haustoreid - jätkeid, mis tungivad vetikarakkudesse. Nii hangib seen taimerakkudest kergesti toitaineid. 3. Seened samblike koostises toodavad erilisi aineid 8 · Samblikes on enamasti üherakulised rohevetikad või sinikud. 9 · Samblikud on väga aeglase eluviisiga. Samblikud kasvavad keskmiselt 1mm - 2 cm aastas. Seevastu on samblikud väga pikaealised. · Nad võivad elada 300 aastat ning jahedates paikades isegi kuni 3000 aastat. Et taluda kõiki keskkonnatingimusi oma pika elu jooksul, on samblikud väga kuiva- ning külmataluvad. 10 · Samblikud on tundlikud väliskeskkonna saastatusele, siis on võimalik neid kasutada keskkonna puhtuse määramisel. Tänan!
LEIN Jüri Gümnaasium 10. r Martha Rattus Mis on lein? Kaotusele järgnev reaktsioon Leina põhjustajad Lähedase või lemmiklooma surm Lahutus Töövahetus või kaotus Elukohavahetus Haigus Mõni muu plaanide muutus Statistika Ühendkuningriigis kaotab vanema 53 last päevas 24 000 last aastas Iga 22 minuti järel 3000 noort õnnetuses/haiguse tagajärjel 17 vastsündinut päevas 6000 perekonda mõjutab enesetapp Leina faasid Eitamine Viha Kauplemine Masendus Leppimine Laste ja noorte lein Mõistavad surma täiskasvanutest erinevalt ning leinavad omamoodi Surmajuhtum võib põhjustada väga ägedaid reageeringuid Laste ja noorte lein Ängistus Elavad mälestused Unehäired Masendus ja igatsus Süümepiinad, enesesüüdistused, häbi Raskused koolitöös Füüsilised vaevused Laste ja noorte lein Poisid ja tüdrukud leinavad erinevalt Peaaegu kõigil tüdrukutel on sõber, kel...
MAJAVALITSUSED MIS OLI MAJAVALITSUS? iiklik isemajandamise põhimõttel töötav organisatsioon rganiseeriti · Igale majale elamispinnaga üle 3000 m2 või elanikkonnaga üle 500 inimese · 35 majast koosnevale, territoriaalselt naabruses asetsevate majade grupile (20003000 m2) · 1015 majast koosnevate väikeste majade grupile (1500 kuni 2500 m2) MAJAVALITSUSE PÕHIÜLESANDED ema valitsemisel oleva riikliku elamufondi kõigekülgne säilitamine · Majavalduste õige majandamine · Hoonete ja eluruumide plaanipärase, profülaktilise ja kapitaalremondi teostamine
Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe jutustus reisikiri) Ptahhotepi elutarkus* - kuidas seltskonnas käituda, Religioon 4000ndal - riigi ühendamine toimus 3000 e.m.a. Menes liigendas Egiptuse, ennem koosnes Egiptus maakondadest (Nomos), neid valitsesid Nomarhid. Herodotose lood Nomostes oli igaühel oma kohalik kaitsejumalus, nad olid zooantropomorfsed osaliselt inimese/looma välimusega. Suurem osa Egiptuse jumalaid oli looma pea ja inimese kehaga. Tootem mütoloogiline esivanem Elephantines austati oinakuju Denderas lehmapeaga jumalusi Oli piirkondi kus jumaldati saakalikujulisi, iibise, krokodilli või paaviani kujulisi jumalusi.
+ Asennukset, muutostyöt yms. 0,00 € + Muut investoinnit 0,00 € = INVESTOINNIT YHTEENSÄ 180,00 € 11.2 Käyttöpääoma Pääoman tarve yhteensä (Investoinnit ja käyttöpääoma yhteensä €) 3000.- 11.3 Rahan lähteet (mistä tarvittava rahamäärä saadaan). + Vieras pääoma 500,00 € + Avustukset ja tuet (Starttiraha ei ole avustus!) = RAHOITUS YHTEENSÄ 3 000,00 € LIIKETOIMINTASUUNNITELMA 13 11.4 Rahoituslaskelma RAHAN TARVE Investoinnit:
Muutsid ka inimeste eluolud ning enese ülalpidamisviisid. Nt. enam polnud esmane metsaloomaküttimine vaid asendamisega seotud usundid aega-ajalt teistega. 6. Primaarne ja sekundaarne tsivilisatsioon. Näited primaarsetest tsivilisatsioonidest. TV 8-9 Primaarne tsivilisatsioon: · Tekkis sisemistel põhjustel teiste kultuurist sõltumatult Sekundaarne tsivilisatsioon: · Kujunes arenenuma naaberpiirkonna mõjul · Mesopotaamia 3000 a eKr Eufrati ja Tigrise alamjooksul · Egiptus 3000 a eKr Niilus · India 2500 a eKr Indiuse jõe kallastel · Kreeta 2000 a eKr Vahemeres · Hiina 1600 a eKr Huang He jõe orus 7. Tsivilisatsioonide tekke põhjused: erinevad seisukohad, isiklik seisukohavõtt. TV 11 · Ühiskond hakkas kihistuma. Asulad muutusid suuremaks ja jõukamaks ning ühiskonna etteotsa tõusis jõukas ülemkiht. · Religioossete tõekspidamiste tõttu
Kaadmium (Cd) 0,074 0,0042 8,65 321 Plaatina (Pt) 0,105 0,0039 21,45 1770 Palladium (Pd) 0,110 0,0036 12,02 1554 Molübdeen (Mo) 0,057 0,0046 10,2 2620 Joonis 1 Materjalide sulamistemperatuurid 1. Ag 3500 2. Cu 3000 3. Au 2500 4. Al 5. W 2000 6. Zn 1500 7. Ni 1000 8. Cd 500 9. Pt
Kliima Peruu kliima on piirkonniti erinev. · Costas valitseb külma Peruu hoovuse tõttu kõrb, kus aastane sademetehulk jääb alla 50 mm. Keskmine temperatuur madaliku põhjaosas on 17-25 ja lõunaosas 15-21°. · Sierras valitseb troopiline kõrgmäestikukliima ning sademetehulk on seal 700-1000 mm/aastas. Keskmine temperatuur Sierra põhjaosas on 12-16 ja lõunaosas 5-9°. · Orientes valitseb niiske ekvatoriaalne kliima ning vihma sajab seal kuni 3000 mm/aastas. Keskmine temperatuur on 24-27°. Vaatamisväärsused Valik tähtsamaid vaatamisväärsusi: MACHU PICCHU maailmakuulus inkade ,,kadunud linn", mis eurooplaste jaoks avastati alles 1911. CUSCO kunagine inkade riigi pealinn ning kogu Lõuna-Ameerika vanim pidevalt asustatud linn. NAZCA mõistatuslikud maapinnajoonistused, mis koosnevad tuhandeist kujundeist ja paiknevad 5000 km² suurusel kõrbealal.
Jõuvõtukast võib paigaldada mootorilt, sidurilt, või käigukastilt Rattavalem 6x2 2.1 VEDUK. MARK, MUDEL, TÜÜP (MADELAUTO, KALLUR, SADULAUTO). VEDRUSTUS. MÕÕTMED. SCANIA R 730 LA6X2MNA Sadulauto Esitelje ja veotelje vahe 2900 mm (A2) Veosilla ja tagasilla vahe 1300mm Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrustus Anti -roll bar Tagasild Mõlemad teljed on varustatud kvartal-elliptilise, õhuga toimivate lõõtsadega, sassii on reguleeritava kõrgusega, mis tagab mugavama laadimise. Tõstukiga varustatud pneumaatilised tagumised teljed. Kõik teljed on varustatud ,,Double acting" teleskoop amortisaatoritega. 2.2. HAAGIS
raudteega või teise teega enamasti kahel tasandil. Teele sõidetatakse kiirendusraja kaudu ja teelt ära aeglustusraja kaudu. Tee peab vastama I klassi maantee kohta kehtestatud nõuetele, kui eeldatav keskmine liiklussagedus on vähemalt 6000 autot ööpäevas; 3. II klassi maantee on kattega tee, mis võib teise teega ristuda ühel tasandil. Tee peab vastama II klassi maantee kohta kehtestatud nõuetele, kui eeldatav liiklussagedus on vähemalt 3000 autot ööpäevas; 4. III klassi maantee on kattega tee, mis võib teise teega ristuda ühel tasandil. Tee peab vastama III klassi maanteega kohta kehtestatud nõeutele, kui eeldatav keskmine liiklussagedus on vähemalt 1000 autot ööpäevas; 5. IV klassi maantee on kattega või kruusatee , mis võib teise teega ristuda ühel tasandil. Tee peab vastama IV klassi maantee kohta kehtestatud nõuetele, kui eeldatav keskmise
hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km käimine, 5000 m jooks ja 800 m jooks. · Võistlusi peetakse staadionitel või spordiväljakutel, pikamaajookse ja käimisvõistlusi harilikult maanteel ja tänavail. · Eesti kergejõustikuliit (EKJL) on vaba algatuse alusel asutatud mittetulundusühing, mis edendab ja koordineerib kergejõustikualast tegevust Eestis
LP16 BR301 350 #NAME? LP19 BR400 620 #NAME? LP21 BR450 650 #NAME? LP33 BR500 700 #NAME? LP43 BR750 300 #NAME? Plastik 4 Alumiinium Mark Hind Kr/m3 Hind /m Mark Pla02 3000 #NAME? Al02 Pla03 3000 #NAME? Al04 Pla05 3200 #NAME? Al05 Pla07 2400 #NAME? Al07 Pla08 1500 #NAME? Al08 Pla10 2700 #NAME? Al09 Pla12 2900 #NAME? Al11 Pla19 2600 #NAME? Al12 Pla22 1900 #NAME? Al25
Ajaloo KT kordamisküsimused 1-4 pt. (lk 7-29) 1. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega? Millised on peamised muististe dateerimismeetodid? Muinasaega uuritakse toetudes põhiliselt leidudele ning inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal(nt. Linnused, omaaegsed asulakohad, kalmistud jne). Mõningat infromatsiooni saab ka eesti keelest ning naabrite kirjalikest allikatest. Peamiseks dateerimismeetodiks on arheoloogilised kaevamised. 2. Nimeta ajalises järjekorras Läänemere peamised arengustaadiumid. Balti jääpaisjärv (u 12000-9600 ekr) Joldiameri (u 9600-9000 ekr) Antsülusjärv (u 9000-8200 ekr) Litoriiniameri (u 8200-5000 ekr). 3. Selgita mõiste arheoloogiline kultuur. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. 4. Millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale? Dateeri. Kunda kultuur(9000-5000 ekr) Narva kultuur(5000-4000 ekr) Kammkeraamika...
, 6 2000 . 2.4 . 31 .(13) 2.4 ,( ) . , . : . : 35 : , 16 500 . 35 000 , , 2000 . 2.6.2 : + . 2.5 , , , . , 280 , . 2.5 , ( ) 2.6 . 33 , 3050 , 800 2000 , . 3000 5000 . "Hobu Energia" , , 4500 , . , 1450 . 2.6 , ( ) 800 2000 + = 3050 + 1450= 4500 , , . 27 . 2.6.3 "Hobu Energia" , . : , ( , , ... .) , . , : (. 28) . "OU Hobu Energia" MTU . -- , . , , (), , , . ,
tükihinnaga 195 Kas tellimus võtta töösse? Ülesanne 4 Ettevõte müüb praegu 3 tooteliiki (A,B,C). Kuna toodang B toob kahjumit soovitakse sellest loobuda, kusjuures püsiikulud säilivad. Kommenteeri A B C Kokku Käive 20500 20000 25000 65500 Muutuvad kulud 15000 17000 19500 51500 Jääktulu (brutokasum) 5500 3000 5500 14000 Püsikulud 3000 3500 2000 8500 Kasum 2500 -500 3500 5500 Ülesanne 5 Hamburgerikiosk saab rentida 500 euro eest kuus (kogu inventar on rendileandja poolt. Muud vajalikud teenused (elekter, vesi, kommunikatsioon) maksavad planeeritavalt mitte rohkem kui 0.3 hamburgeri kohta. Burgereid ostetakse sisse hinnaga 0.4 tükk
· Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatsepsut, Echnaton, Tutanchamon ja R amses II. Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on tuntud tema hauakambri tõttu
· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna.
o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused,
võivad üksteisega kokku kasvada. Lennul kasutatakse kattetiibu enamasti kandepindadena ning sirutatakse keha külgedele laiali. Mõnedel juhtudel nad aga lennust osa ei võta ning on ka lennu ajal tagakehale kokku pandud. Enamik mardikaid on maismaaloomad, kes asustavad kõige mitmekesisemaid elupaiku. Nad ei puudu ka maa-aluste koobaste igaveses pimeduses, inimelamutes ning sipelga- ja termiidipesades. Paljud mardikad on siirdunud elama veekeskkonda. Eestis elab rohkem kui 3000 mardikaliiki. Toiduks tarvitavad mardikad kõikvõimalikke orgaanilisi aineid. Peamiselt toidu iseloomu järgi jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks: rööv- ja segatoidumardikalised. Mardikate seas on palju aia-, põllu- ning metsakahjureid. Kahju võivad teha nii mardikate valmikud kui ka vastsed. Ujurlaste hulka kuuluvad vees elavad voolujoonelise kehaga mardikad, kelle tagajalad on muutunud ujujalgadeks. Kuigi nad on eluga vees hästi
Tallinna o Takistada Taani lahingus pöördusid o Kaitsta enda liidripositsiooni eestlased soisele alale, mis territooriumit haaramist aga ei aidanud...langes Poola: o Takistada Venemaa kiiresti 3000 meest. tegutsemist o Saada tagasi kaotatud alad Poola: Taani o Saada tagasi kaotatud alad ja Haarata Läänemerel vallutada uusi ülemvõim Taani: o Saada tagasi
maailma üks kuumemaid paiku.Coober Pedy tähendab tõlkes ,,valge mehe urg maa sees". Nimi tuleb just sellest et tapva kuumuse tõttu on inimesed sunnitud elama maaall. Suurtesse liivakivi küngastesse kaevatud täisväärtuslikud mitmetoalised korterid. Ka Kirik ja poed ja muud hooned asuvad maaall. Kõikjal ümbruses on liivaväljad. Ainus mis sinna omal ajal inimesi elama kutsus olid kalliskivid. Algselt kolisid inimesed sinna elama, et saada rikkaks. Nüüd aga elab seal ligi 3000 inimest ja ainult 150 tegeleb kalliskivide otsimise ja kaevandamisega. Kuna sealne maastik ja piirkond on piisavalt maaväline on seal filmitud paljud filmid. Näiteks: ,,Mad Max", ,,Mars, punane planeet", ,,Priscilla kõrbekuninganna". Üks huvitavaid asju Simpsoni kõrbes on veel see et läbi kürbe jookseb pooleteise meetri kõrgune aed. See pole mitte tavaline aed, vaid 5300 km pikkune Dingo Fence. Aed oli ehitatud lammaste kaitseks. Lõuna poole jäi lammaste maa ja
puhastada viili, kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 200 0, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad. Happelisi räbusteid kasutatakse tahkete segude, pulbrite, pastade või vesilahustitena. Happelisi
Tööriistadest kasutati algseid territooriumile. valmistamine. kivikirveid. Luudest ja sarvedest Leiud viitavad suhteliselt kõrgele Pronksesemed jõud valmistati kalapüügi ja jahiriistu. kunstitasemele. sid siia vahetus Tolleaegseteks elatusaladeks olid U. 3000. a. paiku eKr hakkas Eestis kaubana ja olid kalapüük, jaht ja korilus. levima nöörkeraamika kultuur. Selle väärisesemed. Kala ja liha kõrval olid igapäevases kultuuri rahvastik tegeles looma menüüs ka loodusannid. kasvatusega. Ka maaviljelusel oli
Tasasem on Itaalia põhjaosas asuv Po jõe org, mida kutsutakse ka Lombardia madalikuks. Apenniini poolsaarel ja teda ümbritsevatel saartel valitseb kuiv lähistroopiline kliima. Kuival suvel tõuseb temperatuur juulis 23° kuni 28°C-ni. Talviti, kui langeb suurem osa aastasest sademete hulgast, langeb õhutemperatuur 2° kuni 12°C-ni. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna- Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veerezhiim. Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on suhteliselt vee- ja energiarohked ning nende veetase aasta lõikes stabiilne. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb aga suviti järsult. Suurimad jõed on siin Tiber ja Arno. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus
· Suurem osa on olud geoloogiliselt Veenuse vulkaan üsna vaikne viimased paarsada miljonit aastat Kraatrid · Pole väikeseid kraatreid · Väiksemad meteoriid põlevad enne pinnale jõudmist tihedas atmosfääris ära · Kraatrid on kobaras · Suured meteoriidid purunevad tavaliselt enne pinnale jõudmist atmosfääris kildudeks Sisemus · Arvatavasti sarnane Maaga · Sisemuses umbes 3000 km raadiusega rauast tuum · Planeeti ümbritseb sulakivimist ümbris Kasutatud materjal · http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus · http://www.miksike.ee/documents/main/elehe d/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html Tänan kuulamast
Reis läbi Ameerika Alustades matka Ameerika Ühendriikide kirdetipust, see tähendab Atlandi ookeani äärest Maine osariigist ja minnes edasi edela suunas, tuleb vastu Hudsoni jõgi (507 km) New Yorgi osariigis. Kohe peale seda on Niagara juga (mille alla kuulub tegelikult kolm juga, nende kõrgus on enamvähem sarnane (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 sekundis). Loode suunda jäävad Ontario järv (pindala 19 477 km² ja suurim sügavus 237 m), Huroni järv (59 596 km² ja suurim sügavus 229 m), Michigani järv (pindala 58 016 km² ja suurim sügavus 281 m) ja Ülemjärv (pindala 82 414 km² ja suurim sügavus 406 m), mis jäävad osaliselt Kanada alla, kagusse aga Apalatsid (kõrgeim tipp Mount Mitchell, 2037 m), millest voolab alla Tennessee jõgi (1049 km).
kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaa oma merealaga on maailma suuruselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala. MÄED Lõunasaar on saartest suurim ja on pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. KLIIMA Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik muutub Uus- Meremaa lääneranniku niiskest ja jahedast kliimast kuivaks ning mandriliseks Mackenzi nõost edasi sisemaale Cantenbury ümbruses ja on peaaegu troopiline Põhja-Aucklandi poolsaarel
Vanaaja geograafia. Vana-Egiptus, Foiniikia, Vana-India, Vana- Hiina 4000 a eKr moodustus Vana-Egiptuse alale 2 riiki: Niiluse deltasse tekkis Alam- Egiptuse, ülemjooksule Ülem-Egiptuse riik. Samuti on seda jagatud ka Nuubiaks (lõunapool) ja Liibüaks (läänepool). Egiptlaste esimesed kauba-ja sõjaretked naaberaladele leidsid aset ca 3000 a eKr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed märkmed ja kaardid erinevate maa-alade ja riikide kohta. Egiptuse põhiline transporditee oli Niiluse jõgi. Foiniikia meremehed olid arvatavasti antiikaja kuulsamaid meremehed. Nemad jõudsidki esimesena Suurbritanniasse ja Kanaaridele. Foiniiklased rajasid hulgaliselt ka kolooniad, alguses Küprosele ning hiljem mujale Vahemere rannikule: tänapäeva Tuneesia, Alzeeria, Maroko ja Lõuna-Hispaania. Foiniiklaste kuulsaim rajatud
Egiptus ja Mesopotaamia Mesopotaamias ja Egiptuses kujunesid välja ligi 3000 aastat eKr. Need olid esimesed tsivilisatsioonid, mis tekkisid ning need rajati suurte jõgede äärde. Egiptuse tsivilisatsioon tekkis Niiluse kallastele ning Mesopotaamia tsivilisatsioon Eufrati ja Tigrise alamjooksule. Niiluse orgu piiravad kõrbed ja seal ei saja vihma, selle tõttu sõltusid sealsed elanikud kõige rohkem korrapärastest üleujutustest, mis Niiluse jõel toimusid. Ka Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes välja jõgede lähedal, kuid Eufrat ja Tigris ei
MSII Faktid Johhan Rosenberg 9.klass Ajalugu · 1.Teise maailmasõja peale kulus kõige rohkem raha, kahjustatud sai kõige rohkem kinnisvara , tapetud kõige rohkem inimesi ja põhjustas kõige rohkem kaugeleulatuvaid muutusi kui üksi tõne sõda ajaloos. · 2.Pikim lahing 2. maailmasõjas oli Atlandi Ookeani lahnig (Battel of the Atlantic), mis kestis 1939-1941. · 3.Dr. Josef Mengele (the "Angel of Death") kasutas üle 3000. kaksiku,enamuselt juudi ja mustlaste lapsed, oma valuste geneetiliste katsete tarvis. Ainult 200 jäid ellu. (Tema katsed sisaldasid näiteks süstida värvi silma , et testida kas silmavärv muutub jne..) · 4.II Maailmasõjas hukkus 56,4 miljonit inimest. Poolas hukkus 6028 000 inimest ehk 17,2% rahvastikust. · 5.Berliini lahingusse 16. aprill kuni 2. mai 1945 tõi Punaarmee 3,5 miljonit meest, 52 000 kahurit, 7750 tanki ja 11 000 lennukit. · 6
olid väga rasked. USAl puudusid suuremad liitlased. Sõjatüdimus ja protestid kodumaal Protestid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaotused USA: 47 000 56 000 hukkunut ja 305 000 haavatut. LõunaVietnam: 250 000 hukkunut 600 000 haavatut. LõunaKorea: 4500 hukkunut 17 000 haavatut. Austraalia: 500 langenut 3000 haavatut. PõhjaVietnam: 900 000 hukkunut 2 miljonit haavatut. Hiina RV: 1100 langenut ja 4200 haavatut. NSV Liit: hukkus 13 sõjalist nõuandjat. Tsiviilisikud: täpselt ei tea keegi, umbes 45 miljonit kohalikku. USA Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
seal on tasane maapind ja soodsam kliima. 3) Itaalia asub lähistroopilises vöötmes vehemerelises kliimas, kus aasta keskmine temperatuur kõigub 11-19ºC vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 4000 - 8000ºC. Juuli keskmine temperatuur on 24 - 32ºC, jaanuaris 0 - 8ºC. Keskine sademete hulk aastas on 500 - 1000 mm. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib langeda sademeid isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna- Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. 4) Peamised mullaliigid Itaalias on metsapruunmullad, leet-pruunmullad ja paakunud mustmullad. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad ning Etna ja Vesuuvi lähistel vulkaanilised mullad. 5) Suur osa üldisest veekasutusest on suunatud niisutamisele(~57%), kuna Itaalias on
MALAARIA Malaaria levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. . Malaariat põeb kaks või kolm miljardit inimest ja see põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal. Malaariasse sureb 3000 alla 5- aastast last päevas see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat. Malaaria peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat. Malaaria tüüpilisem sümptom on punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Kõrge palavik kestab paar tundi ning sellele järgneb higistamine ja palaviku kiire langus. Palavikuhood korduvad kindla intervalliga
Total 99,92/100 = 99,92% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Respo A. Elastsel deform B. Plastsel deform C. Tõmbe- ja surv D. Tõmbe- ja surv Score: 8/8 2. Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Student Respo ...
Asend: Kirde-Aafrika. Ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Jagunes Alam ja ÜlemEgiptuseks. Alam Egiptus-moodustas Niiluse tasane, soine suudmeala, jõgi moodustas kolm- nurkse delta. Kõik mis jäi ülesvoolu deltat ja Niiluse esimese kärestiku vahele oli Ülem-Egiptus. Looduslikud olud-Vihma ei saja pmst. üldse. põlluharimine oli võimalik tänu Niiluse korrapärasele üleujutustele. Talvel vili küpses ja kevadel koristati. Ajalooperioodid- 3000 Ekr liitsid ü-E valitsejad kogu egiptuse ühtseks riigiks. ( kuningas Menes) pealinn- Memphis. Kujunes ka hieroglüüfkiri. Vana-Riik u 2700-220 Ekr. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal. Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. Keskmise riigi periood-u 2000-1650 Ekr u. 2000 Ekr ühendas Teeba valitseja Ü-E maa uuesti ühtseks riigiks. Teeba tõusis riigi tähtsamaiks usukeskuseks.
Tm = Tm1 - 1. mõõteaeg 1 ms ... 10 s (GATE TIME HP53131A jaoks). Generaatori Mõõdetud Lubatud Mõõdetud Lubatud sagedus sagedus [Hz] mõõteviga periood [ms] mõõteviga [Hz] [Hz] [s] 1000 1000,048 0,005 0,250 0,00125 2000 2000,096 0,010 0,199 0,00011 3000 3000,154 0,015 0,167 0,00084 4000 4000,202 0,020 0,143 0,00072 5000 5000,262 0,025 0,124 0,00062 6000 6000,308 0,030 0,110 0,00055 7000 7000,367 0,035 0,100 0,00050 8000 8000,415 0,040 0,093 0,00047
Energeetika http://www.mkm.ee/326240/ (26.11.2012) Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni statistika http ://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/ (26.11.2012) Tänan tähelepanu eest! Küsige julgelt küsimusi 8000 7000 6000 5000 Tarbimine 4000 Eksport 3000 Import 2000 1000 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Joonis x: Elektrienergia bilanss, aasta. Allikas Statistikaameti kodulehekülg Visuaalselt Joonised y. Eesti energeetika 1991-2000 Allikas: Majandusministeerium, 2001
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 2 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED 2011 Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. · Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. · Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramise meetodite lühikirjeldus. Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8... 29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cusulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, ...
TUNNIKONSPEKT 10.klassile 'KIVIAEG' Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika ehk venekirveskultuur Periood mesoliitikum Neoliitikum alguseks loetakse keraamika kasutuselevõttu Aeg u 9000. 5000. eKr u 4000. 2500. eKr u 3000. 2000. eKr Nime saamine Kunda asula avastati esimesena Keraamika kaunistati lohukeste ja Nõusid kaunistati nööri-jäljenditega, täketega, mis tehti kammi tehti vene e. paati meenutavaid meenutava riistaga sõjakirveid Tuntumad asulakohad Pulli (8800
Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesiani ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on t...
Esiaja kunst Kunsti tekkimine Inimese areng Inimese areng väga pikk Umbes 4 milj. a. tagasi hakkas inimene käima kahel jalal. 2.5 milj. a. tagasi hakkas valmistama esimesi tööriistu. Kiviaeg – esiaja vanim ja pikim ajajärk Jaguneb: Vanem kiviaeg e. paleoliitikum Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum Noorem kiviaeg e. neoliitikum Kunsti tekke algus u 40 000 a. eKr. Vanema kiviaja nooremas ajajärgus. Miks hakkas inimene kunstiga tegelema? Eneseväljenduse tahe Rituaalide teostus Kogemuste edasiandmine Kõige tõenäolisemalt tekkis kunst seoses usundiga ja maagiaga. Skulptuur ~40 000-20 000 eKr. Leitud lihtsaid ja algelisi looma- ja inimesekujutisi. Materjal: luu, savi, pehme kivi. Ümarplastika ja reljeef. Valmistati usulistel eesmärkidel. Skulptuur Peamiselt naiste kujud. Rõhutati kehaosi, mis olid seotud viljakusega. Ebaolulised ke...
70 Vibrokiire 65 ndus (mm/s^2) 60 55 3000 4000 5000 6000 85 Vibratsiooni amplituud (mm) 80 75 Pinge (V) 70 Vibratsio 65 oni… 60
1. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena. Muld annab tuge juurtele, on taimedele toiduallikas ning kodu mitte ainult maa all käike uuristavatele loomadele nagu mutid, vaid ka miljonitele lestadele, sajajalgsetele. Mulla tähtsaim omadus on viljakus. 2. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest, milles eristatakse omakorda mineraalset (liiva-, saviosakesed) ja orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub alati ka teatav hulk vett ja õhku. 3. KLIIMA - Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimejäänuste kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG - Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks...
tarbida rohkem antud kaupu ja teenuseid. Tööstustoodangu jooksevhindade jagunemine 2009-2013 10000 9000 8000 7000 6000 5000 Elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustus Mäetööstus Töötlev tööstus Mln 4000 3000 2000 1000 0 2009 2010 2011 2012 2013 Aasta Joonis 1. Tööstustoodangu jooksevhindade jagunemine 2009-2013 (TO001: TÖÖSTUSTOODANG JOOKSEVHINDADES 2015) Kasutatud materjalid Mõisted ja metoodika. (Uuendatud 30.04.2009)
Alkoholid Koostajad: Katrina Mets ja Hanna Ringo Ilmselt vanim "inimteadvuse avardaja" Esimesed teated veini ja õlle valmistamisest 3000 e Kr. Egiptuses ja Asüürias 700800 veini kui lauajoogi igapäevane kasutamine 15. sajandil oli alkohol Aqua Vitae nime all kasutusel kui arstirohi Tööstusliku viinatootmise ajalugu Eestimaal ulatub aastasse 1875, mil Friedrich Rappuhn pani aluse piiritusetööstusele Kahju, et ma ise pole varem sündinud. Slaid oleks seljuhul hoopis teistsugune ! :D Destilleeritud Destilleerimata - Viin - Õlu - Konjak - Vein
AVA Tantsukool OÜ osanike koosoleku protokoll AVA Tantsukool OÜ, registrikood 10439648, aadress Kalev 32-56, 652005, osanike koosolek toimus "__22___" ___aprill___2014 kontoris aadressil Kalev 32- 56, 652005. Koosolek algas kell 10:00. Koosolek lõppes kell 13:00. Osakapitali suurus koosoleku toimumise kuupäeva seisuga on 3000 euro. Koosoleku toimumisest teatati kõikidele osanikele. Osanike nimekiri ja koosolekul osalenud osanike nimekiri on toodud alljärgnevas tabelis: Nr Osanik Osa Häälte Osaniku esindaja Osaniku või nimiväärtus arv nimi ning tema esindaja esinduse alus allkiri 1 Kai Mets 1200 1 Kai Mets Kai Mets 2 Tiit Puu 1000 1
Kristina-Smigun-Vähi KULDMEDAL 10-km-s suusavahetusega sõidus Andrus Veerpalu KULDMEDAL 15 km-s (klassikas) Eesti esikümne sportlased Jaak Mae M 15 km klassikatehnikas 5.koht Anti Saarepuu M sprint vabatehnikas 8.koht Kristina-Smigun-Vähi N 30 km vabatehnikas ühisstardist 8.koht Olümpiamängude edukamad sportlased Cindy Klassen (Canj, kiiruisutamine) 5 medalit (1 kuld,1 hõbe ja 3 pronksi) N 1500 m, N Võistkondlik jälitussõit, N 1000 m, N 3000 m ja N 5000 m. Ahn Hyun-soo (Kor, lühirajauisutamine) 4 medalit (3 kulda ja 1 pronks) Jin Sun-yu (Kor, lühirajauisutamine) 3 medalit ( 3 kulda) Michael Greis (Ger, laskesuusatamine) 3 medalit (3 kulda) Felix Gottwald (Aut, kahevõistlus) 3 medalit ( 2 kulda ja 1 hõbe ) AITÄH KUULAMAST!
Muinasaeg Eestis Kunda Kamm- Nöör- Vanem Noorem kultuur keraamika keraamika pronksi-aeg pronksi- aeg kultuur kultuur Ajalised piirid 9 või 8 Umbes 4000. Umbes Umbes Umbes 1100- (algus ja lõpp) aastatuhandes aasta paiku 3000. aasta 1800-1100 500 eKr t eKr 5 . eKr paiku eKr eKr Aastatuhande ni eKr Inimeste Küttimine ja Savinõude Savinõude Karjakasvat Karjakasvatu tegevusalad kalastamine valmistamine . valmistami us , s ja Kammi ne , nööri maaviljelus maaviljelus
Jälgimaks metsakasutuse mahu püsimist optimaalsetes piirides nii puuliikide, metsatüüpide, omanike kui raieliikide viisi, kindlustatakse riigi tasandil säästvat metsade majandamist kajastav seire ning tagatakse saadud andmete pidev aktualiseerimine ning analüütiline kasutamine. 2002. aastal tehti riigimetsas lageraiet 7900 ha ja muudes metsades kokku 16 000 ha. Samal ajal uuendati metsa riigimetsas 7000 ha, kuid muudes metsades ainult 3000 ha. Eesti territooriumi metsasus oli 19. saj. teisel poolel 25, 1940. a 31, 1965. a 36 ja käesoleval ajal erinevatel andmetel 47 - 52%. Oletatakse, et metsasus suureneb aastaks 2030 58%-le. Probleemid: . rangelt kaitstavate metsade osakaal ei ole piisav kindlustamaks kõikide Eesti looduslike metsaliikide säilimist; . raied on koondunud okasmetsadesse, samas jääb lehtpuitu kasutamata ja tekib üha juurde lehtpuuvõsa;
Summaarne temperatuuri viga 'T=' ' = = ± 0,5 oC Ruumi temperatuur T=19,6 ± 0,5 oC 2.1 Komponentide mõõtmine Element Lubatud Nominaalväärtus tolerants Mõõdetud väärtused Takisti 51 ±2% R=51,67 L=1,672 µH G=18,57 mS C=-0,614 nF Kondensaator 3000 pF ±5% R=0,15 L=-8,435 µH G=0,07 mS C=3,008 nF Pool 5 µH ±10% R=0,061 L=5,025 µH G=0,52 mS C=-5,005 nF 2.2 Kaabli mõõtmine Koaksiaal (lühis) Koaksiaal (tühis)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
