kontinentaalne ja ookeaniline a) Ookeaniline maakoor – 3-15 km paksune, moodustab maailmamere põhja. Kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta b) Mandriline maakoor – koosneb erinevatest tarde-, sette- ja moondekivimitest, paksus 20-80km. Kivimite vanus kuni 4 miljardit aastat 2. VAHEVÖÖ – maakoore ja tuuma vahel, koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900km sügavusele. 3. MAA TUUM – 2900km sügavuselt algab ja ulatub maa tsentrini. Moodustab raud, väävli, hapniku ja räniga. Jagatakse välistuumaks ja sisetuumaks Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga nimetatakse litosfääriks KIVIMIRINGE – tard-, moonde- ja settekivimite moodustumise, murenemise ja moondumise protsess
MANDRILINE MAAKOOR OOKEANILINE MAAKOOR Koosneb sette,tard,moondkivimist) Basaltse magma tardunumisel tekkinud kivim,süvamere setted Paskem(25-75km) Õhem(40km) uueneb pidevalt 4 miljardit a. vanem 180milj.a vana noorem MAAKOOR- valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks(20-70km) LITOSFÄÄR- Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga(50-300km) ÜLEMINE VAHEVÖÖ-(10-200km sügavusel) kuum,tihe kivimmass ALUMINE VAHEVÖÖ-(900-2900km sügavusel) tahke,koosneb ränist MAA TUUM-metalliline koostis(nikkel,raud),sisetuum(5200km) tahke,välistuum vedel.(2900-5100)
ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained – levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e. S-lained – levivad ainult tahkes keskkonnas kiirus 6-7km/h. 6. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus ===== Maakoor – pealmine kiht 3-70km paks, aluselised ja happelised kivimid (basalt, gabrod). Moho – maakoore ja vahevöö piir. Vahevöö – mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär – ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum – alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi
ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e. S-lained levivad ainult tahkes keskkonnas kiirus 6-7km/h. 6. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus ===== Maakoor pealmine kiht 3-70km paks, aluselised ja happelised kivimid (basalt, gabrod). Moho maakoore ja vahevöö piir. Vahevöö mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur
Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort Maa siseehitus Sfäär Alajaotus Ulatus Keskmine Peamised Temp. °C Aine olek tihedus kivimid g/cm3 Maakoor Mandriline 0-70km 2,7 Graniit 0-600 Tahke Ookeanilin 0-20 km 3,0 Basalt 0-600 Tahke e Vahevöö Astenosfää 50-400km 5,5 Perdotiidid 1300 Plastiline r -2900km 1200-2500 Vedel Alumine vahevöö Tuum Välistuum 2600- 10,0 3000 Vedel 5100km Sisetuum 5100- 13,3 Raud, 3500 tahke 6400km nikkel Mandrilise j...
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mi...
LITOSFÄÄR Litosfäär on lõhestunud laamadeks e. plaatideks, koosneb maagist ja vahevöö ülemisest osast, liigub plastilisel astenosfääril. Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse ...
Litosfäär 1. Maa siseehitus Välimiseks kihiks on maakoor, mis on 5-80km paksune, millele järgneb vahevöö kuni 2900km sügavuseni. Vahevööle järgneb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Maa kivimline koor jaguneb kaheks: Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard,- sette-, ja moondekivimitest. Manndriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus 40-70km Kuni 5-15km Vanus Vanem, u 2-4mld aastat Noorem
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita mõisted: Litosfäär-on Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Laamtektoonika-on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Rift-on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Sete-on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. Metamorfism-Moone on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis. Maavara-maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Magma-on Maa sisemuses asuv ülessul...
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma - tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnasest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud
3. Litosfäär Ookeanipõhja ja mandrite ulatuslik uurmine ja järjest uute teadmiste lisandumine eelmise sajandi keskpaiku viis geoloogia uue maapõue liikumiste käsitluseni, nn plaat- ehk laamtektoonikani. 3.1 Maa siseehitus Koosneb 3 suurest kihist: 1) sisetuum (koosneb Ni, Fe, tahkes olekus, 5100-6370km sügavusel, aine tihedus on 13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) välistuum (2900-5100km sügavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahevöö jaguneb kaheks: süvavahevööks (70-2900km sügavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihed...
1.Maasfäärid ja nendevahelised seosed. Maasfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääris toimuvad muutused on aeglased, seda kutsutakse ka ,,kõva kivikeskonnana" mis on jäik ja püsiv. Pedosfäär e. mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus on mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Täielikult biosfääri osa. Muutused mitmeid kordi kiiremad. Dünaamilisem inimtegevuse ajaskaalas. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Litosfäärist väiksema tihedusega, vesi on märksa liikuvam kui kivimid litosfääris. Muutused toimuvad kiiresti. Ilma veeta poleks eeldu...
· Läbimõõt u 3500 km · Mass on Maa massist 81 korda väiksem · Raskusjõud on Kuu pinnal 6 korda väiksem kui Maa pinnal · Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, heledaid mandriteks · Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega · ,,Igavese päikese tipp" piirkond , kus Päike kunagi ei looju 7.Maa · Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased · Maa kaaslaseks Kuu · Siseehitus : maakoore all tahke u 2900km paksune kiht mantel(tahke), mantli all 2200 paksune vedela aine kiht, kõige all tuum (tahke). · Tuuma peetakse magnetvälja põhjustajaks ( rauasisalduse pärast) · Maa sisemus liikumises : vulkaanipursked, maavärinad · Atmosfäär teistest planeetidest erinev(hapnik, lämmastik, süsihappegaas, veeaur, inertgaasid) · Koostis : raud, hapnik, räni, magneesium, nikkel, väävel jne · Maa tiirleb ümber päikese · Pöörleb ümber oma telje 8
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus ...
Litosfäär Geoloogia maapõue liikumiste käsitlus plaat- e. laamtektoonika. Mandrite triivi hüpoteesi püstitas Alfred Wegener. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosneb vahevöö. Astenosfäär asub vahevöö ülaosas ning on mõnesaja km paksune plastline sfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900 6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb loomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina
settekivimid Ookeaniline 5-10km 3 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Vahevöö Ülemine -350km 5.5 Räni 1300 C Poolvedel Alumine 350- 5.5 Räni 1200- Vedel 2900km 2500 C Tuum Välimine 2900- 10 Raud, 3000 C Vedel 5140km Nikkel Sisemine 5140- 13.3 Raud, 6000 C Tahke 6370km Nikkel Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on loomulik kristallstruktuur Kivim Loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass.
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
GEOLOOGIA Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal. Elusa looduse areng Pre C Paleosoikum, trilobiidid Mesosoikum, saurused, toimus oluline muutus kliimas Kainosoikum, imetajad www.gi.ee/geomoodulid www.ut.ee/BGGM/haridus.html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus. Geoid maa välispind geommetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tullevaikuse korral. Maa uurimise probleemid: Protsessid on toimunud kauges minevikus Protsessid on väga aeglased, me ei saa ...
see kivimite voolavuse, iseenda raskuse mõjul omandab selline ollus kosmose kalutuse tingimustes kera kuju. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maa siseehitus tihedus on umbes 5520 kg/m3, maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Maavärinate olemas olu- ristlainetus levib kindla kauguseni (ristlained ei levi vedelikus, seega Maa sisemus on vedelas olekus), pikilained tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välja. Maakoore all asub 2900km paksune tahke kiht, mantel (koosneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest). Mantli all aga 2200km paksune vedela aine kiht ja kõige all tahke tuum (püsiv magnetväli hüpoteesi järgi), mis on sama koostisega kui vedel kiht aga suure rõhu tõttu on tahke. Maakera pinnal olevad kortsud peegeldavad tema sisemist aktiivsust, seda kinnitab mandrite triiv, maavärinad ja vulkaanipursked. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust?
Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik ...
Üldiseloomustus 1. Brasiilia põhiandmed Pindala:8 511 965 km² Rahvaarv:190 824 000 Pealinn:Brasilia Riigikeel:Portugali Rahaühik:Brasiilia reaal Rahvastiku tihedus:22 inimest ruutkilomeetri kohta Kõrgeimad mäed: Neblina mägi 3014m Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean. Brasiilias on 26 osariiki ning Brasiilial on 10 naaberriiki:Venetsueela, Guajaana,
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
litosfääri laamad. Alumine ja ülemini piir (LV2). Vahevöö asub allpool maakoort ja tuumast ülevalpool. Vahevööd eraldab maakoorest Moho eralduspind. Alumiseks piiriks on vedel välistuum. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiselt peridotiit. Ülemini vahevöö 660-400. Seismised katkestused, toimub oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses. Alavahevöö ulatub kuni mesosfäär 660-2900km sügavusele.. D''kiht. Tuum Algab alates 2900km sügavusest. On maa tsentrumpunktiks, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Tuuma välimine vöö vedel (koosneb peamiselt rauast), mis oma liikumisega genereerib Maa magnetvälja. Tuumas esineb kõige rohkem metallilisi elemente (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum 2900-5200km. S-lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-6378km 7. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja
Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega. lained veepinnal veeosakestel võnguvad samaaegselt nii risti kui piki veepinda. 28. Maa kihiline ehitus mandrite all on maakoor 70-80 km. Mere all 8-10 km. Eestis 42-47 km. Maismaal settekiht 4km graniit 40 km. 100 km sügavusel on litosfäär (tahke). Järgmine kiht on astenosfäär (mantli ülemine osa 100-350 km paks). Vahevöö 80% planeedi ruumalast. Välistuum ulatub 2800- 2900km sügavusele. Tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum koosneb suuresti Fe ja Ni, mida on ligi 10%. Sisetuum on tahke Fe ja Ni, raadius 1216 km. 29. Maavärinad üks põhjus on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses
Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa. Sfäär on jaotatud laamadeks. 50-300km. Astenosfäär kõvaduse puudumine. Litosfääri alune, ei purune, vaid voolab, aga käitub kui tahke elastne keha. Alumine ja ülemini piir (LV2). Vahevöö koore ja tuuma vahel. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiselt peridotiit. Ülemini vahevöö 660-400. Seismised katkestused. Alumine mesosfäär 660-2900. D''kiht. Tuum 2900km tsenter. Tuuma välimine vöö vedel. Metallilised elemendid (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum 2900-5200km. S- lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-...km 10. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline 3-10km. Keskmine 7km.
Geotermiline aste e. gradient. T'C/km. Mandrikoores keskmiselt 25'C/km. (äärmused: 10-60'C/km) Maakoore graniitsed kivimid sisaldavad rohkem radioaktiivseid elemente ja selle soojusvoog pärineb suures osas radioakt lagunemisest. Ookeanilises koores on radioaktiivseid aineid vähem, kuid seal annab suurema soojusvoo vahevöö ülemine osa. Soojusvood kokkuvõttes on võrdsed. Välistuum algab 2900km, temp u 4000-5000K. Sisetuum algab 5200km, temp u 5500-6500K. Tuumas rõhk üle 3000 kBar e üle 3 milj atm. Maa magnetväli. Jõujooned liiguvad magn lõunapooluselt magn põhjapoolusele. Geogr poolus ja magnetiline poolus ei lange kokku. Nurk(deklinatsioon) praegu 11', kuid muutub aja jooksul. Magnetilised osakesed tardkivimites säilitavad oma magnetilise orientatsiooni ajast mil see tardus. Kivimid salvestavad ka magnetvälja üles või allapoole suunatuse(inklinatsiooninurga)
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
maakoor: 3-75km maakoor koosneb ränirikkatest ühenditest vahevööst eraldab teda moho ookeaniline maakoor (54%, ränivaene, suurema tihedusega, kui mandriline, õhem, ) +mandriline(40%, setteline pealiskord+kristalne aluskord+gabroidse koostisega kivimikiht)+üleminekuline(6%, mandrilised rifitvööndid) vahevöö: kuni 2900 km sügavusele vahevöö: astenosfäär(poolvedel, ujuvad litosfääri laamad, )+süvavahevöö tuum: 2900km - 6400 km sügavusel tuuma ümbritseb vahevöö vedel välistuum(Fe+Ni, genereerib maa magnetvälja)+tahke sisetuum(pm sama kuum kui päike) 3.Laamtektoonika. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Kirjeldab laamade (litosfääri liikuvate fragmentide) liikumist + jõude, mis laamad liikuma panevad. Liiguvad üksteisest eemale(uus ookeaniline maakoor tekib juurde), või koonduvad(ookeani
- Astenosfäär on vahevöö ülaosas ookeanide all umbes 50km ja mandrite all umbes 200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond,milles triivivad litosfääri laamad,plastiline olek, peamised kivimid peridotiidid,sügavus 50-400km,temperatuur 1300*C - Litosfäär on astenosfääri peale jääv Maa kivimikest,mis on liigendunud laamadeks. - Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimikest,laiub kuni 2900km sügavuseni,olek tahke,peamised kivimid periotiidid,temperatuur 1200-2500*C. - Maa tuum on nikkelraua koostisega,paikneb 2900-6378km sügavusel ja jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. a)välistuum-kivim raud,olek vedel,temperatuur 3000*C b)sisetuum-kivim nikkel,olek tahke,temperatuur 3500*C - Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend,millel on iseloomulik kristallstruktuur.
tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel
INFORMATSIOONI LEIDMISEKS, SEOSTE ANALÜÜSIKS, ÜLDISTUSTE JA JÄRELDUSTE TEGEMISEKS, OLUKORDADE HINDAMISEKS, OTSUSTE LANGETAMISEKS, PROGNOOSIDE JA HÜPOTEESIDE ESITAMISEKS; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. ISELOOMUSTAB JOONISE ABIL MAA SISEEHITUST NING VÕRDLEB MANDRILIST JA OOKEANILIST MAAKOORT; Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Maakoore paksus Mandrliline Okeaaniline 25-70km 5-20km Vanus Kuni 4 mld aastat Kuni 180 mlj aastat