tekkinud leelis võib reageerida soolaga( kui tekib sade) 4. Reageerimine mittemetallidega Peaaegu kõik metallise reageerivad mittemetallidega. 2K + Cl2 ---> 2KCl Metallide saamine. 1. Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine) 2. Metalli redutseerimine maagist 2) Koksiga Fe2O3 + 3CO ---> 2Fe + 3CO2 b) Vesinikuga Puhaste metallide tootmisel. CuO + H2 ---> Cu + H2O c) Alumiiniumiga rasksulavate metallide tootmisel Cr2O3 + 2Al ---> 2Cr + Al2O3 d)Elektrivooluga aktiivsemate metallide tootmisel. 2Al2O3 elektrolüüs--> 4Al + 3O2 NaCl keedusool Na2CO3 Pesusooda NaHCO3 Söögisooda CaO Kustutamata lubi e. põletatud lubi Ca(OH)2 Kustutatud lubi CaCO3 Lubjakivi(paas), kriit, marmor CaCO3 * MgCO3 Dolomiit Ca3(PO4)2 fosforiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O Vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit. Sulamid: Ehituse põhjal: 1. Ühtlased sulamid e
Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ YKI0031 Anorgaaniline keemia I Laboratoorne töö 2. Kompleksühendid EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~1 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Jah, kuna lahus muutus punaseks Kirjutada Fe3+ iooni tõestusreaktsiooni võrrand. Tiotsüanoraud(III)sulfaat FeNH4(SO4)2 + NH4SCN →[ Fe(SCN)]SO4 + (NH4)2SO4 Fe3+ + NH4+ + SCN-→[Fe(SCN)]2+ + NH4+ Fe3++SCN- →[Fe(SCN)]2+ b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Ku...
tihedus: 2,7 g/cm³ sulamistemperatuur: 660 °C väga hea korrosioonikindlus hea elektri- ja soojusjuht kerge ning äärmiselt plastiline paramagnetiline Keemilised omadused keskmiselt aktiivne metall reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool lahjend. hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H+ = 2Al3+ + 3H2 külmas konts. lämmastik- ja väävelhappes passiveerub, kuuma H2SO4 toimel tekib Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O
1. Reageerimine hapetega A. Pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega. Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 B. Pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. C. Lämmastikhape ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega pole oluline metalli asukoht pingereas vesiniku suhtes. 3Cu + 8HNO3 = 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 2Ag + 2konts. H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O 2. Reageerimine leelistega 2Al + 6H2O + 6OH- = 2[Al(OH)6]3- + 3H2 3. Reageerimine veega A. Aktiivsed metallid (K-Mg) reageerivad veega. 2Na + H2O = 2NaOH + H2 B. Keskmise aktiivsusega metallid (Al-Fe) reageerivad veearuga. Zn + H2O = ZnO + H2 C. Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 10. Loetle erinevaid keemilisi reaktsioone. 1. Paralleelne ühtede ja samade lähteainete vahel kulgeb mitu erinevat keemilist reaktsiooni. C6H6 + Cl2 = C6H5Cl + HCl
Biosfäär ja selle koostisosad Biosfäär ja selle koostisosad- on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elusorganismid. Haarab alumise osa troposfääri, kuni osoonikihin ca. 20km, hüdrosfääri; maakoore st litosfääri ülemise osa · Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid, katioonides peamise...
Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi ...
koosmõju = PÕIKPAINE Lõike keskmine nihkepinge ÜHES keevisõmbluses Q F 2 F 0,7 F K,Q A 2aL 2 zL zL Painde keskmine nihkepinge ÜHE keevisõmbluse otspunktides MÕLEMAD nihkepinged mõjuvad 2M 2 Fh 3 2 Fh 4,2 Fh nurkõmbluse vähima paksusega K, M
------------------------ Plahvatused kodustes tingimustes Õpilasuurimus Autor: klass Juhendaja: 2008 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. PLAHVATUS............................................................................................................. 4 .......................................................................................................................................5 2. POMMID....................................................................................................................6 3. LÕHKEAINED........................................................................................................... 7 3.1. LÕHKEAINE LIIG...
Kordamisküsimused "Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia" I METALLURGIA Metallurgia ja pulbermetallurgia 1. Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Tardlahuses võivad sulami komponendid vastastikku lahustuda üksteises. Keemilises ühendis komponendid reageerivad omavahel ja mehaanilises segus ei lahustu ega reageeri komponendid omavahel. 2. Millised on kristallivõre defektid ja millist mõju nad avaldavad omadustele? *Punktdefektid- vakantsid, omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli *Joondefektid- suurim tähtsus dislokatsioonidel *Pinnadefektid, ruumdefektid- soodustavad punktdefektide moodustumist ja liikumist ning on efektiivseteks barjäärideks joondefektide liikumisele või on nende defektide ...
Alari Allika pedl-2 092126 Anorgaanilise keemia I Laboritöö Töö nr. 2- Metalli aatommassi määramine, katse 1. metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. Kaaluda kalorimeetri sisemine klaas, valada sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluda uuesti ja asetada klaas veega tagasi kalorimeetrisse. Mõõta kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metal ja asetada kalorimeetri siseklaasi. Kalorimeeter katta kaanega, segada termomeetriga ettevaatlikult vett ja märkida vee kõrgeim temper...
keemiaõpiku viis esimest peatükki. 1) Kaaliumperkloraat perkloorhappest ja kaaliumhüdroksiidist: K(OH)?+H?ClO?=KClO+HO 2) Kaaliumnitraat lämmastikhappest ja kaaliumhüdroksiidist: K(OH)?+HNO?=KNO? HO 3) Ammooniumperkloraat perkloorhappest ja ammooniumhüdroksiidist: NH?OH?+H?ClO?= = NHClO+HO 4) Ammooniumnitraat lämmastikhappest ja ammooniumhüdroksiidist: NH?OH?+H?NO?=NHNO+HO 5) Alumiiniumpulber hapetest, alumiiniumfooliumist ja magneesiumist: A) Alumiiniumfoolium + 6HCl?=2Al?+3H B) 2Al?Cl (aq)+3Mg?=3MgCl (aq)+2Al Alumiinium sadestub nõu põhja väga peene hõbedase pulbrina, mis tuleb filtreerida ja kuivatada. Sama meetod kehtib lämmastikhappe ja väävelhappe puhul, kuid need happed on lõhkeainete valmistamiseks liiga suure väärtusega, et neid taoliseks otstarbeks kasutada, kui neid just eriti suurtes kogustes käepärastpole _________________________________________________________________ The new MSN 8: advanced junk mail protection and 2 months FREE* http://join.msn
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elek...
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused...
Be – üks kõige mürgisemaid anorg. katioone Ra – radioaktiivne avastati 1898 abielupaar Curie metallina, eraldati 1910 A.Debierne (tänapäeval maailmas mõni kg Ra, ei säilitata metallina) Ca, Mg, Ba, Sr – eraldati metallina H.Davy poolt elektrolüüsil 1808.a. Ka tänapäeval saadakse peam. sulat. kloriidide elektrolüüsil Metallina kasutatakse peam. Mg, Ca Ba saadakse taval. oksiidi aluminotermilisel redutseerimisel: 4BaO + 2Al BaO.Al2O3 + 3Ba (vaakumis Ar atmosfääris, 1100-1200C) 2.3.2. Metallide omadused Rühma 2 esimest liiget Be ja Mg (mis ei ole leelismuldmetallid) on õhus stabiilsed – kattuvad õhukese kaitsva oksiidikihiga. Nagu leelismetallidelgi, rühma piirides (ülalt alla) sulamis- ja keemistäpid (üldtendentsilt) langevad tihedus suureneb Be Mg Ca Sr Ba Ra
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab val...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
