Idakristlus: kirik muutus iseseisvamaks, kuid nõrgemaks. Muutus rohkem, kui idakirik. Ladina keel. Läänekristlus: kirik on väga tihedalt riigivõimuga seotud ning on muutunud tähtsamaks ja tugevamaks. 4. Lõpeta laused. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimesteks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust, kelle õpetus on sillaks Kreeka-Rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Kirik legaliseeriti 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours (Prantsusmaa) ja St Gallen (Sveits). 5. Kes oli Gregorius I ja kuidas ta oli seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega 7.-8. sajandil? Gregorius I oli paavst, kes võttis kasutusele uue liturgia. Tegeles kirikulaulude uuendamisega, ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste.
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsi...
Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selletõttu, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata. Religioon * Lääne -Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. * Esimese kristlikke kogudusi lõid apostlid 1.saj pKr. * Ristiusku lubati tunnistada keiser Constantinus Suure Milano ediktiga 313. a . Rooma riigiusuks kuulutati Ristiusk 381 aastal. * Kiriklik hierarhia- range, territoriaalse korraldusega institutsioon, mille põhimõtetest võtsid ka eeskuju ilmalikud valitsejad. Kirik oli ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. * Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, maapiirkonnad olid ristiusustamata. Järk-järgult ristiusku astuma ka roomlastega kokku puutuvad barbarid. 5. saj lõpul toimus frankide ristimine
Siim Jaansoo VAKa09 AUTOVEOSEADUS Vastu võetud 7. 06. 2000. a seadusega ( RT I 2000, 54, 346), jõustunud vastavalt §-le 36. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei...
juht. Traianus oli Rooma keiser (98.-117.a.), kelle ajal oli riik kõigi aegade suurim. Julius Caesar (100.-44.a. eKr) oli Rooma väejuht ja riigimees, kes vallutas Roomale Gallia ja Britannia. Augustus (63.a. eKr 14.a.) oli esimene Rooma keiser. Diocletianus ( 284.-305.a.) oli Rooma keiser, kelle ajal taastati keisririigis kord ja piiride julgeolek, kes kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, millest kujunes hiljem 2 keisri koosvalitsemine. Rooma keiser Constantinus (306.-337a.) legaliseeris 313.a. ristiusu ja 330.a. tegi Rooma pealinnaks Konstantinoopoli. Hilise keisririigi ajal muutus Rooma riik oluliselt. Tugevnes keskvõim, sellele aitasid kaasa arvukad ametnikud ja asevalitsejad ning see, et inimesed kinnistati oma piirkonda ja ametisse (see samm kergendas maksukogumist). Seisuslik ühikond nägi välja selline: Keisri võim oli piiramatu, ta hakkas tituleerima end isandaks (dominus). Ainult keiser võis kanda purpurpunast siidrüüd ja kuldkrooni, keisri ees tuli silmini
keskaegses hariduses, teaduses, tervishoius, sotsiaalabis, majanduses. Millal tekkisid tsistertslaste, dominiiklaste ja frantsisklaste ordud ja mille poolest need erinesid varasematest? Mis olid vaimulikud rüütliordud? Jeesus Kristus- juut, sündis Juudamaal Pethlemmas Augustuse valitsemis ajal u 3 eKr (jõulupüha). Ta jutlustad 3 a Juudamaal, 12 jüngrit. Tema usulised väljavaated olid teised kui tollele ajala kohane. Jutlustas inimeste võrdsusest, ligimese armastusest, andeksandmisest. 313 pKr legaliseeris keiser Constantinus Suur risiusu, sai valdavaks kogu riigis. 395 sai ristiusust ametlik riigiusk, algas paganluse tagakiusamine. Uus Testament pandi kirja 1.s pKr. Kokku 27 raamatut, sidaldab 4 evangeliumit (Markuse, Matteuse, Luuka, Johannese), apostlite tegusid, apostel Pauluse kirju, ilmutuste raamatut. Tähtis kuna see on kristlaste püha raamat Jeesuse elus ta ja õpetustest. Ristiusk levis ristisõdade teel, usk suruti paganlikele rahvastele jõuga peale
Ida provintsides ning kristlisel oli oma ideelised allikad. 1. Idamaade õpetused (judaism,Moosose käsud, kristlik moraal 10 käsku). Monokristilik relig. 2. Antiikfil. nt Platoni hinge surematus; stoiline hingerahu. Populaarsus seisnes selles, et 1) võrdsuse idee (sots võrdsus) 2)usk lunastajasse-Messiasse(lohutav funkts). Sinna kuulus saksa fil F.Nitsche irratsionalist, defineeris: Kristlus-pööbli Platonism.Geiser Constantinus e Konstantinus Suur kuulutas a 313 kristluse lubatud religiooniks. Tollerantsi e sallivuse edikt. Kristluse keskus on Konstantinopol. III ETAPPI KRISTLUSES: I 313 Constantinus II 325 Nikaia kir.kogul domeneeriv III 381 Geiser Theodosius kuulutab kristluse ainsaks relig-ks. Kr. muutub monopolseks.Kr. levitamiseks võimalused: 1) rahulik misjon (misjonärid) apostlid.St.Patrick,levitas iirlaste seas kr.Kasutas shamrock e triniteet kolme oruline ristik õppevahendina. 17.märts-pühapäev iirlastel.Eestis levitasid: M
Üürilepingu lõppemine ja lõpetamine: Tähtajaline üürileping Lõpeb korraliselt tähtaja möödumisel § 309 lg 1 o Erandid seonduvad asja kasutamise jätkamisega pärast lepingu tähtaja möödumist § 310 Enne tähtaja möödumist on võimalik lõpetada üksnes erakorraliselt, s.t erakorralise ülesütlemise teel. Selle spetsiifika: o Eeldab mõjuva põhjuse esinemist § 313 Teenuse osutamise lepingud Üldpõhimõtted: Kaks põhitüüpi: käsundus- § 619, töövõtuleping § 635. Ülejäänud on nende alaliigid (nt § 658 lg 2, § 670 lg 4, § 692 lg 2). § 619; pmst võiksid kõik lepingud olla KL-d. Töövõtulepingu erinevus seondub eelkõige asjaoluga, et töövõtuleping on tulemuse saavutamisele suunatud leping. Erinevus seisneb kohustuse sisu poolest (§ 24 lg 1, 2):
kujunema ristiusk. · Jeesuse sõnum jumalariigist omandas juutide messia ootusega võrreldes laiema tähenduse. Silmas ei peetud mitte Iisraeli riigi hiilgust, mis ei muudaks kõiki õnneloikuks, vaid iga üksikinimese õnne. See aga meeldis inimestele. Tekkis lootus millegi heale pärast surma. Sellepärast saigi ristiusk populaarseks. 71 Mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis? · Milano edikt 313 Constantinus I andis kristlasetele usuvabaduse · 381 kuulutati kristlus Rooma riigisusuks enne seda kiusas Julianus kristlasi taga, aga pärast tema surma loobuti vanast usust ja võeti kristlus vastu. · Rooma majandus läks alla ja olid haiguspuhangud, Jeesus aga lubas õnnelikku elu pärast surma · Usk sarnanes teiste tol ajal Rooma impeeriumis levinud uskudega 72 Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusatamist?
kaks jagajat, nimetatakse kordarvuks. Kuna suuremate arvude korral on raske otsustada, kas arv on alg- või kordarv, on koostatud algarvude tabelid (vt lk. 5). Lihtsa võtte sellise tabeli koostamiseks leidis vanakreeka õpetlane Eratosthenes (276-194 e.K.r). 6 3.2. Algarvude tabel. 2 131 307 491 691 911 1117 1361 1579 1811 3 137 311 499 701 919 1123 1367 1583 1823 5 139 313 503 709 929 1129 1373 1597 1831 7 149 317 509 719 937 1151 1381 1601 1847 11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879
Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam pisuke rannariba Põhja-Jäämere ääres selle-annekteeris Nõukogude Liit. Soomes on siiski jõgesid, mis suubuvad Põhja-Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Servariigid: Norra 729km, Rootsi 586 km, Venemaa 1, 313 km. Rannajoon 1,126 (väljaarvatud saared ja ranna sälgud). Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337,030 km² sellest vett 31, 560 km² ja maad 305, 470 km². Võrdlus teise riigiga: Soome on veidi väiksem, kui Montana. Soome geograafilised koordinaadid 64 00 N, 26 00 E. LOODUSTINGIMUSED Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad
kujunema ristiusk. · Jeesuse sõnum jumalariigist omandas juutide messia ootusega võrreldes laiema tähenduse. Silmas ei peetud mitte Iisraeli riigi hiilgust, mis ei muudaks kõiki õnneloikuks, vaid iga üksikinimese õnne. See aga meeldis inimestele. Tekkis lootus millegi heale pärast surma. Sellepärast saigi ristiusk populaarseks. 71 Mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis? · Milano edikt 313 Constantinus I andis kristlasetele usuvabaduse · 381 kuulutati kristlus Rooma riigisusuks enne seda kiusas Julianus kristlasi taga, aga pärast tema surma loobuti vanast usust ja võeti kristlus vastu. · Rooma majandus läks alla ja olid haiguspuhangud, Jeesus aga lubas õnnelikku elu pärast surma · Usk sarnanes teiste tol ajal Rooma impeeriumis levinud uskudega 72 Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusatamist?
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ Jekaterina Sei KELA 1 AÜ NOORUKIEA PSÜHHOLOOGILISED ISEÄRASUSED OBJEKTISUHETE TEOORIA VAATEPUNKTIST Referaat Juhendaja lektor Sergei Džalalov NARVA 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1NOORUKIIGA................................................................................................................4 2VARANE NOORUKIIGA...............................................................................................5 2.1OBJEKTISUHTED.................................................................................
orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
üldsusele. Alljärgnev tabel 1. annab ülevaate riikide pindala, elanikkonna ja jahimeeste andmete kohta Euroopas. Tabel 1. Jahimeeste andmed ja jahindus Euroopas. Riik Pindala Jahimeeste Jahimeeste Rahvaarv Jahimeeste Elanikke Jahimeeste km² x 10³ arv arv * x 106 % / km² suhe rahvaarvu Prantsusmaa 643 1 313 000 1 850 000 63,7 2,1 99 1 : 49 Saksamaa 357 348 000 306 000 82,4 0,4 230 1 : 237 Itaalia 301 750 000 1 450 000 58,1 1,2 193 1 : 77 Hispaania 505 980 000 1 050 000 40,4 2.3 80 1 : 41 Suurbritannia 245 800 000 650 000 60,8 1,3 248 1 : 74
2002 307 0,8 154 192,5 1999 307 0,5 180 360 1999 309 3 720 240 2002 309 6 1200 200 2000 309 4 1600 400 2001 309 5 1700 340 2001 310 0,3 18 60 1999 310 0,3 31 103,3333 2002 310 0,25 60 240 2000 310 0,3 75 250 2000 312 1 120 120 2001 312 0,99 135 136,3636 2002 312 0,99 170 171,7172 1999 313 15 2578 171,8667 2000 313 10 2737 273,7 1999 314 1 150 150 2001 314 1 220 220 2000 314 1 250 250 2000 315 0,7 140 200 2002 315 0,8 200 250 1999 315 1 200 200 2001 317 0,3 90 300 1999 317 0,6 150 250 2000 317 2 640 320 2001 318 0,3 60 200 1999 318 0,4 60 150 2000 318 0,3 80 266,6667
F Cl Br I Z 9 17 35 53 Ar 18.9984 35.4527 79.904 126.9045 El. neg. 4.0 3.0 2.8 2.5 Ts, °C -219.6 -101.5 -7.3 113.7 Tk, °C -188.1 -34.0 59 184.3 Tkr, °C -129 144 313 546 0, g/cm3 0.00181(g) 0.00321(g) 3.12(l) 4.94(s) Elektronkonfiguratsioon F [He] 2s22p5 Cl [Ne] 3s23p5 Br [Ar] 3d104s24p5 I [Kr] 5s24d105p5
kuningaks William ! nime all. Laastati suured piirkonnad ja maid jagati prantsuse parunitele. Kõrgemates ringkondades valitses prantsuse keel. Siiski jäi rahvastiku põhiosa truuks inglise keelele. 3.Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1 saj pKr. Nende liikmed uskusid, et Kristus naaseb ja toob kaasa Jumalariigi. Ristiusu kuulutas lubatuks Constantintinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Ilmalikud valitsejad hakkasid eeskuju võtma kirikult. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ainus kultuurikandja ning vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Algul olid kristluse keskusteks peamiselt linnad(maapiirkonnad ristiusustamata). Järk-järgult astusid ristiusku ka barbarid. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess. Seda edendasid ka misjonärid. Täiesti rahumeelselt toimus ristiusustamine Iirimaal.
impeeriumi hea käekäigu eest. Constantinus Suur võitis 312. a. Rooma ligidal vastast. Levisid kuuldused, et võidule viis ta kristlaste jumal. Enne lahingut tulnud taevasse kristlaste tunnus ja sõnad ``selle märgi all sa võidad``. Igatahes loobus Constantinus kristlaste vastu võitlemisest ja võttis nad oma liitlaseks. Paganlust ei keelustatud, kuid soosima hakati kirikut. Kirikutele anti raha, preestrid vabastati maksudest ja pühapäev määrati puhkepäevaks. Milano ususallivusedikt 313.a. Kehtestatakse täielik usuvabadus ja kristluse võrdõiguslikkus teiste uskude kõrval. Tagastatakse konfiskeeritud kirikuvarad. Paganlust üritas elustada veel keiser Julianus (361-363. a.), kuid edutult. ``Sa oled võitnud, Galilealane``, ütles Julianus surivoodil. 392. a. keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusk oli saanud riigiusundiks. Kristlus elab üle Rooma languse. Barbarite sissetung ei hävita kristlust. Kristlusest saab Rooma impeeriumi tähtis osa
Piirmäära ületav osa, mida maksab muu isik või asutus, maksustatakse tulumaksuga «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 1 või § 31 lõike 1 punkti 7 alusel. Muu isiku või asutuse makstud päevarahalt tulumaksu kinnipidamisel võetakse ametiasutuse poolt kasutamata päevaraha maksuvaba osa arvesse juhul, kui väljamakse tegijal on ametiasutuse kinnitus teenistujale makstava päevaraha suuruse kohta. [RT I 2005, 40, 313 jõust. 14.07.2005] 35.Ettevõtlusega mitteseotud kulud, nende maksustamine; · seaduse alusel määratud trahvid ja sunnirahad · MKSi alusel tasutud maksuintressid · kõrgendatud määra järgi tasutud keskonnasaastemaksud · pistis ja alkäemaks · mittenõuetekohaselt vormistatud dokumendid, puuduvad algdokumendid Neid kõike tuleb deklareerida tulumaksuaruande lisas number 6 ja nendelt arvestada ettevõtte tulumaks 36.Missuguseid kinnipidamisi tehakse töötajate palkadelt;
Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriigi lähimad naabrid on Iirimaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaad ja Inglismaad eraldab teineteisest La Manche'i väin. Üldandmed Enam kui 70 maad on Ühendkuningriigist suuremad, kuid Ühendkuningriigis elab ainult umbes 1% maailma inimestest. Riigi pindala on 244 900 km². Ühendkuningriik jaotub kaheksaks maa-alaks. Seitse neist maa-aladest katavad Suurbritannia saart. Ühendkuningriigi rahvaarv on 59 313 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 245,5 in/km². Enamus inimestest on varajaste Euroopa vallutajate järeltulijad. Riigi pealinn on London. Riigikeel on inglise keel. Looduslikud tingimused Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed: läänerannikul nt. Bristoli, Cardigani, Solway Firthi, idarannikul Moray Firthi, Humberi, Washi ja Thamesi lath. Lääne- Sotimaal ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju-kui ka madalat luiteranda
12.2. Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel 3 267 715 2 285 414 2 021 254 perioodil 12. LAENUKOHUSTUSED KOKKU 3 267 715 2 285 414 2 021 254 13.1. Võlad tarnijatele 1 397 023 659 581 505 665 13.2. Võlad töövõtjatele 256 665 130 255 52 877 13. Maksuvõlad 313 608 308 033 48 247 13.4. Muud võlad 0 42 675 2 016 185 13.5. Saadud ettemaksed 0 1 981 2 981 13. VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 1 967 296 1 142 525 2 625 955 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 5 235 011 3 427 939 4 647 209 16.1
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Nädalapäevadest kannab ta reede nime. Loke-aaside perekonna vaenlane,kes oli saatana osa etendav hiiglane. Ansgar-benedaktiini munk, kes 829.aastal saadeti Karolingide riigist Rootsi . Alfred- Inglismaa kuningas Edgar- kuningas, kelle valitsusajal suutsid anglosaksid alistada normannide valdused Kirde-Inglismaal. William I-ehk William Sohilaps.oli normandia hertsog.. Constantinus Suur- keiser,kes tunnistas ristiusu Rooma riigis lubatuks Milano ediktiga aastal 313. Püha Bonifatius-sakslaste ristija,kes oli Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid. Hieronymus-õpetlane ja munk,kes 4.sajandil tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde. Ambrosius- oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks. Augustinus- oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Friedrich I- oli saksa kuningas alates 1152, rooma keiser alates 1155 kuni surmani
spinat, kartulid, täisteraleib. Mangaani praktiliselt ei leidu lihas, kanalihas, kalas, piimas ja piimatoodetes, magustatud ja rafineeritud toiduainetes. (10) 8. Kasutatud kirjandus 1. Ahmetov, N. "Anorgaaniline keemia" Valgus 1974 lk 293- 303 2. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. "Üldine ja anorgaaniline keemia" Valgus 1981 lk 386- 391 3. Masing, V. "ENEKE 2" Valgus 1983 lk 311 4. Strugatski, M. ja Nadeinski, B. "Üldine keemia" Valgus 1969 lk 310- 313 5. Taube, P. "Vesinikust kuni...?" Valgus, Tallinn 1966 lk 151- 154 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Manganese 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mangaan.htm 8. http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng071.pdf 9. http://web.zone.ee/chemistry/Mn.htm 10. http://www.ti.ttu.ee/toitumisest/toitained/mikrotoitained/mangaan
EUR EUR koguteenuses Investeermisfonide maht 591 72 12% Pensionifondide maht 1 209 1 209 100% Eestis pakutavad välisfondid 891 57 6% IRE eraldiste maht 182 182 100% Individuaalportfellide maht 1 313 59 4% Lenude maht 14 460 7 063 49% Nõudmiseni ja üleööhoiuste maht 5 904 2 117 36% Tähtajaliste ja säästuhoiuste maht 4 509 1 969 44% Investeermis- ja muude hoiuste 142 102 72% maht (Allikas: Finantsinspektsioon 2011) . Kokkuvõtteks on raha kasvatamisele suunatud finantsteenuste sh investeerimisriskiga
kristlus.Uus usk levis kogu Rooma impeeriumis.Esialgu kuulutas usk k6ik inimesed jumala ees v6rdseks.See ei meeldinud ylikutele ja ristiusulisi kiusati taga.Ristiusulised kogunesid salaja loodusesse v6i katakombidesse.Aja jooksul usk veidi muutus ja nyyd kutsus usk inimesi alandlikkusele ja s6nakuulelikkusele ning vastutasuks lubas p2rast surma paradiisi.Selline usk oli juba ylikutele meeltm66da.Selline usk sobis ylikutele kuna aitas rahvast vaos hoida.Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja 380 kuulutati see ametlikuks riigiusuks. Arhitektuur Katakomb on liivasesse pinnasesse uuristatud k2ik v6i hauakamber.Katakombidesse maeti oma surnuid.Katakombide seinad ja laed kaeti maalidega mis esialgu meenutasid maalid roomlaste elumajadest.Hiljem hakati kujutama ristiusu symboleid.Kui ristiusk ametlikuks muutus tekkis vajadus uute hoonete j2rele kus pidada jumalateenistusi.Eeskujuks v6eti Rooma kohtu ja 2ri hoonet basiilikat
soodustusi on tõesti rohkelt. Kirjutades seda referaati ning uurides teiste pankade pakkumisi pean aga tõdema, et Swedbanki programmid ja soodustused on ahvatlevamad ning panid mind mõtlema panga vahetusele. Peamiseks motivaatoriks ongi preemiapunktide programm, sest kasutan sularaha harva ning see tasuks ennast kindlasti ära. 10 KOKKUVÕTE 1.jaanuar 2015 aasta seisuga on Eestis 1 313 252 miljonit inimest ning turul tegutseb hetkel 8 krediidiasutust ning 7 välisriikide krediidiasutuste filiaali. Numbrite põhjal julgen väita, et turu konkurents on küllaltki arvukas. Krediidiasutuse turgu võib vaadelda ja analüüsida mitmete erinevate aspektide järgi, kuid tuleb tõdeda, et üldpildis on hetke Eesti turuliidriteks ja tegusamateks firmadeks 4 ettevõtet – Swedbank, SEB, Nordea ning Danske pank. Enda referaadis uurisin, eelnimetatud
299.Irrigation - kastmine K 300.Kiosk- paviljon, suvemaja L 301.Labor-intensive - töömahukas 302.Labourers- tööline 303.Laden with salt- soolast koormatud 304.land area- maa-ala 305.Landscape gardening maastiku kujundamine 306.Landscape specialist- maastiku spetsialist 307.Large leafed- suureleheline 308.Lattice- võre 309.Lawn- muru 310.Layout- asetus, paigutus 311.Leaking lekib 312.Less fertile vähem viljakad 313.Life span eluiga 314.Limehating- aluselist lubjakivi talumatud 315.limitation- piirang 316.Living part elav osa, elustik 317.Loading capacity kandevõime 318.Loam liivsavi 319.Local soils- kohalikud mullad 320.Local topography kohalikud pinnavormid 321.Loggia- lahtine sammasõu 322.Longevity vastupidavus 323.Low- impact desings- vähese mõjuga disainid M 324.Maintenance- hooldus 325.Mall kaubanduskeskus 326
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
garantiieraldis sellel perioodil, mil kaupu müüakse.(ibid, lk 312) Oletame, et ettevõte müüb mobiiltelefone, mille garantiiaeg on kaks aastat. Sellega tekib ettevõttel kohustus parandada telefonid tasuta ( v.a juhul kui rike on põhjustatud kasutajast endast). Eelnev kogemus on näidanud, et iga telefoni kohta kulub garantiiremondiks keskmiselt 150 eurot. Kui ettevõtte on müünud aastas 300 telefoni, siis tuleb moodustada garantiieraldis summas 150 x 300 = 45 000 eurot. (ibid, lk 312- 313 ). D Kulud garantiiremondiks 45 000.- K LA garantiieraldis 22 500.- K PA garantiieraldis 22 500.- Juhul kui tegemist on üle ühe aastase garantiiajaga siis tuleb kajastada eraldi lühiajaline garantiieraldis ja pikaajaline garantiieraldis.(ibid, lk 312). 3 TINGIMUSLIK KOHUSTUS Tingimuslik kohustus on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. ( RTJ 8, 2011, § 7)
Rooma piiskop. Apostlite tegevuse tagajärjel (eriti Paulus) tekkis varsti tihe koguduste võrk. Iga kogudus valis enda keskmeks piiskopi või presbüteri (vanema). Hierarhiat algul ei kujunenud. Tõus riigiusuks 1. ja 2. sajandi vahetuseks moodustasid kristlased umbes 5 protsenti rooma rahvast. Nende monoteistliku kultuse tõttu kiusati neid algul taga. Alles Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ametlikult, aastal 313 Milano ediktiga. Selleks ajaks oli kristlastel kujundatud tervet riiki haarav ristiusukirik. Peamine üksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga. Suuremate eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid. Peapiiskopkondi oli esialgu neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol. Peale legaliseerimist sai kirik Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organisatsiooniks ning oli üks suurimaid maavaldajaid
2. sai 10 7,7 0,77 3,6 0,36 53,2 5,32 280 28 73, 3. või 10 0,5 0,05 80 8 0,5 0,05 731 1 62, 4. majonees 20 0,5 0,1 25 5 20,7 4,14 313 6 5. õun 5 0,2 0,01 0,36 0,018 9,9 44 2,2 6. värskekurk 5 0,7 0,035 0,1 0,005 2,5 0,125 14 0,7 konservkur 7. k 5 0,9 0,045 0,3 0,015 4,8 0,24 26 1,3 0,3 8
REFORMATSIOON JA MARTIN LUTHERI PANUS KOOLI AJALUKKU SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks seadsin endale tutvuda Martin Lutheri reformatsiooni panusega kooli ajalukku ja süveneda selle tagajärgedesse Baltimaades. Vaatlen reformatsiooni põhiseisukohti , reformieelset ja -järgset perioodi Baltimaades ja kuidas toimus õpetamine sada aastat hiljem Eesti aladel. Sada aastat hilisemat perioodi püüan kirjeldada usutegelase Paulus Lempeliuse, kes oli Eesti aladel kirikuõpetaja, näite varal. Oli ju õpetamine tol ajal usaldatud kirikuõpetajate kätte. Peamiste allikatena kasutan H. Piirimäe koostatud ,,Tartu Ülikooli ajalugu I osa", L. Andreseni ,, Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo I osa" , A. Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ja K.Trasbergi loengu- ja internetimaterjale. REFORMATSIOONIEELNE AJAJÄRK BALTIMAADES Alustan ülevaatega reformatsioonieelsest ajajärgust Baltimaade koolides, kus ei olnud veel jõutud seitsme vaba kunsti ...
Konsuliks sai ta 190. aastal. Ta nimetati Pannonia superior´i asehalduriks. Ta võitles järjest kõikide oma troonipüüdlejatega. Ta oli esimene keiser, kes lahendas siseprobleeme sõjaväelise ainuvalitsusega. Aastal 203 avati pidulikut talle pühendatud võidukaar (sõdis araablastega). Constantinus - rooma linn oli väga nõrk. Keiser Constantinus otsustas teha uue Rooma. Uus linn rajati Bütsantsi alale. Linna nimeks saab Konstantinoopol. 330 õnnistatakse linn sisse. Aastal 313 legaliseeris aga Constantinus ristiusu. 380. aastast muutus ristiusk riigiusuks. Constantinuse kaar -valmis aastatel 312- 315, asub Colosseumi lähedal. (Võit Maxentiuse üle) Traianus - ta oli Rooma keiser alates aastast 98. tema isa oli Nero ajal senaator. Traianus oli leegioniülem Hispaanias, 91. aastast oli konsul, 96. Germania asehaldur. Peale Nerva surma sai temast keiser. 113. aastal ehitati tema auks Rooma 33 m kõrgune ja 200 m pikkuse reljeeflindiga võidusammas. 114
Senised keisrid pärinesid senaatoriseisusest, kuid nüüd hakkas võimule tõusma lihtsõdurina alustanud väepealikke. Roomat ründas üle pika aja Uus-Pärsia riik, põhjast ründasid ka germaanlased. Rooma uus tugevnemine (284-395) Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigi taas korrastada. Ta korraldas ümber riigi seadused, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu. Ta kärpis ka senati võimu ja kodanike vabadusi. Constantinius Suur jätkas ümberkorraldusi. 313. aastal legaliseeris ta ristiusu, mis oli seni keelatud. Kristlus muutus valitsevaks religiooniks. Ta lasi rajada Euroopa ja Aasia piirile uue linna nimega Konstantinoopol. Hilise keisririigi ajal juurdus tava jagada riik kahe valitseja vahel, kellest üks valitses ida- ja teine lääneosa. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes mõlemad riigi poole lühikeseks ajaks enda valdusesse sai. Pärast tema surma jagunes Rooma lõplikult kaheks: Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks.
igaüks jõuda jumala juurde, et see kuidas sa elad, käitud mõjutab seda, mis saab sinust edasi. Kristliku moraali alus on armastus? · Isikliku osalemist religioonis pakkus- iga inimene saab ise jumalaga suhelda, selleks ei pea olema preester, selleks ei pea ohverdama, piisab sellest kui inimene räägib jumalaga. · Kõik inimesed on võrdsed jumala ees. Et no näiteks jumala silmas pole keegi ori. Aastal 313 saab kristlus lubatud usundiks, siis on keisriks Konstantiinus Suur- esimene ristiusku pöördunud keiser. : Nägi ilmutust, et taevast tekib mingi lahingu lipp ja saavutabki võidu. 361-362 on jälle tagakiusatud religioon, sest siis mingi valitseja suke. 392 saaab kristlusest rooma riigis peaaegu et ainuke lubatud usund, keelustatakse paganlikud overdused. Rooma riigi valdav religioon. Pagan- "mats" Alus, millele keskaegne vaimumaailm rajaneb: 1. Rooma riik ja õigus 2
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
2. Kus hakati kristlasi kutsuma kristlasteks? Süüria suures maailmalinnas Antiohhias 3. Kuidas nimetati Rooma maailmariiki ladina keeles? Imperium Romanum 4. Milline keiser võrdsustas kristluse Rooma riigi teiste religioonidega? Keiser Constantinus 5. Millise ediktiga ja mis aastal see toimus? Constantinus ja Licinius Milaanos ühine edikt, mis sai tuntuks Milaano ediktina. Toimus aastal 313. 6. Milline keiser ja mis aastal kuulutas kristluse Rooma keisririigis riigiusuks? Keiser Theodosius Suur, aastal 380 kuulutas kristluse riigiusuks 7. Mis aastal jagunes Rooma riik kaheks ja kuidas neid riike kutsuti? Aastal 326, kutsuti Lääne- Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks ehk Bütsantsiks. 8. Kuidas kutsuti Teist Roomat, kus see asus ja mis aastal see linn pühitseti? Uus Rooma
kristlased ei pidanud end enam varjama, oli võimalik ehitada kirikuid ja usku kuulutada ning levitada). Kristluse tunnustamine 4. sajandil oli suur murrang ühiskonnas. Sellega sai kogukond, mis seni oli olnud ebaseaduslik ja tagakiusatud, kõik õigused. Kirik, mis oli värskelt legaliseeritud, oli suhteliselt salliv. Esimesed kristlikud valitsejad ei alustanud veel jahti paganatele. (Lassus 1966) Kristluse legaliseerimine ja olulisemad muutused ristiusu staatuses: Aastal 313 pKr – Rooma imperaator Constantinus annab välja edikti, millega ta avaldab oma soosingut ristiusule. Kristlased võivad vabalt usku kuulutada. 330 pKr – Constantinus viib Rooma pealinna üle Konstantinoopolisse. 380 pKr – Imperaator Theodosius kuulutab kristluse riigiusuks. 391 pKr – Kõik paganlikud usundid kuulutatakse seadusvastaseks. (Calvalho de Magalhães 2005) 3 Constantinuse pea. Skulptuur. U. 300 pKr
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Lilija Soosaar Ristija Johannes Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Piiblilugu Ristija Johannesest 3 1.1. Ristija Johannese sündimise ettekuulutus 3 1.2. Maarja külastab Eliisabeti 3 1.3. Ristija Johannese sünd 4 1.4. Ristija Johannese kasvamine 4 1.5. Ristija Johannese jutlus 4 1.6. Jeesuse ristimine 4 1.7. Ristija Johannes satub vangi 5 1.8. Jeesus vastab vangistatud Ristija Johannesele ...
02808 0.703213 962.742 120 71 58 41 71.66346 23 67 121.8109 0.440179 2581.747 180 76 -45 -61 20.57039 -22 73 70.3619 3072.442 31.78817 240 46 15 43 71.39176 -36 28 102.3229 644.7415 3172.273 360 48 -14 46 61.93252 -40 -26 31.93867 194.115 257.9662 SUM: 326 48 62 313 5 157 448 3926 7036 a= 54.33333 a1 = 15.97664 b1 = 20.64305 a2 = 1.743025 b2 = 52.44047 𝑦̂ = 54.33 + 15.98 ∗ cos(𝑡) + 20.64 ∗ sin(𝑡) + 1.74 ∗ cos(2𝑡) + 52.44 ∗ sin(2𝑡) Parimaks tulemuseks on hälvete ruutude minimaalsus: (yi-y1)2 = 3926 (y1-y2)2 = 7036 Teine harmoonilisus annab parema tulemuse. Fourier 90 80 70
223296 223. Millised on saneerimisnõustaja ülesanded? V: Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. 224. Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine? V: Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata. Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. 225. Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse? V: Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja ...
Impeeriumi valitsejaks sai. Seal (Mulviuse sillal) olevat ta vaadanud enne lahingut päikesesse ja näinud valgusest risti selle kohal, kreeka keelsete sõnadega " " ("selle all valluta"). Constantinus käskis oma sõduritel oma kilpidele need sümbolid paigutada (Kreeka tähed ja ). Lahing võideti. Pärast oma võitu toetas ta kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid, andis kristlastele maksuvabastusi jne. 313. aastal kuulutas ta Milano Ediktiga kristluse lubatud ehk riiklikuks religiooniks Roomas. Surivoodil Constantinus lõpuks ka ristiti. 325 kutsus Constantinus Suur kokku Nikaia Kirikukogu, esimese oikumeenilise kontsiili, pannes sellega aluse ühtse katoliikliku (universaalse) kiriku tekkimisele. RELIGIOONID
Kuna varakristlikus koguduses oli laulmine üldine (õpetatud kirikukoorid hakkasid tekkima alles 4.sajandil), siis lisandus hümnidele veel ka vaimulik laul, mille kaudu jõudis kirikusse vaba rahvuslik maneer. 25. Nimeta varakristliku muusika kaks peamist ettekandmisviisi responsoorne – eeslaulja koos koori vastustega antifooniline – kahe koorirühma vastastikune laulmine 26. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395.aastal? Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4.saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Aurelius Ambrosius (u.340-397) kehtestas Milanos ühtse liturgia – vanim meieni säilinud muusikaline pärand. Kuid Rooma riigi lõhenemine tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja läänekristluseks. 27. Ida- ja läänekristluse võrdlus Idakristlus (kreeka katoliku ehk Bütsantsi õigeusu kirik) ühtne ja tugeva keskvõimuga seotud Bütsantsiga (Ida-Rooma riik)
· 384-431 eKr Aristoteles · Alates 355 eKr Demosthenese kohtukõned · 323 eKr Aleksander Suure surm · 264-146 eKr Puunia sõjad · 146-148 eKr Kreekast saab Rooma provints · 106-143 eKr Cicero · Alates 63- 14 eKr Augustus · Printsipaadiaeg 27 eKr kuni 284 pKr Rooma · Dominaadi aeg 284-476 pKr · Milano edikt tunnistab ristiusu sallitud usuks 313 · Keisri residentsi viimine Konstantinoopolisse 330 · Theodosius I keelab paganlikud kultused 392 · Lääne-Rooma valitseja residentsiks saab Ravenne 404 Rooma · 410 rüüstab Alarich Roomat · 455 vandaalid Roomas · 476 kukutab Odoaker Romulus Augustuluse · 527-565 on keisriks Justinianus Rooma õigus · Vana-Rooma riigis tekkinud ja arenenud instituutide kogu.
põhjustele, kronoloogilisele käigule ning tagajärgedele. Uurimuse kolmas osa on analüütiline võrdlus, kus toon välja Kreeka ja Islandi majanduskriiside sarnasused ja erinevuses (jaotades neid põhjus, käik, tagajärg kategooriatesse). Võrdluses kasutan näidete toomisel illustreerivaid tabeleid ja graafikuid. Islandi majandus 1 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 131-132 Island on 313 000 (andmed aastast 2008) elanikuga, 39 756 ruutkilomeetrine saar Põhja- Atlandis, mille pealinnaks on Reykjavik ning rahaühikuks on Islandi kroon. Tööjõulise elanikkonna hulka kuulub 180 000 kodanikku, kellest 70% töötavad teeninduses, 20% tööstuses ning 6% põllumajanduses või kalastuses. Riigi traditsiooniline meretööstus ja energiavarad on põhilised majanduse arengu ja kalatööstuse edendajad, moodustades ekspordist 37 %. Riigi
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
