Olenevalt tingimustest annavad leelismetallid reageerimisel lämmastikuga nitriide, fosforiga fosfiide,süsinikuga karbiide, väävliga sulfiide, halogeenidega halogeniide jne. 6Na + N2 _ 2 Na3N (naatriumnitriid) 3K + P _K3P (kaaliumfosfiid) 2Li + 2C _ Li2C2 (liitiumkarbiid) 2Rb + S _ Rb2S (rubiidiumsulfiid) 2Cs + Cl2 _ 2CsCl (tseesiumkloriid) Reageerimine veega Leelismetallide reageerimisel veega eraldub vesinik ja moodustub vastava metalli hüdroksiid ehk leelis. 2Na + 2H2O _ 2NaOH + H2 Leelised on kõige tugevamad alused. Reageerimine hapetega Leelismetallide reageerimine hapetega toimub palju energilisemalt kui veega, kusjuures sellega võivad kaasneda plahvatused ja metalli süttimine. Sõltuvalt katsetingimustest (happekontsentratsioon, reageerivate ainete vahekord, temperatuur, happe iseloom, leelismetalli asetud pingereas jt.) võivad moodustuda erinevad saadused. Lahjendatud hapete korral (v.a. HNO3) moodustuvad vastava metalli sool ja vesinik.
Selleks teevad koostööd kõik lülid toiduahelas alates taime- ja loomakasvatajatest kuni töötlejate, müüate ja tarbijateni. Vee keemilised omadused Vesi on keemiliselt aktiivne aine, mis reageerib paljude ainetega juba toatemperatuuril. *Metallide reageerimine veega toimub vastavalt pingereale. Toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 Kõrgemal temperatuuril veeauruga: 3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2 *Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid (leelised): Na2O + H2O= 2NaOH *Mittemetallioksiidiga reageerimisel saadakse happeid: SO2 + H2O= H2SO3 * Vesi on neutraalne ühend, mis väga vähesel määral annab lahusesse H+ ja OH- ioone: H2O=H++OH- Et vastasnimeliste ioonide arv on võrdne, siis on puhtal veel pH=7. *Estrid ja rasvad hüdrolüüsuvad vee toimel (tekivad happed ja alkoholid): CH3COOC2H5 + H2O= CH3COOH+ C2H5OH Vee funktsioonid organismis Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna
SO2 on terava lõhnaga värvuseta mürgine gaas, mida mürgisuse tõttu kasutatakse keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimiseks (mikroorganismide hävitamiseks). Põhiosa vääveldioksiidist kulub väävelhappe tootmiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka pleegitamisvahendina tekstiili- ja paberitööstuses, sest ta lagundab paljusid värvaineid..SO2 on happeline oksiid, kuna tema reageerimisel veega tekib väävlishape. Leelistega annab ta sulfiteid 2NaOH + SO2 _ Na2SO3 + H2O SO3- vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid, SO3 moodustub vääveldioksiidi oksüdeerumisel õhuhapniku toimel 2SO2 + O2 _ 2SO3SO3 on tavatingimustel kergesti lenduv vedelik. SO3 on väga tugev oksüdeerija, milles temaga kokkupuutel võivad paljud orgaanilised ained süttida. Tugeva happelise oksiidina ta reageerib veega SO3 + H2O _ H2SO4. Reaktsioon toimub väga tormiliselt, kus eraldub palju soojust. Enamik vääveltrioksiidist kasutataksegi väävelhappe tootmiseks.
pidev vahetamine tähendab seda, et ühel elektroodil antakse pidevalt lahusesse elktrone. Nii tekitatakse ioone lahuses olevatest aatomitest ning teisel elektroodil eemaldatakse lahuses olevatelt ioonidelt sama arv elektrone, tekitades juurde aatomeid. Kui tekkinud produktid on elektrolüüdist erinevas agregaatolekus, saabki neid eraldada. Näiteks keedusoola lahuse elektrolüüsi puhul on produkstid gaasilised ning tõusevad lahuse kohale, kust need siis mujale juhtida saab. 2NaCl + 2H2O – 2NaOH + H2 + Cl2 Selleks, et vabu ioone sisaldav elektrolüüd saada tuleb ioone aine panna regeerima lahustiga, milleks võib olla vesi või siis tuleb ioonset ainet sulatada. 2.FARADAY I SEADUS Elektromagneetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus on seaduspära, mille järgi on elektromagneetilise induktsiooni elektromootorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Michael Faraday oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat
Metallid Metallide ehituse omapära • Metallidel on vähe väliskihi elektrone, mittemetallidel on neid rohkem. • Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. • Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) • Plastilisus – metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. • Tihedus – *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) • Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° K...
lahus oli sinine,pärast tekkis valge sade Cu(OH)2 c) CuSO4+ 2NH4Cl ei tekki mitte midagi, ammoniumikompleksi ei tekki d)Zn oli hõbe värviline,pärast sai mustaks CuSO4 + Zn ZnSO4 +Cu Zn kihil on tekkinud Cu kiht 2.2 a) [Cu(NH3)4]2++NaOH Cu(OH)2+NH3*H2O tetraamiinvask(II) kompleks laguneb ja tekkib sadet. lahus oli helesinine,pärast ta sai tume siniseks b) [Cu(NH3)4]+Zn kompleksühendit ei lahustanud, sest metall ei reageeri kompleksioonidega 2.3 a) NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 +Na2SO4 Lahus oli roheline,pärast tekkis valge sade NiOH b)Lahus oli roheline sai siniseks NiSO4 +NH3*H2O [Ni(NH3)6]-heksaamiinnikkel 2 Atsiidokompleksid 3.1.Lahuses Tekkis pruun sade NaCl +AgNO3 NaNO3 +AgCl Tekkis valge sade AgCl AgCl + NaCl [AgCl2] + Na dikloroargentaat tekkis valge sade 3.2 a)Co(NO3)2*6H20 [Co(H2O)6]2+ heksaakvakobaltaat(II) Lahus muutuks rooseks ,kristallid hakkasid lahustama
CuSO4 + 2NH3·H2O Cu(OH)2 + NH4SO4 Lahuse loksutamisel ja 6M ammoniaagi vesilahuse lisamisel: Ammiinkompleks tekib hüdroksürühmaga seotud oleva vase vabade elektronorbitaalide ja lämmastiku vaba elektronpaari vastasmõjul ioonide optimaalse arvsuhte puhul lahuses: Cu(OH)2 + 4NH3·H2O [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O (tumesinine kompleks) b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Mis sade tekkis? Tekkis vask(II)hüdroksiidi sade: CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? CuSO4 + NH4Cl reaktsioon ei toimu keemilis-termodünaamilistel põhjustel, ei teki ammiinkompleksi d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht. Sai lisatud tsingigraanul, kui alustasin katset 2.2b. Igal juhul kattus tsingitükk vasega, sest tsink lahkus
m=*V=0,903*10000 cm3=9030 g M(C8H18)=114 g/mol n=m/M=9030/114=79,2 mol Mitu mooli hapnikku kulub 79,2 mooli kütuse põlemisel? C8H18 + 12,5O2 8CO2 + 9H2O 79,2*12,5=990 mol 1 mol 22,4 l 990 mol x l x = 22176 l = 22,2 m3 Õhku läheb vaja: O2 21% 21% - 22,2 m3 100% - x m3 x = 105,7 m3 13. Mitu grammi tahket NaOH-d kulub arvestuslikult 200 liitri H2SO4 lahuse neutraliseerimiseks kui väävelhappe lahuse pH=2? pH = -log[H+] pH = 0,01 n = M*V = 2 H2SO4 + 2NaOH = H2O + Na2SO4 M(NaOH) = 40 g/mol Seega läheb vaja 4*40 = 160 g NaOH-d
Elektrijuhtivus, elektri- juhtmete valmistamine Cu ja Al Plastilisus ja töödeldavus, autode valmistamine Metallide keemilised omadused Reageerimine lahjendatud hapetega: Zn + 2HCl ---> ZnCl2+ H2 Reageerimine veega: 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 Reageerimine soola lahustega: 2Fe + 3Cl2 ---> 2FeCl Reageerimine mittemetallidega: 4Al + 3O2 ---> 2Al2O Metallide redutseeriv toime väheneb metallide aktiivsuse reas vasakult paremale. Need metallid, mis paiknevad vesinikust vasakul, võivad lahjendatud hapetest vesiniku välja tõrjuda. Näiteks Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageerigi lahjendatud hapetega ning need paiknevad vesinikust paremal. Iga metall võib välja tõrjuda teise metalli selle soola vesilahusest, kui ta
Laboratoorne töö 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Raskelahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valasin katseklaasidesse 1 ml HC ,l NaCl ja CaCl2 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) AgNO3 lahust. Igas katseklaasis tekkis valge sade. Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima Ks=aAg+ + aCl- a=[A]* aAg+=0,95*0,02=0,019 aCl-=0,95*0,02=0,019 Ks=3,8*10-2 mol/l Katse 1.2 Valasin katseklaasidesse 1 ml H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) BaCl 2 lahust. Kõigis lahustes peale Na2S2O3 lahuse tekib valge sade. ...
Metallid: lk 122-200 2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Ra...
Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed Ülesanded (2018/2019 õa) 1. Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonide võrrandid (iga alapunkti kohta 4), mille tulemusena: a) tekib vesi (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); V: 2HCl+Mg(OH)2- MgCl2+2H2O MgO+2HCl- MgCl2+H2O Al(OH)3+3HNO3- Al(NO3)3+3H2O Cu(OH)2 (kuumutamisel)- CuO + H2O b) tekib SO2 (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Na2SO3+2HCl-2NaCl+H2SO3-2NaCl+H2O+SO2 S+O2-SO2 H2SO3(t)-H2O+SO2 Cu+2H2SO4-CuSO4+SO2+2H2O c) reageerib SO2 (ERINEVATE aineklasside esindajatega); SO2+CuO-CuSO3 SO2+Cu(OH)2-CuSO3+H20 SO2+H2O-H2SO3 2SO2+O2-2SO3 d) tekib CuO (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Cu+O2-CuO 2Cu2O+O2-4CuO Cu(OH)2(t)-CuO+H2O CuCO3(t)-CuO+CO2 e) reageerib CuO (ERINEVATE aineklasside esindajatega). CuO+H2SO4-H2O+CuSO4 CuO+SO3-CuSO4 CuO+Fe-Fe2O3+Cu CuO+MgSO3-MgO+CuSO3 2. Järgnevalt on toodud erinevate oksiidide loetelu: N2O, SiO2, MgO, SO3, FeO, CO, Na2O, ...
reageerimisel klooriga tekivad kloriidid (2Fe + 3Cl2 2FeCl3). Reageerimisel lahjendatud hapetega reageerivad ainult pingereas vesinikust vasakul olevad metallid, oksüdeerijaks on H2 ioon, leelistega reageerimisel on oksüdeerijaks OH (NaOH) ning tuleb vaadata aluste ja soolade lahustuvust vees(NaCl). Veega reageerivad aktiivsed metallid (K - Mg) tekivad hüdroksiid ja H2 - 2Na + 2H2O 2NaOH + H2; keskmised metallid (Al - Fe) reageerivad veeauruga (kõrgel to) - tekivad oksiid ja H2, Zn + H2O ZnO +H2; väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. Hapnikuga reageerimisel tekivad oksiidid: 4Al+3O2=2Al2O3. Enamik metalle reageerib ka väävliga: Fe + S = FeS. Kloor on halogeen ( 7 A rühm) 2Na+Cl2=2NaCl. Lahjendatud hapetega reageerimine vastavalt elektrokeemilisele pingereale. Enne H2 tõrjub H2 välja ja peale vesinikku ei tõrju välja. Na + OH NaOH ???
1. Aatomi ehitus: väliskihil kõigil 7 elektroni, 1 poolvaba orbitaal. Põhimuutus on ühe elektroni liitminem kõik peale F võivad loovutada ka paarisarvu elektrone Oksüdatsiooniastmed: -1, 1, 3, 5, 7 2. Kasutamine: Igapäevaelus kasutatakse ühendeid: NaCl, teflon (F ühend), Flouri ühendeid on ka hambavaabas. Br ühendeid kasutatakse fotograafias, närvirahustajana. Joodtinktuuri kantakse haavadele. 3. Saamine: Tööstuses: Cl 1. NaCl vesilahuse elektrolüüsil: NaCl + 2H2O => 2NaOH + H2 + Cl2 2.Soolhappest tugevate oksüdeerijatega: 2KMnO4 + 16HCl => KCl + 2MnCl2 + 8H2O + 5Cl2 MnO2 + 4HCl => MnCl2 + Cl2 + 2H2O 4. Füüsikalised omadused: F ja Cl rohekaskollakat tooni gaasilised ained. Vastiku lõhnaga, mõlemad mürgised, eriti F. Suurema koguse sisse hingamine tapab. Br punakspruun vedelik, vastiku lõhnaga. I hallikasmust tahke aine, joodi aurud on lillad. Jood ei veeldu vaid kohe aurustub, seda nim sublimeerumiseks.
SISUKORD Sissejuhatus lk.2 Süsihappegaasi saamine lk.3 Süsihappegaasi keemilised omadused lk.3-4 Süsihappegaasi füüsikalised omadused lk.4 Süsihappegaas ja toidutööstus lk.4-5 Süsihappegaas ja fotosüntees lk.5 Süsihappegaas-kasvuhoonegaasi põhjustaja lk.6-7 Kokkuvõte lk.8 Kasutatud kirjandus lk.9 SISSEJUHATUS ~1~ Minu referaadi teemaks on süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Praegusel ajal räägitakse palju kõiksugustest globaalsetest probleemidest ja varasemast õpitust tean, et süsihappegaas on kasvuhooneefekti põhjustajaks. Veel tean ma seda, et see on põlemise ja hingamise saadus ning fotosünteesi lähteaine. Minu eesmärgiks on saada te...
..1 ml 0,2 M Pb(NO3)2 lahusele lisatakse 0,2 M K2CrO4 lahust (kollase värvusega). Pb(NO3 ) 2 + K 2CrO 4 PbCrO 4 + 2KNO 3 Pb 2+ + CrO 24- PbCrO 4 Reaktsioonil tekib kollane hõljuv sade, mis segamisel ühtlustub. Seismisel vajub sade põhja, lahuse värvus jääb kollaseks. Hüdrolüüs Katse 4 Ühte katseklaasi lisatakse 1 ml 0,2 M Al 2(SO4)3 lahust ning teise sama palju 0,2 M Na 2CO3 lahust. Al2 (SO 4 )3 + 6H 2 O 2Al(OH)3 + 3H 2SO4 Na 2 CO3 + 2H 2O 2NaOH + CO 2 + H 2O Alumiiniumsulfaadi lahusele lisatakse 2...3 tilka metüülpunast. Lahuse värv muutub punaseks, mis tähendab, et lahus on happeline ja pH<4,2. Naatriumkarbonaadi lahusele lisatakse 2...3 tilka fenoolftaleiini. Lahuse värv muutub fuksiaroosaks, mis tähendab, et lahus on aluseline ja pH>9,9. Hüdrolüüsi kulgemisest annab meile märku vaid see,et soola vesilahus ei ole neutraalne. Nõrga aluse ja tugeva happe soola vesilahus on happeline. Tugeva aluse ja nõrga happe soola
SISSEJUHATUS Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH(aq) + CuSO4(aq) →Cu(OH)2(s) + Na2SO4(aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO42–ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH–(aq) + Cu2+(aq) →Cu(OH)2(s) Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq– ühend lahuses, s– tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l– vedelik, g– gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsi...
vasakule. See avaldub indikaatori värvuses. · Ioonselektiivsed elektroodid 18. Hapete moodustumine · Hapnik happeid saab vastavate oksiidide reageerimisel. (H2O + SO3 = H2SO4) · Vesiniksulfiidhappeid on vastavate gaasiliste ainete vesilahused ja neid saadakse vastavate soolade reageerimisel tugevama happega. (FeS + H2SO4 = FeSO4 + H2S) Aluste moodustumine · Oksiidide lahustamine veega. (Na2O + H2O = 2NaOH) · Soola lahuste käsitsemine leelistega. (CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4) Tugevateks nim aluseid ja happeid milles suurem osa osakesi on dissotsieerunud. Reaktsioonivõime oleneb hapete prootonite loovutamise võimest ehk aktiivsusest- pingerida. Prootonite konsentr. arvutamine [H+] - [H+]=10Ph / Ph= -log H+ 19. Tahke aine nimetatakse ainet ja materjali mis omavad kindlat muutumatut kuju. Ei voole, tema molekule ja ioone seovad omavahel tugevad jõud.
Reageerimine õhukomponentidega: · Kompaktne Zn tuhmub aeglaselt õhus · Niiskes õhus metall hävineb aeglaselt · Tugeval kuumutamisel õhus põleb Reageerimine hapetega (reageerib kergesti) : · Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 · Zn + H2SO4 ZnSO4 + H2 · 3Zn + 8HNO3(lahj) 3Zn(NO3)2 + 2NO + 4H2O · Zn + 4HNO3(konts) Zn (NO3)2 + 2NO2 + 2H2O Reageerimine leelistega (eraldub samuti H2 · Zn + 2NaOH + 2H2O Na2[Zn(OH)4] + H2 Vesinikuga otseselt ei reageeri Halogeenidega toatemperatuuril ei reageeri Lämmastikuga ei reageeri Fosforiga reageerib kuumutamisel C, Si ja B-ga ei reageeri -9-
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. ...
· madalal temperatuuril keemiliselt inertne, püsiv õhu , vee, O 2, HCl ja H2SO4 suhtes · reageerib aeglaselt HNO3 ja kuningveega, moodustades dioksiidi (GeO2) või hüdraatunud dioksiidi · leelislahustega reageerib aeglaselt (H2O2 juuresolekul kiiresti), tekivad hüdroksogermanaadid Temperatuuril üle 700 kraadi germaanium : · oksüdeerub õhus, tekib GeO2. Germaaniumdioksiid reageerib leelistega - Geo2+ 2NaOH + 2H2O = Na2 (Ge (OH)6 ) · Väävliga tekivad sulfiidid GeS või GeS2 (1000-1200 kraadi juures) · Seleeniga tekib seleniid GeSe madalamal temperatuuril (500 kraadi). Ge + Se = GeSe · Halogeenidega tekivad mitmesugused halogeniidid · Maagikontsentraadid on peamiselt sulfiidsed. GeS2 + 3 O2 GeO2 + 2 SO2 · Terase tootmiseks ja muude tööstuslike protsesside jaoks pannakse germaanium reageerima süsinikuga. GeO2 + C Ge + CO2 Ei reageeri otseselt N2, Si, H2, C-ga.
Töö eesmärgiks oli elektrolüütide lahuses toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide tasakaalustamine. Sissejuhatus Redoksvõrrandeid võib esitada kahel viisil- molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid nt 2NaOH + CuSO4 Cu(OH)2 + Na2SO4. Täpsimini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu nt 2OH- + Cu2+ Cu(OH)2. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde: aq- ühend lahuses s- tahke ühend või sade () l- vedelik
redutseerivad vett; 11. Kirjeldage leelismetallide reageerimist mittemetallidega (sh hapnikuga). Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid. Kuidas saadakse naatriumoksiidi Na 2O ja kaaliumoksiidi K2O? Leelismetallid oksüdeeruvad. 4Na + O2 = 2Na2O 4K + O2 = 2KO2 12. Leelismetallide olulisemad ühendid (NaCl, NaOH, NaHCO 3, Na2CO3·10H2O, Na2CO3, KCl, KNO3, KO2), nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · 2Na + Cl2 = 2NaCl - keedusool · 2Na + 2H20 = 2NaOH + H2 - seebikivi, kasut. Keemiatööstuses ja paberi saamisel · CO2 + 2 NaOH Na2CO3 + H2O Na2CO3 + CO2 + H2O 2 NaHCO3 - küpsetuspulber · Na2CO3·10H2O - pesusooda - kasutatakse vee pehmendamiseks (sadestab välja Mg ja Ca katiioonid) · CO2 + 2NaOH = Na2CO3 - sooda - kasutatakse käsitöös, klaasi tootmiseks · KOH +HCl = KCl + H2O (NaCl + K = KCl + Na) - väetis, sülviinist, karnaliidist · KOH + HNO3 = KNO3 + H2O - salpeeter?, tuletikkudes, mustas püssirohus
· - palju muud (kütuseelemendid, elektrikontaktid, · kunstil klaasi kujundamisel (Pt, Ir), nõguspeeglite · katmisel (Ir), ehetes : eriti briljantide raamistus (Pt) ja · "valge kuld" (Au + Pd), monokristallide kasvatam tiiglid · (Pt + Ir), nõrkvoolu elektrikontaktid (Pt + Ir), · metallide -defektoskoopia ja metallurgia (192Ir) 3. Tsingi reageerimine leeliste ja metallisooladega · leelistega eraldub samuti H2 · Zn + 2NaOH + 2H2O Na2Zn(OH)4 + H2 · dinaatrium- · tetrahüdroksotsinkaat · lahustub ka NH3 ja NH4+- soolade lahustes · tõrjub endast elektropositiivsemad metallid · (asuvad temast pingereas paremal) nende soolade lahustest välja, näit. · Cu2+ + Zn Cu + Zn2+ 4. Kroomi hüdroksiidid · Cr(II)soolade lahused + leelis Cr(OH)2 - tugev redutseerija · kollase värvusega, reageerib hapetega · Cr(III)soolad + NH3.H2O Cr(OH)3 - sinine · amfoteerne:
Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase .....................
Tahkel kujul hõlmaks sool 20 000 000 km3. Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks ka haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Kivisoola tunti juba 40-50 tuhat aastat tagasi. Saamine Kloori saadakse 1) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl 2Na + Cl2 2NaCl + H2O 2NaOH + H2 + Cl2 2) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel: 4HCl + MnO2 MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O 5 Kloori ühendite kasutamine Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel.
Eksperimentaalne töö Töö ülesanne Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas süsteemis (näiteks katseklaasis), loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam levinud redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageer...
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH (aq) + CuSO4 (aq)→ Cu(OH)2(s) + Na2SO4 (aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO42+ ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH- (aq) + Cu2+ (aq) → Cu(OH)2(s) Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke 2. Gaasi teke (CO2 karbonaat...
ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn. Metallide reageerimine leeliste lahustega Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn. Sealjuures tekib kummalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallist ja OH rühmast. Läheainena võtab osa lisaks vesi: 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Reageerimine veega IA rühma metallid (leelismetallid): 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2 IIA rühma metallid: Ca + 2H20 => Ca(OH)2 +H2 Alates Ca allapoole jäävate metallide omadused on sarnased ja neid nim. leelismuldmetallid. Reaktsiooni käigus tekkinud leelised on vees palju vähem lahustuvad kui leelismetallide puhul. Reageerimine hapete lahustega on aktiivsem kui reageerimine veega: Mg + 2HCl => MgCl2 + H2 P-metallid ja siirdemetallid:
Järeldus: Munavalgu lahuse koostises esines türosiin, zelatiini lahuses mitte 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Reaktsiooniga saab tõestada tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Leeliselise hüdrolüüsiga annab tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm (-SH) sulfiidioone, mis Pb2+ ioonidega moodustavad musta või tumepruuni PbS sademe. H2N O + H2O H2N O CH C + 2NaOH CH C + Na 2S + H2O HS CH2 OH HO CH2 OH Töö käik: 2 ml 0,5% Pb(CH3COO)2 lahusele lisati tilgakaupa 10% NaOH lahust kuni Pb(OH)2 sademe kadumiseni ning Na2PbO2 moodustumiseni. Seejärel lisati 1 ml munavalgu lahust ning segu soojendati, kuni moodustus pruunikasmust PbS sade. 2
Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: 0,2 M ZnSO4 lahus, 2 M NaOH lahus. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,2 M ZnSO4 lahust ja lisasin tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust, kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. 4. Katseandmed Tekkis läbipaistmatu lahus. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs ZnSO4 lahuse ja NaOH lahuse kokkuviimisel ning loksutamisel toimus reaktsioon ning lahus muutus läbipaistmatuks. Reaktsioonivõrrandid: ZnSO4 + 2NaOH 2Zn(OH)2 + Na2SO4 ZnSO4 reageerimisel naatriumhüdroksiidiga tekkis kõigepealt Zn(OH)2. Zn(OH)2 + 2NaOH 2Na+ + [Zn(OH)4]2- - NaOH liias tsinkhüdroksiid reageeris leelisega edasi ning moodustus tsingi hüdroksokompleks. 6. Kokkuvõte või järeldused ZnSO4 lahusesse NaOH lahust tilgutades tekkis kõigepealt tsinkhüdroksiidi sade, kuid leelise liias sade reageeris edasi tsingi hüdroksokompleksiks. Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja
Javelle’i vesi pleegitusvahend (žavelli vesi) võib saada ka Cl2 juhtimisel läbi NaOH lahuse Diafragma asemel võib kasutada ka Hg-katoodi sel juhul katoodil ( - ) tekkiv Na Na+ + e- → Na (lihtaine) lahustub kohe Hg-s → Na-amalgaam, selle reageerimisel veega → NaOH (Hg vabaneb, suunatakse elektrolüüserisse tagasi) Vanem meetod NaOH saamiseks on keemiline: Na2CO3 + Ca(OH)2 → 2NaOH + CaCO3 sooda → lubi NaOH toodetakse ja kasutatakse tohututes kogustes (üks keemiatööstuse põhiproduktidest, miljonid tonnid aastas) KOH toodetakse tunduvalt vähem mõlemaid kasutatakse paljudes tööstusharudes eriti nafta-, seebi-, värvi- ja paberitööstuses LiOH toodetakse veel palju vähem; kasutatakse leelisakudes CsOH, RbOH kasutatakse peamiselt laborites 2.2.6.3. Halogeniidid Kõige rohkem (looduses, kasutamine): NaCl, KCl
3H2MnO4 2HMnO4 + MnO2 + 2H2O. Mangaan(VII)hape ehk permangaanhape HMnO4. Manganaadid on erinevate mangaanhapete soolad. Esinevad kolme tüüpi manganaadid: 1) Sinine või sinakasroheline manganaat(V)ioon MnO43-, 2) Roheline või mustjas manganaat(VI)ioon MnO42-. 3) Tumevioletne manganaat(VII)ioon ehk permanganaatioon MnO4-. Manganaadid(V) on tuntud Li, Na, K ja Ba puhul, saadakse MnO2 sulatamisel nitritite ja leelistega: MnO2 + NaNO2 + 2NaOH Na3MnO4 + NO + H2O Vesilahustes manganaadid(V) disproportsioneeruvad. Tekib manganaat(VI) ja MnO2) Manganaat(VI) esineb leelismetallide ja Ba sooladena, saadakse Mn(II)soolade või MnO2 sulatamisel ksüeeriva leelisseguga: 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + 2H2O Kuumutamisel manganaadid(VI) lagunevad, aluselises keskkonnas on nad püsivad, vees ja happelises keskkonnas lagunevad. Manganaat(VII) ioon esineb leelis- ja leelismuldmetallide, ammooniumi-, Ag- ja Al-sooladena.
kadumiseni. Kirjutada hüdrolüüsi tasakaalu kirjeldavad võrrandid ning põhjendada sademe Sb(OH) 2Cl teket ning kadumist. 2SbCl3 + 3H20 = 2Sb(OH)3 +6Cl- Sb(OH)3 + HCl = [Sb(OH)2]Cl + H20 Sb(OH)2Cl on lahustuv ühend, seega sade kaob. 4.1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust. Soojendada. Mis on sademes, mis gaas eraldub? Kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. Millal hüdrolüüsuvad soolad täielikult? Na2CO3 + 2H2O = 2NaOH + H20 + CO2 Al2(SO4)3 + 6NaOH = 2Al(OH)3 + 3Na2SO4 Läbipaistvast lahusest eraldub süsihappegaasi ning sadeneb alumiiniumhüdroksiid. Kui hüdrolüüsi tulemusena tekivad sade ja gaas, siis on soolad täielikult hüdrolüüsunud. 5.Katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH 4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. Milline on lahuse pH? Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. Võrrelda värvusi
(NB! Reaktsioonides metallidega ei eraldu kunagi H2!) Metallide reageerimine leeliste lahustega Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn Sealjuures tekib kuumalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallist ja OH rühmast. Lähteainena võtab osa lisaks vesi Metallide reageerimine veega IA rühma metallid (leelismetallid) 2Na + 2H2O > 2NaOH + H2 IIA rühma metallid Ca + 2H2O > Ca(OH)2 + H2 Alates Ca allapoole jäävate metallide omadused on sarnased ja neid nim. Leelismuldmetallideks. Reaktsiooni käigus tekkinud leelised on vees vähem lahustuvad kui leelismetallide puhul. Reageerimine hapete lahustega on aktiivsem kui reageerimine veega 7 Mg + 2HCl > MgCl2 + H2 P-metallid ja siirdemetallid ei reageeri aktiivselt veega, osa neist (Al, Zn, Fe) võivad kõrgel
Al + 3OH Al(OH) 3 4 Al(OH) + NaOH Na[Al(OH) ] 4 5. Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. 4 2 2 4 ZnSO + NaOH Zn(OH) + Na SO 2- 2 2 4 Zn(OH) + 2NaOH Na [Zn(OH) ] Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist 4 6 4 6. Katseklaasi valada ~2 mL vett, lisada kõigepealt 2 tilka K [Fe(CN) ] ja 4 tilka NiSO 3 2 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval kontsentreeritud NH H O lahust kuni sademe kadumiseni.
Töö teoreetilised alused Et osata hinnata uuritava proovi ainelist sisaldust, on suuresti abiks erinevad kvalitatiivsed reaktsioonid. Kvalitatiivsed reaktsioonid on pikema aja jooksul välja kujunenud tõhusaks meetodiks tunnistatud laboratoorsed katsed ja nendele iseloomulike reaktsioonitulemuste põhjal saab tuvastada konkreetse ühendi/ ühendite rühma/ keemilise elemendi ja/ või funktsionaalse rühma olemasolu lahuses. Selleks võib olla: iseloomuliku värvusreaktsiooni teke; sademe või hägu moodustumine; gaasi eraldumine; muud silmale nähtavad muudatused. Antud töös tulevad vaatluse alla valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed meetodid. Valgu puhul mängib tähtsat rolli tema aminohappeline koosseis ja järjestus, lisaks valgu ruumiline struktuur. Siin puhul on abiks värvusreaktsioonide tekitamine, väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel (termiline denaturatsioon), ja väljasoolastamine erinevate valgufraktsioonide l...
2H3BO3 + 6H2 OKSIIDIDE puhul SO2 + H2O H2SO3 ja CaO + H2O Ca(OH)2. Amfoteerse ühendina võib vaadata nt AlH3, mis reaktsiooni teistest partneritest olenevalt on kas el-paari doonoriks (aluseline ühend) või aktseptor (happeline ühend): 1. AlH3+3BH2=Al[BH4]3aluseline ja 2. KH+AlH3=K[AlH4]happeline Amfoteersed ühendid võivad reageerida nii happeliste kui aluseliste ühenditega ZnO + HCl ZnCl2 + H2O alus 2NaOH + ZnO + H2O Na2[Zn(OH)4] hape Seega esineb amfoteerne ühend alusena kui tema koostises olev elektropositiivsem element moodustab soola katioonina Xn+; happena kui elektropositiivsem element on kompleksimoodustajaks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. Lihtsaim võimalikum aatom. Universumis levinuim element (~89%). Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm).
Soola kaevandati kivisoolana või saadi merevee aurustamisel. Keskmiselt sisaldab merevesi soolasi 35g/l. Puhtalt sai kloori esmakordselt C.W. Scheele Uppsalas Rootsis 1774. aastal keedusoola ja väävelhappe segu kuumutamisel. Nime kloor (inglise keeles chlorine) andis elemendile inglise keemik Humphry Davy 1811. aastal. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 _ MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl _ 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe
Lahus värvus pruuniks. Seejärel asetame katseklaasi statiiivi, et sademe moodustumine jätkuks. Tekkis tumepruun- mustjas sade. Järeldus: Tegemist on positiivse sulfhüdrüülreaktsiooniga, mis tähendab, et valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on seotud sellega, et sulfiidioonid (tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu) reageerisid Pb2+ ioonidega. CH2SH CH2OH I I HCNH2 + 2NaOH + H2O HCNH2 + Na2S + H2O I I COOH COOH Na2S + Na2PbO2 + 2H2O PbS + 4NaOH 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhapet kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest. Laialdaselt levinud valke väljasadestav reagent, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000.
aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn. Metallide reageerimine leeliste lahustega. Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn. Sealjuures tekib kummalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallist ja OH rühmast. Läheainena võtab osa lisaks vesi: 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Reageerimine veega IA rühma metallid (leelismetallid): 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2 IIA rühma metallid: Ca + 2H20 => Ca(OH)2 +H2 Alates Ca allapoole jäävate metallide omadused on sarnased ja neid nim. leelismuldmetallid. Reaktsiooni käigus tekkinud leelised on vees palju vähem lahustuvad kui leelismetallide puhul. Reageerimine hapete lahustega on aktiivsem kui reageerimine veega: Mg + 2HCl =>
SO2 on terava lõhnaga värvuseta mürgine gaas, mida mürgisuse tõttu kasutatakse keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimiseks (mikroorganismide hävitamiseks). Põhiosa vääveldioksiidist kulub väävelhappe tootmiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka pleegitamisvahendina tekstiili- ja paberitööstuses, sest ta lagundab paljusid värvaineid. SO2 on happeline oksiid, kuna tema reageerimisel veega tekib väävlishape. Leelistega annab ta sulfiteid 2NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium ***(SO2 on tavaliselt redutseerija oksüdeerub VI ni (sulfaadiks) NO2 + SO2 NO + SO3. See reaktsioon on oluline happevihmade tekkes 2SO2 + O2 2SO3 Vääveldioksiidi katalüütiline oksüdeerimine on väävelhappe tootmise võtmeetapp. Sulfitid on ka eeskätt redutseerijad.
element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Kivisoola tunti juba 40-50 tuhat aastat tagasi. Puhtalt sai kloori esmakordselt C.W. Scheele Uppsalas Rootsis 1774. aastal keedusoola ja väävelhappe segu kuumutamisel. Saadakse sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl à 2Na + Cl2 2NaCl + H2O à H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 à MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl à 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused: Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas. Kloori lahustub vees halvasti, kuid kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet:
Tartu Ki-G Raud, koobalt, nikkel Referaat Birgit Saks, Helgi Muoni Tartu 2011 Sisukord: Raua triaad:Raud,Koobalt,nikkel 1. Raud · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 2. Koobalt · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 3. Nikkel · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 4. Nikkel ja Koobalt 5. Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist 6. Kasutatud kirjandus Raud: ajalugu: Rauda tunneb inimkond juba eelajaloolisest ajast. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikul elanud halübidelt. Arvatakse, et halübid leiutasid raua tootmise. Kreekakeelne sõna chalyps on tuletatud selle rahva ...
aluselist omaduste sõltuvust mangaani o.-a.-st: MnO Mn2O3 MnO2 (MnO3) Mn2O7 Mn(OH)2 Mn(OH) 3 Mn(OH) 4 H2MnO4 HMnO4 aluseliste omaduste tugevnemine happeliste omaduste tugevnemine 5.4 Manganaadid (2) Naatriummanganaat (V) Na3MnO4 tekib MnO2 sulatamisel NaNO2 ja leelisega MnO2 + 2NaOH + NaNO2 Na3MnO4 + NO + H2O . Na3MnO4 * 10H2O on sinise värvusega kristalliline aine. Kaaliummanganaat (VI) K2MnO4 on rohelise värvusega kristalliline aine, tugev oksüdeerija, mis leelises keskkonnas redutseerub kergesti redutseerijate toimel kuni MnO2, happelises keskkonnas moodustavad Mn (II) soolad. Väga tugevad oksüdeerijad oksüdeerivad kaaliummanganaat(VI) kaaliummanganaat (VII) ks 2K2MnO4 + Cl2 2KCl + 2KMnO4.
Teie katses tekkis valge sade, millest ei saa türosiinide sisaldumist järedada. 4.Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad (-SH) valkudes ja aminohapetes alluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone. Pb++ juuresolekul tekib kuumutamisel must või tumepruun ülipeen pliisulfiidi sade. Katse teostatakse naatriumplumbaadi() lahusega. CH2 SH +H2O CH2 OH HC NH2 + 2NaOH HC NH2 + Na2S + H2O COOH COOH Na2S + Na2PbO2 + 2 H2O PbS + 4 NaOH Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5% lahusele lisan tilgikaupa 10% NaOH kuni tekkiv sade lahustub. Kust te 20% NaOH lahuse saite? Meil on laboris kasutusel ainult 10% NaOH. Lisan 0,5 ml munavalgu lahust. Keedan reaktsioonisegu mõne minuti vältel pruunikasmusta kolloidse sademe tekkimiseni. Tulemus:
Haliit Sülviit Soola kaevandati kivisoolana või saadi merevee aurustamisel. Keskmiselt sisaldab merevesi soolasi 35g/l. Kui Vahemeri aurustuks, siis tekiks põhja 27 m paksune soolakiht. Kui Vaikse Ookeani põhjas kujuneks soolakihi paksuseks umbes 100 meetrit. Kõige soolasem on Surnumeri 240g/l. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet
korrosioonikindlust). · Keemiliselt on kompaktne Ni väheaktiivne, õhus püsiv. Metall kattub õhus NiO kaitsekihiga ning on püsiv kuni ca 800C. · Hapetega H2SO4, HCl, H3PO4 ja HF reageerib Ni väga aeglaselt, kuid reageerib kergesti lahj HNO3-ga; knots HNO3 toimel passiveerub. · Leeliste lahused ei toimi niklisse, kuid Ni reageerib NH 3 vesilahusega. Alles üle 550 C oksüdeerub Ni sulatatud NaOH toimel 2Ni + 2NaOH -> 2NiO + 2Na + H2 Vee ja õhuniiskuse suhtes on Ni püsiv. · Vesinikuga moodustab Ni tahkeid lahuseid. · Lämmastik lahustub niklis väga vähe. Pihusa nikli reageerimisel NH 3-ga moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. · Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II) halogeniidid. Ni on üks püsivamaid metalle F2 suhtes. Sulatatud nikkel reageerib süsinikuga, tekib nikkelkarbiid Ni3C(jahtumisel laguneb, eraldub grafiit)
Metall kattub õhus NiO kaitsekihiga ning on püsiv kuni umbes 800 °C. Hapetega H2SO4, HCl, H3PO4 ja HF reageerib nikkel väga aeglaselt, kuid reageerib kergesti lahja HNO3-ga, kontsentreeritud HNO3 toimel passiveerub. Nikkel ei reageerileeliste lahustega (ega sulandid, ka mitte vedel NH3), nikkel reageerib (õhu juuresolekul) NH3 vesilahusega. Alles üle 550 °C oksüdeerub nikkel sulatatud NaOH toimel (viimane redutseerub seejuures vaba naatriumini): 2Ni + 2NaOH → 2NiO + 2Na + H2 . Vee ja õhuniiskuse suhtes on nikkel püsiv. Vesinikuga moodustab nikkel tahkeid lahuseid (hüdriide, millest püsivam on NiH, saadakse kaudselt). Lämmastik lahustub niklis väga vähe. Pihusa (peendispersse) nikli reageerimisel NH3-ga (300– 450 °C juures) moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II)halogeniidid. Nikkel on üks püsivamaid metalle F2 suhtes. Sulatatud nikkel reageerib süsinikuga, tekib nikkelkarbiid Ni3C (jahutamisel
B. Pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. C. Lämmastikhape ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega pole oluline metalli asukoht pingereas vesiniku suhtes. 3Cu + 8HNO3 = 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 2Ag + 2konts. H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O 2. Reageerimine leelistega 2Al + 6H2O + 6OH- = 2[Al(OH)6]3- + 3H2 3. Reageerimine veega A. Aktiivsed metallid (K-Mg) reageerivad veega. 2Na + H2O = 2NaOH + H2 B. Keskmise aktiivsusega metallid (Al-Fe) reageerivad veearuga. Zn + H2O = ZnO + H2 C. Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 10. Loetle erinevaid keemilisi reaktsioone. 1. Paralleelne ühtede ja samade lähteainete vahel kulgeb mitu erinevat keemilist reaktsiooni. C6H6 + Cl2 = C6H5Cl + HCl C6H6 + 3Cl2 = C6H6Cl6 2. Ühinemine tekib liht- või liitainetest ühend (oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
