Kuna ÄS reguleerib eraõigusesse kuuluvaid küsimusi, siis on ka füüsilisest isikust ettevõtja kohta toodud vaid sellised sätted, mis käivad füüsilise isiku kui äriõiguse subjekti kohta. Ülejäänu suhtes kohaldatakse teistes seadustes, eelkõige TsÜS-s ja perekonnaseaduses sätestatut.
0 0 0 0 0 0 0 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 97 906 588 129 83 573 416 156 676 448 666 12 341 655 416 1 253 270 861 61 797 030 96 653 317 268 4 Eraldised 8 120 989 090 8 120 989 090 0 0 0 0 8 120 989 090 452 Mittesihtotstarbelised eraldised 8 120 989 090 8 120 989 090 0 0 0 0 8 120 989 090 452
a oma käsitluse informatsiooni hajumisest (Bradford, S.C. Sources of information on specific subjects. Engineering, 137 (1934), 8586) ning sõnastas informatsiooni hajumise seaduse (Law of Scattering, Law of Scatter, Bradford's Distribution), Bradfordi seadus. Alfred James Lotka (18801949) rakendas statistilisi meetodeid, et mõõta teadlaste produktiivsust (Lotka, A.J. 1926. The frequency distribution of scientific productivity. Journal of Washington Academy of Science 16, 317 323 ). Ta analüüsis bibliograafiaid ja leidis seaduspärasuse, et keskmiselt 61% kõigist autoritest on andnud bibliograafiasse ühe artikli. Statistilisi meetodeid rakendati ka selleks, et mõõta sõnade sagedust tekstides. Harvard lingvistikaprofessori George Kingsley Zipf (19021950) nime on saanud nn Zipf'i seadus. Tegemist on esinemissageduse analüüsiga. George K. Zipf'i seadus ütleb, et sõna esinemissagedus mingis tekstis on seoses selle sõna esinemiste arvuga (Zipf, G.K
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmi...
Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast1 Tarmo Kulmar Teesid: Artiklis uuritakse, mil moel on Vana-Egiptuse Uue riigi vaarao Amen- hotep IV (Ehnatoni) religioonireform seotud muutustega riigivalitsemissüs- teemis. Analüüsist, mis tugineb ajaloolisele andmestikule ja lähtub autori nn varatotalitaarse riigi kontseptsiooni skeemist, ilmneb, et Ehnatoni valitse- misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid. Üsna suu- ...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
,,suurprojekti" meetme kasutamist uue ja tehnoloogiliselt kaasaegse piimatööstuse rajamiseks, et tagada senisest konkurentsivõimelisem kuluefektiivsus toorpiima väärindamisel. Piimatoodete väiksem rahaline väärtus kajastub sektori müügitulus, mis langes 335,8 mln euroni ehk oli 14,7% võrra väiksem kui aasta varem. Sektor on keerulise turuolukorra jätkudes pidanud jõuliselt kärpima kogukulusid, mis olid 2015. aastal 317,6 mln euro suurused ehk 15,3% väiksemad. Euroopas valitseva toorpiima ületootmise ja ekspordi vähenemise mõjul kohaliku piimatööstuse kogukasum langes ning aasta viimases kvartalis saadi üle 700 tuhande euro suurune kahjum. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD. Ettevõttes X tegevused lähevad mitte nii hästi nagu võiks olla, 2015 aastas Eestis on raske olukord, sest konkurendid on rohkem, aga piima ostu hind on madal, nii raske olukord toimus, sest olid suured probleemid ekspordiga
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledz ........ LIIKLUSJÄRELVALVE PÕHIALUSED Kodutöö Juhendaja: Kalmer Krimses Germo Kukk Paikuse 2013 1. Loetle mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavad dokumendid. Mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, Liiklusseaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, väilisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. (LS§ 96 lg 1) ...
... Muud organid: üldkoosolek · Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5) ... Tehing peab olema tehtud kehtiva esindusõiguse alusel (ei ole piiratud ühisesinduse kaudu); ... Tehing on tehtud juriidilise isiku nimel · Välised esindusõiguse piirangud Nt. ühine esindusõigus · Sisesuhtest tulenevad piirangud (mida registrisse ei kanta) Nt. ÄS § 317 lg 1 nõukogu või üldkoosoleku nõusolek tehingu tegemiseks Asutamine · Asutamise aluseks asutamisleping (või asutamisotsus) ... Asutamisleping (või asutamisotsus) (OÜ, AS, TulÜ, MTÜ, SA) ... Ühinemis- või jagunemislepingu tulemusena ... Määratakse kindlaks juhtorgani koosseisud ja isiku üldised tunnused (nimi, asukoht, kapitali suurus) ... Kaasaaitamiskohustus / lojaalsuskohustus ..
Füüsilisest isikust ettevõtja 0 0 0 0 sotsiaalmaks Põhivara kulum ja väärtuse 225 000 877 500 812 250 818 775 langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) 420 611 976 978 4 082 026 4 317 608 Finantstulud ja -kulud 12 Intressikulud KOKKU -315 750 -421 000 -387 000 -262 000 Finantstulud ja -kulud kokku -315 750 -421 000 -387 000 -262 000 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 104 861 555 978 3 695 026 4 055 608
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Elina, Osi, Margo Kalamägi ANEEMIAT PÕDEVA PATSIENDI ÕENDUS Rühmatöö Juhendaja: Marit Kiljako, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 2 1. ANEEMIA OLEMUS Aneemia ehk kehvveresus on maailmas kõige levinum verehaigus. Arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse. Meestel on normaalsed hemoglobiini väärtused vahemikus 130170 g/l ja naistel 120150 g/l. Aneemia kujuneb, kui luuüdi ei taga punaliblede küllaldast asendamist. Aneemia tekke põhjused on järgmised. 1. Erütrotsüütide kaotus või hävimine: äge verekaotus (trauma, verejooks elunditest, hüübimispuudulikkus), krooniline verekaotus (haavand, kasvaja) 2. Erütrotsüütide produktsiooni...
I. Käsu täitmine protsessoris: Juhtautomaat- käsu täitmise juhtimine, väljastab vajalikke juhtsignaale protsessori osadele kui ka arvutile. Programmi käsu täitmine koosneb mitmetest etappidest, mida käivitavad juhtautomaadist saabuvad juhtsignaalid. Operatsioonautomaat tegeleb andmete vahetu teisendamisega. Koosneb ALUst, registermälust ja lippude registrist. Registermälu töötab protsessori sagedusel, väike ja kallis. Kuna ALUl mälu puudub, kasutatakse lippude registrit eelneva tulemuse salvestamiseks. Käsuloendur on vajalik, et teada, millise käsu täitmise juures parasjagu ollakse. Käsuloendur säilitab järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Vajalik näiteks katkestuse korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress järgmise käsu juurde. Käsuregister- kui protsessor väljastab käsuloendurist aadressi ja loeb selle järgi mälus...
10-14 276 142 134 325 169 157 15-19 291 149 142 321 166 155 20-24 312 159 154 291 149 142 25-29 329 165 164 278 140 138 30-34 318 158 160 285 141 144 35-39 283 140 143 317 157 160 40-44 277 136 141 359 179 180 45-49 262 130 132 372 186 185 50-54 244 122 121 343 172 171 55-59 223 112 111 295 147 148 60-64 174 87 87 277 135 142
erinev ka ostuprotsessi keerukus. 311. 312. Põhjaliku ostuprotsessi etapid on järgmised: 1. Vajaduse või probleemi tunnetamine. 2. Informatsiooni kogumine. 3. Alternatiivide väljaselgitamine ja hindamine. 4. Ostuotsustus. 5. Ostujärgne käitumine ja ostu hindamine. 313. 314. Lihtsamatel juhtudel (nt igapäevase ja odava kauba puhul) on ka ostuprotsessi etappe vähem: 1. Vajaduse või probleemi tunnetamine. 2. Ostuotsustus. 3. Ostujärgne käitumine. 315. 316. 317. Ostuotsuseprotsess 1. Vajaduse tunnetamine · Vajadus tekib, kui inimene märkab erinevust asjade soovitud seisu ja tegeliku olukorra vahel. · Ostuvajadus tekib, kas sisemiste tegurite toimel (nälg, janu) või välimiste tegurite mõjul (tuttava uus auto, isuäratav lõhn). · Mida intensiivsem on vajadus, seda suurem on rahuldamise soov.
Aspects are only used in the past and future tense. When you are talking in the present tense, you can ignore aspects all together. The aspects are: Imperfective - Incomplete, ongoing, habitual, reversed or repeated actions Perfective - Actions completed successfully. The perfective aspect is not created by changing the ending. There are normally two words for each verb. One is the imperfective, the other is the perfective. Often these two words are closely related, but this is not always the case. (Often the perfective is simply prefixed with “По”). ) Жить, Прожить – live Любить, Полюбить – love Делать, Сделать - do, make Говорить, Сказать - talk, speak, say. Работать, Поработать - work Aspects in the negative Using the negative with perfective verbs indicates the person failed to do that action. Using the imperfective will normally simply mean that it didn’t happen. Я не позвонила - I failed to phone (perfective) (but I was expecte...
5 384 822 5 389 180 5 393 637 5 400 998 5 412 254 5 424 925 5 392 446 5 404 322 5 236 611 5 255 580 5 276 955 5 300 484 5 326 314 5 351 427 5 375 276 5 401 267 9 011 392 9 047 752 9 113 257 9 182 927 9 256 347 9 340 682 9 415 570 9 482 855 60 038 695 60 409 918 60 781 346 61 191 951 61 595 091 62 026 962 62 515 392 63 256 141 293 577 299 891 307 672 315 459 319 368 317 630 318 452 319 575 34 600 34 905 35 168 35 356 35 589 35 894 36 149 36 475 4 606 363 4 640 219 4 681 134 4 737 171 4 799 252 4 858 199 4 920 305 4 985 870 7 415 102 7 459 128 7 508 739 7 593 494 7 701 856 7 785 806 7 870 134 7 954 662 622 978 623 576 624 896 627 508 630 142 616 411 619 872 621 240
3. Muu põhjus – jah, koroonaviiruse tõttu materjalidega varustamine lõppes, OÜ pidi lõpetama tootmise, koondama töötajad, lõpetama liisingulepingud. Pankrot. a. Kas on mõjuv põhjus? VÕS § 314 – ei, OÜ sai asja kasutada VÕS § 315, 316, 319 – ei, sätestab juhud, kuna Maxikeskus võib üürilepingu üles öelda VÕS § 317 – ei, ruumid ei ole tervisele ohtlikud VÕS § 318 – ei, pole pikaajaline üürileping (30a + on pikaajaline) VÕS § 196 lg 2 – ei, Maxikeskus ei rikkunud kohustust VÕS § 313 lg 1 II lause järgi on tegemist mõjuva põhjusega, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid
400,076205 8,80 16,765098 32 397 617,203277 10 500 583,184258 26,10 23,345259 84 918 759,552773 75 059 138,044914 22,00 7,265522 105 687 349,032365 191 670 41,560681 17,80 1,534814 528 090 455,348135 4 160 342 229,411765 6,00 11,764706 21 317 417,980392 0 453,703704 4,90 18,148148 85 336 3160,592593 64 920 235,714286 9,00 12,857143 88 018 1257,400000 0 639,784946 10,00 53,763441 53 990 2902,688172 0 78,125000 20,00 12,019231 62 669 376,616587 259 607
Boyer, P.D. Pyruvate kinase. In: Boyer, P.D., Lardy, H. and Myrback, K. (Eds.), The Enzymes, 2nd edn., vol. 6, Academic Press, New York, 1962, pp. 95-113. 2 Kornberg, A. and Pricer, W.E. Enzymatic phosphorylation of adenosine and 2,6-diaminopurine riboside. J. Biol. Chem. 193 (1951) 481-495. 3 Kubowitz, F. and Ott, P. Isolierung von Garungsfermenten aus menschlichen Muskeln. Biochem. Z. 317 (1944) 193-203. 4 Strominger, J.L. Enzymatic synthesis of guanosine and cytidine triphosphates: a note on the nucleotide specificity of the pyruvate phosphokinase reaction. Biochim. Biophys. Acta 16 (1955) 616-618. 5 Tietz, A. and Ochoa, S. "Fluorokinase" and pyruvic kinase. Arch. Biochem. Biophys. 78 (1958) 477-493. 2. SMS 2 (Sequence Manipulation Suite, http://bioinformatics.org/sms2/) kasutamine (vähemalt 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
