Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) Varrastarindi skeem : LÕIGE 4000 F 60 1800 Nurkade leidmine : Sin 60o = d / 1000 d 866 Sin 30o = e / 1000 e 500 a = 4000 – 866 = 3134 b = 1800 + 500 = 2300 b tan α = α = 53,7o 54o a a tan β = β = 36,3o 36o b Materjalid : Terastross : piirjõud FLim = 58,3 kN Männipuidu piirpinged : u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa Nõutav varutegur : Mõlemale lülile [S] = 6 Varrastarindi sisejõud : NT x y
Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eesmärk Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kaitsegaaskaarkeevitust MIG (131) või TIG (141). Lähtudes materjali tehnoloogilistest parameetritest valib töö teostaja otstarbekama keevitusviisi töö protsessi läbiviimiseks. Ülesanded · Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid · Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta · Keevitu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 2 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: xxxxx4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev 05.04.2013 03.06.2013 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kahest väljapakutud keevitusviisist ühte. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded: 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusvii...
MATEMAATIKA GÜMNAASIUMILE valemid TRIGONOMEETRIA Sin x Cos Tan x x 0o 0 1 0 30o 0,5 45o 1 60o 0,5 90o 1 0 puudub VIETE'I TEOREEM ARITMEETILINE JADA kui a = 1, siis an = a1 + (n-1)d x1 + x2 = - b x1 * x2 = c TULETISED (u±v)'=u' ± v' GEOMEETRILINE n1 JADA (uv)' u'v + uv' an = a1q Hääbuv geomeetriline jada [u(v[x])]'=u'(v[x])v'[x] NEWTONI BINOOMVALEM
6. Koostage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. NaCl ® Cl2 ® HCl ® NaCl ® HCI ®AgCl 2NaCl= 2Na+Cl2 H2 + Cl2 = 2HCl HCl + NaOH = H2O + NaCl NaCl + AgNO3 = NaNO3 +AgCl 7. Kirjuta.ge (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. a) 2Al + 3Cl2 ® 2AlCl3 c) Cl2 + 2KI ®2KCl + I2 b) 2Br2+ 2CuO ® 2CuBr2 + O2 8 On vaja.tsingist ja soolhappest saada vesinikku. Kuidas seda saab? Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 9. Mitu milliliitrit vett tuleb lisada 30O ml 2O%-ļisele naatriumkloriidi ļahuseļe (p = 1,15 g/cm3), et saada 7% lahus? 1ml=1cm3 1)m(lahus)= roo × V=1,15 g/cm3 × 300cm3= 345 grammi 2) puhas aine= W% × lahus / 100% = 20% ×345g / 100%=69 g (puhas) 3)uus lahus=aine/W% × 100% =69g/7% ×100%=985,7g 4)985,7g - 345g= 640,7 g kuna vee tihedus on 1,00 g/cm3 siis 640,7g = 640,7 cm3 ja 1ml=1cm3 siis 640,7 cm3=640,7 ml
Viete'I teoreem ax2+bx+c=0 cos( ± ) = cos cos sin sin x1+x2=-b, x1*x2=c tan ± tan sin( ± ) tan( ± ) = = 1 tan · tan cos( ± ) Sin x Cos x Tan x Kahekordse _ nurga _ ja _ poo ln urga _ valemid : 0o 0 1 0 sin 2 = 2 sin cos 30o 0,5 3 3 cos 2 = cos 2 - sin 2 2 3 2 · tan 45o 2 2 1 tan 2 = 1 - tan 2 2 2 1 - cos 60o 3 0,5 3 sin = ± 2 2 2
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Mehhatroonikasüsteemide õppetool Dünaamika Kodutöö D-3 Üliõpilane: Matriklinumber: 3 Rühm: Kuupäev: 25.04.2013 Õppejõud: Gennadi Arjassov Variant 17. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, kaksikplokist 2 massiga m2 ning ühtlasest kettast 3 massiga m3. Kaksikploki 2 inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i2, ketaste raadiused on: suuremal R2 ja väiksemal r2. Trumli 3 raadius r3=r. Kehas 2 ja 3 on omavahel ühendatud kaalutu ja venimatu rihma abil, rihm ketaste suhtes ei libise. Keha 1 asetseb kaldpinnal kaldenurgaga y ning hõõrdeteguriga µ. Süsteem on algul paigal, selle paneb liikuma trumilile 3 rakendatud moment M, mis on antud. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha on liikunud s võrra. Antud: 1) m1=5m ; µ=0.3 ; ...
Fotosüntees Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine- klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees võimaldab valgusenergia jõul toota CO2 ja H2O-st orgaanilisi ühendeid. Fotosüntees on assimilatsiooniprotsess. 6CO2 + 12H2= = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltub: *valguse tugevus *CO2 kontsentratsioonist õhus *taimede varustatusest vee ja mineraalainetega *taime füsioloogilisest seisundist *temperatuurist (15o kuni 30o) *lehe vanusest *taimeliigist Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380 750 nm. Fotosünteesiprotsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas. Fotosünteesi valgusstaadium: Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid koos teiste pigmentidega moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP süntee...
5 3 1 1 ( ;- ) 6 2 2 1 3 1 (- ; ) 3 2 2 3 (0;-1) 2 0o 30o 45o 60o 90o 120o 135o 150o 180o 210o 225o 240o 270o 300o 315o 330o 0 2 3 5 3 2 3 5 1 1 1 1 1 1 6 4 3 2 3 4 6 6 4 3 2 3 4 6
Euroopa Asub euraasia mandril. Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad ...
1. Biotehnoloogia valdkonnad: 1. toiduainetööstus hallitusjuust 2. taimekaitsevahendid rotstop 3. pesuvahendid ariel; sisaldavad bakterite/seente poolt sünteesitud ensüüme, millel valke, lipiide ja polüsahhariide lagundav toime. 4. tekstiilitööstus - vetthülgavad kangad 5. ravimid antibiootikumid, vaktsiinid 6. Funktsionaalne toit nt kaltsiumiga rikastatud piimatooted, jodeeritud sool. 2. Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada? Tüvirakud on võimelised arenema mis tahes rakkudeks, saab kasutada rakuteraapias, ravida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, erinevaid vähivorme ja suhkruhaigust. 3. Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub? Geenitehnoloogia DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine in vitro (kehaväliselt) ja siirdamine sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Võimaldab pärilikke haigusi diagnoosida, isikut geneeti...
Kolmnurgal saab olla 2 teravnurka ja 1 nürinurk Kolmnurgal saab olla 2 täisnurka Kolmnurga kõige suurem nurk võib olla 179 kraadi Kolmnurga kõige väiksem nurk võib olla 61 kraadi Kolmnurga nurkade summa oleneb kolmnurga suurusest Kolmnurga nurgad võivad olla 41 kraadi 100 kraadi ja 39 kraadi Määra kolmnurga liik, kui kolmnurga nurgad on: 60o, 30o ja 90o kolmnurk 45o, 70o ja 65 o kolmnurk 60o, 60o ja 60o kolmnurk 18o, 137o ja 25o kolmnurk 10o, 10o ja 160o komnurk Joonisel on täisnurkne kolmnurk KLM ja võrdhaarne kolmnurk PQR. Vali õiged lauselõpud: Külg KL on Külg MK on Külg LM on Külg PR on Külg QR on Nurk Q on Nurk R on
x 2 C II uur uur uuur vC = v A + vCA vCA = II CA = 4,5 10 = 45 (cm / s) 3 vCx = vCA cos 30o = 45 = 38,9711 (cm / s ) 2 vC y = vA + vCA sin 30 = 20 + 45 o 0,5 = 42,5 vC = vC2 x + vC2 y = 38,97112 + 42,52 = 57, 6222 (cm / s ) 2.2 Kiirendused Ülesande teksti kohaselt on nii OA kui I kogu aeg konstantsed. Konstandi tuletis on aga null. Seetõttu siin ülesandes & OA = 0 ja & I = 0 , mistõttu siin & II = 0 ja seega ka II = 0
- iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. - liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks. U - liinipingete effektiiv- e. Tegevväärtus - faasipingete effektiiv- e. Tegevväärtus Tähtühenduse korral on liini- ja faasivoolud võrdsed: Tähtühenduse korral on liinipinge √ korda suurem faasipingest: Vektordiagrammist nähtub, et liinipinged on faasipingetest 30o võrra ees. Liinipinge avaldub vastavate faasipingete vahena: 4) Kolmnurkühendus – sama Kolmnurkühenduse puhul on liinipinged võrdsed faasipingetega: U = Uf Kolmnurkühenduse korral on liinivool √ korda suurem faasivoolust: 5) Liinivoolude vektoriaalne summa neljajuhtmelises süsteemis, sümmeetrilisel ja mittesüm. süsteemis ning kolmejuhtmelises süsteemis. 6) Liinivoolude arvutus kolmnurkühenduses faasivoolude järgi
vihmane. Antitsüklon – ulatuslik kõrgrõhuala Talvel käre pakane; suvel kuum ja kuiv ilm. Sademeid ei esine. Üldine õhuringlus – püsivate suurte õhuvoolude ümberpaiknemine Mussoonid – püsivad tuuled, kus pool aastat puhub tuul maalt merele ja pool aastat merelt maale (vaata joonis ↑) Passaadid – püsivad tuuled, mis puhuvad 30o laiuskraadidel ekvaatori suunas; kuivad, soojad Tõusvad õhuvoolud – õhurõhk madal, niiske õhk Laskuvad õhuvoolud – õhurõhk kõrge, kuivad ja suure survega aluspinnale Briis – kohalikud tuuled Idatuuled Läänetuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid
VAHELAED Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: Jaotavad hoone korrusteks, Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste eg...
(Wiens, 2002) Vastsete jaotamine üle vesikonna tuleneb süsteemi kontekstist, mis sõltub mitmeaastase tagasisideme kujunemisel võrgu struktuuris kus on oluline osa rändlindude ja kudemiskäitumiste suhe täiskasvanutel (Baker and Wiley, 2009). 5 3. ELUPAIK Silmud on levinud nii põhja- kui ka lõunapoolkera parasvöötmes, puuduvad aga troopilistes vetes 30o p.-l. ja 30o l.l. vahel (Stoddard et al., 2006). Merisutt on levinud Atlandi ookeani põhjaosas, Vaikse ookeani põhjaosas ja Kaspia meres. Läänemeres on merisutt siiski eksikülaline, teada on veidi üle 20 leiu, enamik neist Liivi lahest, mõned leidu ka põhjarannikult. Paljunemise kohta Eesti jõgedes kindlaid andmeid pole, kuigi aeg-ajalt on üksikuid isendeid Pärnu jõest püütud. Merisutt on põhjalähedane, viibib enamuse ajast ranna lähedal ja jõe suudmeosas, mida meri
Õhuringlust mõjutab: Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel): õhk kaldub põhjapoolekeral paremale ja lõunapk-l vasakule; mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine; reljeef. Passaadid: püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled, põhjapk-l kirdepassaat, lõunapk-l kagupassaat. Mussoonid: sesoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast jahtumisest ja soojenemisest. Läänetuuled: parasvöötme 40o-60o laiuskraadidel tekkivad tuuled, kohtuvad poolustelt tuleva külma õhuga ja 30o tuleva sooja õhuga. Talvemussoon puhub mandrilt ookeanile(kuiv, langevad õhumassid), suvemussoon ookeanilt mandrile (niiske, tõusvad õhuvoolud). Mussoonid tekivad: suur euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega, maapinnale laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja puhub maalt merele. Suvel kuumenevad aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele
h0= 4m (antud algkõrgus) Ep=3E 3Ep E=Ep0= mgh (keha energia alguses) 4Ep=3E Ep= 3*Ek (ül. antud tingimus) 4mgh=3mgh Ek= E-Ep (energia jäävuse seadus) 4h=3h0=12 h=3 Ek=1/3Ep - > mgh0=mgh+1/3mgh (mg taanduvad välja) h0=1*1/3h=> h=3m 4. Keha m=4kg libiseb alla 2m kaldpinnast, mille kaldenurd on 30o. Fr=m*g ( kehale mõjuv raskusjõud) Frk=Fr * sin (raskusjõu projektsioon kaldpinna teljel) A=Frk * s= 4*10*0,5*2= 40J 5. Sama mis 1 variant 6. Pall m=100g langes 15m kõrguselt. 10m kõrgusel oli kiirus 8m/s, arvuta Ek ja Ep 10m kõrgusel
Südasuvel võib õhutemperatuur saarel tõusta isegi üle 40 °C ning merevesi ulatub suvel 26- 27 kraadini. Suvist kuumust leevendavad värskendavad meretuuled. Lääne-Kreetat ja Hania piirkonda loetakse sealse püsiva ilma tõttu Kreeta parimate suvituspiirkondadeks. Keskmised temperatuurid: Ilm April Mai Juuni Juuli August September Oktoober Päev 20o 25o 30o 33o 33o 28o 25o Öö 11o 15o 20o 23o 23o 20o 15o Vesi 17o 19o 20o 25o 25o 25o 22o Rand: Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks
2 2 2 2 1 1 3. - cos - sin = = = sin cos cos sin cos sin cos sin cos - cos 3 cos (1 - cos 2 ) cos sin 2 cos 4. = = = = cot sin 3 sin 3 sin 3 sin Trigonomeetriliste väärtuste tabel 0o 30o 45o 60o 90o 1 2 3 sin 0 1 2 2 2 1 cos 1 3 2
2 V S p H 8 4 10 cm 3 . 1 1 2 3 3 3 2 Vastus Püströöptahuka ruumala on 64 cm³ ja püramiidi ruumala 10 cm³. 3 4) Riigieksam 1999 (15p.) Korrapärase kolmnurkse püramiidi põhja ümbermõõt on 120 3 cm ning põhja ja külgtahu vaheline kahetahuline nurk on 30o. Arvutage selle püramiidi täispindala. Lahendus. H m m 30 0 30 0 r r a a
tahket invertaasi ja viin mahu 5 ml-ni. Lahjenduseks kasutan atsetaatpuhvrit (pH=4,8). Segan gradueeritud katseklaasi sisu klaaspulgaga, kuni tahke aine on enam-vähem ära lahustunud. Selget lahust siin ei teki, kuna ensüümpreparaat sisaldab lisaks ensüümivalgule ka muid valke ja täiteaineid. Seejärel võtan 50 ml mahuga katseklaas ja pipeteerin sinna 25 ml 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris (pH=4,8). Panen katseklaasile korgi peale ning asetan selle 10 minutiks vesitermostaati 30o juurde soojenema. Võtan kolm koonilist kolbi, mahuga 250 ml. Pipeteerin sinna 10 ml komplekslahust (CuSO4 ja EDTA-Na Na2CO3 lahuses). Võtan termostaadis 10 minutit seisnud sahharoosi lahuse ja lisan sinna 1 ml invertaasilahust. Loksutan hoolikalt läbi ning võtan koheselt 1 ml proovi ja lisan selle ühte komplekslahuse kolbi. Ülejäänud sahharoosilahuse asetan tagasi termostaati seisma 10 minutiks.
hellenicus), pikkus 6 cm. Kumbki ei nugi. [1, 2, 3] 9 KOKKUVÕTE Üldse tuntakse silmlaste sugukonnas 7 perekonda 20-24 liigiga, neist 5 perekonda (Petromyzon, Entosphenus, Caspiomyzon, Lampetra, Ichthyomyzon) 16-20 liigiga põhjapoolkeral ja 2 perekonda (Geotria, Mordacia) 4 liigiga lõunapoolkeral. Silmud on levinud nii põhja- kui ka lõunapoolkera parasvöötmes, puuduvad aga troopilistes vetes 30o p.-l. ja 30o l.l. vahel. [2, 3] Üldiselt võib kõigilt silmudelt midagi sarnast leida. Erinevusi esineb selles, kus maailmas osas nad elavad ja milliseid tingimusi tahavad. Suuruse suhtes on varieeruvust küll, aga mitte väga oluliselt. Kõik silmud sigivad magevees, kuid nende hulgas on suuri siirde eluviisiga mereliike, kes täiskasvanult elavad meres, jõgedes-järvedes elavaid ja ka ojasid asustavaid väikesekasvulisi liike. [1]
Arahhidoonhape mõjutatud kahe faktoriga: -ahela pikkus -kaksiksidemete arv Mõned looduslikud rasvhapped 30o Lahustuvus mg/g Süsinikskelett Triviaalnimetus sulamisto vesi benseen Rasvhapete näited C18 happed: 12:0 Lauriinhape 44.2 0.063 2600 Steariinhape 14:0 Müristiinhape 53.9 0.024 874
(A=(0,023+0,027)/2=0,025 µkat/ml) A=(57,8+66,8)/2=62,3 µkat/ml Invertaasi aktiivsus on katsetulemuste kohaselt 62,3 µkat/ml. 10-ndal ja 20-ndal minutil võetud reatsioonisegudest arvutatud aktiivsused erinesid teineteisest vähem, kui 20% võrra, mis kirjanduse alusel näitab, et töö on läbi viidud korrektselt. Mida määratud aktiivsus sisuliselt väljendab? Minu katsetulemuste keskmine 62,3 µkat/ml väljandab uuritava invertaasi suutlikkust toota ühe sekundi jooksul 30O C juures 62,3 µmol-i produkti, milleks oli taandav suhkur.
hüdroksüleeritud või sisaldavad tsüklopropaani Palmitiinhape Oleiinhape Steariinhape Arahhidoonhape Füüsikalised omadused mõjutatud kahe faktoriga: ahela pikkus kaksiksidemete arv Mõned looduslikud rasvhapped 30o Lahustuvus mg/g Süsinikskelett Triviaalnimetus sulamisto vesi benseen 12:0 Lauriinhape 44.2 0.063 2600 14:0 Müristiinhape 53.9 0.024 874 16:0 Palmitiinhape 63
r on siseringjoone raadius S=abc/4R, kus R on a/sin=b/sin=c/sin=2R välisringjoone raadius Kui on antud kaks külge ja nendest väiksem vastasnurk tuleb Koosinusteoreem lahendada kaks kolmnurka. a2=b2+c2-2bc*cos Nürinurgast on b2=a2+c2-2ac*cos miinusega. Kõige suuremale küljele vastab kõik pikem külg jne. c2=a2+b2-2ab*cos 30o 45o 60o 90o Siinus on + I ja II veerandis sin 1/2 2/3 3/2 1 Koosinus on + I ja IV veerandis Tangens on + I ja III veerandis cos 3/2 2/2 1/2 0 tan 3/3 1 3 - II veerand: 180o antud nurk III veerand: antud nurk - 180o cot 3 1 3/3 -
Auto hooldamine Metallik värvide puhul omab tähtsust ka pihustamis viis. Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aeg...
Nüüdisaegsed tekstiilmaterjalid Referaat Atsetaat/Triatsetaat Mõlemat kangast kasutatakse voodrite, pluuside ja kleitide valmistamisel ning kodutekstiilis. Atsetaadil ja triatsetaadil on sarnased omadused tselluloosse viskoosi, aga ka sünteetiliste kiududega. Atsetaatkangad näevad välja nagu siid ja nad ei kortsu. Tänu vähesele imavusele kuivavad nad kiiresti. Kiud on termoplastilised, st neid on võimalik kuumuse abil vormida. Nad on tundlikud kõrgel temperatuuril triikimise suhtes (atsetaat sulab 170oC juures). Tänu sellele, et nad on hästi vormihoidvad, kasutatakse neid tihti plisseerituna. Hooldus: Atsetaat on pesemise suhtes tundlik: atsetaati tuleb pesta õrna pesu programmiga 30o-40oC temperatuuril, kasutades selleks õrna pesu jaoks mõeldud pesuvahendit. Atsetaadist tooteid tuleb triikida madalal temperatuuril (1 punkt). Ärge kasut...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) ...
Nõutav kattuvus aerofotodel: pikikattuvus 60% ja põikikattuvus 25%. Pildi tootmise protsess puudu 4. Aeropildistamise planeerimine Aeropildistamisel tuleb arvestada lennuki tehniliste omadustega. Lennukil peab olema hea tõusu- ja lennukiirus. Kasutatakse gürostabiliseerivat seadeldist, et vähendada aerofoto kaldenurki. Ajaliselt sobivad aeropildistamiseks varakevad või hilissügis, kui puud on raagus. Ilmastik peab olema selge, pilvitu. Päikese optimaalne kaldenurk on 30o, mis ei tekita väga pikki varje, mis raskendaksid objektide määramist. Enne aeropildistamist koostatakse projekt, kus valmistatakse ette marsruudid ja aerofotode tsentrite soovitavad asukohad, määratakse aeropildistamise tehnilised näitajad ja täiendavad geodeetilise võrgu aerofototriangulatsiooni lähtepunktide asukohad. Maa-ala aeropildistamist planeeritakse selliselt, et üks ja sama ala oleks kujutatud külgnevatel aerofotodel
Nurga kraadi- ja radiaanmõõduks ja vastupidi; (kraad, minut, radiaanmõõt. 2) arvutab ringjoone kaare kui sekund) Mis tahes nurga ringjoone osa pikkuse ning ringi trigonomeetrilised sektori kui ringi osa pindala; funktsioonid. 3) defineerib mis tahes nurga Nurkade 0o, 30o, siinuse, koosinuse ja tangensi; 45º, 60o, 90o, 180o, tuletab siinuse, koosinuse ja 270o, 360o siinuse, tangensi vahelisi seoseid; koosinuse ja 4) tuletab ja teab mõningate tangensi täpsed nurkade ( väärtused. Seosed 0 0 , 30 0 , 45 0 , 60 0, 90 0 , 180 0 , 270 0 , 360 0 ühe ja sama nurga ) siinuse, koosinuse ja tangensi
magnetväljaga juhe pikkusega 12,8 sentimeetrit, milles on vool tugevusega 1,8 . Kui suur jõud mõjub juhtmele? Andmed Lahend B = 0, 28 T F = I B l sin I = 1,8 A F = 1,8 x 0,28 x 0,128 x 1 = 0,0645 N = 90O ; sin 90o = 1 I = 12,8 cm = 0,128 m F=? 2. Püsimagnetväljas, mille magnetiline induktsioon on 30 sentiteslat, liigub püsimagnetvälja suhtes 30o nurga all juhe pikkusega 15 sentimeetrit. Liikumapanevaks jõuks on 0,135 N. Milline on voolutugevus juhtmes ? Andmed Lahend B = 30 cT = 0,3 T F = I B l sin = 30O ; sin 30O= 0,5 I = F / ( Blsin) l = 15 cm = 0,15 m I = 0,135/ ( 0,3 x 0,15 x 0,5) = F = 0,135 N =6A I=? 3.3.2. Elektromagnetiline induktsioon.
Antud: m v1 = 3 s m v2 = 4 s Leida: v=? Lahendus: Punktide kaugus hetkel t koordinaatide alguspunktist on v1t ja v2t. Kahe punkti vaheline kaugus on leitav Pythagorase teoreemi järgi s = ( v1 t ) + ( v 2 t ) = 9 t 2 + 16 t 2 = 25t 2 2 Kiirus on seega s 25t v= = =5 t t Vastus: Otistav kiirus on 5 m/s. 7. x-telje positiivse suunaga 30o nurga all ja y-telje positiivse suunaga 60o nurga all olev sirge liigub x- telge mööda kiirusega v. Missuguse kiirusega liigub selle sirge ja y-telje lõikepunkt? Antud: = 30 = 60 Leida: v' = ? Lahendus: Ajaga, mil sirge liigub mööda x-telge vahemiku s võrra, nihkub lõikepunkt vahemiku s' võrra. Vahemik s on leitav s = vt ja s' on leitav s' = v' t . Teepikkus s' on leitav ka järgmiselt s' = s tan .
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peate...
1 2 1 1-2 4.1.4 TELLISSEINTE VIIMISTLEMINE KROHVI ALLA NÕGUSVUUK 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 15 KUMERVUUK A-A A 30o A VOODERDAMINE 4.2 MITMESUGUSTE HOONEOSADE LADUMINE 4.2.1 SILLUSED R/B SILLUSED h b KIHTSILLUSED 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 16 KIILSILLUSED 4) KAARSILLUSED R 4.2.2 LIIKUMISVUUGID Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumiste tõttu:
kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv (pakaselised talveilmad). Suvel toob eriti palavad ja päikesepaistelised ilmad Portugali antitsüklon (kõrgrõhkkond). Tsüklon madalrõhkkond keskosas madalrõhk. Madalrõhkkond esinebekvaatoril ja 60o laiuskraadidel. Tõusvad õhuvoolud, pilves ilm, sademed. Antitsüklon kõrgrõhkkond õhurõhk on keskmisest kõrgem. Kõrgrõhkkond esineb 30o ja 90o laiuskraadidel. Toovad kaasa selge päikesepaistelise ilma. Laskuvad õhuvoolud. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Temperatuur tõuseb ja laussadu on enne fronti. Tuuled: kagust edelani. Õhurõhk langeb. Külm front tekib, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Esineb hoovihm frondi piiril või pärast fronti. Temeratuur langeb. Õhurõhk tõuseb. Tuuled: lääne ja edela tuuled. Front e. soojade ja külmade õhumasside eralduspind
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...
Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, Tugikeeret, mille profiil on ebasümmeetriline trapets tööpoole kaldenurgaga 3o ja mille suurus on suurem väsimustugevuset R profiilinurgaga 30o, kasutatakse suure ühesuunalise jõu edasiandmiseks, näiteks kruvipressides, tungraudades jm. Terase termilise töötlemise viisid ja eesmärk. Ümarkeeret, mille profiil koosneb ringikaartest ja neid ühendavatest lühikestest Karastamine nim. Termotöötlemise viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne
Keermesülekannetes kasutatakse kas sümmeetrilist või ebasümmeetrilist trapetsprofiili, vahel ka täisnurkprofiili. Põhiline kruviülekannetes kasutatav keere on trapetskeere (joon. 248). Sellel on suurem kasutegur, kui kolmnurksel meeterkeermel, teda on mugav valmistada ja ta on tugevam kui täisnurkkeere. Tugikeeret, mille profiil on ebasümmeetriline trapets tööpoole kaldenurgaga 3o ja profiilinurgaga 30o, kasutatakse suure ühesuunalise jõu edasiandmiseks, näiteks kruvipressides, tungraudades jm. Ümarkeeret, mille profiil koosneb ringikaartest ja neid ühendavatest lühikestest sirglõikudest, kasutatakse suure dünaamilise koormuse, välitingimustes koostatavate detailide (näit. tuletõrjearmatuur) või õhukeseseinaliste detailide korral, mille keere moodustatakse plastse deformeerimise teel (lambisoklid).
Labori töövõtted vastused 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivi tükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on...
m1v1 = m3v3. Siit saame leida rongi kiiruse mooduli pärast haakumist: m1v1 1,3 10 5 kg 2m / s v3 = ; v3 = = 0, 2 m/s. m3 1,3 10 6 kg 36 2. Inimene massiga 70 kg laskub trepist alla, mille pikkus on 20 m ja mis moodustab horisontaaltasandiga nurga 30o. Leida raskusjõu töö. LAHENDUS: m = 70 kg Raskusjõu F töö võrdub selle jõu mooduli, nihke s mooduli ja s = 20 m nende vektorite vahelise nurga koosinuse korrutisega: = 30o A=? A = Fs cos = mgs cos. Nurk võrdub 90o - = 60o. Seega võrdub töö: A = 70 kg 9,81m / s 2 20m 0,5 = 6867 J 7 kJ. 3
1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pea...
5 20 40 60 80 100 Kohtamisnurk,o Joon. 2.1 Cr3C2-Ni kermiste kulumine sõltuvalt kohtamisnurgast ja sideaine sisaldusest (I.Hussainova) Käesolevas töös võrreldi erineva koostisega ja erineva tehnoloogiaga saadud WC- Co, TiC-NiMo ja Cr3C2-Ni kermiste kulumist kiirusel 80 m/s ja kohtamisnurgal 30o. Uuritavate sulamite erosiooni kiirust võrreldi standardse tehnoloogia järgi valmistatud kermiste erosiooni kiirusega 19 2.1.WC-Co kõvasulamite erosioon WC-Co kõvasulamite erosiooni kiirus sõltub sideaine kogusest ja struktuurist (joon.18). Sideaine koguse suurenedes erosiooni kiirus suureneb nii keskmise kui ka peeneteralise struktuuri korral. See on seotud kõvasulamite kõvaduse vähenemisega
Süsihappegaasi jaotus ei ole ühtlane. CO2 hulk on viimase 600miljoni aasta jooksul kahanenud, on olnud aegu, kui teda oli sama palju kui praegu, aga on ka 15korda rohkem olnud. Süsihappegaas on kiirguslikult aktiivne. Neelab 12,9-17,1µm lainepikkusi. Peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest. Osoon Osoon tekib UV lagundava toime mõjul. Vertikaalne ja horisontaalne jaotus atmosfääris on väga keerulised ja muutlikud. Enamus temast tekib troopika kohal 30opõhja-laiust kuni 30o lõuna-laiust. Osoon on kiirguslikult aktiivne ja kaitseb meid päikese kiirguse eest. Osooniauguks nimetatakse piirkonda kus koguosooni paksus on alla 220DU (Antarktikas) ja alla 300DU (Arktikas). Soojus, kiirgus Energia füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või jõu võimet teha tööd. Potentsiaalne energia Võime teha töd on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes. Kineetiline energia Võime teha tööd on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes.
SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transpor...
Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse teodoliit- (tahhümeetria-) käike, avatud maastikul kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit ning GPS-mõõtmisi. Kolmnurkade süsteem: Lõikenurgad määratavate punktide juures > 30o, üksikute joonte pikkused alla 150m. Lähtepunktideks kõrgema klassi punktid. Otselõige: Nurgad või jooned mõõdetakse kolmest antud punktist määratavale punktile. Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale punktile ja seejärel mõõdetakse määratavas punktis nurgad kolmele antud punktile. Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile.
Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse teodoliit- (tahhümeetria-) käike, avatud maastikul kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit ning GPS-mõõtmisi. · Kolmnurkade süsteem: Lõikenurgad määratavate punktide juures > 30o, üksikute joonte pikkused alla 150m. Lähtepunktideks kõrgema klassi punktid. · Otselõige: Nurgad või jooned mõõdetakse kolmest antud punktist määratavale punktile. · Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale punktile ja seejärel mõõdetakse määratavas punktis nurgad kolmele antud punktile. · Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
