1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõp...
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub disk...
Tahke dielektriku elektriline tugevus sõltub oluliselt: · isolatsiooni konstruktsioonist · valmistamistehnoloogiast · kasutatavatest materjalidest · materjalide puhtusest 51. Tahkete dielektrikute soojuslik läbilöök Selgituseks lihtne näide: Dielektriku temperatuur igas punktis on . Sellele dielektrikule on rakendatud vahelduvpinge U. Dielektrikuskadude arvelt tekib dielektrikus soojushulk Qs, Qs = CU2 tan , kus: C isolatsiooni mahtuvus = 2f 314 tan - dielektrikuskadude kaonurga tangens Dielektrikust eraldub ümbritsevasse keskkonda soojushulk Qü, Qü = k S ( -ü ) kus: k soojusvahetuse tegur S isolatsiooni pind, millelt soojus kandub ümbritsevasse keskkonda ü ümbritseva keskkonna temperatuur Enamik dielektrikute tan suureneb temperatuuri tõustes. Joonis 3.17 Kaonurga tangensi tan sõltuvus temperatuurist 52. Vesipuud ja dendriidid tahketes dielektrikutes
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
03.2013 kokku koos kood toode materjal värv kogus hind kokku käibemaks käibemaksuga B-870 laud kask punane 8 5790 46 319 9 264 55 583 C-531 laud kask punane 11 4220 46 415 9 283 55 698 T-188 laud kask pruun 9 3085 27 762 5 552 33 314 D-311 diivan kangas pruun 5 6403 32 013 6 403 38 415 D-657 voodi tamm sinine 7 7396 51 770 10 354 62 124 B-983 laud kask pruun 12 4798 57 576 11 515 69 092 D-981 kummut saar punane 3 5130 15 390 3 078 18 468 A-215 riidekapp mänd roheline 6 9858 59 149 11 830 70 979
8R seeria traktorid 217 kuni 291 kW (295 kuni 395 hj) 97/68EC intelligentse võimsusjuhtimisega val uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid sissejuhatus Sõit tulevikku Ma...
Poldi tugevusklass 4.6 4.8 5.6 5.8 6.8 8.8 10.9 fyb (N/mm2) 240 320 300 400 480 640 900 fub (N/mm2) 400 400 500 500 600 800 1000 Poldi keermestamata osa brutopindala A ja keermestatud osa netopindala As Polt M12 M14 M16 M18 M20 M22 M24 M27 M30 M36 M42 M48 2 A mm 113 154 201 254 314 380 452 572 706 1017 1385 1809 As mm2 84,3 114 157 192 245 303 352 459 560 816 1120 1472 MÄRKUS. Poldid M14, M18, M22 ja M27 on vähelevinud Standardse poldiava läbimõõdu d0 erinevus poldi läbimõõdust d on järgmine: - poltidele M12 ja M14 - 1 mm, - poltidele M16...M24 - 2 mm, - poltidele M27 ja suurematele - 3 mm. Suurendatud poldiaugu läbimõõdu maksimaalne erinevus poldi läbimõõdust on:
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
erimaksumus haardelaiuse erimaksumus põllutöömasina kohta kW/m kr/ha vedamisel kr/m Pöördader 47 405 000 434 Adrad 39 338 100 314 Rapid/Överum 29 248 700 239 põimikud 25 216 300 238 Freeskülvikud 25 217 500 170 Tüükultivaatorid 23 199 700 202 Otsekülvimasinad 22 194 500 186 Horisontaalfreesid 21 178 800 188
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
GRP# 106: BEG = 309, LEN = 4 ----- 309 0: (I___) ( 2 1) V = 139 "inst_73>from0" 310 1: (____) ( 2 0) V = 123 "inst_73>from1" 311 2: (____) ( 0 3) V = 139 "inst_73>from2" 312 3: (I___) ( 0 0) V = 123 "inst_73>from3" VAR# 148: (________) "inst_74>o" GRP# 107: BEG = 313, LEN = 4 ----- 313 0: (I___) ( 2 1) V = 140 "inst_74>from0" 314 1: (____) ( 2 0) V = 124 "inst_74>from1" 315 2: (____) ( 0 3) V = 140 "inst_74>from2" 316 3: (I___) ( 0 0) V = 124 "inst_74>from3" VAR# 149: (________) "inst_75>o" GRP# 108: BEG = 317, LEN = 4 ----- 317 0: (I___) ( 2 1) V = 141 "inst_75>from0" 318 1: (____) ( 2 0) V = 125 "inst_75>from1"
University Press, 2011. [12] A. Loot, "Pinnaplasmonite ja kullakile karakteriseerimine Kretschmanni skeemiga," Tartu Ülikool, 2012. [13] J. B. Pendry, D. Schurig, and D. R. Smith, "Controlling Electromagnetic Fields," Science, vol. 312, no. 5781, pp. 17801782, 2006. [14] D. Schurig, J. J. Mock, B. J. Justice, S. a Cummer, J. B. Pendry, a F. Starr, and D. R. Smith, "Metamaterial electromagnetic cloak at microwave frequencies.," Science (New York, N.Y.), vol. 314, no. 5801, pp. 97780, Nov. 2006. [15] W. Cai, U. K. Chettiar, A. V. Kildishev, and V. M. Shalaev, "Optical cloaking with metamaterials," Nature Photonics, vol. 1, no. 4, pp. 224227, Apr. 2007. [16] Y. Urzhumov, N. Landy, T. Driscoll, D. Basov, and D. R. Smith, "Thin low-loss dielectric coatings for free-space cloaking," Optics Letters, vol. 38, no. 10, p. 1606, May 2013. [17] R. Merritt, "Do-It-Yourself Invisibility with 3-D Printing," Center For Metamaterials
Detailplaneering ja selle eemärgid. 1)planeeritava maaala kruntideks jaotamine 2)krunid ehitusõiguse määramine 3)krundi hoonestusala 4)haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine 5)tehnovõrkude-ja rajatiste asukoha määramine 6)keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga 7)vajaduse korral ettepanekute tegemine. 8)servituutide vajaduse määramine. Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu. 1992 Ökoloogiline ekspertiis 1992 Keskkonnaekspertiisi tegemise kord, vv määrus nr, 314 1994 Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis, EV KKMnr.8 1992-1994 US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus 2005 KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus definitsioon. KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine (US EPA P-rinciples of Environmental Assessment Mõisted:
Süsteemi liikumisel on igal ajahetkel süsteemile tegelikult rakendatud jõud tasakaalustatud inertsjõududega. 311. Mida kujutab endast kinetostaatika meetod? 312. Mida te võite öelda süsteemi tegeliku tasakaalu kohta d'Alembert'i printsiibi kasutamise korral? Tasakaalu tegelikult ei ole. 313. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et inertsjõud on fiktiivsed jõud? d'Alembert'i jõud on fiktiivne jõud, sest ta ei vasta jõu definitsioonile. 314. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? D'Alembert'i ei ole mitte sisuline, vaid formaalne printsiip ja teda kasutatakse ainult selle pärast, et oleks võimalik dünaamika ülesandeid lahendada staatika meetodiga. 315. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; tasapinnaline
Süsteemi liikumisel on igal ajahetkel süsteemile tegelikult rakendatud jõud tasakaalustatud inertsjõududega. 311. Mida kujutab endast kinetostaatika meetod? 312. Mida te võite öelda süsteemi tegeliku tasakaalu kohta d'Alembert'i printsiibi kasutamise korral? Tasakaalu tegelikult ei ole. 313. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et inertsjõud on fiktiivsed jõud? d'Alembert'i jõud on fiktiivne jõud, sest ta ei vasta jõu definitsioonile. 314. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? D'Alembert'i ei ole mitte sisuline, vaid formaalne printsiip ja teda kasutatakse ainult selle pärast, et oleks võimalik dünaamika ülesandeid lahendada staatika meetodiga. 315. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; tasapinnaline
· Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töötajatele. 311. 10.Millised erinevad tasustamise võimalused aitavad töötajat motiveerida? · Sisemised tasud 312. ... Iga inimene annab endale tasu teatud tegevuse sooritamise eest. 313. Sisemisteks tasudeks võivad olla: o saavutamise tunne; o enesekiitus; o rahulolu tööst; o sisemine arenemine; o oma staatuse tunnetamine. · Välised tasud 314. ...antakse inimesele kellegi teise poolt, üldjuhul organisatsiooni poolt. 315. Välised tasud võib jagada: o ainelised tasud - töötajaid hüvitatakse materiaalset heaolu mõjutavate vahenditega, nagu palk, preemia j o moraalsed tasud - töötajat tunnustatakse, avaldatakse kiitust, edutatakse jne. 316. Palga mõju on suhteline, see oleneb inimese sisemistest väärtustest. 317
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajan...
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VAST...
309. · Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks; 310. · Tavaline inimene tahab olla juhitud, tahab vältida vastutust, on ainult pisut auahne ja tahab eelkõige turvalisust. 311. Y-teooria 312. · Töötamisest tingitud füüsiline ja vaimne koormus on sama loomulikud kui puhkamine ja lõdvestumine. 313. · Inimene juhib ja kontrollib oma tööd nende eesmärkide nimel, mida ta tähtsaks peab. 314. · Eesmärgi tähtsuse aste sõltub tasust, mis järgneb eesmärgi saavutamisele. 315. · Tõenäoliselt ei võta tavaline inimene soodsates tingimustes mitte üksnes vastutust kanda, vaid ka otsib ise seda. 316. · Võime kasutada fantaasiat, leidlikkust ja loovust firma probleemide lahendamisel on inimeste hulgas üsna laialt levinud. 317. 318. Juhtimisvõrgustik (R. Blake ja J. Mouton' järgi). 319
00) CpG island detected in region 109 to 308 (Obs/Exp = 1.18 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 110 to 309 (Obs/Exp = 1.21 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 111 to 310 (Obs/Exp = 1.18 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 112 to 311 (Obs/Exp = 1.18 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 113 to 312 (Obs/Exp = 1.18 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 114 to 313 (Obs/Exp = 1.18 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 115 to 314 (Obs/Exp = 1.11 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 116 to 315 (Obs/Exp = 1.11 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 117 to 316 (Obs/Exp = 1.11 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 118 to 317 (Obs/Exp = 1.09 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 119 to 318 (Obs/Exp = 1.09 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 120 to 319 (Obs/Exp = 1.09 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 121 to 320 (Obs/Exp = 1.11 and %GC = 52.00)
Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ...
AS 2008. 775 käibeprognoos 773 Svarmil AS 221 65 83 91 õmblus Maag Piimatööstus 77 167 Jõhvi Viru Rand OÜ 314 108 58 59 63 Toila T.R.Tamme Auto OÜ 737 131 227 378 Jõhvi vald, 457 autoveod Toila Sanatoorium 114 25 36 81 93 Ida-Virumaa teljeks on ida-läänesuunaline Peterburi-Tallinna raudtee ja sellega paralleelselt kulgev maantee.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . ....
ro ISSN 0907-676X print/ISSN 1747-6623 online # 2012 Taylor & Francis http://dx.doi.org/10.1080/0907676X.2012.702400 http://www.tandfonline.com 314 R. Dimitriu these books translate and mediate the new cultures for their home audiences with whom they share, at least in part, a certain Weltanschauung, `a shared model, map or view of the perceivable world' (Katan, 2009, p. 84).
f cd 16,7 1 = 0,625( n s s1c,u) = 0,625 · (0,6188 0,1421 0,1872) = 0,1809, 2 = 1,25 s1c,u = 1,25 · 0,1872 = 0,2340. 2 1 1 2 0,1809 0,1808 2 0,2340 0,6973 ; Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 72 x = d1 = 0,6973 · 450 = 314 mm, y = 0,8x = 0,8 · 314 = 251 mm. Arvutuslik kandevõime [avaldis (4.15)] (Ne)Rd = fcdby(d1 0,5y) + fycdAs2(d1 d2) = = 16,7 · 400 · 251 · (450 0,5 · 251) + 340 · 1256 · (450 50) = 715 · 106 Nmm = 715 kNm. M Ed 280 etot = 0,151 m. N Ed 1860 e = etot + d1 0,5h = 0,151 + 0,450 0,5 · 500 = 0,351 m. Koormuse põhjustatud moment armatuuri As1 raskuskeset läbiva telje suhtes (Ne)Ed = NEde = 1860 · 0,351 = 653 kNm < (Ne)Rd = 715 kNm
- menetlusdokumendi võib kätte toimetada lihtkirjana, kui kirjale on lisatud teatis viivitamatu tagastamise kohustuse kohta ning märgitud saatja ja saaja nimi ja aadress ning dokumendi edastanud kohtuametniku nimi. Lihtkirjana edastanud kohtuametnik peab toimikusse märkima, kuhu ja millal on dokument kättetoimetamiseks saadetud (TsMS § 314) . Juhul, kui isik ei saada kohtule kinnitust lihtkirja kättesaamise kohta, võib kohus isikut trahvida (TsMS § 314 lg 6). Dokument loetakse lihtkirjana, kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja,
nõude rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 315. Menetlus (1) Käesoleva seaduse § -des 311314 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid. (2) Käesoleva seaduse § -des 311 ja 314 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet. (3) Käesoleva seaduse § -s 312 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Tarbijakaitseamet; 2) valla- või linnavalitsus; 3) Päästeamet; 4) Tervisekaitseinspektsioon. 4 3. Milles seisneb majutusettevõtte registreerimise kohustus? Registreering on kohustuslik, tähtajatu, kuid igaaastane registreeringu kinnitus vajalik. § 20
Fifth level Portrait of a Man with a Medal of Cosimo the Elder c. 1474 Tempera on panel, 57,5 x 44 cm Galleria degli Uffizi, Florence Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Primavera c. 1482 Tempera on panel, 203 x 314 cm Galleria degli Uffizi, Florence Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level The Birth of Venus c. 1485 Tempera on canvas, 172.5 x 278.5 cm Galleria degli Uffizi, Florence Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
313. Millal võib ähvarduse ja vägivalla mõjul tehtud tehingu tühistada? Isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. 314. Millal pole tegemist ähvarduse või vägivallaga? Kui on üks muu võimalus tehingut mitte teha siis pole ähvardus v vägivald. 315. Kas vägivald ja ähvardus võib olla ka õiguspärane? Jah 316. Millal on ähvardus õigusvastane? 1) kui õigusvastane on tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2) kui õigusvastane on ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk;
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka a...
kraanist; b) langevarjuga laskumine; c) puulehe langemine;d) udusule kukkumine õhutühjas ruumis? • Kivi visatakse maapinnalt otse üles algkiirusega 20 m/s. Kui kõrgel asub kivi ja millist kiirust omab see hetkedel 1 ja 3 sekundit pärast viset? • Kui kaua ja kui kõrgele tõuseb kiirusega 10 m/s otse üles visatud kivi? • Kui kaua kukub ja millise kiiruse saavutab Tallinna teletorni tipust allapillatud ese? Torni kõrgus on 314 m. Kui kõrgel on ese 5 sekundit pärast kukkumise algust? Horisondiga kaldu visatud keha liikumine • Kaldu visatud keha liikumist saab vaadata kui kahte korraga toimuvat sõltumatut liikumist. Üks on suunatud üles-alla ja allub vaba langemise seadustele ning teine horisontaalsuunas ja on kõrvaliste mõjude puudumisel ühtlane sirgjooneline. Kokkuvõte ja Ülesanded • Horisondiga kaldu visatud keha liikumine gravitatsiooniväljas-Kaldu
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
mida teevad süsteemile mõjuvad potentsiaalsed jõud süsteemi liikumisel antud asendist tagasi "nullasendini". 313. Millega võrdub punktmassi kineetine energia? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kuidas see sõltub punkti liikumise suunast? Punktmassi kineetiline energia võrdub ½ massi ja kiiruse ruudu korrutisega. See on skalaarne suurus. See ei sõltu liikumise suunast. 40 314. Kuidas arvutada mehaanikalise süsteemi kineetilist energiat? Punktmasside süsteemi kineetiliseks energiaks nimetatakse skalaarset suurust, mis mi vi2 võrdub süsteemi kõikide punktide kineetiliste energiate summaga. T = 2 315. Kuidas arvutada jäiga keha kineetilist energiat kolmel peamisel erijuhul (mida meil vaja läheb)?
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) .................................................................................................................
1999 250 3 24 8 1999 253 5,3 159 30 1999 257 28 130 4,64285714 1999 263 15 110 7,33333333 1999 265 36,5 560 15,3424658 1999 268 1 10 10 1999 269 18,1 362 20 1999 271 4 112 28 1999 272 5 150 30 1999 273 5 125 25 1999 275 3 90 30 1999 277 18 314 17,4444444 1999 278 2 35 17,5 1999 281 10 200 20 1999 283 80,1 1800 22,4719101 1999 286 177 2350 13,2768362 1999 287 18,6 335 18,0107527 1999 289 6 90 15 1999 290 7 100 14,2857143 1999 291 5 95 19 1999 294 15 220 14,6666667 1999 295 29 407 14,0344828 1999 296 3 31 10,3333333 1999 299 10,85 100 9,21658986
Полученный источник тока подключили к нагрузке, сопротивление которой равно 1, 2 Ом . Чему равняется ток через нагрузку, напряжение на ней и рассеиваемая на ней мощность? 3, 0 А; 3, 6 В; 10,8 Вт 315. Ответить на вопросы задачи 314 , если упомянутые в ней гальванические элементы соединить между собой параллельно. 2, 73 А; 3, 27 В; 8,93 Вт 316. Автомобильная лампочка мощностью 21 Вт питается от нового, свежезаряженного двенадцативольтового аккумулятора емкостью 60 А час
Poldi tugevusklass 4.6 4.8 5.6 5.8 6.8 8.8 10.9 fyb (N/mm2) 240 320 300 400 480 640 900 fub (N/mm2) 400 400 500 500 600 800 1000 Tabel 7.3 Poldi keermestamata osa brutopindala A ja keermestatud osa netopindala As Polt M12 M14 M16 M18 M20 M22 M24 M27 M30 M36 M42 M48 A mm2 113 154 201 254 314 380 452 572 706 1017 1385 1809 As mm2 84,3 114 157 192 245 303 352 459 560 816 1120 1472 MÄRKUS. Poltide M14, M18, M22 ja M27 kasutamist ilma olulise vajaduseta ei soovitata Teras 1 76 7.2.2 Poltliidete klassid 7.2.2.1 Nihkejõuga koormatud liited Nihkejõuga koormatud poltliited tuleks projekteerida kuuluvana ühte allpool toodud klassi:
piiskop Isidoriuse nimest, tõenäoliselt olid koostajad Reimsi peapiiskop Edo't, Soissons'i piiskop Rothad või Mainzi diakon Benedictus Levita. Teos on suures osas võltsing, mille juhtidee on vaimuliku võimu (eriti paavsti) ülevõimu toonitamine ilmaliku ees. Kõrvuti katkenditega Hispanast (s.t. tõelised kirikukogude otsused, paavstide dekretaalid) oli mitmesuguseid paavstide (peamiselt 1.-3. saj. Märtepaavstide) ning kirikukogude võltsitud otsuseid aastatest 314 731. Siin avaldati ka Donatio Constantini. Kogumik sisaldas mitmesuguseid norme, mis pidid kaitsma kirikut ja tema varasid ilmalike valitsejate eest, tugevdama piiskoppide seisundit kirikus. Näit. vajas iga piiskopi vastane kohtuprotsess ja tema tagandamine paavsti nõusolekut, ehkki protsess ise toimus kirikukogul. Vaatamata võltsingutele sai kogu väga autoriteetseks ning laialt levinuks, olles ühtlasi ka hilisemate kanoonilise õiguse kogude koostisosaks.
arvestades TuMS § 42 lg-s 5 nimetatud mahaarvamist; (TuMS § 41 p 2) - füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult (TuMS § 13 lg 11, TuMS § 29 lg 1); (TuMS § 41 p 3) - residendist füüsilisele isikule, lepingulisele investeerimisfondile, aktsiaseltsifondile või mitteresidendile makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt (TuMS § 17 lg 1, § 314 ja TuMS § 29 lg 7); (TuMS § 41 p 4) - mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionifondi väljamakselt, stipendiumilt, hasartmänguvõidult ja perehüvitiste seaduse alusel makstavalt 16 hüvitiselt (TuMS § 19 lg 2, TuMS § 20 lg-d 1–3, TuMS § 201, TuMS § 21 lg 1,
6.3.2 Pikisuunas koormatud poldid Poltide pikisuunaline kandevõime ja väljatõmbe kandevõime leitakse lähtuvalt: – poldi tõmbekandevõime (poldi keermestatud pindala järgi); 0.9 ⋅ fub ⋅ A s Ft ,Rd = γ M2 Poldi keermestamata osa brutopindala A ja keermestatud osa netopindala As Polt M12 M14 M16 M18 M20 M22 M24 M27 M30 M36 M42 M48 A mm2 113 154 201 254 314 380 452 572 706 1017 1385 1809 As mm2 84,3 114 157 192 245 303 352 459 560 816 1120 1472 – seibi või terasplaadi (teras-puiduga liidetes) muljumiskandevõime. ( FRk = 3.0 ⋅ fc,90,k ⋅ π ⋅ rk2 − rs2 ) Seibi kandevõime leitakse eeldusel, et normatiivne survetugevus kontaktpinnal on 3,0fc,90,k.
avalduse äriregistri pidajale. § 309 lg 2 ls 3 reguleeritud ametiaja pikendamist. On keelav norm. Juhatuse tegitsemisvorm otsuste tegemise kohta puuduvad reeglid, puhtalt phingu korraldada. NÕUKOGU Peab kord kolme kuu jooksul kogunema koosolekuks. nõukogu liikme valimine võib olla määratud ka teistmoodi kui on seaduses. Tagasikutsumiseks on vaja 2/3 kohalolijatest. § 319. JUHATUSE LIIKMETE TASU 20 § 314. käsundusleping põhimõtteliselt. VÕS § 627. palgalisel juhatuse liikmel on õigus tasu saada. Tasu maksmiseks peab olema kõrgema organi otsus (lg 1). Tasu pole ainult rahaline väljamakse, vaid ka kõik muud hüved, mida saab isik ühingult. 4.10 Ülevõtmine 4.11 Aktsiaseltsi lõpetamine 5. Osaühing 5.1 Osaühingu mõiste 5.2 Osaühingu asutamine 5.3 Osa ja osanik 5.4 Osakapitali kaitse 5.5 Osaühingu juhtimiine 5.6 Osakapitali suuruse muutmine 5.7 Osaühingu lõpetamine 6
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisema...
Ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töötajapoolse erakorralise ülesütlemise võib tingida ka tööandja otsus vähendada töötasu TLS § 37 alusel. Sel juhul öeldakse tööleping üles TLS § 37 lg 5 alusel, teatades sellest viis tööpäeva ette. TÖÖ- JA PUHKEAEG 314. Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab kokkulepituid tööülesandeid. Tööaeg võib olla päevane või öötöö (ajavahemikus 22.00 – 06.00). Tavaline tööaeg jaguneb: täistööajaks (40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul); osaliseks tööajaks (tööandja ja töötaja on kokku leppinud lühemas tööajas) ja lühendatud tööajaks (alaealistel).
Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mi...
Linna- ja maaelanikkonna osakaal, suurlinnade teke ja arenemine. Erinevused arenenud riikide ja arengumaade rahvastiku iibes, soolises ja vanuselises struktuuris, keskmine eluiga arenenud riikides nin arengumaades. Koht Riik Rahvaarv Aasta -- Maailm 7 038 000 000 2012 1 Hiina RV 1 347 350 000 2011 2 India 1 210 193 422 2011 -- Euroopa Liit 503 492 041 2012 3 Ameerika Ühendriigid 314 317 000 2012 4 Indoneesia 237 641 326 2010 5 Brasiilia 193 946 886 2012 6 Pakistan 180 600 000 2012 7 Nigeeria 166 629 000 2012 8 Bangladesh 152 518 015 2012 9 Venemaa 143 142 000 2012 10 Jaapan 127 570 000 2012 rahvaarv 20-l sajandil kolmekordistus. Sellise kiire kasvu üheks oluliseks põhjuseks on: laste suremuse vähenemine ning keskmise eluea tõus.
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste elementidega (välismaiste elementidega). Inglismaal lahendatakse vallasvara asju domitsiili kaudu. Kuna rahvusvahelise eraõiguse normid peaasjalikult näitavad, missugune õigussüsteem õigussuhte juures maksev, siis nimetatakse REÕ normid väga sagedasti ka kollisiooniks- eks konfliktnormidek...
2 kui oled advokaat ja äriühingu pikaajaline teenuseosutaja, siis ei tohiks eelistada pikaajalisele tööpakkujale konkreetset tööd andvat juhatuse liiget tuleb valida õige pool 3 Tartu RKK 2-2-113/2002 (03.04.02) käis läbi ka riigikohtust, aga seal ei võetud menetlusse 4 üleval RKK vanal, mitteametlikul kodulehel www.tarturk.just.ee 5 lahkumishüvitised millena tõlgendada? kas §-st 314 lg 2 tulenev juhatuse liikme tasu? juhatuse liikme tasu on kogu raha, mis makstakse (juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega)- kas lahkumishüvitis on tasu? Muud hüved mis juh liikmele on antud tuleb ka käsitleda tasuna! Mõistlikus vahekorras juh liikme ülesannetega peab olema ka tema tasu! 17. Aktsiaseltsi nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks isiku, kes töötas eelnevalt samas aktsiaseltsis müügijuhina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
