Pärnumaa Kutseharidus Keskus AUSTRAALIA Referaat Koostaja: Sandra Rannak Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2015 Sisukord: Sissejuhatus Loodus: Rannajoon, pinnamood ja veestik Kliima Rahvastik Ajalugu Majandus: Välismajandus Mäetööstus Kultuur ja turism Sissejuhatus Austraalia (ka Austraalia Liit) on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesa...
- Pillid: tibia (topeltflööt), leiutati vesiorel Vana-Rooma kultuuri viis lõpliku lagunemiseni: Suur rahvastikuränne, Läänekristlik kloostrikultuur ja Läänekristlus. Varakristlik muusika 1.saj II pool - 6.saj pKr - Kristlus sündis Palestiinas - Algselt ühtne keel Kreeka keel - Vana-Kreeka ja Lähis-Ida mõjutused - Toimus kiriku jagunemine: Läänekristlus ja Idakirstlus - 313. aastal keiser Constantinuse käsul legaliseeriti Kristlus - Üleminekuetapp antiikkultuuri ja keskaega Tähtsamad laulu tüübid: - Psalmoodia ehk tekstid vanast testamendist - Hümnoodia ehk uutele tekstidele loodud laulud KESKAEG 5. saj-14. saj I pool Keskaja maailmapildiks oli väga suur roll kristlusel ja religioonil. Keskaega saab jaotada: -Varajane keskaega (läänekristlik kloostrikultuur) -Romaani periood
jumal ees on kõik inimesed võrdsed. Nii orjad kui vabainimesed, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaadet meeldida rooma valitsejatele. Ning hakkasid ristiusku taga kiusama. Kartsid et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas risti usk muutuma, enam ei räägitud inimeste võrdsusest vaid sellest et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik. Siis pääseb pärast surma paradiisi. Sellisena sobis ristiusk ka valitsejatele alamaid sõnakuulelikena hoida. Aastal 313 kuulutas keiser Constantinius ristiusu rooma riigi usundiks. Oma kahetuhande aasta vältel on tal suur mõju olnud ka kunstile. Koos ristiusuga tekkis ka nn. Vanakristlik kunst. Et riski usk oli algul keelatud siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumala teenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkusaamiseks kasutasid nad katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnassesse kaevatud käigud mis mõnikord olid kilomeetrite pikkused. Eriti tuntud on Rooma katakombid
laulud olid suures osas juutidega ühised. Ilmselt võeti midagi üle ka kreeka muusikatraditsioonist, kuid näiteks pillide kasutamine keelati sootuks, sest see muusika oli seotud paganliku kultusega. Idakristuses kehtib see keeld tänase päevani. Varakristuse lauludeks on psalmid, hümnid ja muud vaimulikud laulud, mida ei laulda vaid jumalateenistustel, vaid ka kodus. Tagakiusatud kristlike koguduste olukord muutus oluliselt, kui 313 tagati kristlastele vaba tegutsemine ja 4. saj lõpus kuulutati kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Sellest alates tugevnes kirik kiiresti, kuid Rooma riigi lõhenemine 395. aastal tõi endaga kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise. Idakristlus on tugevasti seotud Bütsantsi riigiga, läänekristlus võttis ühiskeelena kasutusele ladina keele.
tavaliselt lühikeseks. Roomlaste senine enesekindlus kadus, hakati otsima hingelist tuge erinevatest idamaistest usunditest ja salaõpetustest. Hingeline rahutus väljendub ka selle sajandi rooma portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid et kristlus erines kõigist teistest usunditest, jätksa valitsus selle tõrjumist. Viimase kõige julmema jälitamise vallandas 303. aasatal keiser Diocletianus, kuid vaid 10 aastat hiljem, aastal 313, kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Ta tegi kirikule soodustusi ja laskis ka ennast enne oma surma 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks leidnud pooldajaid juba riigi kõigis osades ja ühiskonnakihtides, isegi sõjaväes. Keisrite poliitika muutuses võib näha olukorraga leppimist, aga ka lootust lagunevat riiki uue usu abil koos hoida. Viimane lootus siiski ei täitunud, kuigi aastal 380 kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks.
Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel. Saaga Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasikantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis." Vanem Edda" Milano edikt Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur aastal 313. Katedraal piiskopikirik. ( jutlustamistool kateeder) Toomkapiitel Kanoonikutest moodustunud piirkopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sakrament rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ja mis peavad usklikele edasi andma jumala armu. Missa Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. ( Missa lähetatud, saadetud) Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Diocletianus Rooma keiser
Rooma eluviisile õigegi hästi. Järgneva 150 aasta jooksul oli riigipoolne tagakiusamine vähem innukas ja sõltus kohalikest juhtidest, kuna kolmanda kristliku sajandi teisel poole püüdis Rooma riik keiser Deciuse juhtimisel taas Jeesuse rahvast täielikult hävitada, aga Decius suri sõjakäigul ja tema ettevõtmine väi sinnapaika. Järgnevalt püüdis Rooma riik keiser Valerianuse juhtimisel hävitada kristlase juhte, aga Valerianuski suri sõjakäigul. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Aastal 380 aga kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 8 Kristlased ja Rooma riik Rooma keisririigi oli tekkinud arusaam keisri jumalikkusest juba Augustuse ajal. Ametlikul kummardati küll keisri kaitsevaimu, ent selline vahetegemine kadus kiiresti. Nii samastus keiser jumalaga. Keisri kultus oli ka patriootiline kohustus, mida kristlased keeldusid täitmast
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses
Nende ühendamiseks rajati kloostreid, kus nad tegelesid enda harimisega ja tuntud kristilike autorite tööde ümberkirjutamisega. Peatükk 29 Peale hiilgeperioodi I-II sajandil toimusid riigid kodusõjad ja sisesegadused. Keiser Diocletianus taastas mõneks ajaks rahu ja suutis riiki korralikult valitseda kärpides senati õigusi ja tugevdades bürokraatiat. Constantinus Suur jätkas tema poliitikaga ja legaliseeris risitusu 313. aastal. Rajas impeeriumi uue pealinna Konstantinoopoli. 395. aastal juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel ära Ida- Ja Lääne-Roomaks. 375. aastal tulid hunnid Euroopasse, ka germaanlased hakkasid Rooma poole liikuma. Nad olid küll liitlased, kuid tegutsesid sageli keisrist sõltumatult. Keisrid hakkasid kaotama võimu provintside üle. 410. aastal germaanlased rüüstasid Rooma linna. 476. aastal kukutas germaanlaste väepealik Lääne-Rooma keisri, tunnistas ainuvalitsejaks Ida-Rooma
Nende ühendamiseks rajati kloostreid, kus nad tegelesid enda harimisega ja tuntud kristilike autorite tööde ümberkirjutamisega. Peatükk 29 Peale hiilgeperioodi I-II sajandil toimusid riigid kodusõjad ja sisesegadused. Keiser Diocletianus taastas mõneks ajaks rahu ja suutis riiki korralikult valitseda kärpides senati õigusi ja tugevdades bürokraatiat. Constantinus Suur jätkas tema poliitikaga ja legaliseeris risitusu 313. aastal. Rajas impeeriumi uue pealinna Konstantinoopoli. 395. aastal juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel ära Ida- Ja Lääne-Roomaks. 375. aastal tulid hunnid Euroopasse, ka germaanlased hakkasid Rooma poole liikuma. Nad olid küll liitlased, kuid tegutsesid sageli keisrist sõltumatult. Keisrid hakkasid kaotama võimu provintside üle. 410. aastal germaanlased rüüstasid Rooma linna. 476. aastal
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Keskaeg Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313. A. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamisek ohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours Prantsusmaal. 1. Gregoriuse koraal · Teadmised muusikakultuurist on lünklikud, senimaani oli kogu kultuur suuline. · Vajadus noodikirja järgi tekkist 8.-9. Saj paiku seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu.
siis katakombides. Eriti on tuntud Rooma katakombid. Matmispaikade käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed olid kaetud maalingutega sh ka freskodega, mis kujutasid erinevaid sümboolseid kujutisi, näiteks lambatalle õlal kandvat Head Karjust - Jeesus Kristust - sümboliseerib turvalisust, kala - ristimise element, paabulind - surematuse ja igaviku sümbol ning tuvi - hingerahu sümbol. Kui ristiusk Roomas 313. aastal keiser Constantinuse poolt riigiusuks kuulutati, said usklikud mõelda ka jumalateenistuste tarvis minevate hoonete - kirikute konstrueerimisele. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad (piklikud sammastega löövideks jaotuvad hooned). Samuti oli ka teine kirikutüüp - keskkuppelkirik (tambuur ning kõik ülejäänud välispind on skulpturaalselt kujundatud). Varakristlikud basiilikad olid paigutatud suunaga läänest itta, kus sissekäik asub kiriku
Etruski kunst 1)Kusidas elasid etruskid ? Mis neist sai ? -Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno vahelisel alal. See ei olnud ühtne riik vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? -Põletatud savi (terrakota) ja pronks 5)Maini paar tuntud etruski skulptuuri. -Veji Apollon. Terrakota. U.510 e.Kr , Sõjajumal Mars või võitlev sõdur. Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kr...
Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja oli...
Läbi sinetava öö Ümbritseb mind vale keskkond Aurustunud vesikond Soine maa ja maine õhkkond Vanaõela ühiskond 9 RAAMATUD ,,Eesti kirjanike leksikon'' lk 612-613 Eesti Raamat, 2000a. ,,Armastuse Valgus'' lk 311, 313, 315, 324, 331, 333 Varrak, 2000a. ,,Anarhia'' lk 12, 27, 45 Tiritamm, 1994a. INTERNET http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_Trubetsky http://sasslantis.ee/lyrics-vennaskond-insener_garini_huperboloid 10
Harju Vasalemma 86 15 159 161 271 4020 1997 Hiiumaa Emmaste 80 20 174 205 592 3682 1282 Hiiumaa Kōrgessaare 80 16.7 135 192 328 2936 577 Hiiumaa Putkaste 80 17.3 161 165 531 3511 2021 Hiiumaa Rahu eest 80 14.1 155 198 536 3545 1503 Hiiumaa Sōprus 80 16.4 132 171 794 3343 3567 Hiiumaa Ühendus 80 18.1 165 196 313 3583 1595 Hiiumaa Emmaste 81 17 91 242 590 3385 1346 Hiiumaa Kōrgessaare 81 22 117 179 325 3128 591 Hiiumaa Putkaste 81 17 100 250 516 3305 1861 Hiiumaa Rahu Eest 81 15 91 184 536 3404 2037 Hiiumaa Sōprus 81 16 104 171 829 3113 3263 Hiiumaa Ühendus 81 17 160 204 317 3388 1301 Hiiumaa Emmaste 82 18 182 184 570 3287 1269
Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatuvad tagasi kivIaega . Kümmned aasta tuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arengu astmel . Tolle aja inimene ei tundnud metalle oma tarbe riistad valmistas ta puust,luus ja kivist Selle pärast nimetatatksegi seda aega kivi ajaks ! me eristame vanemat keskmist ja nooremat kivi aega Vanemkiviaeg-vanema kiviaja kuntsti mälestused kuuluvad aja vahemikku mis sai alguse üle 30 000 aasta tagasi ja ulatub umbes aastani 8000 e.kr Luust kivist ja savist skulptuurid Nende hulgas on äärmiselt tugevalt toonitatud keha vormidega naise kujud Kõige huvitavamad on aga vanema kiviaja maali toesed mis katavad koobaste sinu ja lagesi Eriti rikkad leidude poolest lõuna-prantsus maa ja hispaania Koobaste seintel on kujutatud piisonit ja inimesi . Imetlus väärne on nede jooniste loomu truudus ka keerulisi liigutusi on ...
Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. Moodustasid 12 suuremat linnriiki, mis olid omavahel nõrgalt seotud. Nende tegevusaladesk kaevandus, meresõit, maaharimine, käsitöö + rauast tööriistad. Tsivil. Mõjud- kreeklastelt võtsid üle tähestiku, nende usund
Vana-Rooma 1)Mõisted: a) Foorum-Koosoleku- ja turuplats. Küngastevahelistes orgudes b) Nobiliteet-Patriitsid ja jõukad ning tuntud plebeid, suursugustest inimestest koosnev üsna kitsas ring, millest pärines põlvest põlve enamik riigiametnikke ja senaatoreid c) Latifundium-Suurmaavaldused Rooma lääneprovintsides ja ka Itaalias, kus kasutati orjatööd d) Proletaar-Inimene, kes oli ühiskonna madalamast kihist, kuid siiski Rooma kodanik (käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud e) Tooga-Meeste pidulik pealisrõvas. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem äsi jäi vabaks f) Akvedukt-Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed g) Term-Avalik saun roomas. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. h) Metseen-Rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri i) Pontifex Maximu...
MAROKO RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. Riigi rahvaarv Marokos elab 2011 aasta juuli andmete põhjal umbes 31 968 361 inimest. Selle järgi võib otsustada, et riik ei ole väikeriik, kuid samas ka mitte suurriik, sest on riike, kus elab kümneid kordi rohkem inimesi. Riik on rahvaarvu poolest siis üsnagi keskmine. Umbes sama palju inimesi elab veel näiteks Iraagis, Kanadas ja Afganistaanis. Kanada 34 030 589 Maroko 31 968 361 Iraak 30 399 572 Afganistaan 29 835 392 Käesolevaks ajaks on Maroko rahvaarvu kasvutempo langenud poole võrra sellest, mis see oli aastal 1985. Andmete põhjal näeb, et arvatavasti on kasvutempo protsent Marokos aastaks 2050 juba alla 0,5. (Diagramm 1) Diagramm 1 Maroko rahvaarvu kasvutempo graafik aastast 1985-2050. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Maroko rahvastiku keskmine tihedus on 70,87 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Enamv...
III Talupojad- töötegijad -orjad ja vabad talupojad -andsid end kaitse alla, selle eest loovutasid maatüki -pidid andamit tasuma -läänistatud maade juurde kuulusid ka neid harivad talupojad -feodaalid võisid nende üle kohut mõista Jeesus Kristus sündis 6-4 a eKr, Rooma riigis Juudamaa provintsis Petlemma linnas; õpetas, et Jumal on armastav ja hea; oli prohvet/õpetaja; ravis haigeid, 30-aastaselt hakkas kuulutama ja tegi seda 3 aastat(kogus omale jüngreid); Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks 395 ristiusust saab Rooma riigiusk Uus Testament (1. või 2. sajand) koosneb 27 raamatust, millest 4 esimest on evangeeliumid (Jeesuse Kristuse elu kirjeldused), järgnevad "Apostlite teod" (kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmisejärgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uus testament
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Hoidumine patust 10. Kes oli Peetrus ja miks ta oli nii tähtis? Jeesuse jünger Katoliku kiriku alusepanija 11. Miks olid Rooma riigis kristlased tagakiusatud? Sest kristlased nõudsid monoteismi (ainujumalust) „Kristlased olid kõiges süüdi“ Toimusid kristlaste hukkamised avalikult etendades 12. Millal, kuidas ja kes legaliseeris ristiusu? 313 p.kr Constantinus Suur Milano ediktiga o Kristlus valdavaks usuks o Paganate tagakiusamine (nüüd vastupidi) o Kõik järgnevad olid kristlased 13. Kirjelda selle aja tavalist roomlast. Hankis elatist põlluharimisega Kui oli maaomanik- oli täisväärtuslik liige Maavalduse omamine tagas piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks Kohustus riigi ees- sõjaväeteenistus
Varakristlik muusika 1. saj II pool - 6. saj - Kristlus sündis Palestiinas ja levis algselt Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika aladel - Varakristlikul ajajärgul ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset korraldatud ja juhitud struktuuri - Algselt oli kristluses ühtne keel kreeka keel (Vana-Kreeka kultuur mõjutas palju) - Lauludest kasutati psalme(tekstid vanast testamendist) ja hümne(tekstid on uudislooming) - Kristlus legaliseeriti 313. aastal keiser Constantinuse käsul - Kirik lõhenes lääne- ja idakristluseks 395. aastal - Varakristlus on väga oluline üleminekuetapp antiik-kultuuri ja keskaja vahel KESKAEG 5. saj - 14. saj I pool - Keskaja maailmapildis oli väga suur roll religioonil - Religioon tegi võrreldes antiik-ajaga suure pöörde ja hakkas sellest erinema, domineerima hakkas kristlus - Üldajaloos sai kristlus üleüldiseks religiooniks 5
saj saksa ajalooõpikutes, kust see levis ka mujale. "Keskaeg" kui sünge, barbaarne ja primitiivne. Liialdamine: nt nõiajahi omistamine sellele ajajärgule. Keskaega idealiseeriti romantismis: rüütellikkus, osavad käsitöömeistrid vastukaalust vabrikutoodetele. Tegu on samuti liialdatud võrdkujuga. Keskaja alguseks peetakse 5. saj täpsemini aastat 476, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Samuti algusdaatumiteks Frangi riigi rajamine ja 313. a Milaano edikt. Lõpuks peetakse 1453 a. Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt; 1492- rekonkista lõppu Hispaanias ja Kolumbuse Ameerikasse jõudmist; 1494 Itaalia sõdade algust; 1517 reformismiliikumise algust; vahel ka inglise revolutsiooni algust 1640, aga tegu on pseudodaatumitega kõik need aastaarvud on sümboolsed, millele tähtsus omistati alles hilisematel sajanditel. Odaoakeri võimuhaaramine 476
Harju Vasalemma 86 15 159 161 271 4020 1997 Hiiumaa Emmaste 80 20 174 205 592 3682 1282 Hiiumaa Krgessaare 80 16,7 135 192 328 2936 577 Hiiumaa Putkaste 80 17,3 161 165 531 3511 2021 Hiiumaa Rahu eest 80 14,1 155 198 536 3545 1503 Hiiumaa Sprus 80 16,4 132 171 794 3343 3567 Hiiumaa Ühendus 80 18,1 165 196 313 3583 1595 Hiiumaa Emmaste 81 17 91 242 590 3385 1346 Hiiumaa Krgessaare 81 22 117 179 325 3128 591 Hiiumaa Putkaste 81 17 100 250 516 3305 1861 Hiiumaa Rahu Eest 81 15 91 184 536 3404 2037 Hiiumaa Sprus 81 16 104 171 829 3113 3263 Hiiumaa Ühendus 81 17 160 204 317 3388 1301 Hiiumaa Emmaste 82 18 182 184 570 3287 1269
VANA-ROOMA 1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada, mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused,
6 Part Beginners Guitar Course - Part Four A FREE Mini Course Brought to You by Jamorama The Ultimate Guitar Learning Kit Hi there and welcome to Part Four of the Beginners Mini- Course on Learning How to Play the Guitar. This mini- course gives you a taste of what's covered in Jamorama - The Ultimate Guitar Learning Kit! In this course you will learn powerful tips and skills to get you playing the guitar with the fluency and accuracy of a Ben Edwards - professional, and by the end of it you will be able to play a full Creator of song by yourself. Jamorama In today's lesson we have a lot to cover. We will be playing all of the chords that you have learned: A, D and G, and we will be trying a new strum with these chords. By now you should be able to play and change between these three chords. If you followed the lesson...
maaks, kuna neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole.Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam pisuke rannariba Põhja- Jäämere ääres selle-annekteeris Nõukogude Liit. Soomes on siiski jõgesid, mis suubuvad Põhja-Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Servariigid: Norra 729km, Rootsi 586 km, Venemaa 1, 313 km. Rannajoon 1,126 (väljaarvatud saared ja ranna sälgud). Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337,030 km² sellest vett 31, 560 km² ja maad 305, 470 km². 5 Majandus: Soome sisemajanduse koguprodukti struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Rahvusvahelise ulatusega
keskaja lõpuks? Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,või Ida- Rooma riigi teket. Keskaja lõpuks peetakse Bütsantsi vallutamist või Kolumbose ameerikasse jõudmist. 2) Täida tabel. Lisa sündmus. Keskaja algus Keskaja lõpp 313. a. 1453. a. Bütsantsi vallutamine. Diocletianuse surm 330. a. Rooma pealinnaks sai 1492. a. Kolumbus jõuab Ameerikasse. Konstantinoopol. Toimub rekonkista. 395. a. Ida-Rooma riigi teke. 1517. a. usupuhastuse ehk reformatsiooni algust saksamaal 476. a. Lääne-Rooma langemine. viimase
pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning seeläbi saanud ordu liikmeks. Esimesteks kristlikeks munkadeks olid erakud, kes müüsid oma vara, hülgasid perekonnad ning elasid akseetlikult üksildastes paikades. Kas näiteks kõrbes, koobastes või mägedes. Esimeseks kristlikuks mungaks peetakse Antonius Suurt. Esimese kristliku kloostri rajas egiptlane Pachomios. Munkluse areng algab Egiptuse kõrbest 3.sajandil. Enne aastat 313, põgenevad paljud kristlased kõrbesse, et pääseda Rooma impeeriumis toimuva kestva tagakiusamise eest. Kõrbes saavad nad ennast usule pühendada. Pärast tagakiusamise lõppu, kui ristiusust saab riigiusund on paljud linnaelanikud kogenud juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos
Ajaline piiritlemine Millal keskaeg algas ja millal lõppes, ses küsimuses üksmeel puudub. Erinevates allikates võib kohata erinevaid daatumeid. Kõige sagedamini peetakse keskaja alguseks aastat 476, kui võimult kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser (Romulus Augustulus) ja see riik lakkas olemast. Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni. Kuid on veel ka teise daatumeid. Näiteks peetakse keskaja alguseks aastat 313, kui ristiusk Rooma riigi lubati, aastat 330 (Rooma impeeriumi pealinn viidi Konstantinoopolisse) ja aastat 375, kui Aasiast tungisid Euroopasse hunnid ja ajendasid sellega suure rahvasterände. Keskaja lõpp on erinevate rahvaste ajaloos erinev. Hispaaniakeelses maailmas peetakse keskaja lõpuks aastat 1492 (lõppes rekonkista /Hispaania tagasivallutamine islamiusulistelt/ ja Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, so aastat 1517.
Life in Estonia through the eyes of an economics student With a population of 1 313 271 people, Estonia is one of the least populous member states of the European Union. However, according to the IMF, it is a developed country with an advanced and high-income economy. Estonia follows market economy system which ensures the little government intervention and the determination of prices of goods and services in a free price system. Therefore, economic decisions are guided solely by the aggregate interactions of a country's citizens and businesses
7) 8) 12. Ristiusu teke, levik 9) Ristiusk tekkis Palestiinas, kus elasid juudid, kelle jumalaks oli vaid Jahve. Juudid ootasid endale messiat. I saj. pKr tegutses Juudamaal Jeesus, kes kuulutas, et kristlus on kõigile mõeldud usk ning et nõrgad ja vaesed on ka jumala silmis austatud. See ei meeldinud aga Pontius Pilaatusele, kes määras Jeesusele karistuseks risti löömise. 313. Aastal kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma ametlikuks usuks (lootuses, et see päästab riigi hävingust). Tänu sellele levis kristlus üle kogu Rooma. 10) Mõisteid: 11) aatrium eestuba rikaste Rooma elanike majades// avatud siseõu, 12) amfiteater lõbustusehitis, kus gladiaatorid võitlesid üksteise ning loomadega, 13) apostel - 14) augur preester- 15) divide et impera
TAAB11 Report Purpose The purpose of this report is to give an overview of Estonian population, political factors, technological factors, economic factors and the trends in Estonian economy compared to Germany and to briefly discuss Estonian business environment. Estonian population The total population of Estonia is 1 313 271 according to Statistics Estonia, of which 69.1% are Estonians, 25.1% Russians, 4.9% of which are of different nationalities for example Ukrainians, Belarusians and Finns. Rest are of unknown nationality. 68.5% of population speaks Estonian as a mother language, 29.6% speaks Russian as a mother language and 0.6% Ukrainian. Estonia has only one official language which is Estonian. According to information by the Institute of the Estonian Language there are about
Marcus Aureliuseni stabiilsus, mille tagas nn Rooma rahu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, tagades, et ääremaad ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele · II sajandi lõpus ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad segaduste ajajärk · Rooma uus tugevnemine III sajandi lõpul IV sajandil · 313 legaliseeris Constantinus Suur ristiusu (Milano edikt täielik usuvabadus ja kristluse võrdõiguslikkus), rajas uue pealinna Konstantinoopoli · Ristiusu legaliseerimise tagajärjed - Kõik järgnevad keisrid v.a üks olid kristlased - Kristlaste arv kasvas tormiliselt - Kristlaste hulka tuli järjest rohkem ka ühiskonna ülemkihti kuulunud haritud inimesi
Joondiagramm 2. Ida-Virumaa surmade arvud eri stsenaariumites. Optimistlik stsenaarium Pessimistlik stsenaarium Baasstsenaarium Tõenäoline stsenaarium Rahvaarv 2017a. 142958 142958 142958 142 958 2040a. 93336 75436 84612 82 598 Sünnid 2017a. 1450 726 1184 2040a. 724 313 570 Surmad 2017a. 1957 1950 1953 2040a. 2055 2159 2179 Tabel 1. Rahvaarv Ida-Virumaal 2017-2040. TFR (total fertility OEI (life Rändesaldo rate) expectancy) Baasstsenaarium 1,64 73
Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Religioon oli riigivõimuga tihedalt seotud ja preestrid olid tegelikult riigiametnikud. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. . Tähtsal kohal oli Rooma polüteistlikus religioonis ennustamine. Algselt oli ristiusk Rooma riigis rangelt keelatud, kuid see legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt. 15. Mõisted Leegion-Suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees Patriitsid-Muistsest suguvõsast pärit suursugused roomlased Plebeid-Vana-Rooma lihtrahva liige Patrooon-Jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas Klient-ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas 12 tahvli seadused-Esimesed rooma seadused Populus Romanus- Rooma rahvas Rooma rahu-Rahulik periood rooma riigis
tervikuks, vaid kajastavad konkreetseid sündmusi. Katakombides kujutati sageli stseene, mis meenutasid surma. Ümarskulptuur oli ristiusu poolt algul üldiselt taunitud.Kasutamist leidis mõnevõrra reljeef sarkofaagide kaunistamiseks. Vabaplastika teostena veidi hilisemast ajast on tuntud üksikud portreed ja Hea Karjase figuurid.Käsitlusdlaadilt on need väga lähedased rooma skulptuurile, ainult kohmakate proportsioonide ja primitiivsema töötlusega. Aastal 313 tunnistati ristiusk riigiusuks. Kristlased hakkasid nüüd püstitama oma pühamuid kirikuid. Sellest ajast saab alguse varakristlik arhitektuur. Rooma tempel oli jumala eluase, kuhu vaid preester tohtis sisse astuda.Rahvale oli mõeldud templit ümbritsev ala. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada inimesi. Sellepärast ei võetud kirikuehituses eeskujuks antiiktempleid, vaid avalikusele määratud profaanhooneid kohtu- ja turubasiilikaid ning kohandati
199 C7 307 11000111 215 D7 327 11010111 231 E7 347 11100111 247 F7 367 11110111 200 C8 310 11001000 216 D8 330 11011000 232 E8 350 11101000 248 F8 370 11111000 201 C9 311 11001001 217 D9 331 11011001 233 E9 351 11101001 249 F9 371 11111001 202 CA 312 11001010 218 DA 332 11011010 234 EA 352 11101010 250 FA 372 11111010 203 CB 313 11001011 219 DB 333 11011011 235 EB 353 11101011 251 FB 373 11111011 204 CC 314 11001100 220 DC 334 11011100 236 EC 354 11101100 252 FC 374 11111100 205 CD 315 11001101 221 DD 335 11011101 237 ED 355 11101101 253 FD 375 11111101 206 CE 316 11001110 222 DE 336 11011110 238 EE 356 11101110 254 FE 376 11111110
Alo Mikola III 124 620 2510 Alvina Reihan III 416 620 2506 Anatoli Vassiljev III 216 620 2559 Andres Braunbrück III 229 620 2554 Andrus Aavik III 315 620 2600 Andrus Räämet IIIB 312 620 2561 Andrus Salupere IIIB 313 620 2560 Anne Lannes IIIA 305 620 2403 Argo Kuusik III 110 620 2503 Artu Ellmann III 314 620 2603 Arvo Iital III 418 620 2506 Aurika Männik III 421 620 3103 Ave Eessalu III 317 620 2601 Betra Leesment III 202 620 3521
,,Iseendale". Constantinus I (keiser aastatel 306-337) teenis sõjaväes, võitles edukalt Reini ääres frankide ja alamannidega, hiljem Doonau ääres gootide ja sarmaatidega. Rooma keiser alates 306. pKr. Esialgu olid tema kaaskeisrid Maximilianus, Maximinus ja Licinius, 310 võttis esimeselt võimu ja hakkas enda ainuvalitsuse nimel võitlema, 324 haaras võimu kogu riigis. 330 rajas uue pealinna Konstantinoopolisse. Esimene kristlik keiser, lasi ennast enne surma ristida. 313 kuulutas kristluse lubatud religiooniks Roomas, aitas kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid. Theodosius Vana-Rooma keiser alates 379, nn Gootide Sõber. Võitis roomalaste austuse väejuhina, sest suutis sarmaadid tagasi tõrjuda. Lõpetas äkitselt oma sõjaväelise karjääri, nimetati 378 Illüüria komandandiks, tema võimu all olid Traakia, Daakia, Makedoonia. 356 a jagas riigi oma kahe poja vahel, pannel aluse Lääne-Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Lõpetas olumpiamängud
Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokku 342 466 247 897 358 452 Tooraine ja materjal 28 499 20 491 38 052 Müügiks ostetud kaubad 313 967 227 406 320 400 KÄIBEVARA KOKKU 1 103 809 989 371 658 062 Põhivara Finantsinvesteeringud 208 000 221 133 233 477 Materiaalne põhivara kokku 45 310 051 43 926 725 42 298 448 Maa 4 556 385 4 556 385 4 556 385 Ehitised 36 855 243 35 837 949 35 187 398 Masinad ja seadmed 1 435 094 2 202 518 1 345 489
Müügitulu 11,13 33 627 055 29 575 671 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 14 29 131 954 25 639 673 Brutokasum 4 495 101 3 935 998 Üldhalduskulud 15 2 006 091 1 985 589 Põhivarade kulum 5 1 615 179 1 376 703 Muud äritulud 16 193 700 197 313 Muud ärikulud 17 68 944 21 158 Ärikasum (- kahjum) 2 613 766 2 126 564 Finantstulud ja -kulud 18 -128 970 -26 717 Kasum (kahjum) enne maksustamist 2 484 873 2 099 847 Tulumaks 298 701 315 790 Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) 2 186 095 1 784 057
ilmutusraamat;kirjutati kreeka keeles;4saj. tõlgiti Piibel ladina keelde(Vulgata) Kristlased ja Rooma riik:kristlased olid ranged monoteistid;muud jumalad põlastusväärt ebajumalad;ei toonud ohvreid keisri altarile;kristlaste vastu tekkis vaen-neid süüdistati õnnetuste kaasatoomises;keisritele austuse mitteavaldamine näitas allumatust-seetõttu kristlus keelatud. 2.Ristiusu kiriku teke:Ristiusu võidukäik:Kui keiser Constantinus 313.aastal ristiusu legaliseeris,sai sellest kiiresti impeeriumi vlitsev religioon.Kristlus muutus prestiizikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soodsamaid võimalusi.Ivsaj. lõpul algas mitte-kristlaste e paganausuliste riiklik tagakiusamine.Keelati muistsed usupidustused(olümpiamängud),suleti vanade jumalate templid. Kiriku struktuur:Kristlaste organisatsioon-kirik.Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad eesotsas piiskopiga.Piiskopile alluv piirkond-diötsees
Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Eeskuju võtsid ka ilmalikud valitsejad Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ka ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sagieli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Esialgu olid kristluse keskusteks ainult linnad Maakohad olid ristiusustamata
Need andmed on samuti 2012 aasta juulikuuks, nagu on ka edaspidises tabelis näha. b) Tegemist on kindlasti suure riigiga. Selles riigis elava rahva arv ületab teist kohta enam-vähem miljoniga. Järgnevad rahvaarvu poolest India, Ameerika Ühendriigid, Indoneesia, Brasiilia ja Pakistan. 2 India 1 205 073 612 July 2012 est. 3 United States 313 847 465 July 2012 est. 4 Indonesia 248 216 193 July 2012 est. 5 Brazil 205 716 890 Andmeid pole saadaval. 6 Pakistan 190 291 129 July 2012 est. c) Rahvaarvu kasvu graafik aastast 1995-2050. Joonis1. Hiina rahvaarvu tabel aastatel 1995-2050. Analüüs 1
Apokalüptika ehk ilmutusliikumine. Apokalüpsid ehk ilmutusraamatud. Messia inimene, mitte jumal, ülesandeks kurjuse hävitamine. Seloodid esindasid vaeseid, tuntud roomlaste kallaletungide pärast. Esseenid mood uue koguduse, nim ennast valgusepoegadeks. Allikas Q vanim Jeesuse sõnade kogumik. Evangeeliumid: Luukas (80a.), Matteus (80a.), Johannes (100a.). Kirjeldavad Jeesuse elusündmusi. Ristiusk oli vahepeal keelatud usund Rooma riigis. Sai lubatuks 313 pKr ja riigiusundiks 390 pKr. Constantinus I kuulutas lubatuks ristiusu, Theodosius kuulutas ristiusu riigiusundiks. Kristlus tekkis judaistlikus keskkonnas, mis pani aluse kristlikule pühakirjale. Judaismi jaoks on Jeesus prohvet, kellel on prohveti funksioonid. Kristluse jaoks Jeesus oli messias (sallitu). Uus-Testament algselt kirjutatud heebrea keeles. Johannese evangeelium kogumik, mis koosneb erinevatesse zanritesse kuuluvatest kirjutistest. Põhiprintsiibid, mis kombeks, nim tohmadeks
väepealikud, * Rooma idaprovintse ründas Uus-Pärsia riik ja põhjast germaanlaste hõimud 7)Rooma uus tugevnemine 284-395 pKr - *Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra kehtestada, korraldas ümber riigi valitsemise ja sisekorralduse, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu nind kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi, *Constantinus Suur jätlas ümberkorraldusi 313 legaliseeris ristiusu, see muutus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks, *CS rajas Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli, *Juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel (ida ja lääne osa jaoks), *Pärast theodosius Suure surma aastal 395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks:Lääne- ja Ida-Roomaks 8)Lääne-Rooma langus 375-476 pKr *375. aastal tungisid hunnid Euroopasse, mis sundis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
