MATEMAATIKA GÜMNAASIUMILE valemid TRIGONOMEETRIA Sin x Cos Tan x x 0o 0 1 0 30o 0,5 45o 1 60o 0,5 90o 1 0 puudub VIETE'I TEOREEM ARITMEETILINE JADA kui a = 1, siis an = a1 + (n-1)d x1 + x2 = - b x1 * x2 = c TULETISED (u±v)'=u' ± v' GEOMEETRILINE n1 JADA (uv)' u'v + uv' an = a1q Hääbuv geomeetriline jada [u(v[x])]'=u'(v[x])v'[x] NEWTONI BINOOMVALEM...
Antud: m v1 = 3 s m v2 = 4 s Leida: v=? Lahendus: Punktide kaugus hetkel t koordinaatide alguspunktist on v1t ja v2t. Kahe punkti vaheline kaugus on leitav Pythagorase teoreemi järgi s = ( v1 t ) + ( v 2 t ) = 9 t 2 + 16 t 2 = 25t 2 2 Kiirus on seega s 25t v= = =5 t t Vastus: Otistav kiirus on 5 m/s. 7. x-telje positiivse suunaga 30o nurga all ja y-telje positiivse suunaga 60o nurga all olev sirge liigub x- telge mööda kiirusega v. Missuguse kiirusega liigub selle sirge ja y-telje lõikepunkt? Antud: = 30 = 60 Leida: v' = ? Lahendus: Ajaga, mil sirge liigub mööda x-telge vahemiku s võrra, nihkub lõikepunkt vahemiku s' võrra. Vahemik s on leitav s = vt ja s' on leitav s' = v' t . Teepikkus s' on leitav ka järgmiselt s' = s tan ....
Kui suur jõud mõjub juhtmele? Andmed Lahend B = 0, 28 T F = I B l sin I = 1,8 A F = 1,8 x 0,28 x 0,128 x 1 = 0,0645 N = 90O ; sin 90o = 1 I = 12,8 cm = 0,128 m F=? 2. Püsimagnetväljas, mille magnetiline induktsioon on 30 sentiteslat, liigub püsimagnetvälja suhtes 30o nurga all juhe pikkusega 15 sentimeetrit. Liikumapanevaks jõuks on 0,135 N. Milline on voolutugevus juhtmes ? Andmed Lahend B = 30 cT = 0,3 T F = I B l sin = 30O ; sin 30O= 0,5 I = F / ( Blsin) l = 15 cm = 0,15 m I = 0,135/ ( 0,3 x 0,15 x 0,5) = F = 0,135 N =6A I=? 3.3.2. Elektromagnetiline induktsioon....
Suvist kuumust leevendavad värskendavad meretuuled. Lääne-Kreetat ja Hania piirkonda loetakse sealse püsiva ilma tõttu Kreeta parimate suvituspiirkondadeks. Keskmised temperatuurid: Ilm April Mai Juuni Juuli August September Oktoober Päev 20o 25o 30o 33o 33o 28o 25o Öö 11o 15o 20o 23o 23o 20o 15o Vesi 17o 19o 20o 25o 25o 25o 22o Rand: Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks...
Pildi tootmise protsess puudu 4. Aeropildistamise planeerimine Aeropildistamisel tuleb arvestada lennuki tehniliste omadustega. Lennukil peab olema hea tõusu- ja lennukiirus. Kasutatakse gürostabiliseerivat seadeldist, et vähendada aerofoto kaldenurki. Ajaliselt sobivad aeropildistamiseks varakevad või hilissügis, kui puud on raagus. Ilmastik peab olema selge, pilvitu. Päikese optimaalne kaldenurk on 30o, mis ei tekita väga pikki varje, mis raskendaksid objektide määramist. Enne aeropildistamist koostatakse projekt, kus valmistatakse ette marsruudid ja aerofotode tsentrite soovitavad asukohad, määratakse aeropildistamise tehnilised näitajad ja täiendavad geodeetilise võrgu aerofototriangulatsiooni lähtepunktide asukohad. Maa-ala aeropildistamist planeeritakse selliselt, et üks ja sama ala oleks kujutatud külgnevatel aerofotodel...
Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aeg...
Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transpor...
tc]25Llnikrola.rtu_ii ji-
indrlitiivpool 6 )renit- Pal6c l;jria r.,ltl:um,sitr.orrald kui hettr:elt = 0.15 s oli pirec
kon,lensaalor:l 8 volti r iDg vantefaas 3n/6,
{. Arvutal;epiiilainelt:virojsl:iirus}Lotred:*(la-|;uslrroo
Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad...
Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eesmärk Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kaitsegaaskaarkeevitust MIG (131) või TIG (141). Lähtudes materjali tehnoloogilistest parameetritest valib töö teostaja otstarbekama keevitusviisi töö protsessi läbiviimiseks. Ülesanded · Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid · Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta · Keevitu...
(A=(0,023+0,027)/2=0,025 µkat/ml) A=(57,8+66,8)/2=62,3 µkat/ml Invertaasi aktiivsus on katsetulemuste kohaselt 62,3 µkat/ml. 10-ndal ja 20-ndal minutil võetud reatsioonisegudest arvutatud aktiivsused erinesid teineteisest vähem, kui 20% võrra, mis kirjanduse alusel näitab, et töö on läbi viidud korrektselt. Mida määratud aktiivsus sisuliselt väljendab? Minu katsetulemuste keskmine 62,3 µkat/ml väljandab uuritava invertaasi suutlikkust toota ühe sekundi jooksul 30O C juures 62,3 µmol-i produkti, milleks oli taandav suhkur....
5 20 40 60 80 100 Kohtamisnurk,o Joon. 2.1 Cr3C2-Ni kermiste kulumine sõltuvalt kohtamisnurgast ja sideaine sisaldusest (I.Hussainova) Käesolevas töös võrreldi erineva koostisega ja erineva tehnoloogiaga saadud WC- Co, TiC-NiMo ja Cr3C2-Ni kermiste kulumist kiirusel 80 m/s ja kohtamisnurgal 30o. Uuritavate sulamite erosiooni kiirust võrreldi standardse tehnoloogia järgi valmistatud kermiste erosiooni kiirusega 19 2.1.WC-Co kõvasulamite erosioon WC-Co kõvasulamite erosiooni kiirus sõltub sideaine kogusest ja struktuurist (joon.18). Sideaine koguse suurenedes erosiooni kiirus suureneb nii keskmise kui ka peeneteralise struktuuri korral. See on seotud kõvasulamite kõvaduse vähenemisega...
Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliik...
(Wiens, 2002) Vastsete jaotamine üle vesikonna tuleneb süsteemi kontekstist, mis sõltub mitmeaastase tagasisideme kujunemisel võrgu struktuuris kus on oluline osa rändlindude ja kudemiskäitumiste suhe täiskasvanutel (Baker and Wiley, 2009). 5 3. ELUPAIK Silmud on levinud nii põhja- kui ka lõunapoolkera parasvöötmes, puuduvad aga troopilistes vetes 30o p.-l. ja 30o l.l. vahel (Stoddard et al., 2006). Merisutt on levinud Atlandi ookeani põhjaosas, Vaikse ookeani põhjaosas ja Kaspia meres. Läänemeres on merisutt siiski eksikülaline, teada on veidi üle 20 leiu, enamik neist Liivi lahest, mõned leidu ka põhjarannikult. Paljunemise kohta Eesti jõgedes kindlaid andmeid pole, kuigi aeg-ajalt on üksikuid isendeid Pärnu jõest püütud. Merisutt on põhjalähedane, viibib enamuse ajast ranna lähedal ja jõe suudmeosas, mida meri...
Kumbki ei nugi. [1, 2, 3] 9 KOKKUVÕTE Üldse tuntakse silmlaste sugukonnas 7 perekonda 20-24 liigiga, neist 5 perekonda (Petromyzon, Entosphenus, Caspiomyzon, Lampetra, Ichthyomyzon) 16-20 liigiga põhjapoolkeral ja 2 perekonda (Geotria, Mordacia) 4 liigiga lõunapoolkeral. Silmud on levinud nii põhja- kui ka lõunapoolkera parasvöötmes, puuduvad aga troopilistes vetes 30o p.-l. ja 30o l.l. vahel. [2, 3] Üldiselt võib kõigilt silmudelt midagi sarnast leida. Erinevusi esineb selles, kus maailmas osas nad elavad ja milliseid tingimusi tahavad. Suuruse suhtes on varieeruvust küll, aga mitte väga oluliselt. Kõik silmud sigivad magevees, kuid nende hulgas on suuri siirde eluviisiga mereliike, kes täiskasvanult elavad meres, jõgedes-järvedes elavaid ja ka ojasid asustavaid väikesekasvulisi liike. [1]...
Biotehnoloogia valdkonnad: 1. toiduainetööstus hallitusjuust 2. taimekaitsevahendid rotstop 3. pesuvahendid ariel; sisaldavad bakterite/seente poolt sünteesitud ensüüme, millel valke, lipiide ja polüsahhariide lagundav toime. 4. tekstiilitööstus - vetthülgavad kangad 5. ravimid antibiootikumid, vaktsiinid 6. Funktsionaalne toit nt kaltsiumiga rikastatud piimatooted, jodeeritud sool. 2. Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada? Tüvirakud on võimelised arenema mis tahes rakkudeks, saab kasutada rakuteraapias, ravida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, erinevaid vähivorme ja suhkruhaigust. 3. Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub? Geenitehnoloogia DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine in vitro (kehaväliselt) ja siirdamine sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Võimaldab pärilikke haigusi diagnoosida, isikut geneeti...
5 3 1 1 ( ;- ) 6 2 2 1 3 1 (- ; ) 3 2 2 3 (0;-1) 2 0o 30o 45o 60o 90o 120o 135o 150o 180o 210o 225o 240o 270o 300o 315o 330o 0 2 3 5 3 2 3 5 1 1 1 1 1 1 6 4 3 2 3 4 6 6 4 3 2 3 4 6...
Fotosüntees võimaldab valgusenergia jõul toota CO2 ja H2O-st orgaanilisi ühendeid. Fotosüntees on assimilatsiooniprotsess. 6CO2 + 12H2= = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltub: *valguse tugevus *CO2 kontsentratsioonist õhus *taimede varustatusest vee ja mineraalainetega *taime füsioloogilisest seisundist *temperatuurist (15o kuni 30o) *lehe vanusest *taimeliigist Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380 750 nm. Fotosünteesiprotsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas. Fotosünteesi valgusstaadium: Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid koos teiste pigmentidega moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP süntee...
Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peate...