2=1,181634*(8,150-1,2547)*45,33=369,34 3=1,181634*(8,150-1,2526)*32,66=266,19 4=1,181634*(8,150-1,2500)*23=187,53 Temperat Katse nr 1/T, K-1 , mPas ln uur °C T, K 1 25 298 0,003356 509,87 6,2342 2 30 303 0,003300 369,34 5,9117 3 35 308 0,003246 266,19 5,5842 4 40 313 0,003195 187,53 5,2339 Graafikud: Sirge tõus on 6192,96, kasutades Excelis funktsiooni "SLOPE". Ea= (ln 6193= Ea/R-Ea= 6193*R=6193*8,314= 51489 J/mol. Järeldused. Antud töös määrasin vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevust ning selle abil arvutasin aktiveerimisenergia. Viskoossuse aktiveerimisenergia Ea= 51489 J/mol.
Jumala ees olid kõik võrdsed. 20.Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? – Messias on lunastaja. Messanistlik on usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. 21.Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis väljenduda? – Kuna usk erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Neid piinati, löödi risti. 22.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? – 313.a Constantinus. 23.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? – Kala, lambatalle õlul kandev mees. 24.Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? – Pärgamendi. 25.Räägi raamatumaali ehk miniatuurmaali tekkest. – Kui võeti kasutusele pärgament, hakati tegema miniatuurmaale, ehk värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 26.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? – Surnute
Tabel 2. Katsekehade tõmbetugevusi iseloomustab joonis 1. Katsekehade tõmbetugevus Katsekeha nr Maksimaalne I_0 [mm] u [mm] b [mm] jõud [N] 4000-1 342 34 216 51.7 4000-2 325 46 188 50.5 4000-3 327 35 198 51.5 4000S-1 313 47 214 48.6 4000S-2 350 39 219 51.1 4000S-3 357 81 297 50.3 8000-1 236 104 36 51.1 8000-2 266 23 44 50.5 8000-3 261 30 53 49.8
Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli Metropoliit peapiiskop suur...
Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. 2) Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele.
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirl...
III Hiline Rooma keisririik 3.-4. sajandil 3. saj. puhkesid Rooma impeeriumis sisesegadused, mille põhjustajateks olid leegionärid. Sõdurid kuulutasid mõne oma pealiku keisriks. Vahel oli riigis korraga mitu nn sõdurkeisrit, kes kõik omavahel sõdisid. Sõdurkeiser – madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealik, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks. 306. a sai võimule Constantinus (306.-337.), kes: 1) 313. a legaliseeris kristluse (Constantinus suri sõjakäigul pärslaste vastu I. kristliku keisrina). 2) rajas impeeriumile uue pealinna, mis 330.a sai nimeks Konstantinoopol (esialgu Büt- sants).Uue pealinna rajamise põhjus: Rooma riigi lääneosa, kus asus Rooma linn, oli vaesem ja vähemarenenud kui idapoolsed provintsid. Rooma oli kaotnud oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse ning ei sobinud asukoha poolest enam pealinnaks. Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused:
Rooma keisririik See periood jagatakse omakorda varaseks ja hiliseks perioodiks. Vana keisririik ehk printsipaat ja hiline keisririik ehk dominaat. Varane keisririik 30eKr-235pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg (30eKr-14pKr) tõi pika rahuperioodi ja majanduse õitsengu. Tema valitsusaeg oli rahulik sp keegi ei protestind tema vastu. Lepitas lihtrahva kõrgema rahvaga. Vabariigi pooldajate hulk vähenes ja kui Augustus suri, oli enamik roomalsi ainuvalitsuse omaks võtnud. Ametlikult oli riigi nimetus endiselt res publika, tegutses ka senat aga peamine võim oli keisril. Augustus kasutas kahte tiitlit enda kohta: princeps (esimene) ja imperaator (käskija) ehk vägede ülemjuhataja. Provintsid ja nende valisemine Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Roomlased nimetasid selle põhimõtteks jaga ja valitse. Roomlased ei seganud end allutatud rii...
Kunst I Maailmasõja ajal Mari Ann Ainsar Ajalooline ülevaade 28. juuni 1914. a tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand I maailmasõda kestis 1914.-1918. aastatel Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriigiks Kunst I Maailmasõja ajal John Heartfield "Adolf- supermees" Kunstiinimeste pettumine ühiskonnas ja Click to edit Master text styles selle väärtustes Second level Eeldused uute Third level kunstivoolude tekkeks Fourth level Fifth level Kunsti eesmärk inimesi shokeerida Püüe kujutada ebareaalsust ja igavikku http://...
Gobi kõrbes asuv söekaevandus on pigem suunatud Hiinasse ekspordiks. Ligi kaks kolmandikku riigis toodetavast energiast kasutatakse tööstuses, elanikkond kasutab ära umbes veerandi energiast ning ülejäänu jaguneb transpordi ja põllumajanduse vahel. Joonis 1. Maavarade paiknemine Mongoolias. Allikas: Pakistan Defence Joonis 2. Avastatud ja tõenäolised nafta leiukohad Mongoolias. Allikas: Energypedia Elektrienergia tootmise struktuur Mongoolias toodetakse aastas 4 313 000 MWh, selle näitaja põhjal on riik maailmas 121. kohal. Elektrienergia tarbimine ühe inimese kohta on 1,49 MWh, mis asetab Mongoolia elektrienergia kasutamises maailmas 130. kohale. Elektrienergiat toodetakse soojuselektrijaamades, kus reaalsuses saadakse energiat ligikaudu 95% ulatuses kivisöest, ülejäänud 5% toodetakse naftast. Muude energiaallikate, nagu hüdro-, tuule-, geotermaalenergia, kasutamine praktiliselt puudub
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk...
a 2 -a1 2 = 1 + ( 3 - 1 ) a3 - a2 Katse Temperatuur 1/T, K-1 , mPas nr ln °C T, K 1 20 293 0.00341296 741.7347616 6.608992 9 2 30 303 0.00330033 331.5770293 5.80386 3 40 313 0.00319488 172.5752824 5.150834 8 4 50 323 0.00309597 88.78246991 4.486189 5 Leiame viskoossuse aktiveerimisenergia Ea ln =f(1/T) Ea/R Ea graafikust: 6649.5 55283.943
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a
Rooma uus tugevnemine Keiser Diocletianus (284-305) seadis riigis 284-395 taas kindla korra jalule. Suurendas keisri ja riigi bürokraatia võimu, kärpis senati tähtsust ja kodanike vabadust. Constantinus Suur (306-336) jätkas ümberkorraldusi. 313. a legaliseeris ta ristiusu, kristlus muutus valitsevaks religiooniks. Riigi idaoss rajas pealinna Konstantinoopoli. Hilise keisririigi ajal võim kahe keisri vahel, üks idas ja teine läänes. Edaspidi
Peale suruma prnts keelt, kombeid, rahvale ei meeldi. Germaanlased (anglid, saksid, jüütid)Britannias:5.saj. keskel tungisid Britanniasse, loodi kuningriigid ja jõuti tsivini. Taanlased 8.saj lõpul sundisid anglosakse ühte riigi loomisele, tekkisid feodaalsuhted. Viikingid Britannias:8.saj. tungisid viikingid Sotimaale, avaldasid suurt mõju kohaliku rahva keelele, kultuurile ja riikluse kujunemisele. Rüüsteretked, kaupmehed, sõdalased, rajasid linnu. Ristiusu teke ja levik: 313 a tunnistas keiser Constantinus Suur Rooma riigis lubatuks ristiusu. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. Kiiremini levis kristlus Hispaanias ja Gallias, sest nad kuulusid Rooma impeeriumi koosseisu, kui Roomas kuulutati ristiusk riigiusuks. Edasi levis roomlastega kokkupuutuvate barbariteni. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli pikk protsess(üle 1000 aasta kestis), kus tähtsal kohal olid misjonärid. Viimasena ristiti leedulased 1386
KESKAJA MUUSIKA (Muusikalugu 10.klassile) Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges
hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad
Palju oli rahvakeelset laulmist Rooma impeeriumis oli kristlus tagakiuastud Lähtusid muusikalises mõttes vanakreeka kultuuripärandist Kuid pillimäng keelati varakristlikus muusikas sootuks Idakristluses kehtib see keeld tänapäevani. Räägitakse psalmide ja hümnide laulmisest e. psalmoodiast ja hümnoodiast Hiljem lisandus vaimulik laul vabas rahvalikus maneeris Varakristlik kogudus ei praktiseerinud õpetatud lauljate kasutamist, lauldi t erve kogudusega. Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4. saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Kuid Rooma riigi lõhenemine 395. a. Tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja läänekristluseks Idakirik (Bütsants) oma tugeva keskvõimuga on tänapäevani säilitanud elemendid varakristlikust muusikast ja traditsioonidest Seevade läänekiriku traditsioonid on aegade jooksul dünaamiliselt muutunud. Lääne-Rooma Ida-Rooma Jumal Jumal
Keskaja alguse ja lõpu daatumid..Algus-313.-ristiusk oli legaliseeritud, 385- rahvaste rändamine, 395-Rooma jaotatakse kaheks,476-Lääne Rooma lõpetab tegevuse.1208-1227-Eestis algas keskaeg, muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpp-1453-Konstaninoopoli vallutamine, 1492-Kolumbus avastab Ameerika, 1561- Eestis lõppeb keskaeg, Liivi Ordu läks laiali, 1517-Reformatsioon Saksamaal. Frangi riigi valitsejad: Clodivech- Vapper, julm sõjapealik, ristis rahva ning enda. Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühi...
215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud
Vana-Kreeka Arhitektuur. Elamutüübiks megaron, üks ruum, ühe sissepääsuga, ees sambad, ümbritses kindel arv sambaid. Sambad olid Kreeka arhitektuuri tähtsaim osa, kolme erinevat tüüp: 1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest...
Nad austasid esivanemate hingi ja loodusesemeid ning nende kiri on tuntud ruunikirja nime all. 5 sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetund Britanniasse. Germaanlaste vallutatud alast kujuned hiljem Inglismaa. Alates 8 saj. Tabasid Inglismaad normannide rüüsteretked. Anglosaksi kuningriigid ühinesid ja kiirendasid feodaalsuhete arengut. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vana Testament on juadismi püha raamat ja Uus Testament räägib Kristuse elust ,surmast ja ülestõusmisest. Vana-Vene riigi tekke küsimus kuulub ka probleemide hulka. On kaks tekke teooriat: normannistlik ja antinormannistlik. Vana -Vene riigis võttis ristiusu vastu Vladimir 988 aastal. Kunstis on tähtsaim sibulkuppel. Agne Vaher 10 c.
Keskaja termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Keskaja algus/lõpp sündmused: Algus: 313 a. Constantinus Suur võttis vastu ristiusu. 375 a. Suur rahvasterändamine 476 a. Lääne-Rooma langemine 711 a. maabusid Araablased Hispaanias Eestis: Põhjala ristisõjad 1208-1227 a. Lõpp: 1453 a. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 a. Kolumbus avastas Ameerika 1517 a. usupuhastus e reformatsiooni algus Saksamaal Eestis : 1)Reformatsiooni siiajõudmine 1520-1530 a. 2)1558-1583 a. kestnud Liivi sõda Keskaja periodiseerimine:
· Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias. Keskaeg: Gregooriuse laul üldnimetus, roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta ladinakeelne liturgiline laul. Ei vaja noodikirja. Püha Ambrosius Milano piiskop, lõi hümnitekste, pani alguse ladinakeelsele hümniloomingule. Püha Augustinus kristlik filosoof, arutles muusika jumaliku päritolu ja laulmise funktsiooni üle (jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses). Apostel Peetrus Rooma esimene piiskop. · 313. a legaliseeriti kristlus Gregorius I ehk Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgia. Püha Benetictus Nurmia Lääne-Euroopa kultuuri sünni algataja, asutas benetictlaste ordu. Liturgia: Missa - päevakeskne jumalateenistus, igapäevane, keeruline. PEAMISSA - altarirituaalid, armulaud, muutumatud tekstid; EELMISSA sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. Ordinaarium muutumatu, iga päev korduv osa missast. Proprium muutuv osa.
Näidisülesanne 14. Arvutada soojuspumba maksimaalne efektiivsus, mis töötab põhjaveel temperatuuriga 6 0 C juhul, kui a) soojusvahetina kasutatakse põrandaalust torustikku, kus vee temperatuur on 40 0 C; b) soojusvahetina kasutatakse keskkütteradiaatoreid, kus vee temperatuur on 60 0 C. Lahendus. Antud: Soojuspumba tööd kujutame järgmisel joonisel. t = 6 0 C ; T = 279 K t1 = 40 0 C ; T1 = 313 K t 2 = 60 0 C ; T2 = 333 K =? Soojuspumba tööpõhimõte on sama, mis külmkapil, võtta külmemast keskkonnast (põhjaveest) iga tsükliga ära teatav soojushulk ja anda kuumemale keskkonnale (köetavale ruumile) üle sellest suurem soojushulk. Oletame, et soojuspump töötab ideaalse soojusmasina tsükli järgi, ainult et vastupidises järjekorras: võttes põhjaveest teatava soojushulga Q ja andes kuumemale keskkonnale (torustik, radiaator) üle soojushulga Q
Logistika II eksami materjal 1) Logistika/tarneahela juhtimise infosüsteemid ja -tehnoloogiad võib jagada neljaks tasandiks: lk 196-197 (Transaktsiooni-) Toimingutoetuse süsteemid. Neid kasutatakse peamiselt efektiivse abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. Integreeritud organisatsioonisüsteemid ehk sisevõrgusüsteemid (intranet). Tegemist on organisatsioonisiseste funktsioonidevaheliste süsteemidega, mis hõlbustavad andme- ja infokasutust ning kommunikatsiooni organisatsioonis (nt raamatupidamine). Informatsioonivahetuse ja jagamise süsteemid ehk suhtevõrgusüsteemid (ekstranet). Kavandatud informatsiooni vahetamiseks ja jagamiseks organisatsioonide vahel (nt suhtlus tarnijatega) Tarneahela juhtimissüsteemid ehk organisatsioonide vahelised infosüsteemid. Need on interneti- või infovõrgustiku põhised süsteemid, mida tarneahela partn...
Maad ei saanud vabalt osta,müüa ega pantida Mõisahärrus maa oli mõisniku eraomand. Mõisamaa jag kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras) ja talumaa(kuulus ka mõisnikule,kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised,peamine neist teorent) ori- pole varandust pärisori- võib olla varan,aga oli sunnismaine. Seisused: vaimulikud,aadlikud,töötegijad Ristiusu kiriku kujunemine- Constantinus Suur andis kristlastele 313. a Milano ediktiga usuvabaduse. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. 4 saj hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks. Kujunes kiriklik ametiastmestikhierarhia. *Peapiiskopkonda juhtis piiskop * kirikukihelkonda juhtis preester e presbüter . Piiskopi kogunesid 2x aastas kirikukogule e sinodile,et otsustada oma piirkonna kirikuasju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule e oikumeenilisele kirikukogule. 4. saj tekkisid impeeriumi idapoolsetele alades
egip rahalist tuge. Varsti puhkes sõda valit ja sisekorrald, suur K ja bürokr A ja o vahel 31ekr sai A sai lüüa O võimu ja kärpides senati täht ja kod leavastikult. A põg egip kus A ja kleo vabadusi. Constanius suur- Varane tapeti 30ekr vall O Egipt jätk D ümerkorraldusi, 313 leg ristiusu, keisrir 30ekr-235a too- O muut valits religiooniks. Lasi raj uue võttis nime augustus, tema ajal rahu pealinna konstantinoopoli. per(30ekr-14pkr) ja maj õitseng. Riigi Theodosius suur viim K kes sisemine korrastamine, Au surma järel üh R aga peale surma jag R lõplikult oli ainuvalitsemine omaks võetud. 395a 2 osaks
47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill ...
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
· Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz. Liturgia - jumalateenistuse korraldus ehk ülesehitus Missa katoliku kiriku jumalateenistus 1x päevaskõikidele kristlastele, jaguneb eelmissaks ja peamissaks Ordinarium muutumatud, igal päeval korduvad tekstid missas/tunnipalvuses Proprium tekstid, mis muutuvad igapäev vastavalt kirkukalendrile
Kalevipoja 20. lugu Enne kui Kalevipoeg teist ja viimast korda sõtta läheb, matab ta oma vara maha, mis igal aastal jaaniööl peab põlema; mattes nimetab ta, kuidas vara ülestõstmine võimalik on, aga tänase päevani ei ole veel kellelegi see õnn osaks saanud. Teisel hommikul kostab juba sõjasarve hääl mehi kutsudes kaugele, et "mägi märkas, metsa ärkas, tuulehoog jäi tukkumaie" Isamaa ilu ja vabaduse eest võitlejad kogunevad Emajõe kallastele kokku ja lähevad siis rüütlite vastu lahingusse kus Kalevipoja hobu ja hulk nõrgemaid sõjamehi surmatakse. Raskelt haavatud Sulevipoeg leiab veresõnade läbi veel surma küüsist päästmist, aga paar päev; hiljem kaotab ta Võhandu jõe ligidal ometi elu; nõnda kui Alevipoeg järvest juues upub, kust tema raudkübar ja kolmekandiline mõõk veel praegu järve põhjast õnnelikule silmale aeg-ajalt paistavad. Seda kalli hinnaga ostetud võitu vaenlaste üle ei suuda Kalevipoeg kan...
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
Kristlaste tagakiusamine, märtrisurm (märter – usukannataja) RISTIUSK HILISES ROOMA KEISRIRIIGIS (§ 30) 1. Ristiusu kiriku organisatsioon (piiskopkond (diötsees, ülesanded, peapiiskop e. metropoliit, esialgsed peapiiskopkonnad: Jeruusalemm, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol, sinod) 2. Kristluse legaliseerimine ja ristiusu vastuvõtt, hilise keisririigi lagunemise algus. Mis toimus neil aastatel? - 313. a. – - 330. a. – - 381. a. – - 395. a. - 3. Kloostrite teke (askees, eremiit, munk, klooster, tegevus, mõju) 4. Pühakirja sünd - 3. saj. eKr – tõlgiti kreeka krrlde juutide püha raamat Vana Testament (juudid ei osanud enam heebrea keelt) - 2. sajand – kujunes Uus Testament (neli evangeeliumi, lood apostlite tegudest, Pauluse kirjad, Johannese ilmutusraamat jm)
VARAKRISTLUS I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes
jumala ees võrdsed olenemata maisest jõukusest, kõik võisid pääseda taevasse, kui õigesti käitusid) 2. Apostlite tegevus 3. Rooma riik oli religioonide suhtes üsna salliv 12. Kristlasi hakati tagakiusama kuna: 1. Kristlased ei allunud Rooma riigi korrale, vastuolus poliitikaga 2. Kristlased ise olid ka teiste usundit suhtes negatiivselt meelestatud 13. Muutused hilise keisririigi ajal: ! Milano edikt Constantinuse poolt 313.a. ! Ristiusu kuulutamine Rooma ametlikuks usuks Theodosiuse poolt 391.a. Olümpiamängud keelati 14. Constantinus Suur- valitses Hilist keisririiki 306-337, andis kristlastele Milano edikti kaudu usuvabaduse, viis Rooma pealinna Byzantioni (Konstaninopoli) 15. Rooma lõhenes Ida- ja Lääne- Roomaks 395.a, ! Lääne-Rooma lagunes täielikult 476.a. 16.! Kaks teooriat murenemise kohta: 1. Katastroofi teooria- Rooma varises kokku rahvarände tõttu 2
lõikes(allikas: statistikaamet.ee) 0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+ Kokku 133999 Eesti 202774 188110 288008 273197 159151 228753 3 Põlvama a 4503 5040 5543 6448 3560 5793 30887 5 Värska 183 242 195 313 131 261 1325 Joonis 4 Rahvastiku jagunemine vanusrühmade ja võrdluspiirkondade vahel Värska vallas Joonis 5 Värska valla rahvastik 1-aastaste vanusrühmade lõikes Värska valla rahvastiku sisse-ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000-2009 on toodud tabelis 3. 6 Tabel 3 Värska valla rahavastiku sisse- ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000-
7. Clodovechi järeltulijad. Merovingid ja majordoomused Seitsmenda sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Majordoomused kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmajapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 8. Pippin Lühike ja tema järeltulija Karl Suur Kui Karl Martell suri, tuli võimule tema oeg Pippin Lühike, kindlakäeline ja ettenäglik valitseja. Tugeva valitseja toetus oli riigi paavstile hädavajalik ning Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. Ta korraldas kaks sõjakäiku mille tulemusel loovutasid langobaridid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tasuks abi eest kroonis paavst Pippini ametlikult ning nii oligki Frangis võimule tulnu Karolingid. Pippin Lühikese järeltulija oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl...
2 II 5 V 8 VIII 11 XI 14 XIV 17 XVII 20 XX 3 III 6 VI 9 IX 12 XII 15 XV 18 XVIII 21 XXI Pidevalt märgitakse mingite aastate asemel sajandeid! Proovi aru saada kuidas teha aastaid sajanditeks! 689 eKr 7 sajand 313 pKr 4 sajand 100 pKr 2 sajand 334 eKr 4 sajand 1210 pKr 13 sajand 2000 pKr 21 sajand 74 eKr 1 sajand 1918 pKr 20 sajand 2001 pKr 21 sajand Mina saan aru nendest sajanditest nii, et kui on näiteks 1902 eKr siis panen kahele esimesele arvule 1 juurde ja saan 20 saj. Või näiteks 100 panen esimesele ühe juurde ja kaks viimast võtan ära saan 2 saj
Eesti elanikud- sõbralikud või vaenulikud võõraste suhtes? Laura Koop Sissejuhatus Statistikaameti andmetel1 on 2015.aasta 1. jaanuari seisuga Eesti 1 313 271 elanikust eestlasi 907 937, venelasi 330 258 ning muid rahvusi kokku 64 232, nende hulgas kõige rohkem ukrainlasi, seejärel valgevenelasi, soomlasi ning vähemal määral tatarlasi, lätlasi, poolakaid jne. Arvestades tänast olukorda maailmas ja eriti Euroopas, mil mujalt maailmast on meie poole teel sadu tuhandeid põgenikke2 ning Euroopa Komisjoni programmi3, mis neid inimesi Euroopas ümberasustada kavatseb, on oluline arutleda, kuivõrd on meie ühiskond
Dominaat- (dominus- isand) – piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal. Viimasena ühendas riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks Theodosius Suur, kuid pärast tema surma 395. aastal jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt sõltumatuks osaks: Lääne- Rooma ja Ida- Rooma. Suur rahvasteränne Aasiast tungisid sõjakad hunnid sisse germaanlaste aladele, kes omakorda olid sunnitud tulema Rooma riigi territooriumile
Dominaat- (dominus- isand) piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal. Viimasena ühendas riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks Theodosius Suur, kuid pärast tema surma 395. aastal jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt sõltumatuks osaks: Lääne- Rooma ja Ida- Rooma. Suur rahvasteränne Aasiast tungisid sõjakad hunnid sisse germaanlaste aladele, kes omakorda olid sunnitud tulema Rooma riigi territooriumile
Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstava...
keisri vahel, kellest üks valitses lääne- ja teine idapoolsetes provintsides. Keiser Constantinus Suure valitsemisajal (306. 337. a) riigi ühtne valitsemine ajutiselt taastati. Constantinus viis 330 a riigi pealinna Roomast üle Konstantinoopolisse (kr k Constantinuse linn; varasem nimi Byzantion) ja legaliseeris 313. a kristluse. Lõplikult lagunes Rooma impeerium kaheks iseseisvaks riigiks keiser Theodosius I Suure valitsemisaja lõpus 395. a, kes surres pärandas riigi oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne-Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida-Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5
valitsemisajal (284 – 305 a), kes kehtestas uuendusena korralduse, kus riik parema valitsemise huvides jagati kahe keisri vahel, kellest üks valitses lääne- ja teine idapoolsetes provintsides. Keiser Constantinus Suure valitsemisajal (306 – 337 a) riigi ühtne valitsemine ajutiselt taastati. Constantinus viis 330 a riigi pealinna Roomast üle Konstantinoopolisse (kr k Constantinuse linn; varasem nimi Byzantion) ja legaliseeris 313 a kristluse. Lõplikult lagunes Rooma impeerium kaheks iseseisvaks riigiks keiser Theodosius I Suure valitsemisaja lõpus 395 a, kes surres pärandas riigi oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne- Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida- Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370 – 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest
valitsemisajal (284 305 a), kes kehtestas uuendusena korralduse, kus riik parema valitsemise huvides jagati kahe keisri vahel, kellest üks valitses lääne- ja teine idapoolsetes provintsides. Keiser Constantinus Suure valitsemisajal (306 337 a) riigi ühtne valitsemine ajutiselt taastati. Constantinus viis 330 a riigi pealinna Roomast üle Konstantinoopolisse (kr k Constantinuse linn; varasem nimi Byzantion) ja legaliseeris 313 a kristluse. Lõplikult lagunes Rooma impeerium kaheks iseseisvaks riigiks keiser Theodosius I Suure valitsemisaja lõpus 395 a, kes surres pärandas riigi oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne- Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida- Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest
305 a), kes kehtestas uuendusena korralduse, kus riik parema valitsemise huvides jagati kahe keisri vahel, kellest üks valitses lääne- ja teine idapoolsetes provintsides. Keiser Constantinus Suure valitsemisajal (306 337 a) riigi ühtne valitsemine ajutiselt taastati. Constantinus viis 330 a riigi pealinna Roomast üle Konstantinoopolisse (kr k Constantinuse linn; varasem nimi Byzantion) ja legaliseeris 313 a kristluse. Lõplikult lagunes Rooma impeerium kaheks iseseisvaks riigiks keiser Theodosius I Suure valitsemisaja lõpus 395 a, kes surres pärandas riigi oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne-Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida-Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus:
Nad pidasid teisi jumalaid ebajumalateks.Teiste jumalate mitte austamine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu.Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes ja usuti nendest kõike halba.Ka Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav ja oli keelatud.Korraldati aeg-ajalt kohtuprotsesse kristlaste vastu ,et sundida nad usust lahti ütlema.Kuid nad ei suutnud takistada ristiusu levikut. 2.Ristiusu kiriku teke:Ristiusu võidukäik-Keiser Constantinius legaliseeris ristiusu 313. aastal.Sellest sai kiiresti impeeriumi valitsev religioon.4 saj kuulutati ristiusk keiserriigi ametlikuks riigiusuks ja koos sellega algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine.Vanade jumalate templid muudeti kirikuteks.6 saj lõpuks oli enamik Vahemere maad ristiusus. Kiriku struktuur-Piiskopkond eesotsas piiskopiga.Piiskopile alluvat piiskonda nimetati diötsees.Suuremate eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid.Kujunes välja 5 peapiiskopkonda
et tehases valmistatud asjad Kolmas tase oma kasutamiskeskkonnast Neljas tase eraldatuna on kunst. Viies tase Duchampi 1917 loodud tööd "Purskkaev" loetakse sageli esimeseks postmodernistlikuks kunstitööks. Tu m' 1918 70 x 313 cm Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Selle pealkiri on prantsuse keelne väljend, millest on tegusõna puudu, tõlgituna ,,sa ... mind." Puuduv tegusõna on jäetud vaatajale valida. See oli Duchamp'i viimane maal
inimesed olid usklikud. Arhidektuur- 2 olulisemat stiili(*gooti-terav kaar , *romaani-ümar kaar) Niguliste kirik, Raekoda Maalikunst- tahvelmaal Skulptuur- tasapinnalised reljeefid , värvitus puitskulptuurid Inimeste maailmavaated: orjenteerusolevikul , kartis tuleviku , keskpunktis oli kristuls e. usk Püha Ambrosius- seostatakse lääne kirikumuusika sünniga Püha Augustiinus- peetakse esimeseks kristlikuks filosoofiks kes käsitles muusikat Kristlus legaliseeriti 313. a Rooma katolikkirik- lääne kikirikumuusika sümboolne keskus Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid: kloostrid , kirkud , katedraalid (nt. Tourus , st. Gallen , Metz) Gregorius 1- Rooma esimene paavst , Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said kirikulaulu aluseks. Läänekiriku ühendamis poliitika. Liturgia- tavaline jumala teenistus Misssa- pidulik(päeva keskne) jumala teenistus Ordinarium- missa muutumatu osa Proprium- missa muutuv osa I
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
