Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"305" - 440 õppematerjali

305 – 304 a. piiras Demetrios uudset sõjatehnikat kasutades Ptolemaiosega liitunud Rhodose linna, kuid ei suutnud seda vallutada. Demetriose silmapaistev piiramistehnika andis talle hüüdnime Poliorketes (Linnapiiraja). Rhodoslased tähistasid Demetriose vastu saavutatud võitu päikesejumal Heliose hiigelkuju ehk Rhodose kolossi püstitamisega oma sadamasse.
thumbnail
27
docx

Soome referaat.

poole. Soomel on maismaapiir läänest Rootsi, põhjast Norra ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soome paikneb Põhja- Euroopas põhiliselt 60-nda 70-nda laiuskraadi vahel. Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337 030 km² , sellest vett 31 560 km² ja maad 305 470 km². Pindala kasvab 7 ruutkilomeetrit aastas. Soome maismaa rannajoon on pikkusega 1126 km. Soome on piisavalt ligidal Atlandi ookeanile, et olla mõjutatud Golfi hoovuse poolt, kuid kõige põhjapoolsemas tipus ei tõuse päike 51 päeva jooksul talvel, ning ei looju 73 päeva jooksul suvel. Soome pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist Fennoskandia kilbil ja kvaternaarsest jäätumisest. Soome rannajoon on tugevasti liigestunud. Samuti paikneb Soome rannikumeres palju saari

Geograafia → Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Rootsi referaat

5-9 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 10-14 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 15-19 514 5,76% 264 -5,98 250 5,54 20-24 516 5,78% 263 -5,96 253 5,61 25-29 584 6,54% 297 -6,73 287 6,36 30-34 623 6,98% 317 -7,18 305 6,76 35-39 642 7,19% 329 -7,46 313 6,94 40-44 584 6,54% 298 -6,75 287 6,36 45-49 585 6,56% 296 -6,71 288 6,38 50-54 633 7,09% 319 -7,23 314 6,96 55-59 609 6,82% 308 -6,98 301 6,67 60-64 450 5,04% 224 -5,08 226 5,01

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Õigusalase inglise keele sõnad/väljendid eesti keelse tõlkega (units 12-18)

Units 12-18 1. system of pandects ­ pandektiline süsteem 2. general provisions ­ üldosa 3. law of property ­ asjaõigus 4. family law ­ perekonnaõigus 5. law of sucession ­ pärimisõigus 6. law of obligations ­ võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act ­ TsÜS 8. Law of Property Act ­ AÕS 9. Family Law Act ­ perekonnaseadus 10. Law of Succession Act ­ PäRS 11. Law of Obligations Act ­ VÕS 12. persons and transactions ­ isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity ­ õigusvõime 16. active legal capacity ­ (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) ­ teovõime 17. live birth ­ elussünd 18. bequeath property ­ pärandama 19. mental state ­ vaimne seisund 20. restricted active legal capacity ­ piiratud teovõime 21. mental illness ­ vaimehaigus 22. mental disability ­ nõdrameelsus 23. mental disorder ­ psüühiline häire (sickness ...

Keeled → Inglise keel
25 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .....................

Kirjandus → Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
42
txt

C499 Digitaalsüsteemide diagnostika

300 3: (I___) ( 0 0) V = 96 "inst_70>from3" VAR# 145: (________) "inst_71>o" GRP# 104: BEG = 301, LEN = 4 ----- 301 0: (I___) ( 2 1) V = 133 "inst_71>from0" 302 1: (____) ( 2 0) V = 97 "inst_71>from1" 303 2: (____) ( 0 3) V = 133 "inst_71>from2" 304 3: (I___) ( 0 0) V = 97 "inst_71>from3" VAR# 146: (________) "inst_72>o" GRP# 105: BEG = 305, LEN = 4 ----- 305 0: (I___) ( 2 1) V = 138 "inst_72>from0" 306 1: (____) ( 2 0) V = 122 "inst_72>from1" 307 2: (____) ( 0 3) V = 138 "inst_72>from2" 308 3: (I___) ( 0 0) V = 122 "inst_72>from3" VAR# 147: (________) "inst_73>o" GRP# 106: BEG = 309, LEN = 4 ----- 309 0: (I___) ( 2 1) V = 139 "inst_73>from0"

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
9 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Aretusõpetuse vastused

parandamine on rahvamajandusliku tähtsusega et paremini rahuldada elanikkonna vajadusi toiduanete, elutarbeliste esemeta ja muu vajaliku järele. mõõdab jõudluskontrollikeskus, kes kogub kontroll-lüpside piima näidised ja siis teostab mõõtmised. kontroll- lüpsid kord kuus: piima-,rasva- ja valgukogus; rasva-, valgu- ja laktoosisisaldus. Kvaliteet: somaatiliste rakkude arv, bakterite arv, ammoniaagisisaldus. Kontrollperiood: minimaalselt 3 kontroll-lüpsi, 305 päeva jõudlus, aasta jõudlus, eluajajõudlus. 39. Lehma piimajõudlus 2002 aastal keskmiselt 5138kg lehma kohta; 2004a 5528kg; 2005a 5886kg; 2007a 6368kg; 2008a 6765kg; 2010a 6977kg 40. Sigimise seos lehma piimajõudlusega 41. Mära, emise ja ute piimajõudlus emis- 6...8kg päevas, 3.nädalal 15 kg, 8 nädala jooksul 350....450kg utt- piimatõud 500...700kg aga äärmisel juhul ka 1200kg mära- suurem piimakus raskeveo ehk külmaverelised tõud (3000.....6000kg) 42. Nuumajõudluse hindamine

Põllumajandus → Aretusõpetus
93 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Scotland

the size of the Czech Republic, making Scotland the 117th largest country in the world.[citation needed] Scotland's only land border is with England, and runs for 96 kilometres (60 mi) between the basin of the River Tweed on the east coast and the Solway Firth in the west. The Atlantic Ocean borders the west coast and the North Sea is to the east. The island of Ireland lies only 30 kilometres (20 mi) from the southwestern peninsula of Kintyre;Norway is 305 kilometres (190 mi) to the east and the Faroes, 270 kilometres (168 mi) to the north. Loch Tummel in Perth and Kinross. The territorial extent of Scotland is generally that established by the 1237 Treaty of York between Scotland and England and the 1266 Treaty of Perth between Scotland and Norway. Important exceptions include the Isle of Man, which having been lost to England in the 14th century is now a crown dependency outside of the

Kategooriata → Uurimistöö
17 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Finantsanalüüs - Majandusanalüüsi praktikaaruanne

2010 2009 2008 2007 Müügitulu 14 765 007 13 687 799 17 555 738 13 835 815 Muud äritulud 97 558 12 987 22 456 0 Kaubad, toore, materjal ja teenused -9 817 248 -9 682 363 -11 879 912 -8 221 549 Mitmesugused tegevuskulud -3 024 737 -3 316 646 -3 353 766 -3 305 812 Tööjõukulud -1 147 109 -1 222 805 -1 561 462 -1 062 744 Põhivara kulum ja väärtuse langus -113 904 -126 743 -149 318 -93 163 Muud ärikulud -104 355 -13 619 -698 -3 323 Ärikasum (-kahjum) 655 212 -661 390 633 038 1 149 224 Finantstulud ja -kulud -281 348 -199 292 -303 947 -74 976

Majandus → Finantsarvestus
900 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Tsiviilkohtumenetlus

Vaatlus on igasugune vahetu andmete kogumine väljaspool kohtu ruume sh füüsikaliste fenomenide kohta või mingi kindla geograafilise paikkonna vaatlemine. -7- TSIVIILKOHTUMENETLUS Kohus võib määrata ekspertiisi omal algatusel või poole taotlusel. Eriteadmistega isiku ülekuulamisel asjaolu tõendamiseks, mille kogemiseks on vaja eriteadmisi, kohaldatakse tunnistaja sätteid st vastav isik ei ole ekspert (TsMS 305 lg 2). Kohus võib ekspertiisi korraldamise eesmärgil kohustada menetlusosalist või kolmandat isikut ekspertiisiks vajaliku asja väljaandmiseks. Põlvnemise tuvastamisel on isik kohustatud taluma ekspertiisi toiminguid sh vereproovide võtmist, tingimusel, et ekspertiisi läbiviimine ei põhjusta isikule eeldatavasti tervisekahjustust (TsMs § 312). Menetlusökonoomia tähendab eelkõige praeguses seaduse tekstis mõistliku ajaga ja võimalikult väikeste kuludega tsiviilasju lahendada

Õigus → Tsiviilõigus
33 allalaadimist
thumbnail
30
docx

PANDIÕIGUS

Võib tekkida ka kaudse valduse üleandmise teel. Vajalik on lisaks pandieseme valduse üleandmisele ka asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimine Seadusjärgne pandiõigus seisneb nõ kinnipidamisõiguses, võlausaldaja võib teise asja kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada Võib kinni pidada üksnes siis, 1. kui nõude tähtpäev on saabunud 2. asi on sattunud võlausaldaja kätte seaduslikult (mitte omavoli teel) 3. ja kui nõue on seotud kinnipeetava esemega(nt VÕS § 305 üürileandja kinnipidamisõigus, VÕS §341, 351 rendileandja kinnipidamisõigus, VÕS §654 töövõtjal töövõtulepingu alusel jne) Käsipant tekib (§ 282): asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. (mõlema tingimuse olemasolu on pandi tekkimiseks kohustuslik. Valdusel on siin nn signaalfunktsioon) Kui asi on juba pandipidaja valduses, nn signaalfunktsioon) Kui asi on juba pandipidaja valduses,

Õigus → Õigus
6 allalaadimist
thumbnail
8
txt

I maailmasõda Kokkuvõte

kuningriik investeeris mrkimisvrsel hulgal raha oma neutraliteedi kaitsmiseks. Mlemad kindlused koosnesid 40 km mbermduga kaitserajatistest ja sltumatutest fortidest, mis pidid vastu panema 210 mm suurtkkide mrskudele. Kaitserajatised olid osaliselt maa-alused ning mbritsetud ligi 10 meetri sgavuste kraavidega. Kindluste garnisonide suurus oli ligi 40 tuhat meest. Tugevatele fortidele vaatamata suutsid sakslased need kindlused mne pevaga vallutada tnu 420-mm Kruppi ja 305 mm koda hiidhaubitsatele, mis pommitasid raudbetoonist forte kuni 900 kg mrskudega. Li?ge langes 15. augustil ja Namur 24. augustil.[2] 14. augustil alustasid prantslaste 6 korpust (Dubail' 1. armee ja de Castelnau' 2. armee) pealetungi Lotringis. Nelja pevaga liiguti edasi kuni 40 km ulatuses. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme pevaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad rnnakut olid alustanud. Phja pool asuvad prantslaste 3. ja 4

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda

../ Stalin kasutas võimaluse ära ja korraldas Moskvas mais-juunis (1928 ­ T.L.) suure kohtuprotsessi. /.../ Nendel protsessidel rebiti mask petturitelt ja paljastati riigireetmisi, aga selleks tuli need hoolikalt lavastada. /.../ Moskvas ametiühingute maja sammassaalis peetud 7 Courtois, S. & Werth, N. & Panne, J.-L. & Paczkowski, A. & Bartosek, K. & Margolin, J.-L. (2000). Kommunismi must raamat Lk 301. 8 Op. cit. Lk 302. 9 Op. cit. Lk 303. 10 Op.cit. Lk 304. 11 Op.cit. Lk 305. 12 Gellately, R. Lenin, Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Tallinn: Varrak, 2009. Lk 170. 6 näidisprotsessi eesmärk oli äratada tähelepanu ja olla õpetuseks. Suurem osa kohtualuseid mõisteti vangi, välismaalased (sakslased) vabastati, üksteist inimest mõisteti surma ja neist lasti lõpuks maha viis

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil

pinnasekahjustused ulatuvad kuni 600 ha-ini. Rikutud pinnase taimkate on vaesustunud ning flora kooslus on suuresti muutunud. Keila - Joa raketibaas Raketibaas, mis asus 432 hektari suurusel maa-alal ning rajati 1946. aastal, anti pärast Nõukogude okupatsiooni lõppu Eesti valitsusele üle suure keskkonnasaastega. Kuna baas asus alvaril pääses saaste hõlpsalt põhjavette ja sealt edasi merre. " Tehtud hindamistöödega tuvastati 305 reostuskollet: jäätmehunnikud, prügimäed, kemikaalid, naftasaadused, purustatud seadmed, vanametall ja mahakallatud raketikütus. Üksnes juunis 1993 oli maha kallatud kuni 4 t raketikütust, kuid seda oli pinnases ja põhjavees hinnanguliselt 10-15 tonni. " Taasiseseisvunud Eesti suutis raketibaasi ning põhjavee suuremas jaos puhastada, kuid 90. aastatel kujunes sellest ümberkaudsete suvilate prügila.[4] Pakri poolsaar Pakri poolsaarel soodustab reostumist õhuke pinnakate

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks

Saksamaal hiljem 1990 ühines Siemensiga 1953 ­ esimene elektrooniline arvuti 701 1954 ­ Texas Instruments teatab silikoon transistorite tootmisest Logic Theorist is a computer program written in 1955 and 1956 by Allen Newell, Herbert Simon and J. C. Shaw.Newell, Simon and Shaw went on to construct the General Problem Solver, or GPS. The first version of GPS ran in 1957 1955 ­ William Shockley leiutab Shockley pooljuhi 1956 ­ IBM leiutab esimese kõvaketta RAMAC 305 5 MB 1956 valmib esimene transistorpõhine arvuti 1957 ­ Fortran (Formula Translator) 1960 ­ IBM avab masstootmishoone; AT&T esimene avalikult müüdav modem; COBOL ­üks vanimatest programmeerimiskeetestl Grace Hopper; LISP ­ vanuselt teine programmeerimiskeel Fortrani järel -John McCarthy; 1960 esimene arvuti PDP-1, maailma esimene arvutimäng Space War 1963; Hiir, Douglas Engelbart; ASCII ­ American Standard Code for Information Interchange

Informaatika → Sissejuhatus...
421 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Arvutid Praktika Labor 2

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w 1424 704 1424 608 0 w 1408 704 1424 704 0 w 1408 592 1424 592 0 w 1408 624 1408 592 0 w 1408 560 1424 560 0 w 1408 544 1408 560 0 w 1392 544 1408 544 0 w 1424 528 1424 544 0 w 1408 528 1424 528 0 w 1408 464 1408 528 0 152 1424 576 1520 576 0 4 0 5 150 1296 704 1408 704 0 2 0 5 150 1296 624 1408 624 0 2 0 5 150 1296 464 1408 464 0 2 0 5 150 1312 544 1392 544 0 2 0 5 x 1715 -60 1744 -57 4 24 Y2 w 1424 384 1424 288 0 w 1408 384 1424 384 0 w 1408 272 1424 272 0 w 1408 304 1408 272 0 w 1408 240 1424 240 0 w 1408 224 1408 240 0 w 1392 224 1408 224 0 w 1424 208 1424 224 0 w 1408 208 1424 208 0 w 1408 144 1408 208 0 w 1520 224 1536 224 0 w 1520 256 1520 224 0 152 1424 256 1520 256 0 4 0 5 150 1296 384 1408 384 0 2 0 5 150 1296 304 1408 304 0 2 0 5 150 1296 144 1408 144 0 2 0 5 150 1312 224 1392 224 0 2 0 5 x 1823 -65 1852 -62 4 24 Y1 w 1424 1008 1424 912 0 w 1408 1008 1424 1008 0 w 1408 896 1424 896 0 w ...

Tehnoloogia → Arvutitund
9 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kahepooluseline maailm

kokkuleppele Vietnamist lahkuma. III etapp: Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid (ja on seal tänini). Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda. Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit. Partisanisõda pidavatest vietkongidest jagu ei saadud! Vietnami sõjas sai surma (eri andmeil) 47 000 ­ 56 000 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas. Punaseid khmere juhtis Pol Poth, kes saatis surma miljoneid oma kaasmaalasi, enne kui 1979 vietnamlased ta kukutasid. 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, toimusid relvaintsidendid piiril. See oli enneolematu sündmus ­ sotsialistlikud riigid omavahel sõjas!

Ajalugu → Ajalugu
641 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Miks lagunes Rooma impeerium

Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MIKS LAGUNES ROOMA IMPEERIUM Referaat ajaloos Krista Makke 6d klass Tartu 2002 Miks lagunes Rooma impeerium? Impeeriume on olnud erinevatel aegadel. Neil kõigil aga on olnud üks eesmärk - olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium. Rooma impeeriumi võib jagada varajase keisririigi (30 eKr.- 284 pKr). ehk printsipaadi ajajärguks ja hilise keisririigi (284 ­ 476) ehk dominaadi ajajärguks. Aastatel 32-30 eKr toimus kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Pärast võitu Antoniuse üle Aktioni merelahingus 31 eKr sai Rooma impeeriumi valitsejaks Octavianus. Oli al...

Ajalugu → Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Loomakasvatuse konspekt

Laktatsiooniperiood- lüpsiperioodiks nim. piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Kinnisperiood- ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood- ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. Tiineltlüpsiperiood- ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. 26)Piimajõudluse arvestus- võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: a) 1 laktatsiooni 100 päeva toodang, vajalik , et saada kiiresti infot pullide tütarde piimajõudluse kohta. b) 305 päevase või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus. 27)Kontroll-lüps- lehmade piimajõudluse kindlakstegemine. Tehakse üks kord kuus ja tehakse 24 tunni jooksul toimuvatel kõigil lüpsikordadel. Piimaproovide võtmine- toimub igal lüpsikorral, kus võetakse iga lehma piimakogusest 20ml piima, et määrata rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu. 28)Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. Lk 42

Põllumajandus → Loomakasvatus
189 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Robert Paal ROOMA ÕIGUSAJALOO ERINEVAD PERIODISEERINGUD Referaat Juhendaja: Maie Ruus Tartu 2015 Sisukor 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Rooma õigus............................

Õigus → Õigussüsteemide ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
102
xls

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
49 allalaadimist
thumbnail
30
xlsx

Hüpoteesid ül 8 ja 9

2003 234 87,5 240-280 280 28 2003 262 93,3 280-320 320 12 2003 244 100,0 320-360 360 7 2003 522 100,0 360-400 400 5 2003 571 103,3 2003 227 106,7 2003 305 106,7 2003 824 107,1 2003 110 108,7 Kas normaaljaotus N(197,79;72,45) sobib andmete kirjeldamiseks? 2003 731 110,0 2003 761 112,0 Olulisuse nivoo 0,05 2003 562 114,3 Vabadusastmete arv =r* -p-1=8-2-1=5 2003 109 120,0 2003 296 120,0 2003 452 120,0 CHIINV

Matemaatika → Statistika
84 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Tomatite kasv erikeskkondades

Tallinna Ühisgümnaasium Tomatite kasv erikeskkondades Uurimistöö Autor: Ruuder Liisa 11.C klass Juhendaja: Järv Leili Tallinn 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 Mõisteteleht...................................................................................................................... 4 1 Taimede eluks vajalikud tingimused..............................................................................4 1.1 Valgus......................................................................................................................5 1.2 Tem...

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Rooma eraõiguse alused konspekt

ROOMA ÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 2 2. Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel a. Kviriiliku õiguse periood: 754/3 eKr -2. saj. eKr (200 eKr või 146 eKr) - põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks b. Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr ­ 235 pKr - oluliseks muutus side Rooma riigi helleniseeritud Ida ja romaniseeritud Lääne vahel c. Rooma-helleenilise õiguse periood: 305.-306. ­ 565, s.t Justinianuse valitsusaja lõpuni ja ühtse Rooma riigi lõpliku lagunemiseni ROOMA ERAÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 1 1. Franz Wieackeri/Max Kaseri periodiseering: a. Vana-Rooma ehk varane periood (ca 300 eKr) b. Eelklassikaline (ca 300 eKr kuni 27 eKr - kattub printsipaadi algusega) c. Klassikaline (27 eKr - 283 pKr ) d. Järelklassikaline (284 - 563) ROOMA ERAÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 2 2

Õigus → Rooma eraõiguse alused
77 allalaadimist
thumbnail
192
xls

Ökonomeetria MS3-1

263 207 0 264 804 6 331 760 404 673 1,53 0 42 146 38 961 0 40 851 718 062 45 893 1,12 0 2 436 1 000 0 2 400 10 000 639 0,27 0 1 266 266 883 0 268 728 7 992 674 510 825 1,90 0 121 727 220 811 23 358 246 559 4 783 311 305 709 1,24 0 0 38 860 0 41 155 827 590 52 893 1,29 0 18 407 0 3 200 8 280 48 174 3 079 0,37 0 2 131 0 300 5 160 3 000 192 0,04 31 1 138 1 800 0 4 200 21 600 1 380 0,33 0 2 035

Kategooriata → Ökonomeetria
74 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.

sügava majandusliku ja poliitilise kriisi. Põhjus oli selles, et keskvalitsus sõltus leegionitest. Valitses nn sõdurkeisrite aeg. See tähendas, et leegionid valisid enda seast keisreid. Keiser pidi ka kuuletuma leegionitele ja see põhjustas väga kiire keisrite vahetuse. Näiteks 50 aasta jooksul valitses 34 keisrit, kellest vaid üks suri loomulikku surma. Peaprobleemiks olid sisesõjad ja piiride kaitsmine. Korra suutis tagada keiser nimega Diocletianus (284 ­ 305 pKr). Selle ta tagas läbi paljude reformide. Kolme tüüpi reformid. · sõjaväereform, nägi ette leegionite arvu suurendamist ja piiride paremat kaitsmist, linnade kaitseehitiste tugevndamist ja lisaks sellele loodi reservväed. Selle tagajärjel kasvas ratsaväe tähtsus, kuna uutesse leegionitesse ei jätkunud mehi hakati sõdureid värbama piiri tagant. Rooma sõjavägi barbariseerus

Ajalugu → Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Titanic

laeval. ,,Titanicule oli ettenähtud rohkem kui 900 meeskonnaliiget, kellest üle poole olid seotud reisijate teenindamisega. Nii suurearvulises meeskonnas oli vaid 23 naist. Meeskonna jaotus: 1. Tekil 66 inimest ( 7,5% ) 2. Masinaruumis 325 inimest ( 36, 1% ) 3. Teeninduses ja toitlustuses 494 inimest ( 56 , 4%) Kuna vettelaskmisel ahter ees ei tohi olla laev liiga raske, tuli laev lõpuni ehitada alles sadamas. ,,Titanicu" vettelaskmisest kuni esimese reisini oli kavandatud 305 päeva. Selle ajaga oli vaja ehitada mastid, korstnad ja siseruumid, ning lisada peamasinad ja päästepaadid. 2. aprillil 1912, kolm aastat ja 31 päeva pärast laevale kiilupanekut, oli laev lõpuks valmis. Ühe päeva jooksul oli korraldatud ,,Titanicule" proovisõite. See aga oli tehtud ülepeakaela, sest nii lühikese ajaga ei saa nii suurest laevast täielikku ülevaadet. Üldist paadihäiret ega tulekustutust ei harjutatud, ammugi siis meeskonna tegutsemist avariikorras

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Halduskohtumenetlus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut HALDUSKOHTUMENETLUS Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Halduskohtu pädevus..................................................................................................... 4 2. Haldusasja algatamine kohtus........................................................................................6 2.1 Kaebuses esitatud taotlus..........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus....................................................

Õigus → Õiguse alused
119 allalaadimist
thumbnail
20
docx

TURUNDUS

TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. TURG (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid....

Majandus → Turundus
121 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Veisekasvatus

selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks jatiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45- 90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks

Kategooriata → Veisekasvatus
99 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Referaat Vana-Rooma kohta

Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia ...

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keemiatehnoloogia 3 K.T

1)Toornafta puhastamine liivast ja sooladest 5)Nafta ja gasoilide termiline krakkimine Eelpool esitatud struktuurvalemitest järeldub, et nende Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vet...

Keemia → Keemia ja säästev...
23 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Lõpetatud ja lõpetamata tegusõnad vene keeles

Aspects are only used in the past and future tense. When you are talking in the present tense, you can ignore aspects all together. The aspects are: Imperfective - Incomplete, ongoing, habitual, reversed or repeated actions Perfective - Actions completed successfully. The perfective aspect is not created by changing the ending. There are normally two words for each verb. One is the imperfective, the other is the perfective. Often these two words are closely related, but this is not always the case. (Often the perfective is simply prefixed with “По”). ) Жить, Прожить – live Любить, Полюбить – love Делать, Сделать - do, make Говорить, Сказать - talk, speak, say. Работать, Поработать - work Aspects in the negative Using the negative with perfective verbs indicates the person failed to do that action. Using the imperfective will normally simply mean that it didn’t happen. Я не позвонила - I failed to phone (perfective) (but I was expecte...

Keeled → Vene keel
5 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Ühinguõigus

4.5. Üldkoosolek + Juhtorganid 4.5.1. Üldkoosolek 4.5.1.1. Üldkoosoleku pädevus (ÄS § 298 lg 1 ja 2); otsuse olemus Pädevus piiratud seaduses ettenähtud juhtudega. Pädevuse muutmine põhikirjaga ei ole võimalik. Aktsionäride üldkoosoleku otsus on mitmepoolne tehing (TsÜS § 67 lg 2). Vt ka RKTKo 05.11.2003.a. Nr. 3-2-1- 113-03. Otsuse tegemise võimalused: a) Üldkoosolekul hääletades (ÄS § 291-297) b) Kirjaliku otsusena (ÄS § 305 lg 2) Kirja teel hääletades (nt nõukogu puhul lubatud) ei ole võimalik üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine. Kirjalik otsus eeldab, et kõik aktsionärid on sellega nõus ja allkirjastavad otsuse. Sellise otsuse vaidlustamine on piiratud. Puudub notariaalse vormi nõue. 4.5.1.2. Üldkoosolek (kokkukutsumine) Kõrgeim juhtimisorgan (ÄS § 290 lg 2). Aktsionär osaleb ühingu juhtimises otsuste tegemise kaudu, mis tehakse üldkoosolekul. Üldkoosoleku liigid:

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
429 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Ajalugu TH

järgi. * Kõige olulisemate küsimuste korral kasutati sibülli raamatuid. * Sõdurkeisrite aeg ­ 235 - 284 a. Segaduste aeg, kus legionäärid kuulutasid oma väepealikke keisriteks ja seega võis Roomal sel perioodil olla mitu keisrit. Sel ajavahemikul valitses 34 keisrit ning neist suri vaid üks loomulikku surma. * Rooma riigi piire hakkasid ohustama ka germaanlased. * Germaanlased elasid Doonaust põhjapool ja Reinist idapool. * Korra taastas Diocletianus ­ 284 - 305 a. ­ hiline keisri riik aka. Dominaat, valitsejat kutsuti dominus et deus'iks. Tema ei lahkunud ametist surma tõttu, vaid aasta 305 astus ta ise ametist tagasi. Selleks, et korda taastada, reformis ta sõjaväge. Loodi reservväed, mida paigutati ümber, vastavalt vajadusele ­ teiseks võeti sõjaväkke ka barbareid. Inimeste arv vähenes 60 miljonilt 30-35-le miljonile. * Esimestel sajanditel tekkis ka ristiusk, levima hakkas ta esimese sajandi teine pool ja teine sajand.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

Euroopa alad; idapoolsed alad; Põhja-Aafrika Constantinusel tuli idee haarata võim kõigis neljas regioonis. Constantinus võidab Maxentiuse & tuleb ja vallutab Apenniini ps.-i & Rooma linna - selle eest saabki triumfikaare. Triumfikaar ise on Colosseumi lähedal. medalid peal Rooma riigi ajal toimus 305 triumfikäiku! Traianuse sammas - alustatakse 113 Traianus ise on "arvestatav" 1. saj. Rooma imperaator, kes sureb 117.a. 40m kõrge, 120m spiraali, mis jutustab sõjasündmusi: võit Balkani ps-il elavate daaklaste (rumeenlaste) üle. 18 hiiglaslikku marmorplokki. Jalamis e. baasis olevat olnud Traianuse tuhk kuldurnis. 16 saj. lõpus (1587) pandi sinna otsa Peetrus võtmetega. Peetrus on 1. apostel (=misjonär), kelle

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

50 0,3586 145 135 50 0,588 110 105 70 0,2561 175 165 70 0,42 135 130 95 0,1887 215 200 95 0,3095 165 155 120 0,1494 250 240 120 0,245 190 185 150 0,1195 290 270 150 0,196 225 210 185 0,0969 325 305 185 0,1589 250 235 240 0,0747 375 350 240 0,1225 290 270 Elektrivõrgu operatiivjuhtimise seisukohalt on oluline teada kaablitele lubatud voole, mille järgi on võimalik teha otsuseid kaablite koormatavuse kohta ümberlülituste tegemiseks elektrivõrgus tarbijate elektrivarustamise tagamisel ning rikete likvideerimisel. Uued keskpingekaabelliinid Eestis

Energeetika → Elektrijaamad
33 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Soome

Sisukord: Sissejuhatus Üldandmed Geograafiline asend Loodus Kliima Majandus Ajalooline ülevaade Soome majanduses Majanduskasv Majanduse struktuur Maksutase Väliskaubandus Arengutase Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet Erialalised Rahvastik Tööelu Suurimad linnad Energiavarud Maavarad Energia Majandussidemed Põllumajandus Metsamajandus Keskkonna brobleemid Tööstus Transport Soome minek Turism Mida teha ja vaadata Populaarsemad turismi piirkonnad Suusakeskused Soome 10 suurimat suusakeskust Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadi teemaks on Soome Vabariik. Soome valisin ma sellepärast, et Soome on meie põhjanaaber. Soome on meid alati aidanud ja ta on meile nagu suur vend. Välja on toodud Soome ü...

Geograafia → Geograafia
91 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Aruanne Baltic Premator

Müügitulu tegevusalade lõikes Metallkonstruktsioonid 2 226 850 2 657 554 Laevaremont 2 514 427 2 952 652 Muud teenused 1 454 339 Materjalide müük 131 305 344 919 Kokku müügitulu 4 874 036 5 955 464 Lisa 13 Muud äritulud (eurodes) 2011 2010 Kasum materiaalse põhivara müügist 34 0 Kasum valuutakursi muutustest 6 2

Majandus → Raamatupidamine
17 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

KREEKA ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE Referaat Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ÜLEVAADE...........................................................................................................................5 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus...................................................5 1.2. Üldandmed, lühiajalugu..................................................................................................6 2. RIIGI ARENGUTASE...........................................................................................................8 2.1. Majanduslik olukord...........................................

Geograafia → Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Ehitusõiguse 1. kontrolltöö alusmaterjal.

1. Ehitusõigus mõisted ja ehitusseaduse reguleerimisala ning üldised nõuded Ehitusõigus ­ õigusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid õigussuhteid sätestades nõuded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusõiguse aktide rikkumise eest ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse. §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. (2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. ...

Õigus → Ehitusõigus
54 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Õigusalane inglise keel

neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship ­ kodakondsus 2. state ­ riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations ­ määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by ­ kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia ­ EV PS 7. the Citizenship act ­ kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to ­ õigus millelegi 10. shall be acquired by birth ­ omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle ­ tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia ­ iga Eestist leitud laps ...

Õigus → Õigus
249 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Asjaõigus

pahauskne. Ei ole oluline, et vara omandaja oleks sellisel juhul kommertspandiregistrisse kantud. Aktsiaraamat on tõendusliku, mitte konstitutiivse tähendusega. AS Eesti Ühispank(käendusleping nõue)>>AS KJ Vaigutööstus(käendusleping)>>AS Kiviter. AS EÜ (kommertspant)>> AS Kiviter (pantija). AS Kiviter >(ettevõtte üleminek)>> AS KJ Vaigutööstus Seadused: Kommertspandiseadus Võlaõigusseadus §§ 305 ­ 307, 351, 654, 685, 702, 803, 805, 863, 907, 915. Registerpant alatest par 297. Peab olema pandileping. Alaliik on kommertspant. 60. D võimalused masinate C-le pantimiseks: Tagasi maksab ­ käsipandi lõppemine nõude lõppemisega VÕS par 901 lg 6 63. C ja D vahel oli kehtiv pant. par 282 lg 3 ­ tühine ­ saab nõuda. · § 282 lg 1 ls 2 ­ Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Lg 2 ­ tuleb sõlmida kirjalikult

Õigus → Õigus
861 allalaadimist
thumbnail
150
doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

(4.7) i ­ i- (% ) . 4.4. 4.3. t t t t t t t 20 66,4 50 77,5 80 90,4 120 110,4 180 146,0 280 21 66,75 51 77,9 81 90,9 122 111,5 182 147,0 285 22 67,1 52 78,3 82 91,3 124 112,6 184 148,0 290 23 67,4 53 78,7 83 91,8 126 113,7 186 149,5 295 24 67,8 54 79,1 84 92,2 128 114,8 188 151,0 300 25 68,1 55 79,5 85 92,7 130 115,9 190 152,5 305 26 68,5 56 79,9 86 93,2 132 117,0 192 153,5 310 27 68,8 57 80,4 87 93,7 134 118,2 194 155,0 315 28 69,2 58 80,8 88 94,1 136 119,3 196 156,0 320 29 69,5 59 81,2 89 94,6 138 120,4 198 157,5 325 30 69,9 60 81,6 90 95,1 140 121,6 200 159,0 330 31 70,3 61 82,0 91 95,6 142 122,8 202 160,0 335 32 70,6 62 82,4 92 96,0 144 123,9 204 161,5 340 33 71,0 63 82,9 93 96,5 146 125,1 206 162,5 345

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
5 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

1215 2487 Teener Kristjan Tallinn 04:06:08 M20 1776 1486 Tervonnõi Armin Tallinn 04:35:45 M20 782 1135 Tiirik Urmas Tartu 03:45:13 M20 745 1097 Tiivoja Rauno Võru 03:43:18 M20 2321 2851 Tomins Valts Läti 05:35:56 M20 184 487 Utar Ardy Tartu 03:10:21 M20 82 38 Vaaks Mikk Viljandi 03:00:02 M20 305 2640 Veelmaa Taavi Lääne-Viru 03:18:38 M20 787 2893 Võigas Raimond Pärnu 03:45:23 M20 85 49 Ööpik Esko Rapla 03:00:05 M20 1645 2285 Aadli Erkki Harju 04:28:35 M21 1443 2523 Aalik Marko Harju 04:17:22 M21 835 1207 Aamisepp Andres Harju 03:48:01 M21 1094 1157 Aarniste Marek Tallinn 04:01:03 M21

Informaatika → Inseneriinformaatika
25 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Aforismid (eesti keeles)

1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ...

Kirjandus → Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
31
odt

Minu Eesti - Minu kirik

MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Äriplaan, puhkemaja

Interneti kulud 23 23 23 23 23 23 23 23 23 23 1 Kulud kokku 1 335 1 315 1 299 1 275 1 258 1 251 1 249 247 1 250 1 253 2 Kuu kasum 986 1 298 2 305 3 375 3 771 3 665 3 113 086 1 838 1 664 Jaotamata kasum -21 456 -20 158 -17 853 -12 090 -8 319 -4 654 -1 540 546 2 383 4 047 Puhkemaja 3.5. Riskide analüüs Ettevõttesse on investeeritud 16 582 omakapitali ja võõrfinantseeringuid 20 000, mille tagatiseks on kinnisvara. Äri ebaõnnestumisel või pankrotiga lõppemisel on tagajärjeks vara arest

Majandus → Äriplaan
81 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Üld- ja käitumisgeneetika

Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga a...

Psühholoogia → Üld- ja käitumisgeneetika
95 allalaadimist
thumbnail
12
docx

MIS ON KUNST?

AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema "traditsioonilise esteetika" saatuslik eksitus, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust. Et see lootusetu on, nä...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun