silmavärv, liigutused · 4.arengukuu, 15cm, 80grammi, kõik inimesele vajaliud asjad on olemas.. Kujunevad: imemis- ja neelamisrefleks, TOIMUB luustumine, kuni 3nda kuuni on luud kõhrelised · 5 arengukuu, ainult kiire kasv, · 6 arengukuu, 30cm, kaalub 600grammi, nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad · 7 arengukuu, kaalub üle kilo, RASVKOE moodustumine, regeerib valgusele ja helile. · 8 arengukuu, 40cm, kaalub 2kg, nahk sileneb, karvad kaovad, arenenud närvirakud · 9arengukuu, Normaalne rasedus kestab 38- 40 nädalat. +/ - kaks nädalat SÜNNITUS, protsess, millega looteline areng lõpeb. Kaks viisi sünnitamiseks, Normaalne ja keisrilõige. Sünnitamise 3 perioodi: · avanemiseperiood- emakakael avaneb ja emakaseina lihaste rütmiliste kokkutõmmete tagajärjel läbimõõdult 10cm'ks. ENAMUS SÜNNITUS AJAST · väljutusperiood · päramisteperiood 24.03.2014
Vältima peab ka ülekuivendust. Mullaharimis tööd algavad vana mullakamara purustamisega kas freesi või ... abil. Sellele järgneb happeliste m lupjamine. Lubiväetist 5-10t/ha ja leetunud muldadel sõnnikut 30 000- 60 000t/ha. Leetunud mullad vajavad ka min väetisi: P 80-100kg, K 100-120kg. Krbonaatsetele muldadele võiks arvestada P 80 ja K 80-100 kg. Tuvastunud aladele P 100 ja K 150-180kg/ha. Mikroväetisi tuleks planeerida CuSO4 ja boortatoliiti 50-80kg. Ammooniummoluptaati 2kg. Co 1kg, ja ida-eestis MnSO4 12-15kg. Väetamisele järgneb sügiskünd sügavusega 25-30cm. Varakevadel küntud maa libistatakse ja seejärel kultiveeritakse agregaadis äketega 5-8cm sügavuselt 2-3 korda. Enne külvi on suure tähtsusega kivide koristamine. Külvieelselt tuleks mulda anda ka N, eriti kui muld on N vaene. N % on 0,1 piires. Tegeva-ainene 40-60kg/ha. Ja see sõiks olla amoniaagi veena mida võib arvestada u 600l/ha või karbamiidina 100-150kg/ha. Vahetult enne külvi
Sokolaaditööstuses leiab siiski rohkem kasutamist odav tehisvanilliin. Sünteetilist vanilliini segatakse ka suhkruga ja lastakse müügile vanillisuhkruna. Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise
11 Projectile guidance: A future capability critical to fielding a real railgun weapon is developing a robust guidance package that will allow the railgun to fire at distant targets or to hit incoming missiles. Developing such a package is a real challenge. According to The Navy's RFP Navy SBIR 2012.1 - Topic N121-102 the following is required: The package must fit within the mass of less than 2kg, outer diameter less than 40 mm, and volume 200 cm3 constraints of the projectile and do so without altering the center of gravity. It should also be able to survive accelerations of at least 20,000 g (threshold) / 40,000 g (objective) in all axes, high electromagnetic fields (E > 5,000 V/m, B > 2 T), and surface temperatures of > 800 deg C. The package should be able to operate
- piiriks on vasakpoolne sagitaalvagu ja ligamentum falciforme hepatis - sagitaalvagude vahealal 2 lisasagarat (vasakul pool) MAKS HEPAR lobus caudatus (väratist tagapool) - mass 1.5kg, koos verega 2kg lobus quadratus (väratist eespool) - facies diaphragmatica kumer ülemine pind Segmendid segmenta - facies visceralis suunatud taha alla - vasak sagar - margo inferior suunatud alla ette segmentum mediale - vistseraalpinnal H-kujuliselt 3 vagu: segmentum laterale
-ne Kesk. Ca 80000 homme 2,5-3 a. Üliõp. 200000 eile 3 a. Näd. Päevad 4-5 a. Kellaaeg 6-7 a. EELKOOLIIGA 3-6 Koolieeliku iga on : -mängu ja fantaasia; -konkreetsuse ja olevikkuse; -on endale avastanud tegelikkuse põhilised eluseadused; -kasv 5-7cm. aastas; -kaal ca (+) 2kg aastas; Seoses kasvuga tugevneb motoorika, liikuvus-liikumistarve.Võib tekkida sihitu rabelemine. Elamislõbu, nautimine. Kustumatu uudishimu. Maiustuste armastus. Tegevusraadius laieneb. Muutused toimuvad järkjärguliselt Laps peab kätte saama maailma tundmise, elu on hea. Kujuneb välja elu hoiak. Tuleb ära kasutada isetegemise tahe, et laps saaks positiivse elutunnetuse. Lapse mäng peab jääma selle kohani, kus jäi pooleli ( näiteks kutsume sööma , siis mitte asju koristada).
olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks ·kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhu tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork ·Täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis ·kütusepaak peab olema täidetav sõiduki välisküljelt ·800...1000l mahutavusega paakide korral peab autol või autorongil olema vähemalt 2kg pulber- või sellele samaväärset tulekustutit, sädet mitteandvast materjalist labidas, ämber ja matt tulekustutuseks ·autol või autorongil üle 1000l mahutavusega paak/paagid on keelatud ·heitgaasi väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütusetorudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaasi torudele ·N2 ja N3 kategooria sõidukitel võib suunata heitgaasi toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima punkti tasandi
Ei tõsta vaid toitaineid ja ka aktiviseerub mikrobioloogiline tegevus. Kõrge väärtus erodeeritud muldel ja huumusvaestel muldadel. Rajamisel võib anda 40-100 tonni hektarile. Pealtväetisena antakse 30 tonni ha. Aastas 10 tonni ha. Sõnniku vajadus sõltub huumuse hulgast. Turvast võib anda 50tonni hektarile mineraalmaal. Virtsas ja lägas vähe fosforit. Hein loomasöödana Et heinsäiluks peab kuivaine sisaldus olema vähelt 85%. Veised söövad päevas heina 2kg päevas. Hobustele 6-10 kg päevas. Talveks varutud 1000 kg/talvel. Heina niitmise ajast oleneb kvaliteet. Võime kaotada 1/3 saagist kui valel ajal tehtud. Parim tulemus õitsemise ajal. Niidetakse kui domineeriv liik õitseb. Kui heintaimik lamandub tuleb kohe niita, kuna läheb hallitama. Niita tuleks niita peal. Kuivatamisel tekkivad suured kaod, põhjustatud taimede elutegevuse jätkumisel. Toitainete väljauhtumine, taime osade varisemine
Verevalumid e hemorraagiad veri väljub veresoontest kudedesse. Hematoom verega täitunud õõnsus kudedes. 7. Veiste füsioloogilised näitajad Lehm vajab päevas 100-150l sülge. Sülje pH on 8,5 ja päevane kogus sisaldab 3,5kg bikarbonaate. Et sellist kogust sülge produtseerida, peab lehm tegema 30-50tuhat mälumisliigutust. Et mälumisliigutusi teha, peab lehm seedima vähemalt 2kg pikka kiudu ja visemao talitlemiseks on vaja üle 2cm kiudu. Iga kg kiudu stimuleerib 20-30 min mäletsemise. Lehm on rohusööja ja seetõttu seotud taimsete toitainete seeduvusest. Vatsas sümbioos mikroobidega. Tõsised muutused vatsa ökosüsteemis põhjustavad haiguseid, millised võivad lõppeda looma surmaga. 8. Lehma üldseisundi muutused(limaskestad, kehakonditsioon) Poegivad loomad: 3,5-3,75( mitte üle 4), ei tohi olla üle 10% hindega 4 ja rohkem
Emboolia – veresoon ummistub mingi ainega, mida veres normaalselt ei leidu nt rasvatilgad. Verevalumid e hemorraagiad – veri väljub veresoontest kudedesse. Hematoom – verega täitunud õõnsus kudedes. 8. Veiste füsioloogilised näitajad Lehm vajab päevas 100-150l sülge. Sülje pH on 8,5 ja päevane kogus sisaldab 3,5kg bikarbonaate. Et sellist kogust sülge produtseerida, peab lehm tegema 30-50tuhat mälumisliigutust. Et mälumisliigutusi teha, peab lehm seedima vähemalt 2kg pikka kiudu ja visemao talitlemiseks on vaja üle 2cm kiudu. Iga kg kiudu stimuleerib 20-30 min mäletsemise. Lehm on rohusööja ja seetõttu seotud taimsete toitainete seeduvusest. Vatsas sümbioos mikroobidega. Tõsised muutused vatsa ökosüsteemis põhjustavad haiguseid, millised võivad lõppeda looma surmaga. 9 .Lehma üldseisundi muutused(limaskestad, kehakonditsioon) Poegivad loomad: 3,5-3,75( mitte üle 4), ei tohi olla üle 10% hindega 4 ja rohkem. Ei tohi kaotada üle
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja...
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu j...
Meretaimede primaarproduktsioon Õistaimed ehk mererohud. Makroskoopilised vetikad. Kasvavad loodetevahelises tsoonis. Seal avaldavad nad suurt mõju orgaanilise aine dünaamikale ja ka orgaanilise aine ringlusele. Rannikualadel võivad kasvada väga kiiresti kuhjates suuri biomasse. Meretaimede produktiivsus võib olla suurem antud piirkonna maismaataimede omast. Piirkonnas, kus domineerivad lehtadrud on aastane produktsioon 2kg C/m2 aastas. Troopilistes piirkondades võib kasvada kuni 6kg'ni, mis on enam kui troopilistes vihmametsades. Fotosüntees väheneb niiskuskao juures. Rohevetikate puhul (Ulva) jätkub fotosüntees kuni veekadu on alla 35%. Neil puudub ka kaitsev limakiht, mis on pruunvetikate tallusel. Põisadru on suuteline fotosünteesima, kuni koeveesisaldus langeb alla 30%. Nn uputatud taimedel on aastatuhandete vältel välja kujunenud erilised kohastumused. Osadel
-) Rauaaja kolm perioodi jagunesid omakorda veel alaperioodideks. * Kohapealse rauasulatamiseni jõuti alles meie aja arvamise algusega. -) Rauda hakati algselt sulatama müliaukudes, kus oli sulatamiseks vaja palju puusütt ning pärast raua sulatamist kiirenes ka majanduskasv, sest paremate tööriistadega sai hakata tootma rohkem esemeid ja vilju, mida sai hiljem müüa ja vahetada *) 7kg soorauamaagist oli võimalik saada 2kg rauda, kui põletada seda 0.7kg puusöega ning lisada ka lupja. Lisaks tekkis kõrvalproduktina rauaräbu, mida polnud võimalik millekski kasutada, kuid see on olnud arheoloogidele kinnituseks, et teatud kohtades toimus raua sulatamine. -) Adrale ilmus juurde rauast tera ning seeläbi sai ka sisemaal põlde harima hakata (sisealade mullad olid viljakamad kui rannikuäärsed) * Raua ajal hakati kasutama ka tarandkalmeid, kuhu inimesed maeti ning seal ära põletati.
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
