LEEDU VABARIIK SÜMBOOLIKA Lipp kollane, roheline, punane Hümn - "Lietuva, tvyne ms" ('Leedu, meie isamaa') ehk "Tautiska giesm" ('Rahvuslaul') on Leedu riigihümn. Pindala - 65 200 km2 Rahvastiku tihedus - 51 in/km2 Rahvaarv 3 329 300 (2010) Riigikord parlamentaarne vabariik President Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus o...
ÜÜRILEPING Üürileping on sõlmitud Türil. Siim Uba, (edaspidi nimetatud üürileandja), ühelt poolt ja Luule Külm, (edaspidi nimetatud üürnik), teiselt poolt, keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, sõlmisid eluruumi üürilepingu (edaspidi leping) alljärgnevas 1. LEPINGU ÜLDSÄTTED 1.1 Pooled lähtuvad lepingu tõlgendamisel lepingu dokumentidest, võlaõigusseadusest ning vajadusel teistest õigusaktidest. 1.2 Lepingu dokumendid on eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ning lisad, milles lepitakse kokku peale lepingu allkirjastamist. 2. LEPINGU ESE JA TÄHTAEG 2.1 Üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandjale kuuluva ühetoalise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §389. Eluruumi üürniku perekonnaliikmete majutamine. 2.2 Leping jõustub ning on tähtajatu. Leping lõppeb 3. oktoobril 2015. Eelnevalt on öeldud, et tegemist on tähtajatu lepinguga. VÕS §274. El...
Tartu Descartes'i Lütseum Leedu põllumajanduse iseloomustus Miniuurimistöö Annemai Harak juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 1. Looduslikud eeldused Leedu kogu pindala on umbes 65300 km², põllumaa alla kuulub 21850 km², rohumaa alla 589 mk² ning metsa alla 21678 mk² maad. Leedu kogu pindalast on üleüldse põllumajanduslikult kasutatav 28059 km². PÕLLUMAA ROHUMAA METS Leedu pinnamood on üpriski sarnane teiste Baltimaade omale. Enamik Leedu maast on tasane ning põllumajanduse arendamiseks on tasane pind ideaalne. Lääne-Leedus asuvad mõned kõrgendikud ning Ida-Leedus leidub ka mägismaad. Kõige künklikumad alad on Lääne-, Ida- ja Edela-Leedus. Seal on 97 km liivast rannajoont.Kõrgeim punkt on Aukstasis(294 meetrit...
Teenuste reklaamimine Töötajate vähesus klientide aitamisel Erinevate pakettide pakkumine Koolitada personali paremini/rohkem Võimalus olla parim hotell baltimaades 15 2 FINANTSANALÜÜS Finantsseisukorra Analüüs: o Maksevõime tase MT (Käibevarad/Lühiajalised kohustused) 44 406 870 93 294 996 = 0,48 % Lühiajalise maksevõime kattekordaja näitab ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees. Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi.Antud juhul on ettevõttel liiga nõrk maksevõime. o Rahaliste vahendite tase RVT (Raha, väärtpaberid+Ostjate tasumata arved /Lühiajalised kohustused) 39 072 798+41 796 624 93 294 996 = 0,46
SADUL 2015 Diisel 309 11120 SADUL 2015 Diisel 338 11120 SADUL 2015 Diisel 353 11120 SADUL 2015 Diisel 368 12882 SADUL 2016 Diisel 338 11120 SADUL 2016 Diisel 353 11120 SADUL 2017 Diisel 353 11120 SADUL 2018 Diisel 353 11120 SADUL 2018 Surugaas (CNG) 294 8710 FURGOON 1998 Diisel 130 5861 MADEL 1997 Diisel 130 5861 MADEL 1999 Diisel 130 5861 MADEL 2001 Diisel 132 5883 PAAK 1994 Diisel 130 5961 FURGOON 1997 Diisel 167 5861 FURGOON 1998 Diisel 167 5861 FURGOON 1996 Diisel 167 5861 KALLUR 1993 Diisel 167 5861
ctype=l&strail=false&bcs=d&nselm=h&met_y=lp&scale_y=lin&ind_y=false&rdim=world&i dim=world:Earth&idim=country:MX&ifdim=world&hl=en&dl=en 1980. aastal oli Mehhiko rahvaarv 67,57 miljonit ning see on pidevalt tõusnud. Praeguse seisuga elab Mehhikos umbes 110,81 miljonit inimest. 6. Rahvastiku paiknemine riigis : a) Keskmine rahvastiku tihedus : 145 in/mi2 b) Rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega : USA : 84 in/mi2 Kuuba : 266 in/mi2 Guatemala : 294 in/mi2 Belize : 33 in/mi2 Mehhiko rahvastiku tihedus on võrreldes Kuuba ja Guatemalaga väksem, kuid võrreldes USA ja Belizega on see jällegi suurem. http://www.infoplease.com/ipa/A0934666.html c) Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad : Hõrdealt asustatud piirkonnad Mehhikos on Baja Calofornia Sur (7 in/km2) ja Durango (12 in/km2). Baja Calofornia Suris on kehvad elutingimused. Seal asub palju kõrbi ja maastik on mägine. Samuti on Durango väga mägine ala
Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km),Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 kmLätiga ja 294 km Venemaaga. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaar ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast
Allpool olevas blogis on näidatud nende nootide helisagedus Hz. Do’’ – 65 Hz; Re’’ – 73 Hz; Mi’’ – 82 Hz; Fa’’ – 87 Hz; Sol’’ – 98 Hz; La’’ – 110 Hz; Si’’ – 123 Hz Do’ – 131 Hz; Re’ – 147 Hz; Mi’ – 165 Hz; Fa’ – 175 Hz; Sol’ – 196 Hz; La’ – 220 Hz; Si’ – 247 Hz Do – 262 Hz; Re – 294 Hz; Mi – 330 Hz; Fa – 349 Hz; Sol – 392 Hz; La – 440 Hz; Si – 494 Hz Do1 – 523 Hz; Re1 – 587 Hz; Mi1 – 659 Hz; Fa1 – 698 Hz; Sol1 – 784 Hz; La1 – 880 Hz; Prelüüd ja fuuga C-duur 120 100 80 60 40 20 0 Diagramm 2. Diagramm 2 näitab Johann Sebastian Bachi prelüüdi ja fuuga c-duur noote arvu.
mis on pakendatud, tuleks ära tarvitada kahe päeva jooksul pärast pakendi avamist. Külmkappi tuleks pesta regulaarselt. Kala säilivuskuupäeva tuleb suhtuda täie tõsidusega. MRSA-bakter MRSA-bakterid ei allu antibiootikumidega läbiviidavale ravile. Bakter võib põhjustada kopsupõletikku või veremürgitust ning kuna selle vastu toimivat vaktsiini pole, võivad haigusjuhud sageli lõppeda surmaga. 2013. aastal diagnoositi MRSA-bakteri levikut 4340 patsiendil, kellest 294 surid. Kus leidub? Kõige tüüpilisem on, et patsient saab MRSA-bakteri haiglast. Kui haiglatöötajad ei järgi õigeid sanitaarprotseduure, võivad nad bakteri edasi kanda patsiendilt patsiendile. Bakter levib ka looma- ja linnuliha kaudu. Baktereid on leitud näiteks marineeritud grill-liha pakenditest. Kuidas ennetada? Liha piisav kuumutamine (vähemalt 70 kraadi juures) tapab bakterid. Liha ei tohiks süüa pooltoorelt
ratast endale tagasi. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas O saab nõuda H-lt ratast AÕS § 80 alusel? Eeldused: 1. omanik 2. H valdaja 3. H peab valdamiseks puuduma õiguslik alus. a. Kas H sai omanikuks § 92 alusel ? b. vallasasi ? + c. otsese valduse üleandmine ? + (valdus on üle antud) d. kokkulepe ? + ( formaalne sõlmitud) e. isik, kes omandi üle andis oli pädev üleandmiseks ? f. kas on § 294 ? g. Kas tegu on pandiga (pant kohaldub ainult vallasasjade suhtes) h. valduse üleandine ? + i. kokkulepe ? j. pädev asja üleandmiseks ? (kas Varas on pädev pandi panemiseks ning ei oleeee. Pantida saab ainult omanik) Seega, pädevus puudub! 4. Kas pant võis tekkida heauskselt AÕS § 282 brim 1? a. vallasasi ? b. valdus ? c. kokkulepe ? d. ei ole pädevust ? e
L_________ A__ ____ M_____ V______ L_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ S _ _- _ _ _ _ _ _ M____ M_________ 1 Eesti asend, suurus, piirid M.Vihman 1. Eesti piirid ja naaberriigid *Merepiiri 3800 km, Maismaapiiri 663 km ( Lätiga 339 km, Venemaaga 294 km + Peipsi järv) *Naaberriigid : Ülemerenaabrid : 3.Eesti äärmised punktid *Ulatus põhjast lõunasse ja idast läände: N E W S *Kõige kaugemad paigad üksteisest on Narva jõgi (Narvast põhjapool) ja Sõrve poolsaare tipp (393 km). *Eestis on 1520 saart. Eesti äärmised punktid välja toodud nii maismaa kui ka saarte osas.
Tallinna Vangla Nikolai Skakun Magasini 35 Vormsi 8 - 1 10138 Tallinn, Harjumaa 13913 Tallinn, Harjumaa KAHJUNÕUE 1. 17.02.2010 01.04.2010 2. 13.09.2011 29.06.2012 Paigutati mind Tallinna Vanglasse, kus mind koheldi ebainimlikult ja alandavalt, et võib kinnitada tunnistama tunnistaja ( ). See seisnes selles, et mind hoiti kuuekohalises kambris (kambrit 419, 225), kus ka reaalselt viibis kuus kinnipeetavat ja kus isiklikuks ruumiks ühe isiku kohta oli reaalselt 1,5 m2 vaba pinda. Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) praktika kohaselt on olukord, kus kinnipetaval on põrandapinda vähem, kui 3 m2, juba iseenesest konventsiooni artikli 3 rikkumise tuvastamise aluseks. Seega, on Tallinna Vangla minu suhtes rikkunud EIK konventsiooni artikkel 3. I...
Pärisorjuse kaotamine I Pärisorjusliku majanduse kriis 18.saj lõpul milles väljendus? - mõisate väljaminekud suurenesid, kuna püüti jälgida Saksamaa tõusvat elustandardit (vt. EAL, dok. lk.298, 294) - vajadus suurendada sissetulekuid, mida taheti saavutada majandusviisis põhimõttelisi muudatusi tegemata. See tähendas, et laiendati mõisapõlde ja suurendati teokoormisi, mitte ei võetud kasutusele uusi kultuure (nagu kartul), ja uusi põlluharimismeetodeid (viljavaheldus, väetamine, kultuurheinamaad, maaparandus jmt), ei võetud kasutusele põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega. - järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeer...
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 240 112 240 88 0 1 false 5.0 0.0 L 256 112 256 88 0 0 false 5.0 0.0 L 272 112 272 88 0 1 false 5.0 0.0 L 288 112 288 88 0 0 false 5.0 0.0 L 312 112 312 88 0 0 false 5.0 0.0 L 328 112 328 88 0 0 false 5.0 0.0 L 344 112 344 88 0 0 false 5.0 0.0 x 226 75 239 78 0 10 A3 x 244 75 257 78 0 10 A2 x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 L 360 112 360 88 0 0 false 5.0 0.0 x 226 75 239 78 0 10 A3 x 244 75 257 78 0 10 A2 x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 w 240 120 240 112 0 w 312 160 312 112 0 w 288 120 400 120 0 w 360 136 392 136 0 x 371 347 384 350 0 10 A3 x 372 375 385 378 0 10 B3
Ungari 311 1,459 1,471 2,328 1,097 526 1,985 3,456 5,795 6,941 670 Poola 88 117 284 580 527 94 211 495 1,075 1,602 42 Poola (Poola 89 298 665 1,697 .. 218 509 1,187 2,884 .. - maksebilanss) Rumeenia - 37 73 95 294 - 40 120 207 501 22 Slovakkia 18 82 100 144 79 28 110 210 354 434 102 Sloveenia - 41 113 112 88 f 7 72 183 294 374 185 Makedoonia - - - - 5 - - - - 5 3
dm3 H2O-ga? => m=V 1100 kg/m3 = 1100 g/dm3 m = 1100 * 5 = 5500 g = 5,5 kg vesi = 1100 kg/m3 = 1 g/cm3 m=V = 1 * 2500 cm3 = 2500 g = 2,5 kg H2O 5,5 kg - 100% X kg - 20% X = = 1,1 kg ainet 5,5 kg + 2,5 kg = 8 kg - 100% 1,1 - x% X = = 14% Arvutused reaktsioonivõrrandi järgi: o Tihedus ja protsent Nt. Mitu l H2 eraldub 200 cm3 20% H2SO4 (= 1200 kg/m3) reageerimisel Al ga? 200 cm3 20% x dm3 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 294 g 3*22,4 dm3 M(3H2SO4)= 3(2 + 32 + 64) = 294 g/mol => m = V 1200 kg/m3 = 1,2 g/cm3 m = 1200 * 200 = 1,2 g/cm3 * 200 cm3= 240 g X = = 11 dm3 o Saagise % ülesanne - Saagise % mis reaktsioonil tekib (saadused) - Teoreetiline saagis, kui palju me arvame, et saame - Tegelik saagis, kui palju me tegelikult saame - Teoreetiline saadus - 100% - Praktiline saadus - x % Saagise % x = Nt
Instrumentaalanalüüs Spektrofotomeetria SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Jelena Gorbatsova Teooria Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langev...
Imperialismiajastu ja ühiskond 20. sajandi algul 11. klass ajalugu Urmas Persidski Maailm 20. sajandi algul: elanikkond 1,6 miljardit (tänapäeval üle 7 miljardi) enamik kunagi elanud inimestest on elanud 20. sajandil Fotod aastast 1900 http://www.dublin.ie/forums/showthread.php?7352UnidentifiedPhotographsof1900sPeople(DublinCountyAndSurroundingAreas) Maailmakord rajanes suurriikide jõuvahekordade tasakaalul suurriike oli 8 Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Venemaa Jaapan USA Itaalia AustriaUngari Euroopa 1900. a http://people.wm.edu/~fccorn/historylinks.php Sovinism oma rahvuse teiste...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 16 Maria Sarafannikova TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL......4 1.1. Töötamise elamistoiming täiskasvanutel....................................4 2.2. Mängimise elamistoiming täiskasvanutel...................................4 3. SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMINGUS TÄISKASVANUTEL.................................................5 ARUTELU............................................................................................6 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade tä...
Hääle kiirus 0 juures: 345 0 = = = 331,1 / 1 + 0,002 1 + 0,002 21 Moolsoojuste suhe: 2 2 29 10-3 345 = = = 1,41 8,31 294 6 Järeldus Sagedustel 5000 ja 5400 tuli kiiruse viga ebamääraselt suur. Heli kiiruseks õhus sagedusel m 3800 on 343 ± 31 , usaldatavusega 0,95. s Vastavalt arvutustele tuleb helikiirus 0 juures 331,1 /, mis on ootuspärane tulemus ja moolsoojuse suhe on 1,4. 7
Ameerika popkunst ja kuulsamad kunstnikud Kunstiajaloo uurimustöö Juhendaja: Aimar Rolf Autor: Kadri Ilves 12.klass Avinurme Gümnaasium 2010 Sisukord: lk.1 tiiteleleht lk.35-38Tom Wesselmann lk2.sisukord lk.39Skulptuur popkunstis lk3.Mis on popkunst? lk.40-43Claes Oldenburg lk4.Richard Hamiltoni maal lk44.Kokkuvõte lk5-6Popkunsti tunnused lk7.Popkunsti eelkäijad lk8-13Jasper Johns lk.14-18Robert Rauschenberg lk.19-22Larry Rivers lk.23Kuulsad USA popkunstnikud lk.24-26Roy Lichtenstein lk.27-30Andy Warhol lk.31-34James Rosenquist Mis on popkunst? ,,Pop" sõnas ,,popkunst" tähendab ,,populaarset", kuid ka säravaid ja eredaid värve. Kunstivool tekkis 1960.aastal Mõju avaldas neodada...
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest. toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ...
Fikseerida katse sooritamise momendil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Arvutada õhu mass kolvis. Arvutada katsetulemuste järgi CO2 molaarmass ning võrrelda seda tegelikuga. Leida süstemaatiline ja suhteline viga. CaCO3 + 2HCl => CaCl2 + CO2 + H2O Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 144,64 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,84 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 322 ml = 0,322 dm3 õhutemperatuur t° = 21 °C = 294 K õhurõhk P = 100100 Pa Katseandmete töötlus ja analüüs Arvutada õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustel vastav rõhk, T0 normaal- ja standardtingimustel vastav temperatuur Kelvinites, P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Leida õhu tihedus normaaltingimustel teades õhu keskmist molaarmassi ja kasutades gaaside tiheduse valemit.
168 5600 35,43 564 304 2170 380 9,1 168 5600 35,43 196 6533 41,33 548 294 2150 350 8,4 194 6467 40,91 172 5733 36,27 0,46 0,65 560 298 2140 440 10,5 9,4 36,4 145 4833 30,58
4,5 167 4,5 133 5 153 5 137 5,5 178 5,5 143 6 205 6 152 6,7 232 6,5 160 7 261 7 169 7,5 294 7,5 177 8 324 8 185 8,5 350 8,5 194 9 375 9 202 9,5 403 9,5 211 10 428 10 227 10,5 249
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 10. klass MAJANDUSTEOREETIKUD 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 1. SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha majandusteoreetikutest 19.sajandil, kuna ma õpin hetkel esimest aastat majandust ja see teema pakub mulle huvi. Minu arvates on antud teema tähtis ning samuti arvan, et kõik gümnaasiumi õpilased võiksid kohustuslikus korras majandusega seonduvat ajalugu uurida. Usun, et see avardaks nende maailmapilti ning annaks juurde tarvilikku informatsiooni ja tarkust kogu ülejäänud eluks. Tänu referaadi kirjutamisele külastasin mitmeid raamatukogusid ja seega kasutasin paljude erinevate raamatute abi. Lisaks sellele otsisin materjali ka internetist, kus leidus seda väga rikkalikult. Antud töö eesmärk oli tutvuda nii majanduse enda kui ka selle ajaloo...
Joonis 1 TEEMA 2 4 Loodus Loodus on Leedus väga ilus, rannajoont on ühtekokku 99 km. Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad kohad on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis asub merepinnast 294 m kõrgusel. Pikimaks jõeks Leedus on Nemunas, millel pikkust 937 km, kuid Leedu territooriumil voolab sellest vaid kolmandik. Suurimaks järveks on Drksiai, mis on 45, 78 km². Leedu territooriumil asub palju järvi(vaata joonist 1) ja soid. 30% riigi pindalast on kaetud segametsadega. Joonis 1 TEEMA 3 5 Ajalugu Juulis 1920 hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12
marmor. Fassaad hiljem taastatud, kuid sarnaneb algkujule. Nelitise kohal elliptiline kuppel. Sisekujuduses leidub kuulsaid ja uhkeid detaile. Pisa kellatorn Pisa kellatorn ehk kampaniil ehitamist alustati 1147.a., vajus algusest peale viltu --vundamendi all liikuv liiv, vundament üldse vilets. Peale kolme korruse valmimist ehitus katkestati, kuid hiljem ehitati ikkagi valmis. Seal on 294 trepiastet. Kõrgus ca 57 meetrit. Hiljem on vajunud aina rohkem viltu, kuni lõpuks saavutas tänapäeva olukorra--nüüd suured päästeaktsioonid, ühe seina äärde olid laotud metallplokid vundamendi tasakaalustamiseks jne. Viimastel aastatel püütud trossidega vajumist peatada ja tõmmatud püstisemaks. Üldiselt lõpetati 1275. Lõplikult sai praeguse kuju 1350. Torni küljed kujundatud samasuguste galeriidega nagu kiriku fassaadki.6 korrust. Tornis
Joonis 1 TEEMA 2 4 Loodus Loodus on Leedus väga ilus, rannajoont on ühtekokku 99 km. Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad kohad on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis asub merepinnast 294 m kõrgusel. Pikimaks jõeks Leedus on Nemunas, millel pikkust 937 km, kuid Leedu territooriumil voolab sellest vaid kolmandik. Suurimaks järveks on Drksiai, mis on 45, 78 km². Leedu territooriumil asub palju järvi(vaata joonist 1) ja soid. 30% riigi pindalast on kaetud segametsadega. Joonis 1 TEEMA 3 5 Ajalugu Juulis 1920 hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12
5 14 5 2 2.48 248 3 0.5 6 6 2.5 2.51 251 4 0.5 8 7 3 2.55 255 6 0.5 12 8 3.5 2.61 261 6 0.5 12 9 4 2.67 267 6 0.5 12 10 4.5 2.73 273 5 0.5 10 11 5 2.78 278 8 0.5 16 12 5.5 2.86 286 8 0.5 16 13 6 2.94 294 10 0.5 20 14 6.5 3.04 304 10 0.5 20 15 7 3.14 314 12 0.5 24 16 7.5 3.26 326 13 0.5 26 17 8 3.39 339 17 0.5 34 18 8.5 3.56 356 21 0.5 42 19 9 3.77 377 27 0.5 54 20 9.5 4.04 404 18 0.5 36 21 10 4.22 422 30 0.5 60 22 10.5 4.52 452 24 0.5 48 23 11 4.76 476 24 0.5 48 24 11.5 5 500 25 0.5 50 25 12 5.25 525 21 0.5 42 26 12.5 5
16 % 1978 3 917 774 2.41 % 1979 4 018 846 2.58 % 1980 4 126 538 2.68 % 1981 4 239 795 2.74 % 1982 4 359 379 2.82 % 1983 4 486 938 2.93 % 1984 4 624 850 3.07 % 1985 4 774 155 3.23 % 1986 4 935 642 3.38 % 1987 5 106 707 3.47 % 1988 5 280 833 3.41 % 1989 5 449 339 3.19 % 1990 5 605 873 2.87 % 1991 5 749 774 2.57 % 1992 5 882 679 2.31 % 1993 6 003 704 2.06 % 1994 6 112 449 1.81 % 1995 6 209 923 1.59 % 1996 6 294 482 1.36 % 1997 6 369 573 1.19 % 1998 6 447 672 1.23 % 1999 6 545 273 1.51 % 2000 6 674 286 1.97 % 2001 6 839 376 2.47 % 2002 7 037 727 2.90 % 2003 7 264 340 3.22 % 2004 7 510 771 3.39 % 5 2005 7 770 392 3.46 % 2006 8 042 579 3.50 % 2007 8 328 312 3.55 % 2008 8 624 280 3.55 % 2009 8 926 687 3.51 %
88 88 4816.2 2568.8 1874.9 88 Kergkeraamiline plaat 135 136 135.7 5875 2454.8 2393.3 136 245.5 245 245.3 298.6 410.5 727.4 245.5 104 Ekstruuder polüstüroo 104.1 103.7 69.4 55.1 1259.5 103.1 10.6 10 10.5 76.2 104.4 729.9 10.8 70.3 70 70.1 801.2 1377.8 581.5 69.9 43.3 43.8 43.7 189.56 1563.1 121.3 44 19.5 21 20.3 294 291.1 1010 20.5 Column K Katsetatav Proovikeha mass (g) Ruumaala Tihedus Poorsus % materjal Õhus Vees cm^3 kg/m^3 93.7 58.4 35.3 2654 1.0% 103.02 64 39 2642 1.4% 71.31 44.4 26.9 2651 1.1%
4. Leida arvuliste tunnuste X2, X4 ja X8 punktis 3 nimetatud karakteristikud Tunnus x Me X Kv Kv Mo 2 X2 29,815789 28 26 32 28 27,09665 X4 0,9487179 1 0 2 0 0,971729 X8 268,92308 274 219 294 289 3802,174 5. Täita tabel Keskmine Kesk. laste Kesk. palk vanus (X2) arv (x4) (x8) Mehed 31,1 0,7 283,7 Naised 29,517241 1,03448276 263,82759 M / N koos 29,815789 0,94871795 268,92308 6. Täita tabel Keskmine Kesk. laste Kesk. palk vanus (X2) arv (x4) (x8)
1999 272 5 150 30 1999 273 5 125 25 1999 275 3 90 30 1999 277 18 314 17,4444444 1999 278 2 35 17,5 1999 281 10 200 20 1999 283 80,1 1800 22,4719101 1999 286 177 2350 13,2768362 1999 287 18,6 335 18,0107527 1999 289 6 90 15 1999 290 7 100 14,2857143 1999 291 5 95 19 1999 294 15 220 14,6666667 1999 295 29 407 14,0344828 1999 296 3 31 10,3333333 1999 299 10,85 100 9,21658986 1999 304 2 50 25 1999 305 7,8 133 17,0512821 1999 308 37 236 6,37837838 1999 309 3 70 23,3333333 1999 311 36,6 793 21,6666667 1999 313 85 2061 24,2470588 1999 318 2,5 63 25,2 1999 321 8,6 138 16,0465116 1999 322 3 75 25
tüüpilist hiina aeda elegantsete maastike, suurejoonelise arhidektuuri ja vanade kunstiteostega. Suvepalee sai kannatada Inglise-Prantsuse invasiooni ajal 1860 kui ka hiljem Bokserite ülestõusus 1900. Aed siiski säilis ja selle ehitas uuesti üles keiser Tongzhi ema, riiki tegelikult juhtinud Cixi. Igast nurgast avarat vaadet pakkuva aia keskel on torn. Torne, paviljone, sildu ja passaaze on seal kokku umbes kolm tuhat. Suvepalee territoorium hõlmab 294 hektarit, millest kolm neljandikku on vesi. Suvepalee jaguneb neljaks osaks. Mäeesist peetakse kõige suurejoonelisemaks ning siin on ka kõige muljetavaldavam arhidektuur. Kõrval ja järve taga asuvad alad on rahulikud maastikud tihedate roheliste puude ja looklevate teeradadega. Järve esiküljel asub suur osa suvepaleest ning sealt avaneb rabav vaade järvele ja paljudele kaunitele sildadele. 3. 6 Suur Hiina müür Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3
on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu(144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 kmVenemaaga. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraadLabradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal
2000 288 0,1 20 200 2001 288 0,1 20 200 2002 288 0,1 20 200 2001 289 0,5 100 200 1999 289 0,5 110 220 2000 289 0,5 110 220 2001 290 0,2 60 300 1999 290 1 200 200 2000 290 1 400 400 2000 291 0,5 100 200 2001 291 0,5 100 200 2002 291 0,5 120 240 1999 291 1 150 150 1999 292 0,2 24 120 1999 293 1,2 240 200 2002 294 0,8 180 225 2001 294 1 180 180 2000 294 1 200 200 1999 294 2 340 170 2001 296 0,5 55 110 2002 296 0,5 60 120 1999 296 0,5 75 150 2000 296 0,5 75 150 2000 297 0,1 30 300 1999 297 0,4 90 225 2002 298 0,2 60 300 2000 298 0,5 150 300 2001 298 0,5 150 300 1999 298 1 180 180 2002 300 0,3 80 266,6667
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke talupojatüüpe ja külaelusündmusi. Kujutanud omaelulooliste sugemetega jutustuses "Vari" (1894) vaestekülast põlvneva luuleandelise noormehe traagiliselt lõppenud haridus- ja eneseteostuspüüdlust. Jutustuse "Nõia tütar" (1895) peategelane on külakeskkonnas tagakiusatav kasulaps. Ilmeka tõepärase elukujutajana oli Liiv sajandivahetuse eesti kriitilise realismi eelkäija. Hilispro...
12.2009 Rahaliselt %-s Lühiajalised kohustused Võlad kontserni ettevõtetele 2 621 806 1 518 644 -1 103 162 -42,1 Võlad tarnijatele 84 030 185 806 101 776 121,1 Maksuvõlad 338 654 313 374 -25 279 -7,5 Võlad töövõtjatele 170 435 209 811 39 376 23,1 LÜHIAJALISED 3 29 282 3 623 494 3 294 212 1000,4 KOHUSTUSED KOKKU Pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused 3 073 226 3 196 045 122 819 4,0 KOHUSTUSED KOKKU 6 342 507 6 819 539 477 032 7,5 Omakapital Osakapital 390 100 390 200 100 0,03 Finantsanalüüs
MAROKO RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. Riigi rahvaarv Marokos elab 2011 aasta juuli andmete põhjal umbes 31 968 361 inimest. Selle järgi võib otsustada, et riik ei ole väikeriik, kuid samas ka mitte suurriik, sest on riike, kus elab kümneid kordi rohkem inimesi. Riik on rahvaarvu poolest siis üsnagi keskmine. Umbes sama palju inimesi elab veel näiteks Iraagis, Kanadas ja Afganistaanis. Kanada 34 030 589 Maroko 31 968 361 Iraak 30 399 572 Afganistaan 29 835 392 Käesolevaks ajaks on Maroko rahvaarvu kasvutempo langenud poole võrra sellest, mis see oli aastal 1985. Andmete põhjal näeb, et arvatavasti on kasvutempo protsent Marokos aastaks 2050 juba alla 0,5. (Diagramm 1) Diagramm 1 Maroko rahvaarvu kasvutempo graafik aastast 1985-2050. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Maroko rahvastiku keskmine tihedus on 70,87 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Enamv...
teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara.(Tabel nr. 2) 7 METSAUUENDUS Vändra metskonnas istutati 2011. aastal metsa kokku 471,15 hektaril. Istutus moodustas 446,94 ha ja külv 8,76 ha. Kõige enam istutati kuuske 294,14 ha, mändi istutati 124,18 ha ja kaske istutati 27,49 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine istutamisega 15,45 ha. RiigimetsaMajandamiseKeskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/vandra-metskond] (24.10.2011) 8 Graafilised lisad Joonis nr. 1 Pärnu metskond Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/vandra-metskond] (24.10.2011)
Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga. · Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast.
mõõtsin vee mahu mõõtesilindriga. Fikseerisin katse ajal termomeetriga õhutemperatuuri ja baromeetriga õhurõhu laboris. 3 Katseandmed Mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 140,06 g Mass m2 (kolb + kork + CO 2 ) = 149,25 g Kolvi maht V (õhu maht + CO 2 maht) = 208 ml + 108 ml = 316 ml Õhutemperatuur t0 = 21 °C = 294,15 K Õhurõhk P = 101,2 kPa = 101200 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Gaasi absoluutne tihedus: 𝑀𝑔𝑎𝑎𝑠 [𝑔/𝑚𝑜𝑙] 29 [𝑔/𝑚𝑜𝑙] 𝜌0 = = = 1,29 𝑔/𝑑𝑚3 22,4 [𝑑𝑚3 /𝑚𝑜𝑙] 22,4 [𝑑𝑚3 /𝑚𝑜𝑙] Gaasi maht normaaltingimustes: 0 𝑃𝑉𝑇 0 101200 𝑃𝑎 ∗ 316 𝑚𝑙 ∗ 237,15 𝐾
Finantsseisundi aruanne (statement of financial position) 31.12.2007 $ VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Raha (cash) -306 000 Vekslinõue (Note receivable) 600 000 Käibevarad kokku 294 000 Põhivarad (Long-Term Assets) Maa (Land) 100 000 Akum. HoonedKulum (Buildings) 200 000 - hooned Masinad (Accumul. jaDepr. seadmed - Build.) -7 000 (Machinery & Equipment) 146 000 Akum. kulum - M&S (Accumul. Depr
Eesti laskesuusatamine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldine ajalugu......................................................................................................................... 3 Eesti ajalugu............................................................................................................................ 4 Eesti suusa ajalugu.............................................................................................................. 4 NL meistersportlase nimetus on omistatud ajavahemikus 1944-1989. a 294-le Eesti suusatajale, kusjuures 13 neist on kahekordsed meistrid. Laskesuusatamises on need järgmised:........................................................................................................................ 6 Eesti laskesuusatajate medalivõidud maail...
Slovenia 1 995 033 1 996 433 Slovakia 5 379 161 5 380 053 Finland 5 206 295 5 219 732 Sweden 8 940 788 8 975 670 United Kingdom 59 435 480 59 697 037 Iceland 288 471 290 570 Liechtenstein 33 863 34 294 Norway 4 552 252 4 577 457 Switzerland 7 313 853 7 364 148 Montenegro 619 300 621 258 Former Yugoslav Republic of Macedonia 2 023 654 2 029 892 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 10 445 852 10 511 382 10 584 534 10 666 866 10 753 080 10 839 905 11 000 638 11 094 850
90 11 -5630,2 5665 -2843,3 9019,88 2994,6 -2994,6 8508,3 6529,0 365,9 6529,0 -2843,3 1,000 0,000 120 7,5 -11294,4 3862,5 -5703,7 9987,9 2871,7 -7270,1 6848,7 6529,0 294,5 5654,3 -8968,2 0,866 -0,500 150 6 -11871,4 3090 -5995,1 9212,87 1529,3 -8632,6 3218,1 6529,0 138,4 3264,5 -11649 0,500 -0,866 180 4,4 -11328,3 2266 -5720,8 7986,78 0,0 -7986,8 0,0 6529,0 0,0 0,0 -12250 0,000 -1,000
toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 138,73 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 138, 90 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 249 + 56 = 305 (ml) = 0,305 (l) õhutemperatuur T = 21 oC = 21 + 273,15 = 294, 15 (K) õhurõhk P = 101,7 kPa = 101 700 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0): P V T0 V0 = ────── P0 T 101 700 * 0,305 * 273,15 0 V = ──────────────── ≈ 0,284 (l) 101 325 * 294,15 Õhu tihedus normaaltingimustel: Mgaas 29 0
Järva Jäneda ST 86 22 204 282 468 4355 1496 Järva Järva-Jaani 86 28 224 236 1551 4502 2663 Järva Kaardiväelan 86 28 213 257 1009 4308 2483 Järva Kalevipoeg 86 23 152 271 1148 4025 3471 Järva Kiir 86 26 219 266 454 3746 883 Järva Kirna 86 28 233 261 968 4321 3417 Järva Koeru 86 25 156 294 861 3553 2266 Järva Lehtse 86 27 246 280 883 4155 2615 Järva Lenini nim. 86 23 182 303 1923 3614 4127 Järva Leninlik Tee 86 25 232 354 1601 3801 4721 Järva Majak 86 31 229 309 542 4141 2301 Järva Oktoober 86 32 232 276 1159 4241 3556 Järva Tammsaare 86 27 201 224 783 4464 2679 Järva Türi NST 86 24 161 266 1240 3867 3296
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
