Seade 105 860 Materjaalne põhivara kokku 565 643 Immateriaalne põhivara Patent 39 333 Immateriaalne põhivara kokku 39 333 Põhivara kokku 604 976 AKTIVA KOKKU 1 050 305 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused Lühiajaline laen 35 000 Võlad tarnijatele 3 400 Maksuvõlad 110 340 Palgavõlad 12 699 Muud lühiajalised võlad 1 000 Kapitali rendi lühiajaline kohustus 15 090
75 000 1. 87 000 4. 200 000 Käive 75 000 87 000 Käive 200 000 0 Lõppsaldo 33 000 Lõppsaldo 520 000 Arvelduskonto Kreeditoride konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 375 000 Algsaldo 305 000 3. 115 000 3. 115 000 4. 200 000 Käive 115 000 0 5. 60 000 Lõppsaldo 190 000 Käive 375 000 Lõppsaldo 0 Aktsiakapitali konto
Kreeka Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia ja Egeuse mere ääres. Pindala 131 940 km2 Rahvaarv 11 305 118 Naabriteks Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Pealinn Ateena. Probleemid Kreeka suur majanduskriis. Eelarve defitsiit oli aastal 2009 juba 12,7%. Suured võlad ohustavad Kreeka, Euroopa Liidust välja kukkumist. Tänu võlgadele on rahva usaldus riigi vastu väga madal. Majandus Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. Tööjõulisi inimesi 2007. aasta seisuga 7 miljonit, ehk 61,4 % rahvaarvust. Umbes 2% rahvast elab alla vaesuse piiri. Väga arenenud riik, 22
Third level 155-180 Fourth level 180-205 Fifth level 205-230 230-255 255-280 280-305 305 + Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ohumärgid Verejooks Seedetegevuse muutused Uus või muutunud sünnimärk Neelamisraskused Köha Häälekähedus Probleemid urineerimisel Nahaalused muhud Pikaajaline palavik Kõhnumine Mitteparanevad haavad Kuidas saab vähist hoiduda ? www.toitumine
aasta kv mk ve eh kokku 2000 23 9 32 2002 22 11 17 41 91 2003 21 21 25 33 100 2008 18 32 32 82 kokku 61 32 97 115 305 Tunnus ei lähene normaaljaotusele (vt. Tabel 16). 6 Matemaatika test Tunnus testi punktide väärtused muutusid vahemiku 1 kuni 15. Keskmine näitab, et testi eest on saadud keskmiselt 8,29 punkti. Mood on 6, mis tähendab, et kõige rohkem oli teste, kus saadi kuus punkti (vt. Joonis 4). Joonis 4. Sagedusjaotus tunnusele test. Kuuese punktisummaga teste oli 12,14 %. Mediaaniks on 8 ja kuna testi eest saadud
Avaliku sektori kulutused G = 16 Maksud T = 15 Leida: a) Tasakaalutulu Y = C + I+G =100 + 0,6 (Y-15) + 9 +16; Y = 116/0,4 = 290 b) Tarbimiskulutused C = 100 + 0,6* (290-15) = 265 c) Sääst S = 290 15 265 = 10 Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 4 Kontrolltest 111.2 d) Oletame, et täishõive taseme kogutulu on 305. Kui palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma, et majandus saavutaks kogutulu täishõive taseme? 305 = 100 +0,6 (305 15) + 9 + G G = 22 G = 22-16 =6
Jüri Parijõgi ,, Jutte " TERASPOISS Jaani isikututvustus Ayur Kala 7.klass Tartu Erakool Jaan oli väga tundeline .(lk 227,228) Jaanile ei meeldinud ka see kui keegi teda puutub peale oma ema ja üliõpilase (lk 230) Jaan oli väga töökas ja visa. (lk 237,238) Jaan oli otsusekindel.(lk 39, 240, 241) Jaan oli heatahtlik (lk 244, 245) Jaanile ei meeldinud kui talle midagi ette heideti.(lk 249, 250) Jaan oli julge. (lk 250, 254, 256257, 259, 260, 268, 271, 273 276, 277,282 283, 287, 307, 308.) Jaan oli trotslik'(250, 272273, 277, 287 288, 307 308. ) Jaan oli iseseisev (lk 285) Jaan oli põlgav valetavate ja ebaausate inimeste vastu. (lk 303 305) Jaan oli vaimukas (lk 296) Jaan oli portlik (lk 314 319) Jaan...
Ka teistes soodsa kliimaga Vahemeremaades on viigipuu viljelemine levinud. Kuivatamisel saavad viigid lame-ümmarguse kuju, hallikatäpilise pruunika värvi ja meetaolise maitse. Viljamahla kontsentreerumise tulemusena kristalliseerub suhkur viigi kestale ja moodustab sellele konserveeriva ümbrise. Kuivatatud viigimarjad sisaldavad 57-77% suhkruid, kuni 6% pektiini, kuni 5,7% valke ja umbes 1% rasva. Energeetiline väärtus: 100 g - 305 kcal/1,275 kJ. Kuivatatud viike töödeldakse ,enne müügilelaskmist, kahjurputukate hävitamiseks, gaasitamise või aurutamise teel. Mineraalainetest leidub kuivatatud viigimarjades eelkõige kaltsiumi-, kaaliumi-, magneesiumi-, fosfori- ja rauasooli s.t. vereloomeks tähtsaid elemente FÜÜSAL Füüsalise liike tuntakse üle 70. Kesk- ja Lõuna-Euroopas kasvab looduslikult harilik füüsalis. Kultuuritaimena kasvatatakse põhiliselt kahte liiki - mehhiko füüsalis [Physalis ixocarpa Brot
· Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule, milles palus aktsiaselts T-lt välja mõista 305 110 kr, hiljem suurendas nõuet 457 665 kroonini. · Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata · Kostja hagi hageja vastu 3. juuni 2004.a, milles hagejalt välja mõista 213 737 kr ja 92 senti. · Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. · Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2005. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 418 395 kr ja hagejalt kostja kasuks 80 775 kr.
Area 83 858 km2 Language German, Croatian, Hungarian, Slovene Capital is Vienna Location Located in heart of Europe Czech Republic and Germany (North) Italy and Slovenia (South) Slovakia and Hungary (East) Switzerland (West) Transport Round trip Airplane (600 EUR) Bus ( 400 EUR ) Car ( 200 EUR ) Accommodation in Vienna Hotel Beim Theresianum 3*** (100EUR) Hotel Mercure Imlauer Nestroy 4****(200EUR) Vienna Grand Hotel 5***** (One day 305 EUR) Weather Variable Snow in the Alps Sunny in Vienna o January 5 o July 30 Activities Skiing Snowboarding Coneing Trip in Alps IceSkating Places Cities (Salzburg) Museums Abbeys Waterfalls Parks Mountains Alps Beautiful rivers Necessary equipment Winter clothes Summer clothes Skies Snowboard Bicycle Party clothes Sights Vienna Salzburg Alps Food Soup Fish Potatoes Meat Opinion
BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL Äriühingu ärinimi Miinimumkapitali Vastutus oma Juhtimine nõue kohustuste eest Füüsilisest isikust Määratlemata Kogu oma varaga Ainuisikuline ettevõtja §78 Täisühing Määratakse Solidaarselt kogu Lihtsustatud ühingulepingus §82 oma ...
muutumatult verest piima. Piima eritumist reguleerib neurohormonaalne süsteem, milles juhiks on närvisüsteem, mis reguleerib oksütotsiini ja adrenaliini abil piima väljutamist udarast (Kiiman, 2011). 1.3 Piimajõudlus Lehmade piimajõudlust ei hinnata ainult saadud piima koguse järgi, lisaks määratakse iga lehma piimast rasva- ja valgusisaldus. Nende alusel saab välja arvutada valgu- ja rasvatoodangu kilogrammides kogu aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Lisaks tuuakse veel välja rasva- ja valgutoodangute summa (JKK, 2013a). Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t piimatoodang - 7000 kg, rasvaprotsent - 4.0%, piima rasvatoodang - 280 kg, valguprotsent - 3.0%, valgutoodang 210 kg, V+R - 490 kg. Lisaks võetakse proove suhkru, karbamiidi ja somaatiliste rakkude sisalduse kohta. (PIKK, 2014a) 4 2. Lehmade sigimine
869 Telekas 350W 495 1. KORRUS KOKKU (): 449 514 699 51 14,99 KORRUS: HIND (): 1. 14940,98 54 2. 12 569 119 KOKKU: 27 510 897 499 3 169 219 792 164 694 119 305 98 73 73 149 389 195 1 499 14940,98 HIND (): 2 106 499 213 219 3 500 1 388 499 288 688 3 169 12 569
2000 a. 2012 a. KÜLAD KOKKU Mehed Naised KOKKU Mehed Naised Haabsaare küla 43 21 22 19 11 8 Jõeperä küla 38 19 19 35 18 17 Kaika küla 50 21 29 39 19 20 Koobassaare küla 28 15 13 18 10 8 Lüllemäe küla 305 129 169 253 117 136 Mähkli küla 13 7 6 18 13 5 Rebasemõisa küla 41 19 22 48 24 24 Ähijärve küla 37 18 19 30 13 17 4 Kolski küla 1 1 - 1 1 - Kasutatud allikad Internetiallikad Küsitlused
kujuga. Varjatud esituled ei olnud enam kindlad, nüüd oli see vabatahtlik. Kapotile paigaldati ventilaator otse õhu puhatsamiseks. Kui juht tahtis puhast õhku otse karburaatorisse, siis vajutas ta vaakumnuppu ja klapid läksid lahti. 1972 aastal olid veel 440 Magnum mootorid olemas, aga uute seaduste järgi pidi neto hobujõudude asemel kastutama bruto hobujõude. See tähendas seda, et maksimum hobujõud võisid olla 305, kõik mis on üle 305 on neto, alla 305 bruto. 1973 aasta chargerid said uue vertikaalse restiga tagatuled ja uued õhuavad ( enam ei ole ka peidetud esitulesid). SE mudelitel oli uus katus, mis oli kolmekordse avaga aken. 1973 aasta chargerid ja kõik Chryslerid olid varustatud 5 mph kaitserauaga ees ja taga. 1974 aasta väheolulisemad muudatused sisalduvad uues värvivalikus, välimistes keremuudatustes ja mootorite valikus. Rõhk nendel aastatel pöördus lukuse asemel jõudlusele.
Jrk. paur, y= t, °C T, K x = 1/T x·y x2 nr mmHg logpaur 1 26,5 299,65 105 2,021 0,0033 0,0067 1,1137E-05 2 42,5 315,65 205 2,312 0,0032 0,0073 1,0037E-05 3 53 326,15 305 2,484 0,0031 0,0076 9,4008E-06 4 61 334,15 405 2,607 0,0030 0,0078 8,9561E-06 5 67,5 340,65 505 2,703 0,0029 0,0079 8,6175E-06 6 73 346,15 605 2,782 0,0029 0,0080 8,3459E-06 7 77,5 350,65 705 2,848 0,0029 0,0081 8,1330E-06
Video, küsimused https://www.youtube.com/watch?v=3x97DZCj9 _Q 1. Mis aastal asutati Hortus Musicus? 2. Millise ürituse kunstiline juht on Mustonen? Kasutatud kirjandus ● Vaimult vaba Andres Mustonen, Postimees, 22. mai 2011 ● Andres Mustonen - surematult armastades..., Kroonika, 20. jaanuar 2012. ● MustonenFest, Eesti muusikafestivalid, vaadatud 34. jaanuar 2017 ● Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 305. ● Eesti muusika biograafiline leksikon. 1. köide: A–M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk. 511. ● http://www.music.lv/upload/pages/23/Andres_Mustonen.jpg ● https://maximreider.files.wordpress.com/2011/03/mustonen.jpg ● http://kultuur.info/site_media/uploads/archive/c/concert-by-earl/hortus-musicus_1_1__scaled.jpg ● http://www.erfestival.org/2014/sites/default/files/downloads/artisti/Mustonen%20Andres%20(Foto%20ERR).jpg ● http://www.concert
3 164 2009 114 1 MA 277.5 12.6 11.9 164 2009 117 1 MA 280.5 9.8 25.3 164 2009 136 1 MA 282 2.9 13.7 164 2009 128 1 MA 286.5 7.2 14.2 164 2009 119 1 MA 290 11.6 7.9 164 2009 121 1 MA 292 12.9 18.9 164 2009 131 1 MA 293 6.4 7.2 164 2009 120 1 MA 294.5 11.4 9.3 164 2009 122 1 MA 299 12.9 19.7 164 2009 134 1 MA 302 4.6 9.2 164 2009 123 1 MA 305 14.2 12.7 164 2009 127 1 MA 305 9.2 12.3 164 2009 133 1 MA 305 5.4 15.8 164 2009 135 1 MA 306.5 3.4 7.9 164 2009 125 1 MA 309 11.4 6.5 164 2009 126 1 MA 311 13.1 6.6 164 2009 141 1 MA 313 10.8 14.9 164 2009 142 1 MA 317.5 11.4 8.7 164 2009 144 1 MA 319 14.6 11.5 164 2009 137 1 MA 322.5 8.2 16.4 164 2009 145 1 MA 326.5 12.7 8
vastavalt etteantud sammule. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul (kraan avatud). Katseandmed Atmosfäärirõhk Patm= 770 mm Hg Keemistem h, paur, Katse nr. peratuur T, K 1/ T ln paur mm Hg mm Hg t, °C 1. 32 0C 305 K 0,00328 635 mmHg 135 mmHg 4,9053 2. 45,5 0C 318,5 K 0,00314 538 mmHg 232 mmHg 5,4467 3. 55 0C 328 K 0,00305 443 mmHg 327 mmHg 5,7900 4. 62,5 0C 335,5 K 0,00298 342 mmHg 428 mmHg 6,0591 5. 68,5 0C 341,5 K 0,00293 243 mmHg 527 mmHg 6,2672 6
· Rootsi · Norra · Island (Reykjaviki lj) · Linnulennult 2400 km · Kogu reis 6 päeva Riigi geograafiline asend · Loode Euroopas · 65N 18W · Idast Norra · Lõunast Iirimaa ja Suurbritannia · Läänest ja põhjast Gröönimaa (Taani) Riigi iseloomustus · Pealinn: Reykjavik · Pindala: 103 000km2 · Riigikord: Unitaarne vabariik · Keel: Islandi keel · Religioon: 84% on luterlased Rahvastik · Rahvaarv: 305 300 (2006) · Rahvaarvu poolest väikeriik · Rahvastiku tihedus: 3 in/km2 · Linnades 92% rahvastikust · Rahvastik kasvab ja vananeb Loodus · Loodusvöönd: tundra · Pinnamood: mägine · Meri Islandi ümber ei jäätu · Kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel · Suved lühikesed ja jahedad · Talv suhteliselt pehme Islandi majandus · Kõrgelt arenenud majandusega riik · Elektrit toodetakse 8miljontit kWh aastas
· Palju närilisi ja putukaid. · Talvel on Island tühi ja eluta. · Osad loomad elavad talve üle lume all. · Paljud loomad on taimetoidulised. Polaarrebane Jääkaru Vaalad Tiirud Inimtegevus · Inimesed tegelevad Islandil peamiselt kalandusega, sest kalandus on Islandil tähtis majandusharu. · Paljud on spetsaliseerunud looma- ja karjakasvatamisele. · Veel tegeletakse küttimisega. · Teede ehitust raskendab igikelts. Huvitavaid fakte · Islandil elab 305 300 inimest (2006) · Käibel on Islandi kroon (ISK) · Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks, mis omakorda on jaotatud 23 maakonnaks · Praeguseaja ohtlikum vulkaan Islandil on Laki · Islandi saar koosneb 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Island · http://www.google.ee/ · http://www.annaabi.com/ · http://en.wikipedia.org/wiki/Island
Kolmas tase Neljas tase Kuulub Euroopa Liitu Viies tase Kasutusel euro Rahvaarv ja selle muutus Rahvaarv 12000000 1900.a u 6 900 000 10000000 1950.a u 9 200 000 2000.a u 10 000 000 8000000 2011.a 10 760 305 6000000 4000000 2000000 0 1900.a 1950.a 2000.a 2011.a Ränne ehk migratsioon Loomulik juurdekasv ehk iive Sündimuskordaja 10,12 Rännatakse põhiliselt: Suremuskordaja 10,74 Põhja- ja Lõuna- Iive -0,62 Ameerika Ühe väikseima sündimusega riik 2011
New york New york City New York is the most populous city in the United States. New York exerts a powerful influence over global commerce, finance, media, culture, art, fashion, research, education, and entertainment. Introduction The city's 2009 estimated population approached 8.4 million Land area of 305 square miles (790 km) Currency- US dollar Language English Website www.nyc.gov Climate New York City has a humid subtropical climate The average temperature in January, the area's coldest month, is 32.1 °F (0.1 °C). However temperatures in winter could for a few days be as low as 10 °F (-12 °C) and as high as 50 °F (10 °C). November, December Weather: Expect highs in the 40-50 range in
Kirjasõna kasutati peamiselt usulistel talitustel, et üles märkida oraaklite ennustusi. I aastatuhande alguses algab Hiinas Zhou dünastia valitsemisaeg, mis paneb aluse klassikalisele hiina kultuurile. Zhou kroonikud panid kokku ,,Ajalooraamatu", mis koosneb riigi tähtsamatest sündmustest ja legendidest. Üleskirjutusi kutsuti shu´ks, mis tähendab kirja või raamatut. Üles märgiti ka suuline rahvaluule, nii sündis ,,Laulude raamat", mis sisaldab 305 laulu: rahvalaulud, ülistuslaulud, hümnid. Hiina kirjanduse mõjukaim autor on Kong Fuzi khung fu tsõ ehk Õpetaja Kong (eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius), kes elab aastail 551479 eKr ja oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Tema õpetus, mida nimetatakse konfutsianismiks, on läbi ajaloo olnud väga mõjukas Hiinas ja selle naabermaadel ning omab suurt mõju ka tänapäeval, eriti Taiwanil. Kong Fuzi oli rändõpetlane
rand 11 82 29,4 I 82 29,4 + 6,88 1,3 121 42 42 33,7 0,017 -0,023 32,4 305 3,1 IV 54 56,9 55,63 + - + 31,97 31,95 45,54 1,3 1 251 251 36,0 0,024 -0,033 34,7 16 39,0 I 16 39,0 79,03 + + + 75,74
VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutab Rooma riik Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas löödi ülemvõimu sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere kujunemine lääneosa tugevaimaks ...
Loodus Rahvastik Majandus Ø Eksport Ø Import Haldusjaotus Kliima Faktid Asukoht Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18 Teenindus; 0,79 Tööjõu jaotumine sektoritesse (2005)
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabar...
..................6 Itaalia kaart..............................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................7 3 Riigi üldiseloomustus Itaalia asukoht Euroopas maailmas Itaalia lipp Itaalia vapp Üldandmed Pindala 301 276 km2 Rahvaarv 59 305 600 Pealinn Rooma Pealinna elanike arv 2 561 200, eeslinnadega 3 695 500 el. Keel itaalia keel Rahaühik euro (EUR) Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja
4) Piimatoodangut mõjutavad ka söötmine, pidamistingimused. 5) Poegimisvahemik. PIIMAJÕUDLUSE ANDMED ON VAJALIKUD: 1) Tõuaretuseks 2) Looma tervise hindamiseks 3) Piimatoodangu tasuvuse hindamiseks 4) Teaduslikuks uurimistööks PIIMAJÕUDLUSE HINDAMISEL VÕETAKSE ALUSEKS JÄRGMISED PERIOODID: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva piimatoodang, et saada inffi pulli tütarde piimajõudluste kohta 2) 305 või lühemalt lõppenud laktatsiooniperioodi piimajõudlus 3) Tegeliku laktatsiooniperioodi piimatoodang 4) Kontrollaasta toodang (365 päeva) 5) Eluaja toodang Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang – 7000 kg, rasva % – 4.0, piima rasvatoodang – 280 kg, valgu % – 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa – 490 kg PIIMAVEISTE JÕUDLUSKONTROLL:
161 km Thessalonki`st edelas peatee ääres. Need oleksid nagu kivistunud hiiglastest valvurid. Pärimuse järgi olid need mäeahelikud omavahel ühendatud vähemalt paartuhat aastat enne Kristust kuni tugeva maavärina tagajärjel mäeahelik lõhenes ja seal asunud järve vesi voolas välja. Nii moodustusid need kõrguvad kivihiiglased, mille välimuski viitab sellele nagu oleks neid järvevesi tõepoolest sajandeid lihvinud ja töödelnud. Kaljude tipud ulatuvad oru põhjast umbes 305 m kõrgusele, kõrgeim neist on 549 m. Sammaste küljed võivad olla järsud, vahel isegi vertikaalsed, siledad või isegi mõhnalised. Kitsad ümarad eendid ning vertikaalsed uurded ja praod annavad tunnistust nende võimsate paljandite tekkeloost. Kaljud on horisontaalsed liivakivi ja konglomeraatide settinud kihid, mis algselt katsid suuri alasid. Erinevad kihid on ilmastikule ja erosioonile erinevalt vastu pidanud, moodustades eendeid ja lõhesid . Kokkusurutusest
Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 493 oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Mercurius - Mercurius on vanarooma kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Ptolemaios - umbes 83161 oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Plautus - umbes 244 eKr Sarsina (Umbria maakond Itaalias) - 184 eKr Roomaoli Vana- Rooma komöödiakirjanik. Hieronymos - on Rooma Katoliku Kiriku poolt tunnustatud kanoniseeritud pühak.
23 28 28,00 32979,60 10,4036444675 301 22 29 28,00 31683,10 10,3635386947 302 21 30 28,00 30224,60 10,3164114413 303 3 31 28,30 27469,50 10,2208315772 304 20 31 28,00 28766,00 10,2669494132 304 19 32 28,30 27145,40 10,2089628819 305 18 34 28,60 25605,80 10,1505741673 307 4 35 28,90 23093,80 10,0473194622 308 17 35 28,60 23904,20 10,0818094547 308 16 37 28,60 22202,50 10,0079601741 310 5 38 29,20 19690,50 9,8878915649 311 15 39 28,90 20419,80 9,9242602974 312
toimus sisside peamine varustamine. Ei osatud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon.Looduslikud tingimused olid väga rasked. USAl puudusid suuremad liitlased. Sõjatüdimus ja protestid kodumaal Protestid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaotused USA: 47 000 56 000 hukkunut ja 305 000 haavatut. LõunaVietnam: 250 000 hukkunut 600 000 haavatut. LõunaKorea: 4500 hukkunut 17 000 haavatut. Austraalia: 500 langenut 3000 haavatut. PõhjaVietnam: 900 000 hukkunut 2 miljonit haavatut. Hiina RV: 1100 langenut ja 4200 haavatut. NSV Liit: hukkus 13 sõjalist nõuandjat. Tsiviilisikud: täpselt ei tea keegi, umbes 45 miljonit kohalikku. USA Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
SOOME · Soome lipp · Soome vapp Riigihümn Maamme (Vårt land) Pealinn Helsingi Pindala 338 419,13 km² Riigikeel (ed) soome ja rootsi Rahvaarv 5 304 800 (2008) Rahvastiku tihedus 17,4 in/km² · Soome Vabariik Riigikord vabariik President Tarja Halonen Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd IdaEuroopa aeg ROKi kood FIN Telefonikood 358 · Soome kaart Soome · Soome Vabariik paikneb Rootsi ja Venemaa vahel. · Soome on üks Põhjamaadest. · Ahvenamaa saared kuuluvad Soome koos...
Lääne-Rooma riigi languse ja valitseva tsivilisatsiooni sünni eelmänguks oli Rooma rahu lagunemine. Seen tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast (27. a eKr – 14. a pKr) kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. 3. saj pKr oli riik kasvanud liiga suureks, tekkisid majandusraskused ja kodusõjad. Otsustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist Caracalla määrus 212. aastast. See andis kõigile Rooma impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õiguseid. See pidi tõstma maksulaekumisi ja leevendama üha süvenevaid majandusraskusi. Samas vähenesid kodanike õigused ja kodakondsuse mõiste kaotas sisulise tähtsuse. Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Diocletianuse valitsemisaeg aastatel 284-305 tõi ajutise stabilisatsiooni, mis ei suutnud aga senist elukorraldust enam päästa. Alates umbes aastast 300 pKr hakkasid keisririigi rahvastikku laastama katk ja nälg, samas kui kaubandust ja riigi rik...
1968 Moore ja Noyce teevad Inteli 1625 Schickard 1969 AMD 1640 Blaise Pascal-aritmeetiline masin 1970 esimene mikroprotsessor ->Intel 4004, esimene SQL andmebaas 1646-1716 Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas 1971 ARPANET ->interneti eelkäija, PASCAL, Kenback-1 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, 1972 Inteli 8008, 5 ¼ Disketid, esimene e-mail, SMALLTALK, PROLOG, esimene 1800 Perfokaardid, Jacquard, ...
0047885807 4350 365 5.90 0.0047885807 4350 365 5.90 0.00477788 4350 365 5.90 0.00477788 4350 365 5.90 0.00477788 4350 365 5.90 0.00477788 4350 365 5.90 0.00477788 4350 365 5.90 0.00477788 4350 365 5.90 0.0047250857 4360 355 5.87 0.0047341658 4365 350 5.86 0.0047136551 4375 340 5.83 0.0047252471 4380 335 5.81 0.0047065992 4385 330 5.80 0.0046888084 4395 320 5.77 0.0047039951 4400 315 5.75 0.0046880534 4410 305 5.72 0.0047059632 4415 300 5.70 0.0046918918 4420 295 5.69 0.0046786533 4425 290 5.67 0.0046662418 4435 280 5.63 0.0046891884 4435 280 5.63 0.0046438822 4445 270 5.60 0.0046690463 4450 265 5.58 0.0046602253 4455 260 5.56 0.0046522385 4460 255 5.54 0.0046450886 4465 250 5.52 0.0046387792 4470 245 5.50 0.0046333159 4475 240 5.48 0.0046287054 4480 235 5.46 0.0046249563 4485 230 5.44 0.0046220788 4485 230 5
5-9 596 6,68% 306 6,94% 290 6,43% 10,14 596 6,68% 306 6,94% 290 6,43% 15-19 514 5,76% 264 5,98% 250 5,54% 20-24 516 5,78% 263 5,96% 253 5,61% 25-29 584 6,54% 297 6,73% 287 6,36% 30-34 623 6,98% 317 7,18% 305 6,76% 35-39 642 7,19% 329 7,46% 313 6,94% 40-44 584 6,54% 298 6,75% 287 6,36% 45-49 585 6,56% 296 6,71% 288 6,38% 50-54 633 7,09% 319 7,23% 314 6,96% 55-59 609 6,82% 308 6,98% 301 6,67% 60-64 450 5,04% 224 5,08% 226 5,01%
NORRA 1) Riigi rahvaarv, kas on arenenud riik või arengumaa. 1.01.2011 seisuga on Norra Kuningriigi rahvaarv 4 920 305 . Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal Türgit arvestamata . Norra on arenenud maa. 2) Rahvastiku tihedus ja paiknemine; põhjendus, miks selline. Rahvastikutihedus on 14,82 in/km².Rahvastik ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt..Asulate all on 0,7% pindalast. Suur osa rahvastikust paikneb riigi lõunaosas ehk pealinnas Oslos ja selle ümbruses, kuna esiteks on inimestel lihtsam tööd leida , teiseks on Põhja-
Location: At the entrance of the harbor of the Mediterranean island of Rhodes in Greece Throughout most of its history, ancient Greece was comprised of city-states which had limited power beyond their boundary. On the small island of Rhodes were three of these: Ialysos, Kamiros, and Lindos. In 408 BC, the cities united to form one territory, with a unified capital, Rhodes. The city thrived commercially and had strong economic ties with their main ally, Ptolemy I Soter of Egypt. In 305 BC, the Antigonids of Macedonia who were also rivals of the Ptolemies, besieged Rhodes in an attempt to break the Rhodo-Egyptian alliance. They could never penetrate the city. When a peace agreement was reached in 304 BC, the Antagonids lifted the siege, leaving a wealth of military equipment behind. The Rhodians decided to express their pride by building a triumphal statue of their favourite god, Helios. The task was assigned to the sculptor Chares of Lindos, a pupil of Lysippos
5 411 405 5 427 459 5 447 084 5 475 791 5 511 451 5 534 738 5 560 628 5 580 516 82 500 849 82 437 995 82 314 906 82 217 837 82 002 356 81 802 257 81 751 602 81 843 743 1 347 510 1 344 684 1 342 409 1 340 935 1 340 415 1 340 127 1 340 194 1 339 662 4 111 672 4 208 156 4 312 526 4 401 335 4 450 030 4 467 854 4 570 727 4 582 769 11 082 751 11 125 179 11 171 740 11 213 785 11 260 402 11 305 118 11 309 885 11 290 067 43 038 035 43 758 250 44 474 631 45 283 259 45 828 172 45 989 016 46 152 926 46 196 276 62 772 870 63 229 635 63 645 065 64 007 193 64 350 226 64 658 856 64 994 907 65 327 724 4 443 901 4 442 884 4 441 238 4 436 401 4 435 056 4 425 747 4 412 137 4 398 150 58 462 375 58 751 711 59 131 287 59 619 290 60 045 068 60 340 328 60 626 442 60 820 696
1969 oli seal üle poole miljoni mehe. USA ajaloos suuruselt kolmas sõda. 1972 hakkas tunduma, et Vietnamis peab midagi muutma, augustis lahkusid viimased USA sõdurid. Algab periood mida nim. Vietnamiseerimiseks. Kogu raskus jäi Lõuna- Vietnamile. 27. jaanuar 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping ja Vietnam jäi endiselt kaheks. Tegelikult jätkus kodusõda. Sõda lõppes alles 1976. Ameeriklaste jaoks kestis see sõda 25 aastat. Ohvrid : USA - 47 000 sõdurit, kannatanuid 305 000; Põhja-Vietnam - langenuid miljon, haavata saanuid u. 2 miljonit; Lõuna- Vietnam - langenuid 250 000, haavatuid 600 000. Sõda vältas kolme presidendi ajal - sõda alustas Johnson, siis oli Kennedy ja lõpetas Nixon.
• Kaalikas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel. • Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet) • Punapeet ehk söögipeet on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim. • Punapeeti kultiveeritakse eelkõige tema toitva juurika pärast, kuid toiduks võib tarvitada ka peedilehti (salati- või supimaterjalina). Samuti võib punapeedi juurikat kasutada punase toiduvärvi saamiseks. Peet • Toitumisalased faktid
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM SOOME Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Käroli Linder Soome SISUKORD sissejuhatus................................................................3 Soome........................................................................4 kliima.........................................................................4 ajalugu.......................................................................5 majandus....................................................................6 sport,kirjandus ja muusika.........................................6 usk..............................................................................7 Soome sümboolika.....................................................7 kasutatud kirjandus..........................................
4.1.2 EPS 120 Tabel 4.2 Katseke Katseke Katseke ha Katseke ha maht ha mass mõõtme Tihedus o [kg/m3] ha nr [cm3] [g] d [mm] a b h SS 1002 1202 47,9 57691 1396 24,1 4P 150 298 51 2279,7 51,58 22,6 5P 150 305 51 2333,3 52,02 22,3 6P 150 300 51 2295 52,47 22,9 1V 199 199 50,7 2007,8 48,66 24,2 2V 199 200 51,2 2037,8 46,03 22,6 3V 200 199 50,6 2013,9 46,41 23 1S 50,57 50,93 50,97 130,3 2,97 22,8
Lõuna-Vietnami sõjaväelaste evakueerimine Saigonist. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975 Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pärast ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kahe aasta vältel kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühendatud Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimul istusid kommunistid. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Kaotused ja tagajärjed Vietnami sõjas sai surma 58 230 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. Kommunistid tapsid ajaloolasest genotsiidiuurija Rudolf Rummeli andmeil 1 miljon 670 000 inimest Lõuna-Vietnami ja USA kaitseaktsoonide ohriks langes 90 000 inimest. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök külma sõja jooksul: kommunistid tulid lisaks Lõuna-Vietnamile võimule ka Laoses ja Kambodzas. NSV Liidu ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas
SUUR RAHVASTERÄNDAMINE JA SELLE TAGAJÄRJED EUROOPA ÜHISKONDLIK- POLIITILISTE SUHETE KUJUNEMISEL VARA- KESKAJAL. Sajandite pikkune kriisi- ja muutuseajastu juhatas sisse Rooma rahu lagunemine. Rooma rahu kujutas endast institutsioonide kogumit, mis tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustose valitsemise ajast kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonide elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumi kriisile. Saatuslikuks ühiskonnale said impeeriumi piiridelt lähtuvad välismõjutused, milles mängisid keskset osa Roomaga kokkupuutuvad barbarid, kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Kaitsepiiriks roomlaste ja barbarite vahel oli Rooma Vall. Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist 212. aastast, mis tagas kõigile va...
1 6,2 180 315 Soo 2 7,0 195 790 Võsa 3 6,8 330 790 L. rohumaa 4 6,0 345 355 Võsa 5 7,4 520 380 L. rohumaa 6 9,6 520 795 Mets 7 4,9 750 830 Mets 8 7,1 880 640 Põld 9 7,8 870 430 Põld 10 7,0 720 305 Põld S=69,8ha I variant Talu raskuskeseme arvutamine kõikide kõlvikute järgi. Tabel 3.2. Raskuskeseme arvutamine kõikide kõlvikute järgi. Kõlvik nr S*X S*Y 1 1116 1953 2 1365 5530 3 2244 5372 4 2070 2130 5 3848 2812 6 4992 7632 7 3675 4067 8 6248 4544 9 6786 3354 10 5040 2135 X1=535,6 X2=566,3
Firma on lubanud ministrile, et likvideerib probleemid võimalikult kiiresti. 2008/09. õppeaasta kõrghariduse esimesele astmele vastuvõetud vastsetest gümnaasiu- milõpetajatest (7715 õppurit) jätkas 73% õpinguid ülikoolides ja 24% rakenduskõrgkoolides. Kui paljud Eesti üliõpilased välismaal õpivad? Ühte konkreetset numbrit ei saa öelda, sest seda statistikat kokku ei koguta. Näiteks Erasmus programmiga läks 2003/2004 õppeaastal välismaale 305 tudengit. 2008/2009 õa oli see arv 551 + 208 praktikanti ning 2009/2010 õa 728 õppijat ning 194 praktikanti. Tihtipeale ei tea noored veel kõrgkooli jõudnuna, kas valitud eriala on kõige südamelähedasem ja kas sellele erialale soovitakse tööle minna. Seda arvestavad ka väliskõrgkoolid, kes tavaliselt esmakursuslasi vahetustudengiteks ei võta. Stipendiume ja programme on rohkem vanemate kursuste tudengitele.Õppimine välismaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
