Põlvamaa 2 165 32,1 2. 43 Pärnumaa 4 806 90,1 44 Raplamaa 2 980 37,3 3. Saaremaa 2 922 35,6 Tartumaa 3 089 149,0 Valgamaa 2 047 35,2 Viljandimaa 3 589 57,1 Võrumaa 2 305 39,2 Kokku 43 698 1356,0 Mitme ruutkilomeetri võrra on Pärnumaa pindala suurem kui Harjumaa pindala? 45 46 Vastus: Kirjuta, millises maakonnas Sina elad. Nimeta üks Sinu maakonna naabermaakondadest. 47
ning Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 ..Kehra linn* 43 43 8 . . . . . ..Keila linn 183 206 223 239 274 281 323 347 ..Loksa linn 33 33 40 40 36 37 41 36 ..Maardu linn 341 363 386 417 439 479 569 600 ..Paldiski linn 30 34 40 47 57 54 65 74 ..Saue linn 165 193 215 236 262 281 305 335 Märkus: * Muudatusi haldusjaotuses vaata mõisted ja metoodika rubriigist ''Klassifikaatorid''. R. Pääsuke [email protected] Leidke informatsiooni rahvusvaheliste organisatsioonide andmebaasidest http://www.stat.ee/rahvusvaheliste-organisatsioonide-statistilised-andmebaasid 1. Kui palju filme on loonud (või olnud kaasautoriks) Moldova 2005 ja 2006 aastal? Kuidas otsingu läbi viite?
Min 68,0 0,13 -1 -1 Keskmine 110,0 0,26 0 0 Tabel 1.3 Tooriku läbimõõt ja lõikekiiruse erinevatele nivoodele vastavad pöörlemisagedu sed Lõikesügavus [mm] 2 Tooriku läbimõõt [mm] 71 n(max) 897 n(min) 305 n(keskmine) 493 Järeldus: Keskmise ettenihke f=0,26 mm korral on lõiketemperatuur kõikide võimalike kiiruste vahemikus ligikaudu 250 kraadi. Lõiketemperatuur ei sõltu lõikekiirusest v peaaegu üldse. Keskmise lõikekiiruse korral v=110m/min kehtib seos mida suurem ettenihe, seda kõrgem lõiketemperatuur. Lõiketemperatuur muutub vahemikus 240 kraadi kuni 260 kraadi. Kusjuures mõlema graafilise seose korral on sõltuvuse usalduspiirkond
SURULASED (SPHINGIDAE) Kes on ,,suru"? · Lülijalgsed putukad Allikas: http://www.entomo.pl/lepidoptera/galeria_ motyli/img/nocne/deilephila_elpenor.jpg · Kuuluvad liblikaliste seltsi · Sugukonda kuulub umbes 1450 liiki. · Eestis on registreeritud 17 liigi esinemine Allikas: http://www.hot.ee/a/apsaroke/pildid/ Allikas: http://3.bp.blogspot.com/-YGmbnEn51ZI/Ud2z00SzcfI/ Allikas: http://dic.academic.ru/pictures/wiki/files/69/ silmiksuru.jpg AAAAAAAABpI/7x5wmK7c5GQ/s640/eumorpha+labruscae+ Euchloron_megaera_sjh.jpg male+INBIOCRI002792555.jpg Miks on suru eriline? · Head lendajad. · Kiire ja jõuline lend. · Toitumise ajal, P...
4 = 1,181634(8,150-1,2443)16 = 130,560 Arvutan graafikult ln =f(1/T) sirge tõusu abil aktiveerimisenergia. Kuna sirge tõus= EA/R EA=tõus*R EA =6514,1* 8,314 = 54158,2274 J/K*mol Graafikud: = f(T) 700 600 500 400 y = 4E+11e-0,068x 300 200 100 0 295 300 305 310 315 320 T ln = f(1/T) 7 6 5 y = 6514,1x - 15,622 4 ln 3 2 1 0 0,0031 0,00315 0,0032 0,00325 0,0033 0,00335 0,0034
he jõu orust ja räägivad religioosetest teksitdest ja ennustusest valitsejatele. Zhou hõim ühendas hiina üheks terviklikuks riigiks ja siis pandi alus hiina klassikalisele kultuurile. Sellel ajal pandi kirja neli raamatut: 1. ajalooraamat (koondati kokku kõik mida teati rahvatest, riikidest, pärimutest ehk raamat mis peaks andma ülevaate) 2. laulude raamat (folkloori sest saadi earu et nendes raamatutes peitus vanemate, targemate põlvde elutarkus. Sinna valiti välja 305 laulu) 3. muutuste raamat (aastaajad, metroloogilised, astronoomilised nähtused (kuu loomine jms ) ööpäev jin-jang (jin passiivne, tume, naine, jang hele, mees)) 4. kombed (kuna hiinlaste elukorraldus toetub kommetel, eristatakse kaht voorust, pojalikkus(kuulad, hindad, oskad aru saada vanemate inimeste elukogemustest) ja vennalikkus (arvestamine, hoolimine, aitamine, toetamine) Kirjandus oli anonnüümne. 7-6 saj ekr kujunes uut tüüpi kirjandus, siis tähistati üles ka autorit.
Ehitusteaduskond Aare Kuusik III 415 620 2500 Ahti Lääne III A219 620 2408 Aive Evart III 202 620 3521 Alar Just IIIA 321 620 2402 Aldur Parts IIIA 232 620 2410 Aleksander Klauson III 228 620 2554 Alice Laanemägi IIIA 305 620 2403 Alo Mikola III 124 620 2510 Alvina Reihan III 416 620 2506 Anatoli Vassiljev III 216 620 2559 Andres Braunbrück III 229 620 2554 Andrus Aavik III 315 620 2600 Andrus Räämet IIIB 312 620 2561 Andrus Salupere IIIB 313 620 2560
Liikide arv 2010. aasta andmetest lähtuvalt: Kirjeldatud eukarüootide liikide arv 1,7 miljonit, sealhulgas: · 3067 pruunvetikat, · 321 212 taime, sealhulgas: · 10 134 puna- ja rohevetikat, · 16 236 sammalt, · 12 000 sõnajalgtaime ja osja, · 1021 paljasseemnetaime, · 281 821 katteseemnetaime; · 31 496 seent; · 17 000 samblikku; · 1 367 555 looma, sealhulgas: · 1 305 250 selgrootut, millest: · 2 175 koralli, · 85 000 limust, · 102 248 ämblikulaadset, · 47 000 vähilist, · 1 000 000 putukat, · 68 827 muud selgrootut; · 62 305 selgroogset, millest: · 31 300 kala, · 6433 kahepaikset, · 9084 roomajat, · 9998 lindu, · 5490 imetajat.
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the...
Soome 1524 mm Iirimaa 1600 mm Portugal 1665 mm Hispaania 1674 mm India, Pakistan, Tsiili, Argentina 1676 mm Kitsarööpmeline raudtee Kitsarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on väiksem kui 1435 mm. Üldiselt käsitletakse kitsarööpmelise raudteena teid rööpmelaiusega alates 305 mm (1 jalg) kuni 1435 mm, kuid väikseim teadaolev inimesi vedava kitsarööpmelise raudtee rööpme laius on 89 mm. Kitsarööpmelise raudtee eeliseks on väiksemad rajamise, kasutamise ja hooldamise kulud. Seetõttu kasutatakse kitsarööpmelist raudteed palju metsades, kaevandustes, istandustes, tööstuses ja sõjaväes, kui liiklus on nii hõre, et standardrööpmelise raudtee rajamine pole õigustatud. Sel põhjusel kasutatakse neid Austraalia ja LAV hõredalt asustatud piirkondades
Riigikeel: dzongkha keel Rahvuspüha: 17. detsember (kuningas Ugyen Wanchuki troonile astumise päev, 1907) Linnaelanikke: 6,4% Keskmine eluiga: 53 aastat Kirjaoskamatus: 57,8% Rahvastiku kogutoodang: 470 $ elaniku kohta *India* India vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 365 km2 Rahvaarv: 1 000 848 000 Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeel: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi. Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Linnaelanikke: 26,8% Keskmine eluiga: 62 aastat Kirjaoskamatus: 47,9% Tööpuudus: 10,4% Rahvastiku kogutoodang: 440 $ elaniku kohta *Iraan* Iraani islamivabariik Riigikord: vabariik
82,00 35,90 I 82,00 35,90 6,78 52,19 121 42 32,5 0,15 42 32,65 1056,78 305 8,55 57,73 32,08 -45,57 0,00 32,08 -0,02 -45,59 1 251 34,7 0,15 251 34,85 1088,85 16 43,55 79,03 75,69 22,74 0,00 75,69 -0,03 22,71
KULTUUR Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela- Aasias asuv poolsaar. Poolsaart piiravad läänes Punane meri, idas Araabia meri, põhjas Omaani laht ja Pärsia laht, lõunas Adeni laht. Ligi 95% Araabiast on kõrb. Poolsaarel on mitmeid suuri liivakõrbeid. Araabia pindala on ligikaudu 3 miljonit km². Punane meri asub Araabia poolsaare ja Aafrika ranniku vahel. Ta pikkus ulatub ligi 2000 kilomeetrini. Suurim laius on 305 kilomeetrit. Araabiast suurema osa hõlmab Saudi Araabia. Araabia maadeks loetakse samuti Jeemenit, Omaani, Araabia Ühendemiraate, Katari ja Kuveiti ning samuti Pärsia lahe riiki Bahreini. Meka Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad mošeed. Iga mošee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti
Põhjamerega. Riigi kuju on põhja-lõuna suunal piklik ning suhteliselt kitsas, kõige laiem osa asub lõunas ja Norra põhjaosa ulatub üle Rootsi ja Soome ülaosa kuni Venemaani välja. Oslo kaugus Tallinnast on umbes 876 km. Kellaaeg erineb -1 tunni võrra, see tähendab seda, et kui Eestis on kell nt 21:00, siis Norras on 20:00. Seal elab (1. jaanuari 2011 seisuga) 4 920 305 inimest ning see on keskmine riik. Rahvastiku paiknemise keskmine tihedus – 16 in/km2 (2008 a andmed) Rahvaarv (x 1000) 5,000 4,900 4,920 4,889 4,829 4,800 4,768 Rahvaarv (x 1000) 4,700 4,709 4,661 4,600 4,623 4,500 4,400
Ta läks tülli Salzburgi piiskopiga. Põhjusteks olid madal palk ja see, et teda koheldi nagu lihtsat teenrit. Olukord lõppes sellega, et Mozart kolis Viini elama. Viinis teenis ta raha vabakunstnikuna ja oli väga edukas. Viinis leidis ta ka endale naise. Muusikalised eeskujud ja J.C.Bach, J.S.Bach, G.F.Händel mõjutajad (lk 302, 305, 306, 310) Looming (zanrid ja vokaalmuusika: Enamasti pühalik muusika, mitmed missad nagu näited) Missa Brevis nr. 1, Missa Brevis nr. 9, Varblase missa Instrumentaalmuusika: Nii klaverile, viiulile kui ka teistele keelpillidele, erinevad kontserdid, sonettid (nt 35. Sümfoonia, 36. Sümfoonia) Loomingu · pani kõik enda teosed omapäraselt kõlama
Samuti ka ehitusjärgsed murenemised. Ta usub paljudel pragudel olid peale tekkinud ka kristallid, mis annavad aimu, et tegu on loodustekkelise murenemisega.(1) Tabel 3. Andmed tabelis. Punasega on märgitud keskmine tulemus. Autor Brigitta. Kristjan Aleks Brigitta Annika 340 300 300 294 10 280 320 298 23 345 70 194 68 305 30 288 300 320 50 6 60 20 350 60 60 20 60 280 305 310 50 270 280 15 305 32 160,666666 191,5 153,5 191,333333 174,25 7 3 14 Joonis 8
Relvarahu oli USA jaoks kõike muud kui auväärne. Vastavalt kokkuleppele, pidid ameeriklased Vietnamist 60 päeva jookul lahkuma. 1975. aastal olid Saigoni päevad loetud. Kevadel alustas Rahvuslik Avastus Rinne pealetungi pealinnale. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik ning varsit oli kogu Lõuna-Vietnam kommunistide võimu all. Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit. Sõjas sai surma (eri andmeil) 47 000 – 56 000 ameeriklast ning haavata 305 000 meest. Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök Külma sõja jooksul. NSV Liidu ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas.
Relvad Martin Bollverk Püstol USP · Kaliiber: 9,0 mm · Padrun: 9 x 19 · Kuuli algkiirus: 355 m/s · Praktiline laskekiirus: 20-30 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 50 m · Sihikuline laskekaugus: 50 m · Pikkus: 194 mm · Raua pikkus: 108 mm · Kaal: 0,72 kg (tühjalt) · Salve maht: 15 padrunit Püstolkuulipilduja Mini UZI · Kaliiber 9 mm · Padrun 9 x 19 mm · Efektiivne laskekaugus 150 m · Sihikuline laskekaugus 150 m · Tehniline laskekiirus 950 l/min · Kuuli algkiirus 350 m/s · Mass koos 25 padr. Salvega 3,15 kg · Relva üldpikkus 600 mm · Pikkus kokkupandud kabaga 360 mm · Vintraua pikkus 197 mm · Vintide arv rauas 4/parempoolset · Salved 20, 25 ja 32 padrunit Automaat Galil AR · Kaliiber: 5,56 mm · Padrun: 5,56 x 45 · Kuuli algkiirus: 980 m/s · Tehniline laskekiirus: 650 lasku/min · Efektiivne laskekaugu...
Rasvatu jogurtit 30 Piim (3,2% rasva) 60 Täislehmapiim 68 jäätis 220 Keefir 85 Koor (10% rasva) 120 Koor (20% rasva) 300 Hapukoor (10%) 115 Hapukoor (20%) 210 Hollandi juust 357 Parmesani juust 330 Vene juust 371 Juustu Vorst 268 Kodujuust 380 Juust (18% rasva) 226 Madala rasvasisaldusega kodujuust 80 Kodujuust hapukoorega 260 Hernes 280 Nisujahu 348 Rukis 347 Kakaopulber 375 Tatar Jahvatamata 346 Manna 340 Kaer 374 Nisutangud 352 Odratang 343 Maisihelbed 369 Pasta 350 Kaerahelbed 305 Millet 351 Joonis 337 Soja 395 Oad 328 Läätsed 310 Odrahelbed 315 Lambaliha rasva 316 Sink 365 Loomalihahautis 180 Keeduvorst 250 Suitsuvorst 380 Rinnatükk 430 Küülik 115 Kanafilee 135 Praetud kana 210 Veise Maks 100 Seakarbonaad 265 Hautatud sealiha 350 Vorstid 235 Karpkala 46 Praetud karpkala 145 Krevetid 85 Krabid 70 Latikas 48 Grillitud lõhe 145 Suitsulõhe 385 Ahven 95 Vähk 75 Kilu 98 Tursk 59 Sprotid õlis 250 Toidu seedimine:
4,6539 1 26,5 299,65 105 2,021 0,0033 0,0067 1,1137E-05 6 5,3230 2 42,5 315,65 205 2,312 0,0032 0,0073 1,0037E-05 1 5,7203 3 53 326,15 305 2,484 0,0031 0,0076 9,4008E-06 1 6,0038 4 61 334,15 405 2,607 0,0030 0,0078 8,9561E-06 9 6,2245 5 67,5 340,65 505 2,703 0,0029 0,0079 8,6175E-06 6
Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Masside ja vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 155,94 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 156,10 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 305 ml = 0,305 l õhutemperatuur t = 20°C = 293,15K õhurõhk P = 100000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan, milline oleks õhu maht kolvis normaaltingimustel (V0) Leian õhu tiheduse normaaltingimustel kasutades gaaside tiheduse valemit Mõhk = 29 g/mol mõhk = 0õhk V0 = 1,29 0,281 = 0,36 (g) Arvutan kolvi ja korgi massi m3 m3 = m1 mõhk = 155,94 0,36 = 155,58 (g) Arvutan CO2 massi
Tallinn University of Technology Department of Electrical Engineering Report on laboratory work 3 on General Course of Electrical Drive SERVO DRIVE (FESTO) Jüri Lina 666BMW Group M16 Variant 2 Tallinn 2014 1. Functional Diagram Component list: PC with Wmmemoc software SEC-AC-305 controller MTR-AC-55 servo motor with encoder External 24VDC power supply unit Test stand with slide and limit switches 4. Tables of observations Task Operation/Record Observation 1 Measure the slide position at Limit Slide moved to the right, switch 1 Limit 1 reached at 1,46 2 Turn pot...
EBAKÜDOONIA Chaenomeles Ebaküdoonia on põõsaste perekond roosõieliste sugukonnas. Perekonda kuuluvad suurte abilehtedega lihtlehised põõsad. Ebaküdooniad on heitlehised harunevate vartega põõsad, mille võrsed on astlalised. Õied suured, punased kuni valged, viietised, paiknevad üksikult või 2-6 kaupa eelmise kasvuaasta võrsetel. Sigimik viiepesaline, paljude seemnealgmetega. Viljad suured õunviljad, rohelised, kollased. Saak ühelt põõsalt on keskmiselt 2-3 kg, aga hea hoolduse korral võib ulatuda ka 5 kg. Peamiselt kannavad vilja kolmeaastased oksad, seepärast peab õigesti kujundatud taimel olema 10-15 erivanuselist põhioksa Valguslembesed , põuakindlad põõsad, paljundatakse seemnetega (külvata kohe sügisel) või vegetatiivselt. Perekonnas 4 liiki, pärit Ida-Aasiast, peamiselt Hiinast, Koreast ja Jaapanist. Tähtsad haljastustaimed olnud pikka aega, sest on kenad nii õite poolest kui väärtuslikud toidulisandina kasutatavate viljade pooles...
Keevituse üksikasjad: Lisametalli Voolutugevus Pinge Voolu Traadi Läbim Protsess Keevituskiirus Soojussisestus mõõtmed A V liik/polaarsus etteandekiirus 1 135 1,4 305 29 DC+ 6,3 m/min 50 cm/min 1,5 kJ/mm Keevitusmaterjalide märgistus ja valmistaja: ESAB Autorod 13.13 Eri kuumutamine või kuivatamine: Muu informatsioon: Gaas/räbusti tähistus: CO2 kaitsel: nt. põleti liikumine (läbimi maks laius) juurel:
enne inkubatsiooni. 2) hapniku kontsentratsioon peab inkubatsioonil vähenema 2mg O2/l ja enam 3) 7 päeva möödudes ei tohi hapniku sisaldus langeda alla 2mg O2/l Sobilikud proovid arvutamiseks on 3 ja 4. Proovid 1 ja 2 puhul hapniku sisaldus on langenud 7 päeva jooksul alla 2mg O2/l. BHT7 arvutatakse valemist: BHT7(mg O2l) = (a-b)*R kus a hapnikusisaldus enne inkubatsiooni b hapnikusisaldus peale inkubatsiooni R - lahjendusfaktor Proov nr. 3 BHT7 on 305 mg O2/l Proov nr. 4 BHT7 on 340 mg O2/l Proovide keskmine tulemus 322,5 mg O2/l LÕPPVASTUS: Antud proovide keskmine hapnikutarve on 322,5 mg O2/l. Reovett ei tohiks looduslikku vette lasta, kuna lagundamist vajav org. aine sisaldus on üle piirmäära. Mikroorganismid kasutavad palju hapnikku reostuse lagundamiseks, ning seetõttu tekib vees hapnikupuudus. Reovee keskkonda juhtimisel tuleb arvestada seadusandlikult kehtestatud BHT7 piirväärtusega: 15mg/l Tabel. Lisa1
Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega.1 liitri piima sünteesiks peab udarast välja voolama 400-500 liitrit verd. 24. Lehmapiima keemiline koostis. 25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). 26. Piimajõudluse arvestus Piimajõudlust arvestatakse kirjapildis:305-7000-4,2-280-3,0-210-490 s.t. 305 päevase laktatsiooni piimatoodang -7000 kg , rasva protsent 4,0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu protsent 3,0 , valgutoodang 210kg , rasva ja valgutoodangu summa 490 kg. 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Kontrolllüpsi tehakse üks kord kuus.Seda võib viia nelal meetodil: a)standardkontroll-lüps b)vahelduvkontroll-lüps c)lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil d)kontroll-lüps lüpsirobotiga.
Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid 235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke. Riigi ebakindlust k...
1 hektar 100 aari (a) 1 aar 100 ruutmeetrit (m²) 1 ruutmeeter 10 000 ruutsentimeetrit Raskusühikud 1 tonn 1000 kilogrammi 1 tsentner (ts) 100 kilogrammi 1 kilogramm 1000 grammi 1 gramm 1000 milligrammi (mg) Rooma numbrid 1. - I 2. II 3. III 4. IV 5. V 6. VI 7. VII 8. VIII 9. IX 10. X 19. XIX 37. XXXVII 50. L 66. LXVI 94. XCIV 100. C 305. CCCV 442. CDXLII 500. DA 695. DCXCV 1000 M 1910. MCMX 1995. MCMXCV 1999. MCMXCIX Murrud 1. Seda, mis on murrujoonest allpool nimetatakse murru lugejaks, ning seda mis on murrujoonest üleval pool nimetatakse nimetajaks. 2. Murrujoon on jagamismärk. 3. Kui jagame murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga, siis ütleme, et me taandame murdu. 4
haavatud usa sõdur USA sõdurid M60 automaatrelvadega 1966. aastal III etapp · Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna- Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla · 1976 loodi ühtne Vietnami sotsalistlik vabariik, kus võimule said kommunistid · Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit · Vietnami sõjas sai surma 50 000 ameeriklast. · Haavata sai 305 000 ameeriklast · Lõuna-Vietnam: 223,748 hukkunut ja 1,169,763 haavatut · Lõuna-Korea: 4,407 hukkunut ja 17,060 haavatut · Austraalia: 512 langenut ja 2,940 haavatut · Uus Meremaa: 37 langenut ja 187 haavatut · Tai: 351 hukkunut ja 1,358 haavatut · Põhja-Vietnam : erinevatel andmetel 500,000 - 1,100,000 hukkunut ja hinnanguliselt 600,000 haavatut · Hiina RV: 1,100 langenut ja 4,200 haavatut · NSV Liit: hukkus 13 sõjalist nõuandjat
vKrimmi annekteerimine v MAJANDUS vPutini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng v Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenud e maht jt majandusnäitajad kasvasid vViidi ellu hulk suuri reforme pensionide,panganduse, maksu de ja muudes valdkondades DMITRI ANATOLYEVICH MEDVEDEV NOORUS JA HARIDUS vSündis 14 september 1965, Leningradis vOli ainuke laps peres vÕppis Leningradi 305.koolis vTark, sihikindel ja usin õpilane vMedvedev on lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli 1987 ja kaitsnud õigusteaduste kandidaadi kraadi v v EDASINE ELU vAastatel 19901999 pidas Medvedev loenguid Peterburi ülikoolis ning õppejõutegevuse kõrval osales ka poliitilises tegevuses v1990. aastatel tegutses Medvedev lisaks tööle linnavalitsuses Peterburi Riikliku Ülikooli õppejõuna, puidutööstusettevõtte õigusdirektorina, paberivabriku nõukogu liikmena
· Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" · Itaalias ,,Tütarlaps allikal" · Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" · Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portree" · ,,Kreuzwaldi portree" · ,,Ketraja" ehk ,,Katkenud lõng" · Kaarli kiriku absiidimaal ,,Tulge minu juurde" · Eesti suurim tahvelmaal ,,Lorelei needmine munkade poolt" · ,,Hiiu naised kaevul" · Johann Köleri maal ,,Itaalia maastik" mis lõi Eesti absoluutse oksjonirekordi 1 305 000 krooniga. 2.August Weizenberg (6. aprill 1837 22. november 1921) Eesti Rahvusliku skulptuuri looja, kujur August Ludwig Weizenberg sündis 6. aprillil 1837 Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus A. L. Weizenberg Eestist. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Ta
5 45 318 0,00314 130,57 4,87 6 50 323 0,00309 97,93 4,58 600 =f(T) 500 y = -14.39x + 4709.8 400 Pas 300 200 100 0 290 295 300 305 310 315 320 325 T,K 6.5 ln =f(1/T) 6 5.5 ln 5 y = 5645.7x - 12.863 4.5 4 0.003050 0.003100 0.003150 0.003200 0.003250 0.003300 0.003350 0.003400 0.003450 1/T Joone võrrand: y = 5645,7x - 12,863 A= 12,863
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 301 Liivimaa keeled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 302 Raamatud ja raamatukogud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 305 Reformatsioon ja keeleküsimus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 308 Eestikeelne kirjasõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 310 Elukeskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
345 0,802 4010 70 8,458 350 5,8579331545 350 0,804 4020 71 8,541333 340 5,8289456176 355 0,804 4020 72 8,624667 340 5,8289456176 360 0,806 4030 73 8,708 330 5,7990926545 365 0,806 4030 74 8,791333 330 5,7990926545 370 0,807 4035 75 8,874667 325 5,7838251823 375 0,809 4045 76 8,958 315 5,7525726388 380 0,809 4045 77 9,041333 315 5,7525726388 385 0,811 4055 78 9,124667 305 5,7203117766 390 0,811 4055 79 9,208 305 5,7203117766 395 0,812 4060 80 9,291333 300 5,7037824747 400 0,814 4070 81 9,374667 290 5,669880923 405 0,814 4070 82 9,458 290 5,669880923 410 0,815 4075 83 9,541333 285 5,6524891803 415 0,816 4080 84 9,624667 280 5,6347896032 420 0,816 4080 85 9,708 280 5,6347896032 425 0,818 4090 86 9,791333 270 5,598421959
-94,00 -85,00 -92,00 -87,00 -90,00 -81,00 -90,00 -95,00 1kWh 0,117 KM 20% Algnäit 203 Optimaalne kulu 100 Mõõtja näit Käibe- Jrk. nr. Kuu nimetused Kulu kuus Summa kuus Kokku kuu algul kuu lõpul maks 1 Aprill 203 305 102 11,934 2,3868 14,3208 2 Mai 305 401 96 11,232 2,2464 13,4784 3 Juuni 401 539 138 16,146 3,2292 19,3752 4 Juuli 539 650 111 12,987 2,5974 15,5844 5 August 650 742 92 10,764 2,1528 12,9168 6 September 742 803 61 7,137 1,4274 8,5644
Caesar(valitses 60- 44 a eKr) oli Gallia vallutaja, Roomat valitses diktaatorina, oli kõnemees ja poliitik. Pani alguse päikese aastale, 365 päeva ja iga 4 a. järel liigaasta Vabariigi ajal rahva koosolek kinnitas senati otsustatut. (Senat aristokraatlik riigi juhtija) Teatud hetkel polnud senatil ja rkoosolekul võimalik riiki kontrollida ja tekkis vabariik, ent sellele järgnesid kodusõjad. Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas....
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
Kirjasõna kasutati peamiselt usulistel talitustel, et üles märkida oraaklite ennustusi. I aastatuhande alguses algab Hiinas Zhou dünastia valitsemisaeg, mis paneb aluse klassikalisele hiina kultuurile. Zhou kroonikud panid kokku ,,Ajalooraamatu", mis koosneb riigi tähtsamatest sündmustest ja legendidest. Üleskirjutusi kutsuti shu´ks, mis tähendab kirja või raamatut. Üles märgiti ka suuline rahvaluule, nii sündis ,,Laulude raamat", mis sisaldab 305 laulu: rahvalaulud, ülistuslaulud, hümnid. Hiina kirjanduse mõjukaim autor on Kong Fuzi [khung fu tsõ] ehk Õpetaja Kong (eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius), kes elab aastail 551479 eKr ja oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Tema õpetus, mida nimetatakse konfutsianismiks, on läbi ajaloo olnud väga mõjukas Hiinas ja selle naabermaadel ning omab suurt mõju ka tänapäeval, eriti Taiwanil. Kong Fuzi oli rändõpetlane
Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni(45-90 päeva). Laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut nimetatakse laktatsioonikõveraks. 26. Piimajõudluse arvestus. Piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang 2) 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus (kui laktatsiooniperioodi pikkus on pikem kui 305 päeva, siis enampäevi arvesse ei võeta. Kui laktatsiooniperioodi pikkus on vähem kui 305 päeva, siis arvesse võetakse tegelik päevade arv ) 3) tegeliku laktatsiooni toodang 4) kontrollaasta toodang 5) eluaja toodang Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel
6.0 " 175 mm 185 - 195 mm 205 mm 6.5 " 185 mm 195 - 205 mm 215 mm 7.0 " 195 mm 205 - 215 mm 225 mm 7.5 " 205 mm 215 - 225 mm 235 mm 8.0 " 215 mm 225 - 235 mm 245 mm 8.5 " 225 mm 235 - 245 mm 255 mm 9,0 " 235 mm 245 - 255 mm 265 mm 9.5 " 245 mm 255 - 265 mm 275 mm 10.0 " 255 mm 265 - 275 mm 285 mm 10.5 " 265 mm 275 - 285 mm 295 mm 11.0 " 275 mm 285 - 295 mm 305 mm 11.5 " 285 mm 295 - 305 mm 315 mm 12.0 " 295 mm 305 - 315 mm 325 mm 12.5 " 305 mm 315 - 325 mm 335 mm Karol Tiits AT 22
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
Saigon (kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. III etapp Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid. USA sõdurid M60 automaatrelvadega 1966. aastal Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit. Partisanisõda pidavatest vietkongidest jagu ei saadud. Vietnami sõjas sai surma (eri andmeil) 47 000 56 000 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas. Punaseid khmere juhtis Pol Poth, kes saatis surma miljoneid oma kaasmaalasi, enne kui 1979 vietnamlased ta kukutasid. 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, toimusid relvaintsidendid piiril. See oli enneolematu sündmus sotsialistlikud riigid omavahel sõjas.
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreek...
kulu (omamaksumus) Brutokasum 29 000 16 851,25 = 12 148,75 Müügi toimumise hetkel on laos: Kogus Hind Summa Algvaru 100 57 5700 3. märtsi ost 200 55 11000 9. märtsi ost 10 54 540 23. märtsi ost 50 53 2650 Kuna varusid oli kokku 360 ning inventuuri andmetel on lõppjääk 55 tk, siis 360 55 = 305 tk peab olema maha müüdud 7. Ja 25. Märtsi peale kokku. III Kaalutud keskmine (perioodiline) 55 ühikut on kaubavaru jääk. Võtan terve perioodi keskmise = = = 55,25 55,25 * 55 (varude jääk) = 3038,75 19 890 3038,75 = 16 851,25 ÕPIK LK 235 ÜLESANNE Ü-9.2 Firma kaubavaru kohta on teada järgmised andmed (tükk ja ühikuhind): Arvutada lõppvaru maksumus seisuga 31.12.20X9, kasutades a) LIFO, b) FIFO ja c) kaalutud keskmise meetodit.
Teine tase ``Poeetika`` Kolmas tase Luulekunsti, tragöödia, komöödia teke Neljas tase mimesis Viies tase THEOKRITOS hellenismiajastu Elas 305 250 eKr. Bukoolika rajaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Idüll Teine tase Luule Kolmas tase ``Sürakuusatarid Adonise peol`` Neljas tase
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kree...
1999 298 1 180 180 2002 300 0,3 80 266,6667 1999 300 0,5 120 240 2001 300 0,5 150 300 2000 300 0,5 160 320 2002 302 0,1 15 150 2001 302 0,1 20 200 2000 302 0,5 76 152 1999 302 0,43 130 302,3256 2002 303 0,2 40 200 2000 303 0,3 51 170 2001 303 1 160 160 1999 303 1,02 204 200 1999 304 1 200 200 2002 305 12 1280 106,6667 2001 305 8 1440 180 2000 305 22 3400 154,5455 1999 305 22 4510 205 2002 306 0,1 22 220 2000 306 0,2 40 200 1999 306 0,3 50 166,6667 2001 306 0,5 90 180 2000 307 0,5 85 170 2001 307 0,6 108 180 2002 307 0,8 154 192,5 1999 307 0,5 180 360 1999 309 3 720 240 2002 309 6 1200 200
Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid. Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 30.10.2014 Sisukord 1.PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD................................................................. 3 2.ÜLDNÕUDED..................................................................................................... 3 3. ENNE TÖÖD..................................................................................................... 4 4.TÖÖ AJAL.......................................................................................................... 5 5. PÄRAST TÖÖD.................................................................................................. 7 6. ERGONOOMIA..................................................................................................... 7 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKA...
KOKKU: 127,725.00 € Omahinna käive 59,821.50 € Veebruar Märts Aprill 302 241.6 271.8 256.2 143.35 137.25 202.28 54.46 116.7 256.2 137.25 137.25 305 152.5 274.5 294 147 157.5 205.2 152 171 268.8 172.8 144 286.7 137.25 143.35 262.4 156.8 144 340 188 172 344
Ehitusettevõtete ehitustööd (jooksevhindades; mln eur) 365 4.1. [3] 3617 2380 1902 2408 3031 3263 3110 3105 2953 7 458, 237, 205, 233, 250, 292, 397, 464, 4.2. Valminud eluruumide kasulik pind (tuh m2) 4 305 8 9 4 4 4 4 5 539 797, 425, 326, 473, 607, 626, 661, 803, 4.3. Valminud mitteeluhoonete kasulik pind (tuh m2) 1005 8 4 3 6 5 529 7 6 6 5 Tarbimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
