Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks
millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Tööpuudus, tööjõupuudus Pilet 2. 1. Maa siseehitus. Maakoore ehitus. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks
5.12) Aparaadi tsükliaeg t ts = 35 + 360 + 5 = 400 s. Ühe tsükli jooksul lüpstakse 16 lehma. 351 lehma lüpsmiseks kulub seega 146 minutit, mis tähendab 22 lülitust masinaga. Korraga 400 sekundit tööd ja siis 5 sekundit puhkust. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 3000 kg. Päevane piimatoodang lehma kohta on 16,5 liitrit - hommikul ja õhtul 8,25 liitrit. Ühe lüpsikorraga saadakse farmist 2900 liitrit piima. 5.5. Piima esmatöötlus Farmis kasutatakse otsejahutusega jahutusseadmeid. Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 5800 kg piima siis mahutid peaks mahutama 12 000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas C, joonistel C.1 ja joonis C.2. 5.6. Farmi veevarustus
tuntud saksa pargiarhitekti P. J. Lenné projekti järgi peahoonest põhja poole looklevate teedega vabakujuline park. 20. sajandi algul tehtud ümberehitustega täiendati järve kaldaterrasse M. von Sieversi kavandatud treppide, balustraadide, aiavaaside ja muude väikevormidega. 1923. aastal eraldati pargi kõrval asuv lage ala ülikooli dendropargi tarbeks. Istutustöödega alustati 1925. aastal professor A. Mathieseni juhendamisel. 1940. aastaks oli sinna istutatud 2900 puud ja põõsast. Rajamisel võeti eesmärgiks liigirohkus, nii kasvas sel ajal dendropargis 400 taksonit puid ja põõsaid. 1990. aastail istutati mõisapargi korrastamise käigus üksikpuid ja puudegruppe; lõunaväravani viivat pärna-alleed noorendati.“ (Keskkonnaamet 2015) Pargi liigirikkus „Raadi park koosneb eriilmelistest osadest, mida eraldab Raadi järv. Ajaloolise peahoone ümbruse terrassidel on suhteliselt vähe vanu puid; selle vastas teisel pool Raadi järve asub
120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250 130 1300 1560 1820 2080 2340 2600 2860 3120 3380 135 1350 1620 1890 2160 2430 2700 2970 3240 3510 140 1400 1680 1960 2240 2520 2800 3080 3360 3640 145 1450 1740 2030 2320 2610 2900 3190 3480 3770 150 1500 1800 2100 2400 2700 3000 3300 3600 3900 155 1550 1860 2170 2480 2790 3100 3410 3720 4030 160 1600 1920 2240 2560 2880 3200 3520 3840 4160 165 1650 1980 2310 2640 2970 3300 3630 3960 4290 170 1700 2040 2380 2720 3060 3400 3740 4080 4420 28 30 1820 1950 1960 2100 2100 2250
1.1 Vähimad õhkvahemikud EVS-HD 637 S1:2002 järgi Juht- Varras- Juht- Varras- Juht- Varras- Juht- Varras- Tarind Tarind Rööpjuht Juht Tarind Tarind Rööpjuht Juht F-M 1 F-M 1 F-F 1 F-F 1 F-M 2 F-M 2 F-F 2 F-F 2 Nimipinge, kV 275 1600 1900 2300 2600 1800 2400 2600 3100 380 2200 2900 3100 3600 2600 3400 3600 4200 480 2600 3400 3900 4600 3100 4100 4200 5000 700 4200 5600 7200 9000 4900 6400 7600 9400 330 1900 2400 2700 3200 2200 2900 3100 3600 F-M faas-maa F-F faas-faas
masinate käivitussüsteemidega. 4. Laeva abimehhanismid 4.1. Laeva pumbad Veemagesti mereveepump Tarbitav võimsus 9,4 Tootja Serck Como El mootori tootja Mudel MO NT 40/200 Mudel Tüüp Tsentrifugaal Pöörete arv Tootlikkus 37 Võimsus Pöörete arv 2900 Pumpade arv 1 58 Drencer pump Tarbitav võimsus 79,6 Tootja Iron Pump El mootori tootja ABB Mudel CNHB-150-150-200 Mudel M2AA250SMC2 Tüüp Tsentrifugaal Pöörete arv 2970 Tootlikkus 220 Võimsus 86 Pöörete arv 2970 Pumpade arv 2
ist, ... 2..3 2..3 Koond Päring Plastik 4 P_Mark Hind Kr/m3 Nitrovärvid 3 Pla02 3000 N_Mark Kulu kg/m2 Hind Kr/kg Pla03 3000 NV02 0,35 54,80 Pla05 3200 NV05 0,33 72,20 Pla07 2400 NV07 0,27 66,00 Pla08 1500 NV08 0,30 44,00 Pla10 2700 NV09 0,35 65,00 Pla12 2900 NV11 0,30 45,80 Pla19 2600 NV17 0,45 76,20 Pla22 1900 NV21 0,29 68,30 Pla36 2100 NV24 0,40 45,80 Pla43 2300 NV30 0,35 52,30 Pla51 2800 NV33 0,35 66,30 Pla61 1800 NV56 0,32 58,90 Tellijad Nimetus Asula Firma OÜ MaaR ind Kr/kg OÜ Sepad Tallinn Muu_pr 5
3.4. Vineeri töötlemine 3.4.1. Vineeri mõõtu saagimine Vineeri saagimine standartsetesse mõõtudesse toimub mehhaanilise etteandega ketassaagpinkidel. Saagpingi " - 3" tehnilised andmed: Näitajad - 3 Saagide arv 3 Saeketta läbimõõt, mm 400 Saeketta pöörlemissagedus, p/min 2900 Lõikekiirus, m/min 61 Materjali eendekiirus, m/min 4 25 Paki maksimaalsed mõõdud: Pikkus 3500 Laius 1650 Paksus 50 Tootlikkuse arvutamine: Tvah K t K m u B L s n 3
Planetoloogia uurib planeetide, nende kaaslaste jt. Päikesesüsteem objektide ehitust. Galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme. Kosmoloogia uurib Universeumi, s.t kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. 3. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maa siseehitust tuletatakse maavärinate levimise järgi. Ristlained kaovad maakera sisemuses, mis tähendab, et Maa tuum on vedel, kuid see on vaid hüpotees, sest vedelik ei magneetu. Maakoore all asub tahke u 2900 km paksune kiht, mis moodustub raua ja magneesiumi mineraalidest. Selle all omakorda on vedela aine kiht, umbes 2200 km paksune, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast. Kõige all aga suure rõhu tõttu tahke tuum, arvatavasti sama koostisega, mis vedel kiht. Tuuma suurt rauasisaldust peetakse ka Maa magnetvälja põhjuseks. Maa sisemus pole rahulik, vaid pidevas liikumises. Selle tõestuseks saab tuua mandrite triivi, maavärinad ja vulkaanipursked. 4
p W A p 250 * 3 * 43,6 p tööpäevade arv aastas W vahetuste arv tööpäevas 3.4.Vineeri töötlemine. Vineeri saagimine standartsetesse mõõtudesse toimub mehhaanilise etteandega ketassaagpinkidel. Valin ketassaagpingiks: T-3 Näitajad. T-3 Saagede arv 3 Saeketta läbimõõt, mm 400 Saeketta pöörlemissagedus, p/min 2900 Lõikekiirus, m/s 61 Materjali eendekiirus, m/min 4 25 14 Paki maksimaalsed mõõdud; pikkus 3500 laius 1650 paksus 50 Tootlikkus on võimalik arvutada valemiga Tvah K t K m u B L s n 480 * 0,5 * 0,8 * 15 * 1,5 * 3 * 0,012 * 2
Interneti- käsitööpoodi, selle järele on kihk praegugi veres, aga pole raha, mida sinna investeerida. Interneti-käsitööpoe tegemine nõuaks vähemalt 55 000 krooni, sellist raha ei anna mul kokku korjata. Mul on sõbrad käsitöötegijad, loodavad, et mõtlen midagi välja. Aga ma ei usu neid edulugusid, et müüsin teleka maha ja lõin oma firma. Fakt on, et kohe ei hakka see toimima. Inimesed on praegu vaesed, ei osta käsitööd. 2900 krooni saan veel iga kuu abiraha, rohkem ei midagi. Iga kuu on vaja 5000 krooni, et kõik maksud ära maksta. Minu mees tahab mind õudselt säästa, jätab raha laua peale. Annaks Jumal talle tervist ja pikka iga! Ta on minust 14 aastat vanem kunagi naersime, et tark mees, võttis noorema naise vanaduspäevil toitjaks. Nüüd käib tema tööl ja mina keedan kodus suppi! 17 HARRY (53) Viimane tööpäev: IT projektijuhina 28.mail 2009
3.4. Vineeri töötlemine 3.4.1. Vineeri mõõtu saagimine Vineeri saagimine standartsetesse mõõtudesse toimub mehhaanilise etteandega ketassaagpinkidel. Saagpingi “ЦТ - 3Ф“ tehnilised andmed: Näitajad ЦТ - 3Ф Saagide arv 3 Saeketta läbimõõt, mm 400 Saeketta pöörlemissagedus, p/min 2900 Lõikekiirus, m/min 61 Materjali eendekiirus, m/min 4 – 25 Paki maksimaalsed mõõdud: Pikkus 3500 Laius 1650 Paksus 50 Tootlikkuse arvutamine: Tvah K t K m u B L s n 3
Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Teine kaudne allikas on maavärinate levimine. Maavärina koldes tekivad kaht tüüpi lained, mis levivad Maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikalained aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välja. Et ristlained ei levi vedelikus, peab aine Maa sisemuses olema vedelas olekus. Geofüüsika pakub välja Maa siseehituse kohta järgneva mudeli- maakoore all asub umbes 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks (vahevöö). See mantel koosneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast ja kõige selle all on tahke tuum, arvatavasti sama koostisega, mis vedelal kihil. 7. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa välisilme muutub eelkõige mandrite triivimiste, maavärinate ning vulkaanipurskete tõttu
..............................................39 1 ÜLDMAATEADUS 1. Litosfäär 2. Maa siseehituse iseloomustus; mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 2 alumine vahevöö välistuum vedel sisetuum tahke 5200 km 2900 km - kõrgemat järku seismilised katkestuspinnad 3 Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Vanus Noorem. (kuni 200 miljonit aastat) Vanem. (kuni üle 4 miljardi aasta vana) Paksus Õhem. (3-10 km) Paksem. (20-70 km) Tihedus Koosneb tihedamatest ja Koosneb vähem tihedamatest ja
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Küsimused 1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava töö käik. PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED 1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu. 2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab ...
BR750 300 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 2300 Pla02 3000 Al02 2700 2500 Pla03 3000 Al04 2300 3600 Pla05 3200 Al05 3600 2700 Pla07 2400 Al07 4200 3900 Pla08 1500 Al08 4500 3000 Pla10 2700 Al09 3800 3000 Pla12 2900 Al11 4200 2500 Pla19 2600 Al12 5300 1400 Pla22 1900 Al25 3000 3200 Pla36 2100 Al26 1900 3800 Pla43 2300 Al31 3500 Pla51 2800 Al63 4400 Pla61 1800 Al70 5100 ind Kr/m3 Õlivärvid 1 Mastiks 2 Mark Kulu L/m Hind Kr/L 2
Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Kivimid Settekivimid, graniit Settekivimid, basalt Raskus Tihedus 2,7 - kergem Tihedus 3,0 - raskem Vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Vahevöö: Vahevöö on kest, mis asub maakoore all ulatudes 2900 km-ni. Jaotub ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõrge temperatuur ja suur rõhk. Kivimid muutunud pehmeks või on koguni vedelad. Tuum: Tuum asub maakera südamikus. Jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum on tohutu kuumuse (6000°C) tõttu vedelas olekus. Sisetuum on niklist ja rauast koosnev kera. Sisetuumas on tohutu rõhu tõttu tahkes olekus. Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast
Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naa...
113 = 1150 kg 114 = 1180 kg 115 = 1215 kg 116 = 1250 kg 117 = 1285 kg 118 = 1320 kg 119 = 1360 kg 120 = 1400 kg 121 = 1450 kg 122 = 1500 kg 123 = 1550 kg 124 = 1600 kg 125 = 1650 kg 126 = 1700 kg 127 = 1750 kg 128 = 1800 kg 129 = 1850 kg 130 = 1900 kg 131 = 1950 kg 132 = 2000 kg 133 = 2060 kg 134 = 2120 kg 135 = 2180 kg 136 = 2240 kg 137 = 2300 kg 138 = 2360 kg 139 = 2430 kg 140 = 2500 kg 141 = 2575 kg 142 = 2650 kg 143 = 2725 kg 144 = 2800 kg 145 = 2900 kg 146 = 3000 kg 147 = 3075 kg 148 = 3150 kg 149 = 3250 kg 150 = 3350 kg 151 = 3450 kg 152 = 3550 kg 153 = 3650 kg 154 = 3750 kg 155 = 3850 kg 156 = 4000 kg 157 = 4125 kg 158 = 4250 kg 159 = 4375 kg 160 = 4500 kg 161 = 4625 kg 162 = 4750 kg 163 = 4850 kg 164 = 5000 kg 165 = 5150 kg 166 = 5300 kg 167 = 5450 kg 168 = 5600 kg 169 = 5800 kg 170 = 6000 kg Rehvide kiirusindeksid Kiirusindeks tähistab rehvi suurimat lubatud kiirust.
Eesti murrete suurim andmekogu on Eesti Keele Instituudi murdearhiiv, millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud. Väiksem murdematerjalide kogu on Tartu Ülikoolil. EKI kogu koosneb sõnavara sedelkogudest, murdetekstide kogudest ja helisalvestuste fonoteegist. TÜs on paberkandjal murdetekste ja helilindistuste kogu. Tulevase uurimistöö jaoks on eriti väärtuslikud just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ murdearhiivis on helilindistusi ligi 1000 tundi. Praegu on pakiliseks ülesandeks saanud salvestuste ümbervõtmine laserplaatidele, seda ka vanimate, eriti arhailise murdekeelega helilintide tehnilise kvaliteedi kiire halvenemise pärast. 1990. aastatel on EKIs digiteeritud u 350 tundi helilinte, TÜs on ressursside puudumise tõttu see töö alles algusjärgus. Kuna eesti murded on tänaseks oluliselt tasandunud, on uute murdematerjalide
1. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, mille...
MUUSIKA VANA-KREEKAS Referaat Sisukord MUUSIKA VANA-KREEKAS 1 Sisukord........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................1 Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas ..................................................................................2 Orpheuse müüt.............................................................................................................................................4 Vana-Kreeka muusika ajalugu.....................................................................................................................
330 1005 591 8493 3112 1943 610 4493 3748 9523 2084 1574 240 506 205 6280 2428 1779 280 417 122 11684 3823 3736 196 441 225 6700 2212 2036 495 780 467 8296 4195 1488 481 378 127 8888 4133 1408 886 2498 1903 12209 4043 1443 411 630 299 8798 2900 1785 308 348 162 10773 3082 2145 287 577 246 7534 2622 2079 304 648 378 7694 2983 2968 668 1001 565 12786 4624 3594 443 387 160 13747 5002 5426 315 487 271 10927 3509 3264 512 538 235 10989 3634 3454 211 637 331 9005 2254 3087 203 578 358 10258 2434 4964
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil sellisei...
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transp...
põrutas lennuk 9:37 Pentagoni läänepoolsessse tiiba. Viimane, lend number 93 oli terroristidele juba läbikukkumine. Nimelt plaaniti lennukiga rünnata arvatavasti kas Valget Maja või USA Kongressi. Õnneks olid reisijad kuulnud Pentagoni rünnakust ning vähemalt 3 reisijat olid valmis lennukit tagasi võtma. Enne kokpiti ukse mahamurdmist õnnestus terroristidel lennuk hävitada 10:03 Pittsburgh´is. Need 4 terrorilööki vapustasid kogu maailma, surma sai üle 2900 inimese ning nende seas oli rohkem kui 90 rahvuse esindaja. Paljud päästetöötajad ning kohalikud said vigastusi; majanduslik kahju ületas miljardeid dollareid, kuid terroristide soovitud majanduskatastroofi ei saavutatud: New York on säilitanud oma koha äri-ja turismimagnetina, Broadway meelelahutuskarussell keerleb täistuuridel, peenemates restoranides on võimatu lauda saada ja kõige selle taustal on New York jätkuvalt Ameerika Ühendriikide ohutuim suurlinn.
BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 Pla43 BR450 650 LP33 1700 Pla51 BR500 700 LP43 3500 Pla61 BR750 300 4 Alumiinium 5 Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 3000 Al02 2700 3000 Al04 2300 3200 Al05 3600 2400 Al07 4200 1500 Al08 4500 2700 Al09 3800 2900 Al11 4200 2600 Al12 5300 1900 Al25 3000 2100 Al26 1900 2300 Al31 3500 2800 Al63 4400 1800 Al70 5100 DPCache Kuupäev Müüja Vald Liik Sort Kogus Hind 22.11.08 Merilaid Arnold Asuja kuusk 3 14 1440 23.11
BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 Pla12 2900 Al11 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 Pla19 2600 Al12 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 Pla22 1900 Al25 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 Pla36 2100 Al26 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 Pla43 2300 Al31 BR450 650 LP33 1700 Pla51 2800 Al63
Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks.[1] Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal.[6] Maakoorest eristatakse litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on
22,5 rehvi sisemine läbimõõt (veljemõõt) 10.00-R 20 RadialTube Type 10.00 rehvi laius tollides 20 velje läbimõõt 152/148 M 152 koormusindeks ühekordsele rattale (suurim lubatud mass 3550kg) 148 koormusindeks paarisrattale (suurim lubatud mass 3150kg) Koormusindeksi (LI) näiteid: LI 50 51 88 89 112 113 145 149 157 kg 190 195 560 580 1120 1150 2900 3250 4125 Kiiruskategooria tähised: Tähi F G J K L M N P Q R S T H s Km/ 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180 190 210 h Liiklusohutus nõuab, et turvisemustri jääksügavus oleks autodel vähemalt 1,6mm. Ohutul veoautol (,,Green and Safe Lorry") Euro3 ohutul veoautol (,,Euro3 Safe Lorry") ja nende haagistel peab rehvi mustri sügavus olema vähemalt 2mm.
Kia Picanto LX 1.1 48 kW 2006 B M Kia Rio 1.4 71 kW 2006 B M Kia Rio 1.4 71 kW 2007 B M Kia Rio 1.4 71 kW 2008 B A Kia Rio 1.5 81 kW 2008 D M Kia Sportage 2.0 104 kW 2006 B M Hind Mark 6000 Carens Käigukast 5100 Carens M 5185 Carens 5650 Carens 2990 Carens Mudel. Esinemise arv tabelis 5700 Carnival 2900 Carnival Carens 5 2850 Carnival Carnival 5 5400 Carnival Cee'd 28 6590 Carnival Cerato 2 4500 cee'd Magentis 2 4700 cee'd Picanto 3 5400 cee'd Rio 4 6400 cee'd Sportage 1
15,36 2675,00 181,10 179,11 -1,99 25,00 2700,00 180,50 179,03 -1,47 0,22 2700,22 180,49 179,03 -1,46 32,08 2732,30 179,00 179,00 0,00 1,77 2734,07 178,90 178,99 0,09 14,75 2748,82 178,07 178,91 0,84 1,18 2750,00 178,00 178,90 0,90 50,00 2800,00 177,90 178,81 0,91 100,00 2900,00 177,50 179,08 1,58 100,00 3000,00 178,00 179,59 1,59 186 184 pikett maapind punanejoon 182 0 181,56 182,93 100 181,34 182,62 180 200 181,67 182,78
BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 Pla12 2900 Al11 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 Pla19 2600 Al12 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 Pla22 1900 Al25 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 Pla36 2100 Al26 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 Pla43 2300 Al31 BR450 650 LP33 1700 Pla51 2800 Al63
Käigukast Hind Mudel Tyhik tyhik2 A 5100 Carens 4 11 A 2990 Carens 4 11 M 6000 Carens 4 11 M 5185 Carens 4 11 M 5650 Carens 4 11 A 5400 Carnival 4 13 A 6590 Carnival 4 13 M 5700 Carnival 4 13 M 2900 Carnival 4 13 M 2850 Carnival 4 13 A 5764 cee'd 4 10 A 5800 cee'd 4 10 A 5800 cee'd 4 10 A 6000 cee'd 4 10 A 6000 cee'd 4 10 A 6000 cee'd 4 10 A 6000 cee'd 4 10
120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250 130 1300 1560 1820 2080 2340 2600 2860 3120 3380 135 1350 1620 1890 2160 2430 2700 2970 3240 3510 140 1400 1680 1960 2240 2520 2800 3080 3360 3640 145 1450 1740 2030 2320 2610 2900 3190 3480 3770 150 1500 1800 2100 2400 2700 3000 3300 3600 3900 155 1550 1860 2170 2480 2790 3100 3410 3720 4030 160 1600 1920 2240 2560 2880 3200 3520 3840 4160 165 1650 1980 2310 2640 2970 3300 3630 3960 4290 170 1700 2040 2380 2720 3060 3400 3740 4080 4420
261 2336 1146 5861 940 2335 330 1005 591 8493 3112 1943 610 4493 3748 9523 2084 1574 240 506 205 6280 2428 1779 280 417 122 11684 3823 3736 196 441 225 6700 2212 2036 495 780 467 8296 4195 1488 481 378 127 8888 4133 1408 886 2498 1903 12209 4043 1443 411 630 299 8798 2900 1785 308 348 162 10773 3082 2145 287 577 246 7534 2622 2079 304 648 378 7694 2983 2968 668 1001 565 12786 4624 3594 443 387 160 13747 5002 5426 315 487 271 10927 3509 3264 512 538 235 10989 3634 3454 211 637 331 9005 2254 3087 203 578 358 10258 2434 4964 606 2503 1331 7762 2266 2460
Geodeetiliste märkide tüüpide numeratsioon viidi vastavusse Maa-ameti kataloogiga "Geodeetiliste märkide tüübid" (RE ,,Eesti Kaardikeskus" töö nr 7-12/99). 4 Erinevaid märgitüüpe kaasati: - tüüp 1001 1 - tüüp 2052 1 - tüüp 2501 4 - tüüp 2900 58 - tüüp 4111 13 - tüüp 4112 4 - tüüp 4255 15 - tüüp 4258 128 - tüüp 4302 1 - tüüp 4355 1 - tüüp 4358 4 - tüüp 4585 13 - tüüp 4599 2 - tüüp 4603 22 - tüüp 4631 1
Millistest jõududest sõltub tähe tasakaaluasend? Mis on reliktkiirgus? Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Mis tõestab tumeda aine olemasolu universiumis Mis on sodiaak? Suulised küsimused 8. Mida on teada maa sise-ehituse kohta? V: Maa tihedus on 5520 kg/m3. Järelikult on Maa sisse kogunenud raskemad mineraalid. Maavärinate levimine. Maa sisemus on vedelas olekus, kuna ristlained ei levi sinna. 1) Maakoore all asub tahke, u 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks. Mantel koosneb Fe ja Mg sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. 2) Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb niklisisaldusega Fe-st. 3) Kõige all on jällegi tahke tuum. Tahkes olekus on see tänu suuremale rõhule. 9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust? * Mandrite triiv * maavärinad * vulkaanipursked 10. Milline on Maa atmosfäär?
pärit põgenemiskunstniku Harry Houdiniga. Tegelikult võttis Erich Weiss enda esinejanimeks Houdini just nimelt Robert-Houdini järgi, lootes saada sama suureks mustkunstnikuks nagu prantslanegi. Nii võibki sõnastada selle uurimustöö eesmärgi anda ülevaade Jean-Eugene Robert-Houdini suurusest. 6 1. MUSTKUNSTI JA ILLUSIONISMI AJALUGU 1.1. Vanaaeg Illusioonid tekkisid varem kui 2900 aastat enne meie ajaarvamise algust Muistses Egiptuses. Esimeseks mustkunstitrikiks, mille kohta on säilinud kirjalike ülestähendusi, peetakse trikki peekrite ja neid läbivate või nende alt kaduvate kivikestega.1 Enamasti olid maagideks preestrid, kes panid enda sooritatud trikid jumalike imede arvele. Julgelt võib väita, et illusionism võeti algselt kasutusele religiooni
1573 Johannes Portantiuse Liivimaa kaart, kõige suurem saavutus, teadaolevalt vanim säilinud. Ilmus Antverpenis Abraham Orteliuse atlases "Theatrum Orbis terrarum Anders Bure (Bureus) Gustav II Adolfi ajal - Rootsi riigi kaart kuuel lehel, 1680. aastail viidi läbi mõisate reduktsioon, sellega seoses suured maamõõdutööd. Instrumentaalmõõdistamine. Mõisakaardid mõõtkavas 1:10400, on ka kihelkondade ja teede kaarte ning mõned maakondade ja kubermangude kaardid, kokku üle 3300, sh 2900 Lm ja 400 Em kohta. Viid Rootsi, kuid toodi 1726 ja 1825 riikidevaheliste lepingute alusel tagasi Venemaale. 1702 Ajalooprofessor Arvid Molleri Liivimaa kaart 1694 - Petter Gedda, Werner v. Rosenfeld, sügavustega Balti mere atlas, ilmus Amsterdamis rootsi, inglise ja hollandi keeles. Vene kartograafia 18. saj 1715-26 Peeter I käsul valmis Soome lahe üldkaart. 1720 alustati Venemaa üldist kaardistamist. 1732 Ivan Kirilovi Liivimaa , 1734 atlas, algusmeridiaan on Vene impeeriumi
2.Maa siseehituse põhijooni, maakoor ja selle ehitus. maakoor: 3-75km maakoor koosneb ränirikkatest ühenditest vahevööst eraldab teda moho ookeaniline maakoor (54%, ränivaene, suurema tihedusega, kui mandriline, õhem, ) +mandriline(40%, setteline pealiskord+kristalne aluskord+gabroidse koostisega kivimikiht)+üleminekuline(6%, mandrilised rifitvööndid) vahevöö: kuni 2900 km sügavusele vahevöö: astenosfäär(poolvedel, ujuvad litosfääri laamad, )+süvavahevöö tuum: 2900km - 6400 km sügavusel tuuma ümbritseb vahevöö vedel välistuum(Fe+Ni, genereerib maa magnetvälja)+tahke sisetuum(pm sama kuum kui päike) 3.Laamtektoonika. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.
Kõige pealmiseks kihiks on maakoor, mille tüsedus võib varieeruda küllaltki suurtes piirides (20-60 km). Siin domineerivad kaks elemnti- räni ja alumiinium. Seetõttu nimetatakse seda vööd ka Si-Al vööks. Tegelikult on maakoores kaheksa põhilist elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K-need moodustavad 98,8% kogu maakoore massist. Kõige enam ongi inimestel teadmsis maakoore ehituse ja koostise kohta. Teiseks kihiks on Si-Mg (sima-vöö), siis tuleb vahevöö ja lõpuks Maa tuum 2900 km alates. Maa koores võime täheldada väga erinevaid looduslikke ühendeid, milledele on omane kindel koostis ja omadused. Need ühendid on mineraalid. Neid on umbes 3000. Mineraale võib jagada väga mitmeti: 1)geoloogilise tähtsuse alusel 2)tekke alusel (primaarsed ja sekundaarsed); 3)aine oleku alusel; 4)kõige levinum klassifitseerimine lähtub keemilisest koostisest Mineraalid I Ehedad elemendid- AU, Pt, S
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
Ürgaegkond(arhaikum) Prokarüootsete organismide teke (4600) 5. MAA SISEEHITUS Maa siseehitust võib võrrelda kanamuna ehitusega. Maa südamiku moodustab Maa tuum. Tuum koosneb omakorda tahkest sisetuumast ja tõenäoliselt vedelast välistuumast. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja kõrge rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõige välimist kesta, mis on tahke ja koosneb enamasti kõvast kivist, nimetatakse maakooreks, selle läbimõõt on mõnikümmend kilomeetrit. Maakoor on õhem ookeanide all ja paksem mandrite kohal. Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. 6. LAAMTEKTOONIKA Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest,
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
4 8300 6800 (5100) 3800 3200 (2500) 2100 (1600) 1250 700 5 8800 7000 (6200) 4000 3400 (2800) 2200 (2000) 1300 800 7 9700 7300 (6900) 4300 3700 (3300) 2400 (2200) 1400 850 10 10500 7700 (7300) 5000 4000 (3500) 2600 (2400) 1500 900 15 11700 8200 (7500) 5600 4400 (4000) 2900 1650 1000 20 12600 8500 6200 4800 (4500) 3200 1800 1100 25 13400 9000 6800 5200 3500 1950 1200 30 14200 9500 7400 5600 3800 2100 1300 35 15000 10000 8000 6000 4100 2250 1400 Märkus: arvud sulgudes on savipinnaste jaoks.
”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleo...
Kultuuri süstemaatiline uurimine algas Taanis 19. sajandil, selle päritolu küsimus on lahendamata. Eri seisukohad: kultuur levis suhteliselt kiiresti ja kohati vägivaldselt; või oli pikemaajaline protsess, kestis sajandeid. Praeguseks ei ole suudetud veenvalt näidata ühtegi ala, kust massiline väljaränne oleks võinud toimuda osad peavad võimalikuks erinevate kohalike inimrühmade osalust nöörkeraamika kultuuri tekkes, ilma, et ulatuslikuma sisserändeta. Kultuur algas u 3200 v 2900 eKr. Asulakohti suhteliselt vähe. Ilmselt põlluharijad ja loomakasvatus. Asulakohad kohtades, mis üldiselt sobilikud maaviljeluseks. Enamik neist tegeles karjakasvatamisega, eluviisi üsna liikuv. Kultuurkihid õhukesed, erandiks selles suhtes Soome. Maeti maahaudadesse külili, jalad põlvist kõverdatud, mõnikord selili, siruli. Naised maeti vasakul küljel, mehed paremal, surnu nägu jäi lõuna poole. Domineerisid üksikhauad. Mõnel pool liivast v mullast kääpad
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
