3,0 2,53 253 0,5 6 12 3,5 2,60 260 0,5 7 14 4,0 2,67 267 0,5 7 14 4,5 2,76 276 0,5 9 18 5,0 2,85 285 0,5 9 18 5,5 2,97 297 0,5 12 24 6,0 3,07 307 0,5 10 20 6,5 3,24 324 0,5 17 34 7,0 3,40 340 0,5 16 32 7,5 3,64 364 0,5 24 48 8,0 3,88 388 0,5 24 48 8,5 4,13 413 0,5 25 50 9,0 4,39 439 0,5 26 52
(2004a. Andmed). Kultuur Kaasaegsel UusMeremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, soti, iiri ja maoori kultuurid. Laialdaselt on levinud ka torupilli mängimine, ning on palju torupilliansambleid. Üldandmed Keeled: inglise, maoori, UusMeremaa viipekeel Pealinn : Wellington Riigipea : Elizabeth II Pindala : 268 680 km² Rahvaarv (2003) : 3 951 307 Rahvastiku tihedus : 14,7 in/km² Iseseisvus: 26. september 1907 Rahaaühik : Dollar Ajavöönd : maailmaaeg +12 UusMeremaa viipekeel UusMeremaa viipekeel on loomulik keel, mida kasutab enamik UusMeremaa kurtidest ja mis on arenenud Suurbritannia viipekeelest. 10. aprillil 2006 kuulutati see inglise ja maoori keele kõrval kolmandaks UusMeremaa ametlikuks keeleks. Ühtlasi on see ka maailmas esimeseks viipekeeleks, millel on ametliku keele staatus. 1994
Kokku oli välja pandud üle 200 eksponaadi ja külastajaid oli 68 000. Tänu sellele esimesele rahvusvahelisele autonäitusele kasvas Sveitsis autode müügiarv märgatavalt. Juba järgmisel aastal (1925) toimus teine rahvusvaheline autonäitus ja võrreldes esimese näitusega suurendati näituse ala 12 500 m2 võrra. KÜLASTAJATE ARV: 1947 9608 m2 305 autot 185 000 külastajat 1948 13760 m2 374 autot 210 000 külastajat 1960 32238 m2 996 autot 307 000 külastajat 1964 39381 m2 1164 autot 411 677 külastajat 1967 29061 m2 1159 autot 502 176 külastajat 1988 50166 m2 1202 autot 609 709 külastajat 2000 63527 m2 1053 autot 714 179 külastajat 2005 75912 m2 1120 autot 747 700 külastajat Praeguseks on Genfi autonäitus toimunud alates 1947. aastast igal aastal märtsi kuus ja kogunud inimeste seas üha rohkem populaarsust. Genfi autonäitus on Euroopas ainuke rahvusvaheline
Tööstusomand Loeng-seminaride OIEO.03.012 konspekt Kohtumised: 18.03.2018 22.04.2018 - kaubamärgid 20.05.2018 patendid jms 50% kordadest peab kohal olema (st min 2x kohal, 1x puudumine) Kodutööd: 1. 40% Essee (2-3 teema vahel valida saab teada 22.04.2018 teemad) 2. 30% Kaasus 1 3. 30% Kaasus 2 2019.a jaanuariks tuleb üle võtta uus kaubamärgi direktiiv. Muutused ÕISis ,,uus kaubamargidirektiiv.pptx" failis olemas. KAUBAMÄRK 1 Mis on kaubamärk? Tähis, mis aitab eristada ühe tootja/teenusepakkuja kaupa teiste omast Miks me kaitseme kaubamärke? - Tarbija ei satuks eksitusse (päritolufunktsioon e eristusfunktsioon) - Toodete ja teenuste kvaliteedi tagamine (kvaliteedifunktsioon) - Annab tarbijale infot, et oskaks kiiremini ise otsustada - Teenusepakkuja/tootja kaitsmine (nn goodwill kaitsm...
cm 3,39 301 Nq Paneelid 2h/5 e ap 307 h 2,03 Mm1 h/5 311 t 1,35 2h/5 317 L Ke skmine tsoon Joonis 2.10 Konstruktsiooni koormamise skeem Ned2=(32,64+55,68*5+24*5+14,4*0,5)/2+22,93*17,12*0,25=317,3 kN Ned2,1=317,3- 22,93*0,25*1,12= 310,9 kN
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajandusettevõtte konkurentsivõime analüüs ettevõttes x. Maamajanduse ökonoomika Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜSI MEETODID..............................................4 1.1.KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜS...............................................................4 1.2 SUHTARVUDE ANALÜÜS.................................................................................................7 2.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKOND JA SENINE TEGEVUSSUUND.. 9 2.1. TÖÖJÕUKASUTUS.............................................................................................................9 2.2. MAAKASUTUS JA LOOMAÜHIKUTE ARV........
2003 249 61,31 2004 275 56,95 2003 255 60,14 2004 292 77,91 2003 256 48,25 2004 297 43,62 2003 258 57,33 2004 298 59,83 2003 263 57,48 2004 299 33,75 2003 268 50,35 2004 300 66,90 2003 272 50,54 2004 301 54,83 2003 275 61,44 2004 302 48,91 2003 292 63,71 2004 304 76,70 2003 296 46,67 2004 306 40,62 2003 297 51,65 2004 307 46,00 2003 298 51,18 2004 310 67,50 2003 299 31,22 2004 315 52,73 2003 300 64,78 2004 317 83,11 2003 301 52,85 2004 318 64,07 2003 302 55,87 2004 320 63,07 2003 303 54,65 2004 322 56,70 2003 304 70,56 2004 330 59,64 2003 306 55,90 2004 355 44,23 2003 307 54,70 2004 359 44,77 2003 310 64,68 2004 368 66,37 2003 315 40,94 2004 384 46,21 2003 317 81,38 2004 395 63,26
L10h = a1a23 ()= 60 106 25500 3 1*0,8* * (3280,38) =19203,60 h 60326,14 L10h= 19203,60 h Lh1=35000 >19203,60 Laagri tööiga ei ole piisav, asendame raske seeria laagriga. Tööiga raske seeria laagri 307 puhul oleks: 106 3 106 33200 3 L10h = a1a23 ( ) = 1*0,8*60326,14* (3280,38) = 42381,51 h 60 Lh1=35000 < 42381,51 h Raske seeria laager 307 sobib, tööiga 42000 h 24 25
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Tiina Vaht Abortide arv Eestis 1970-2008 Juhendaja: prof. Ako Sauga Tallinn 2010 1. Sissejuhatus Kodutöö tegemisel kasutasin Eesti Statsitikaameti kodulehelt saadud andmeid. Valimis on abortide arv Eestis 1970. aastast kuni 2008. aastani. Valimi kirjeldamiseks kasutasin keskmisi ja variatsiooninäitarve ning aegrea analüüsi, mille käigus leiti vajalikud juurdekasvud ja kasvutempod. Samuti viisin läbi erinevad silumised ning koostasin nendele vastavad diagrammid. Käesoleva töö eesmärgiks on lähtuvalt uurimisülesandest kogutud statistilist materjali töödelda ja analüüsida (tabel 1 ja joonis 1). Töö käigus püüan kirjeldada ja analüüsida valimit ning seletada valimis toimunud muutusi ja tendentse. Tabel 1. Aasta Abortide arv 1970 406...
Kasum majandustegevusest 160 200 76 600 Tulumaks -28 836 -13 788 Aruandeaasta puhaskasum 131 364 62 812 Võrdlusek Bilanss 31.12.2009 s 2008 31.12.200 AKTIVA 6 Raha 307 745 228 333 Nõuded klientide vastu 36 667 36 667 Kokku käibevarad 344 412 265 000 Põhivara (soetusmaksumuses) 1 400 000 1 400 000 Kulum (akumuleeritud) -210 000 -70 000 Kokku põhivara 1 190 000 1 330 000 Kokku aktiva 1 534 412 1 595 000 PASSIVA
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem viljakas eas naiste arv viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju b) arenenud riikides haridustase inimesed planeerivad lapsi, teevad karjääri traditsioonid enne tehakse karjääri, siis mõeldakse lastesaamisele
1524-2437 m on 1lennujaam 914-1523 m on 2 lennujaama alla 914 m on 1 lennujaam Lennujaamad katteta radadel: Kokku: 63 lennujaama 1524-2437 m on 1 lennujaam 914-1523 m on 11 lennujaama alla 914 m on 51 lennujaama Kopteriväljakuid on 2. 5 Turism El Salvadori külastab aastas ca 1,5 miljonit turisti. Külalisi meelitavad kõige enam imekaunid rannad ja kohalik ööelu. El Salvadori rannajoon on 307 km pikkune. Veemõnud teeb eriti nauditavaks kõrgete õhu- ja veetemperatuuride sarnasus. Viimastel aastatel on turistide hulgas populaarsust võitnud surfamine, mida harrastatakse eriti maa idapoolsel rannikul. El Salvador on küllalt huvitava loodusega piirkond, kuigi aktiivne inimtegevus on metsiku loodusega aladest väga vähe alles jätnud. Maailmas elutseb kaheksat liiki merekilpkonni ja neist nelja liiki võib kohata El Salvadori rannikupiirkonnas
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Õiguse alused TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1. TÖÖÕIGUS.................................................................................................................................5 3.2.3Töötasu maksmine.........................................................................................................18 3.2.3.1Töötasu maksmise aeg, koht ja viis............................................................................19 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Viimastel aastatel ...
Armeenia Armeenia on riik Ees-Aasias Lõuna-Kaukaasias. Piirneb Gruusia, Aserbaidzaani, Türgi ja Iraaniga. Hõlmab ajaloolises Armeeniast vaid idaosa. Rahvastik Armeenia Rahvusliku Statistika Ameti andmetel oli rahvaarv seisuga 1.07.2007. 3 223 700 inimest, sealhulgas linnaelanikke 2066 tuhat inimest ja maaelanikke 1157,7 tuhat inimest. Suuremad linnad: · Jerevan (1 307 800 elanikku) · Vanadzor (146 700) · Gjumri (125 400) · Vagharsapat (62 200) · Hrazdan (61 300) · Abovjan (59 300) · Armavir (46 000) · Kapan (43 900) Majandus Enamik energiatootmisest sõltub Venemaalt imporditud kütustest (gaas ja tuumakütus). Armeenia ainus tuumajaam, mis asub seismiliselt aktiivses piirkonnas, toodab umbes 40% riigis tarbitavast elektrienergiast. Oluline osakaal on ka hüdroenergeetikal.
100-3 vees 2436 2395 76 311 29,1 101-1 20 °C 2462 2346 86 352 32,7 101-2 20 °C 2438 2385 80 327 30,9 33,10 101-3 20 °C 2410 2339 80 327 30,7 102-1 -10 °C 2362 2466 176 288 29,1 102-2 -10 °C 2360 2065 177 289 26,2 30,63 102-3 -10 °C 2356 2546 188 307 32,0 6-1 norm. tin. 2393 2393 253 429 42,9 6-2 norm. tin. 2410 2410 265 450 45,0 44,17 6-3 norm. tin. 2413 2413 263 446 44,6 8-1 norm. tin. 2446 2446 259 440 44,0 8-2 norm. tin. 2464 2464 235 400 40,0 42,33 8-3 norm. tin. 2448 2448 253 430 43,0 20 ºC pöörl.
- «Coca- 338 150d Cola» - 10,6 E330 160 7,5 - 331 211 110 «Fanta» 300 954 201 307 7,0 330 - - «Sprite» 951 331 211 , , 3- : Coca-Cola, Fanta, Sprite. -, , . 17 2 - ( ), , , . Coca-Cola - 10,6 /100 . 10 . , . , Coca-Cola Mentos, , oca-Cola (951) - , . ,
laengu suhet. 6 Koduktomeetriline detektor- mõõdetakse eluendi elektrijuhtivust. Mitteselektiivne massitundlik detektor; tundlikus kahaneb, kui eluent juhib voolu; temperatuuritundlik. Praktiline töö: Seadmed: kapillaarelektroforees LED fluorestsentsdetektoriga Valguse allikas: LED (light emitting diode) Ergastamine (Ex): 280 nm Emissioon (Em): 307 nm Temperatuur: toatemperatuur Pinge: 16.3 kV Vool: 6.3 A Kapillaar: kvarstkapillaar, sisediameetriga 75 m, 50/62 cm Uuritav proov: Eri sorti kanepitaimede leotised Analüüdid ekstraktis: THC, CBD Standardis: THC 10 ppm; CBD 10 ppm Töö eesmärgid: kapillaarelektroforeesi lahutusmeetodiga tutvumine; elektroferogrammised võrdlemine. 7 KE elektroferogrammid:
abikooli õpilaste kirjutamisoskust, selle arengut ning kui suur mahajäämus on neil normaalsetest lastest. Seletatakse ära arvuliselt kui palju vigu ja kui palju kordi sama vigu kipuvad abikooli õpilased tegema. Sama artiklis mainitakse ära ka kirjutamispuuetega ehk düsgraafikute kirjutamisvead vastavalt ülejäänud tavalistele õpilastele. On esitatud täpsed arvud: 57 düsgraafikul esines ärakirjas 307 viga, 73 ülejäänul õpilasel aga 167; etteütluses vastavalt 1716 ja 524 viga. Ärakirjas ärajätmisi oli düsgraafikutel 95, teistel 45 viga; asendusi 51, teistel 15; etteütluses vältevead vastavalt 806 ja 234 viga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et antud perioodi alguses ilmunud artiklid kirjeldasid vaid vaimse arengu peetusega laste puudusi ja sellest tulenevaid raskusi, kuid viimastes artliklites on ka rohkem
PC BO PC BO Auditeerimine 4 237 803 839 57.75% 42% 000 Raamatupidamine, maksu alane 1 285 768 961 17.52% 41% nõustamine 562 Finantsnõustamine 1 095 - 14.93% 516 Ärinõustamine jm- juhtimisalane 591 472 307 900 8.06% 16% nõustamine Muu teenindus 127 118 - 1.73% Peamiselt teenivad mõlemad ettevõtted oma tulu auditeerimisega. Tegevusalad on jaotatud vastavalt müügitulule. Mõlema ettevõtte müügitulu vahe on ligikaudu 6 miljonit. Eeldatavasti annab PC edukusele juurde väga palju globaalne tuntus ja esineljandiku seast teisel kohal asumine. Klientuuri vahe ei ole ettevõtetel kuigi suur. Arvatavasti tuleneb erinevus sellest, et
Leeli 84 75 72 73 66 70 73 75 71 80 Lilli 160 161 158 155 150 145 141 144 141 138 Metsaküla 89 85 86 88 83 83 78 80 75 74 Morna 73 71 68 57 53 51 54 52 50 55 Muri 23 23 24 25 24 22 25 27 31 29 Mäeküla 38 37 36 34 32 31 31 31 28 26 Oti 66 62 59 59 57 53 51 51 48 45 Polli 307 296 281 267 272 263 264 261 250 252 Pärsi 88 88 88 88 83 81 80 75 67 71 Pöögle 81 83 80 82 83 83 78 73 68 71 Sudiste 160 158 154 148 148 152 145 143 144 143 Suuga 18 17 15 15 14 14 14 14 14 14 Tuhalaane 160 153 150 144 146 153 151 144 139 124 Univere 58 59 61 59 58 58 55 48 48 47
195 C3 303 11000011 211 D3 323 11010011 227 E3 343 11100011 243 F3 363 11110011 196 C4 304 11000100 212 D4 324 11010100 228 E4 344 11100100 244 F4 364 11110100 197 C5 305 11000101 213 D5 325 11010101 229 E5 345 11100101 245 F5 365 11110101 198 C6 306 11000110 214 D6 326 11010110 230 E6 346 11100110 246 F6 366 11110110 199 C7 307 11000111 215 D7 327 11010111 231 E7 347 11100111 247 F7 367 11110111 200 C8 310 11001000 216 D8 330 11011000 232 E8 350 11101000 248 F8 370 11111000 201 C9 311 11001001 217 D9 331 11011001 233 E9 351 11101001 249 F9 371 11111001 202 CA 312 11001010 218 DA 332 11011010 234 EA 352 11101010 250 FA 372 11111010
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000 Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõude...
Harju Saue 85 26 219 326 1142 4779 5165 Harju Sommerlingi 85 19 127 320 1564 3716 364 Harju Tln Linnuv 85 27 186 248 1716 4426 147 Harju Vaida 85 24 217 268 1193 3837 1272 Harju Vasalemma 85 14 108 280 1077 4061 1647 Harju Aasmae 86 22 214 331 812 4401 980 Harju Alavere 86 21 220 307 950 3976 2850 Harju Ardu 86 22 143 175 612 4116 2490 Harju Arukula 86 23 222 280 1648 4148 3282 Harju Habaja 86 29 181 247 597 3637 1449 Harju Haiba 86 16 170 266 914 4042 2586 Harju Kehra 86 23 174 301 1520 4077 1795 Harju Koidula 86 21 150 315 677 4539 1349 Harju Kungla 86 17 150 191 675 4001 1008
2002 303 0,2 40 200 2000 303 0,3 51 170 2001 303 1 160 160 1999 303 1,02 204 200 1999 304 1 200 200 2002 305 12 1280 106,6667 2001 305 8 1440 180 2000 305 22 3400 154,5455 1999 305 22 4510 205 2002 306 0,1 22 220 2000 306 0,2 40 200 1999 306 0,3 50 166,6667 2001 306 0,5 90 180 2000 307 0,5 85 170 2001 307 0,6 108 180 2002 307 0,8 154 192,5 1999 307 0,5 180 360 1999 309 3 720 240 2002 309 6 1200 200 2000 309 4 1600 400 2001 309 5 1700 340 2001 310 0,3 18 60 1999 310 0,3 31 103,3333 2002 310 0,25 60 240 2000 310 0,3 75 250 2000 312 1 120 120 2001 312 0,99 135 136,3636
8. Kaohsiung 10 256 9 774 9 470 9 714 8 843 365 8 493 6 829 670 000 115 052 9 889 8 861 8 087 7 003 5 373 9. Hamburg 6 137 926 792 804 545 479 999 9 462 7 702 6 307 5 139 3 410 10. Qingdao 4 238 000 000 000 000 700 000 9 349 7 068 5 208 4 005 1 860 11. Ningbo 2 772 200 000 000 000 500 000 9 200 6 600 4 683 3 308 2 180 12
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Eesti hariduse ajalugu Juhendaja: Karmen Trasberg Koostaja: Taimi Samblik Tartu 2011 1 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Esimesed koolid eestis............................................................................................................4 Reformatsiooni mõju Eesti haridusele....................................................................................5 Edasiviivad jõud...........................................................................
f serreslcl oan6u{ GEODEESIA Prof Ame Randlepp III-307 6202602 [email protected] Geodeesial A=labo.atoorium+kodusedtti6d Geodeesiall E,eksamieeldus=laboratoorium+kodusedtaiod Geodeesiadppepraktika 3 nadalat,A Krjandus -+ J. Randjdw Geodeesia I, II -) R. Ranne Nivelleerimine -+ A. Randlepp Oppepraktikajuhend Insenerigeodeesia. Sr:ssejutrafus + korgemgeodeesia o uurib Maa kujuja suumst o rajabMaapinnalegodeetiliste kindelpunktide v6ryu + kaxtograafia ...
Kokku maha kantud ja alla hinnatud 1 353 5 512 Lisa 5. Materiaalne põhivara. Muu Maa ja Masinad ja materiaalne ehitised seadmed põhivara Kokku Soetusmaksumus Soetusmaksumus seisuga 31.12.2005 14 367 943 8 185 885 332 479 22 886 307 Soetused ja parendused Müük Mahakandmised 107 443 0 743 511 0 15 826 0 866 780 0 Soetusmaksumus seisuga 31.12
Due to external migration, the population declined by 12 281. The sex ratio of the total population was 1.026 (1 026 males per 1 000 females) which is higher than global sex ratio. The global sex ratio in the world was approximately 1 016 males to 1 000 females as of 2014. See also map of the world by sex ratio of total population. Nigeria population 2015 During 2015 Nigeria population is estimated to be increased by 3 465 943 people and reach 182 307 178 in the beginning of 2016. The natural increase is expected to be positive, as the number of births will exceed the number of deaths by 3 478 462. If external migration will remain on the previous year level, the population will be declined by 12 519 due to the migration reasons. It means that amount of people who leaves Nigeria to settle permanently in another country (emigrants) will prevail over the amount of people who moves into the country (to which they are not native) in order to
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork 11.klass Õigeusk Referaat Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE........................................................................................................4 2.ÕIGEUSU KIRIK....................................................................................................................4 3.ÕIGEUSK EESTIS..................................................................................................................6 3.1Aleksander Nevski katedraal..............................................................................................6 4.ÕIGEUSKLIKE PALVERÄNNAKUD...................................................................................7 5.PÜHAKIRI.......................................
alla 15%, tõsta aastaks 2025 pensionile mineku iga 70 eluaastani ning aastaks 2050 juba 75 aastani. Eestis kasvab riigi vanadussõltuvusmäär aastaks 2025 36%-ni ning aastaks 2040 47%-ni, mis tähendab üht pensioniealist kahe tööealise kohta. Rahvaarv rahvuse järgi, 1. jaanuar, aasta 10. juuni 2014 2012 2013 2014 Rahvused kokku 1 325 217 1 320 174 1 315 819 Eestlased 917 075 913 262 909 307 Venelased 335 268 333 929 332 816 Muud rahvused 66 732 66 076 65 556 ..ukrainlased 23 285 23 113 22 994 ..valgevenelased 12 956 12 763 12 575 ..soomlased 8 069 7 838 7 634 ..tatarlased 2 051 2 036 2 024 ..lätlased 1 904 1 892 1 884 ..poolakad 1 738 1 719 1 696 ..juudid 2 109 2 099 2 074 ..leedulased 1 813 1 787 1 767 ..sakslased 1 612 1 600 1 600 Rahvus teadmata 6 142 6 907 8 140
Tegemist käsunduslepinguga (VÕS § 635). Nimetatud lepingu dispositiivsust piiravad täiendavalt ÄS sätted, nt tasu (maksete) suurus peab olemas vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja seltsi majandusliku olukorraga (ÄS § 314 lg 2). Juhatuse liikme lepingu sõlmimise eelduseks on nõukogu nõusolek (ÄS § 317 lg 8). Vastasel korral on juhatuse liikme leping tühine (ÄS § 307 lg 3). Nõukogu nõusolek võib kehtida ka siis, kui pole otsusena vormistatud. Juhatuse liikme õigussuhtele ei kohaldu töölepingu seadus 3-2-1-96-00. Juhtorgani liikme suhe AS-iga Juhatuse ja aktsiaseltsi vaheline suhe võib olla reguleeritud juhatuse liikme lepinguga (ÄS § 309 lg 3). Tegemist käsunduslepinguga (VÕS § 635). Nimetatud lepingu dispositiivsust piiravad
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
Harju Saue 85 26 219 326 1142 4779 5165 Harju Sommerlingi 85 19 127 320 1564 3716 364 Harju Tln Linnuv 85 27 186 248 1716 4426 147 Harju Vaida 85 24 217 268 1193 3837 1272 Harju Vasalemma 85 14 108 280 1077 4061 1647 Harju Aasmae 86 22 214 331 812 4401 980 Harju Alavere 86 21 220 307 950 3976 2850 Harju Ardu 86 22 143 175 612 4116 2490 Harju Arukula 86 23 222 280 1648 4148 3282 Harju Habaja 86 29 181 247 597 3637 1449 Harju Haiba 86 16 170 266 914 4042 2586 Harju Kehra 86 23 174 301 1520 4077 1795 Harju Koidula 86 21 150 315 677 4539 1349 Harju Kungla 86 17 150 191 675 4001 1008
VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ALUSED SEMINARID SEMINARIDE LÄBIMINE ON KOHUSTUSLIK EKSAMILE PÄÄSEMISE EELDUS 2013/2014 õa kevadsemester (Avatud ülikool) I SEMINAR 21. märts 2014 kl 8.30-10.00 1. Kontinentaal-Euroopa õiguse ajalooline kujunemine. a. Euroopa ülikoolide ühtne õigus ja ülikoolide töö eesmärgid. b. Rooma õiguse retseptsioon. c. Kodifikatsioonid. d. Loomuõiguskoolkond vs ajalooline koolkond. 2. Kontinentaal-Euroopa õiguse struktuur. a. Eesti õigusperekondliku kuuluvuse analüüs ajaloolises läbilõikes. 3. Kontinentaal-Euroopa õiguse süsteem. a. Eesti õiguse süsteemi diakrooniline käsitlus (seadusandluse ja kohtusüsteemi näitel) 4. Ius commune allikad: a. Õiguse allika mõiste. b. nende ajalooline kujunem...
KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne...
Inimene on ainus liik, kes suudab sellisel määral häirida ja ka hävitada teisi liike. Kui väljalangemisi toimub massiliselt ja püsivalt, tekivad ökosüsteemis häired, mis ei jäta mõjutamata ühtegi osa. Hävinenud liigid viivad endaga kaasa inimese poolt kasutamata võimalused ja informatsiooni. 13 VIIDATUD ALLIKAD Michelle, N. 2012. Which species will live.– Scientific American, Vol. 307 (2), pp. 74-79. Zobel, M. 2005. Martin Zobel: Miks liigid välja surevad. – Eesti Päevaleht, 31.08.2005. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/martin-zobel-miks-liigid-valja- surevad?id=51018156] 04.11.2015. McDaniel, C., Gowdy, J. 1998. Markets and biodiversity loss: some case studies and policy considerations.– International Journal of Social Economics, Vol. 25 pp.1455 Quality of the Environment in Japan 1994. Ministry of the Environment,
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Breda kindluse alistamine Velazqueze ajalooline maal "Breda kindluse alistamine" kajastab 1625. aasta sündmusi. Et Hispaania väed saavutasid tol ajal väga harva võite hollandlaste üle, on pilkamisi öeldud, et seepärast pidigi Hispaania suurim kunstnik suure maaliga igavikustama Hollandi väikese kindluse alistumise. "Breda kindluse alistamine" on mõõtmetelt suurim Velazqueze töö: 307 x 367 cm. Maal kujutab hetke, mil Hollandi väejuht annab linnavõtmed Spinolale, Hispaania kindralile, kes alistunuile kingib suuremeelselt vabaduse. "See on üks väheseid ajaloolisi pilte, kus sõjasündmust on kujutatud loomulikult, ilma paatose ja zestideta," ütleb V. Vaga. Usutavalt on Velazquez jäädvustanud tasandiku kindlustustega, avara maastiku, mille kohal hõljuvad veel suitsupilved. Hollandlaste leeris on näha üksikuid haavatud sõdureid, odavarte
ühe ühiku keskmine müügihind 57 55 56 56 57 59 65 66 Raha sissetulek Laekumine müügist arvestades krediiti müüki 99 910 96 307 98 283 99 854 103 441 108 061 128 085 141 795 sellest 0% määraga maksustatavat müügitulu 0 0 0 0 0 0 0 0
2003 249 61,31 2004 275 56,95 2003 255 60,14 2004 292 77,91 2003 256 48,25 2004 297 43,62 2003 258 57,33 2004 298 59,83 2003 263 57,48 2004 299 33,75 2003 268 50,35 2004 300 66,90 2003 272 50,54 2004 301 54,83 2003 275 61,44 2004 302 48,91 2003 292 63,71 2004 304 76,70 2003 296 46,67 2004 306 40,62 2003 297 51,65 2004 307 46,00 2003 298 51,18 2004 310 67,50 2003 299 31,22 2004 315 52,73 2003 300 64,78 2004 317 83,11 2003 301 52,85 2004 318 64,07 2003 302 55,87 2004 320 63,07 2003 303 54,65 2004 322 56,70 2003 304 70,56 2004 330 59,64 2003 306 55,90 2004 355 44,23 2003 307 54,70 2004 359 44,77 2003 310 64,68 2004 368 66,37 2003 315 40,94 2004 384 46,21 2003 317 81,38 2004 395 63,26
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Referaat Eesti osa osoonikihi hõrenemises, probleemid ja tagajärjed Tartu 2008 Sisukord: 1.Osoon ja osoonikiht.....................................................................................................3 2.Osoonikihi hõrenemise põhjustajad ja tagajärjed........................................................3 3.Osoonikihi hõrenemine maailmas...............................................................................4 4.Osoonikihi hõrenemine Eestis.....................................................................................5 5.Osoonikihi ja seda kahjustavate ühendite seire Eestis................................................ 7 6.Osoonikihi paksus Eesti kohal.................................................................................... 8 7.Osoonikihi kaitsmine Eestis ja probl...
Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003. 6 Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004.a mln 2050.a mln 1. Hiina 1,300 1. India 1,628 2. India 1,087 2. Hiina 1,437 3. USA 294 3. Usa 420 4. Indoneesia 219 4. Indoneesia 308 5. Brasiilia 179 5. Nigeeria 307 6. Pakistan 159 6. Pakistan 295 7. Venemaa 144 7. Bangladesh 280 8. Bangladesh 141 8. Brasiilia 221 9. Nigeeria 137 9. Kongo DV 181 10. Jaapan 128 10. Etioopia 173 7 Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDMED...............................................................4 2. RAHVASTIK.....................................................................................................5 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS..............................................................................................................6 4. ABIELUD, LAHUTUSED................................................................................7 5. SUREMUS.........................................................................................................8 6. RAHVASTIKU RÄNNE...................................................................................9 7. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................
isikute suhtes (va kui kolmas isik pahauskne, sisesuhte piirangut on rikutud ja tehing on aktsiaseltsile kahjulik- siis on tehing tühistatav TsÜS § 131 alusel). Sisesuhte tehingute puhul on erandiks tehingud, mis on tehtud huvide konfliktis ehk aktsiaseltsi tehingud juhatuse liikmega. Nimetatud tehingud nõuavad reeglina kõrgemalseisva organi (nõukogu) heakskiitu. Vastsel korral on lojaalsuskohustust rikkuvad tehingud tühised (ÄS § 307 lg 3). Esindusõiguse väliste piirangute võimalused on sätestatud seadusega. Esindusõiguse piirang välissuhtes kehtib juhul, kui piirang on kantud äriregistrisse. Ainsaks esindusõigust välissuhtes piiravaks abinõuks on ühise esinduse põhimõte (ÄS § 307 lg 1), kui see on kantud registrisse. Ühise esindusõiguse põhimõtte korral säilib igal ühist esindusõigust omaval esindajal ainuisikuline passiivne esindusõigus (tahteavalduste vastuvõtmise õigus) (TsÜS § 122 lg 2).
60-64 10 170 13 705 20 830 21 507 65-69 12 361 16 708 18 961 20 610 70-74 10 886 13 926 14 624 17 092 75-79 8 934 11 593 7 913 11 733 80-84 4 799 7 372 3 586 7 115 85-89 1 719 3 057 3 776 7 253 90-94 995 1 846 2 275 4 174 6 95-99 307 544 963 1 893 100+ 49 90 199 520 b)Serbias Serbia ----2005---- ----2025---- Vanus Mehed Naised Mehed Naised 0-4 312 186 289 495 263 183 243 394 5-9 305 799 282 012 281 218 261 863 10-14 333 027 311 718 299 416 278 470
peetakse arvestust bilansiväliselt. Tabel 3. Materiaalne põhivara (tuh.kroonides) Masinad Muu Maa jaja materiaalne Lõpetamata Ette- ehitised seadmed põhivara ehitus maksed Kokku Saldo seisuga 31.12.2002 397 Soetusmaksumus 221 857 161 861 6 274 6 490 1 307 789 -116 Akumuleeritud kulum - 33 699 - 77 914 -4 914 0 0 527 281 Jääkmaksumus 188 158 83 947 1 360 6 490 1 307 262 2003. a toimunud muutused Ostud ja parendused perioodi
x 300 - x x (300 - x) x -1 -1 2x2 - 3x x3 2 - 32 0 2) lim 3 = = lim 3 x x3 = = 0 x x - 3x x x 1 - x2 1 3.nda piirv¨a¨artuse puhul on kaks v~oimalust - parem- ja vasakpoolne piirv¨a¨artus. x 4+ ja x 4-. 2 cos x + 1 2 cos 4 + 1 -0, 307 3) lim = = = - x4+ (x2 - 16)2 +0 +0 Kui x 4-, siis nimetaja l¨aheneb -0 ja kokkuv~ottes on piirv¨a¨artus -. Et parem- ja vasakpoolne ~ piirv¨aa¨rtus ei lange kokku, siis piirv¨a¨artus puudub. Oigeks loeti antud juhul ka nii - kui ka +. 2. Leida tuletised y (x) (2p):
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
