üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. Samuti ümbermaailmareisi võimalikkus. Ka Maa ookeanide üsna ühtlane sügavus kõigil laiuskraadidel viitab Maa kerakujulisusele. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid(tähtsuse järjekorras): mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 10. Milline on Maa atmosfäär?
harjus Eestis 80 liiki kalu, kõige tavalisemad on ahven, haug, särg. Kõige väiksemad on lepamaim ja ogalik. Kõige suuremad on säga, tuur ja haug. Pealt soomustega on kaetud enamus kalu.Ilma soomusteta on angerjas, luts, silm, vingerjas. Kui rasked võivad kalad olla? · Vähem kui 100 g kaaluvad lepa- ja mudamaim, ogalik, viidikas, meritint, silm, kilu, · 140 490 g kaaluvad rääbis, kiisk, emakala, teib · 500 2900 g peipsi siig, tuulehaug, koger, lest, särg, räim, vimb. · 3 kg 10 kg forell, linask, ahven, angerjas, säinas · Üle 10 kg võivad kaaluda lõhe, koha, tursk, latikas, luts, siig, haug, säga, tuur. Maitse poolest kõige paremad on : angerjas, jõesilm, lõhi, meriforell, tuur. II koha saavad ahven, haug, koger, kiisk, kilu, luts, meritint, räim, säinas, särg, tursk. Söögiks ei kasutata lepamaimu, mudamaimu, ogalikku, merinõela jt väga väikseid kalu.
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. Samuti ümbermaailmareisi võimalikkus. Ka Maa ookeanide üsna ühtlane sügavus kõigil laiuskraadidel viitab Maa kerakujulisusele. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid(tähtsuse järjekorras): mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 10. Milline on Maa atmosfäär?
GEOLOOGIA Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal. Elusa looduse areng Pre C Paleosoikum, trilobiidid Mesosoikum, saurused, toimus oluline muutus kliimas Kainosoikum, imetajad www.gi.ee/geomoodulid www.ut.ee/BGGM/haridus.html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus. Geoid maa välispind geommetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tullevaikuse korral. Maa uurimise probleemid: Protsessid on toimunud kauges minevikus Protsessid on väga aeglased, me ei saa ...
LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon.
ei ületa 10000 C. Mandrite kohal on selle paksus 50-200 km, ookeanide kohal u 50 km ja keskahelikel 3 km. 3. Mis on astenosfäär? Astenosfäär on osaliselt ülessulanud kivimitest vahevöö kiht, mis paiknev vahetult litosfääri all; kiht, mille peal litosfäärilaamad liiguvad (T0 = 1000-13000 C). 4. Mis on vahevöö? Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv geosfäär. Vahevöö ülemiseks piiriks on Moho eralduspind, alumiseks piiriks aga vedel välistuum 2900 km sügavusel. Vahevöö jaguneb ülemiseks vahevööks, mis ulatub 660 kilomeetri sügavuseni ja alumiseks vahevööks, mis ulatub 2900 kilomeetri sügavuseni. 5. Mis on D“ kiht? D“ kiht on vahevöö sügavaim kiht vahetult tuuma piiril, kus temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult (sulakivimid). Konvektsioonivoolude ja ülekuumenenud kivimimassi hiidtilkade (e pluumide) tekkekoht. 6. Mis on Maa tuum?
1900 142,75 167,486 497,42 Materjali hind (Kr/m3) Värvi hind (Kr/kg) Materjali kogus (m3) Värvi kogus (kg) 1900 142,75 167,486 497,42 2400 133 54,458 209,16 1500 155 30,972 146,56 2900 125,6 52,654 120,74 1500 135,7 68,130 152,79 2400 125,6 1,521 10,76 Materjali maksumus (Kr) Värvi maksumus (Kr) Muud kulud Kogu maksumus 178120,54 68897,51 7410,54 254428,59 265926,21 53462,42 9581,66 328970,29
lennuõnnetusel 1942. aastal. REAKTIIVSÕJALENNUKID HÄVITUSLENNUK LOCKHEED F-104G ,, SUPER STARFIGHTER" USA Esmalend 5. oktoober 1960 Tiivapindala 18,2 m² Tiivaulatus 6,7 m Pikkus 16,7 m Tühimass 6490 kg Stardimass 13 166 kg Maksimaalkiirus 2300 km/h Lennulagi 17 000 m Lennukaugus 1500 . . . 2900 km Meeskonnaliikmed 1 Relvastus 1 kahur, rakettrelvadt, kuni 2200 kg pomme Jõuallikas üks turboreaktiivmootor General Electric, veojõuga 7170 kgf Lockheed tehastes alustati hävituslennukite F-104 projekteerimist 1951. aastal. F-104G, mis on oluliselt täiendatud ja muudetud variant suudab kanda ka tuumareva. Rohketele lennuõnnetustele vaatamata oli see lennuk kasutusel enamikus NATO riikides, sealhulgas ka Saksa FV-s.
Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik ...
BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 BR450 650 LP33 1700 BR500 700 LP43 3500 BR750 300 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Pla02 3000 Al02 2700 Pla03 3000 Al04 2300 Pla05 3200 Al05 3600 Pla07 2400 Al07 4200 Pla08 1500 Al08 4500 Pla10 2700 Al09 3800 Pla12 2900 Al11 4200 Pla19 2600 Al12 5300 Pla22 1900 Al25 3000 Pla36 2100 Al26 1900 Pla43 2300 Al31 3500 Pla51 2800 Al63 4400 Pla61 1800 Al70 5100 Õlivärvid 1 Mastiks 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind Kr/L Mark Kulu L/m Hind Kr/L Mark
- võimaldab üldistuste alusel plaanipäraselt otsida maavarasid - ilma pinnaste iseloomu tundmata ei ole võimalik rajada ühtegi inseneriehitust - põhjavete geoloogiline uurimine võimaldab lahendada elanike veevarustusprobleeme, keskkonnakaitselisi küsimusi. 3. Milliseid põhisfääre eristatakse Maa siseehituses ? Eristatakse 3 põhilist geosfääri: 1. maakoor (Maa 15 70 km paksune tahke välimine osa ) 2. vahevöö ( ulatub 2900 km sügavuseni ) 3. tuum 4. Missuguseid kivimikompleksse võib vertikaallõikes maakoores esile tõsta ? Vertikaallõikes võib maakoores esile tõsta tavaliselt kolme kivimikompleksi, mis üksteisest erinevad nii kivimite vanuselt, keemiliselt ja mineraalselt koostiselt kui ka füüsikalistelt omadustelt . Need on settekivimite kompleks e. stratissfäär, graniidikiht ja basaldikiht. 5. Milles seisneb maakoore horisontaalsuunaline ebaühtlus ?
BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 BR450 650 LP33 1700 BR500 700 LP43 3500 BR750 300 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Pla02 3000 Al02 2700 Pla03 3000 Al04 2300 Pla05 3200 Al05 3600 Pla07 2400 Al07 4200 Pla08 1500 Al08 4500 Pla10 2700 Al09 3800 Pla12 2900 Al11 4200 Pla19 2600 Al12 5300 Pla22 1900 Al25 3000 Pla36 2100 Al26 1900 Pla43 2300 Al31 3500 Pla51 2800 Al63 4400 Pla61 1800 Al70 5100 Õlivärvid 1 Mastiks 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind Kr/L Mark Kulu L/m Hind Kr/L Mark
Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuum: 1)välistuum-vedelas olekus 2)sisetuum-tahkes olekus Maa sisemuse suunas kivimainese tihedus suureneb, sest rõhk suureneb.
Mullastik Laheda vallas on valdavalt toitaine vaesed leedemullad, mis on tavapärane Lõuna-Eestile. 3.2. Vee- ja metsavarud ja maakasutus Veevarud on Laheda vallas hästi säilinud, põhjavesi on üldjoontes reostamata ja on rahuldava tasemega. Pinnavett leidub Laheda vallas viiest järvest, Tilsi Pikkjärv (25,3 ha), Kõrbjärv (12,5 ha), Vana-Koiola järv (7,2 ha), Vardja järv (1,4 ha) ja Marimäe tehisjärv. (Laheda valla üldplaneeringu...) Metsa on Laheda vallas vähe, 2900 hektarit, mis on umbes 30% valla territooriumist ning metsamajandusega ei tegele Laheda vallas hetkel ükski firm. Põllumajanduslikku maad on vallas 4800 hektarit. Enamus põllumajandusest on kahe ühistu käes, Vardja MÜ ja Lahe MÜ, mis tegelevad segapõllumajanduse ja ka piimakarjakasvatamisega. 3.3. Taimestik ja loomastik, looduskaitse Suuri kaitsealasid ja metsaalasid Laheda vallas pole, kuid sellegi poolest leidub siin haruldasi taimi ja loomi
1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Aktualism seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma. 2. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe) 4. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°...
eelsojendi (PH), ja pärast suunab sooja vett motorisse. Enne mootori käivetamist lülitatakse sisse Stanby pump (HTCP). Siis kui veerõhk tõuseb süsteemis, siis eelsoendi pump (PHCP) automaatselt lülitub välja. Kui mootori pöörete arv tõuseb kuni 520 rpm, siis tuleb Standby pump välja lülitada ja vesi ringleb ripp- pumba abil. 41 Kontuur kosneb: 1) PHCP- Eelsojendus tsirkulatsioni pump ( Behrens CR4- 20F; 5 m3/h; 3 bar; 2900 rpm) 2) HTCP- Standby tsirkulatsiooni pump HT (VNF 2- 235; 70 m3/h; 3 bar; 1450 rpm) 3) FP1- ripp- pump HT 4) BMCH- Kest- toru jahuti HT ( Bloksma K6- 86/2P- L; 1425 kW) 5) DH- Soojusvaheti Tank Heating/Domestic heater ( Bloksma P28- 1P- L; 320 kW) 6) PH- Pemasina eelsojendi (Bloksma P16- 2P- L; 27 kW) 7) FWG- Veemagesti ( Alfa Laval JWP- 16- C40; 5,3 m3/24h) 8) CH1- Ülelaadimisõhu jahuti 9) EXP- Paisupaak 10) TCV- Termoregulaator 2.3.3.3 Temperatuuri reguleerimine ja jahutamine
Maa ehitus- maakoore all asub tahke umbes 2900 km paksune kiht, mida nim mantliks. Mantel koosneb rauda ja magn sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. Salle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast. Kõige all on tahke tuum.rauarikast tuuma peetakse ka maa suht tugeva magnetvälja põhjustajaks.maa sisemus on aeglases liikumises. Tahke maakoor paindub ja praguneb selle liikumise käigus; tekivad mäed ja sügavikud. Maa atmosfäär-lämmastik78%, hapnik21% varjutused-kuuvarjutus- Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Päikesevarjutus-Kuu läheb Maa ja Päikese vahelt läbi iga kord, kui ta teeb tiiru ümber Maa. Tema Maast eemale pööratud külg on Päikesest va...
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi: klass: Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia, mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil. Keskmise riigi ajajärgul oli riigi riigi juhtimi...
MADALIKULT PÄÄSEMINE, PUKSEERIMINE Kinnitamine: knaabid, pollarid, pingid, pelid keilutid, luugid, pealisehitused, korpus Vajalik ankru kaal (kg) = paadi pikkus (m) + paadi laius (m) + paadi kaal (t). Vajalik ankru pidavus saavutatakse, kui ankru otsa on viiratud vähemalt 4—5 veesügavust. paadi kaal (t) ankruotsa läbimõõt (mm) tõmbetugevus (kg) Paadi kaal tonnides 0,2 Otsa läbimõõt mm 10 tõmbetugevus kg 1500 0,5 12 2200 1,0 12 2200 2,0 14 2900 3,0 16 3700 4,0 18 4500 VÄIKELAEVA KÄSITLEMINE Ühe vindiga laev – käik edasi ■Liikumise algstaadiumis ahter kaldub parema sammuga vindi korral paremale, vasaku sammuga vindi korral vasakule ■Kiiruse kasvades ja stabiliseerudes kaldub ahter aga vastupidiselt eelöeldule ■Laev keerab paremini vindi pöörlemise suunas Ühe vindiga laev – käik tagasi ■Parema sammu vindi korral laeva ahter liigub vasakule ■Vasaku sammu vindi korral laeva ahter liigub paremale
ümbritsevate kivimitega jne. Hüdrogeoloogia on rakenduslikult tähtis teadus, sest suur osa inimkonna poolt tarbitavast mageveest on põhjavesi. 3. Maa kui planeedi ehituse põhijooned(kolmikjaotus), Maa kuju. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakoreks. Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimasstist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. Vahevöö jagatakse üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantle ülemist osa nimetatakse astenosfääriks. Alavahevöö on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa tuum asub Maa keskmes. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. 4. Maakoore ehituse põhijooned, tema kestaline ehitus. Maakoor Eestis.Kontinentaalse ja ookeanilise maakore erinevus. Maakor on Maa
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst......................
hüppelised kiiruste muutused. Maakoor Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks. Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Subduktsioon ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimimeist koosnev vedel mass. Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
aastal Moho piiri. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? Mineraakse struktuuri muutust nimetatakse faasiüleminekuks. Sellest tingitud kivimite tiheduse muutus kajastub hüppelises seismilite lainete levikukiiruse kasvus. Allpool 460 km sügavust kasvab S- lainete levimise kiirus jätkuvalt seoses kivimite üldise tiheduse kasvuga. 700 km all pool sügavust S-lainete kiirus kasvab ühtlaselt vastavalt kivimite tiheduse kasvule. Umbes 2900 km sügavusel on Maa vahevöö välistuuma piir. Vahevöö koosneb peamiselt Mg-Fe silikaatidest, tuum aga koosneb valdavalt rauast. Nii teatakse, kui sügaval asub Maa tuum. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Välistuuma paksus arvutati välja S- ja P- lainete varjuvööndite mõõtmete alusel. Mille järgi tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained? Kuna P- lained leidsid lühima tee ja seismograaf registreeris ennem just P-lained kui S-lained,
BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 BR450 650 LP33 1700 BR500 700 LP43 3500 BR750 300 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Pla02 3000 Al02 2700 Pla03 3000 Al04 2300 Pla05 3200 Al05 3600 Pla07 2400 Al07 4200 Pla08 1500 Al08 4500 Pla10 2700 Al09 3800 Pla12 2900 Al11 4200 Pla19 2600 Al12 5300 Pla22 1900 Al25 3000 Pla36 2100 Al26 1900 Pla43 2300 Al31 3500 Pla51 2800 Al63 4400 Pla61 1800 Al70 5100 Õlivärvid 1 Mastiks 2 Nitrovärvid 2 2 Mark Kulu L/m Hind Kr/L Mark Kulu L/m Hind Kr/L Mark
Massaažikeskuse day-spa prioriteediks on eeskätt mitmekülgsed massaži- ja kehahooldusteenused. Salongis on kasutusel ultraheli, mis võimaldab näonahka… Strand Hotelli wellness-keskus Spaa | | (+372) 447 5386 Strandi wellness-keskuses tunnetad juba esimesest hetkest aja peatumist. Puhtast loodusest inspireeritud hoolitsused viivad unistuste piirimaile. Unusta hetkeks argine rutt. Lõõgastu ning lihtsalt… Toila SPA Ravispaa | | (+372) 334 2900 Toila spaahotell asub kõrgel merekaldal, tuntud Toila- Oru pargi vahetus läheduses. Meie teenuste valikus on erinevaid tervise- ja puhkepakette, tervisediagnostika kabinetid, saunakompleksid Toila… Tervis ravispaahotell Ravispaa | | (+372) 447 9200 Juba üle 41 aasta professionaalset kuurortravi pakkunud Tervis ravispaahotell on Eesti suurim, 3- tärnile vastav ravispaa. Lisaks renoveeritud ja tänapäevastele tingimustele vastavale 498 voodikohaga… Värska Sanatoorium
KAUBIK 2018 Diisel 125 1995 KAUBIK 2018 Diisel 125 1995 KAUBIK 2018 Diisel 125 1995 KAUBIK 2018 Diisel 125 1995 KAUBIK 2018 Diisel 125 1995 KAUBIK 2018 Diisel 125 1995 KAUBIK 2018 Diisel 125 1995 KAUBIK 2018 Diisel 125 1995 KÜLMIK 2017 Diisel 125 1995 KÜLMIK 2017 Diisel 125 1995 MADEL 2007 Diisel 66 2402 FURGOON 2002 Diisel 66 2402 MADEL 1920 Bensiin 15 2900 KAUBIK 1995 Bensiin kat. 109 2986 KAUBIK 2008 Diisel 103 2402 KAUBIK 2011 Diisel 103 2402 KAUBIK 2017 Bensiin kat. 257 2261 KAUBIK 2018 Bensiin kat. 257 2261 KAUBIK 1986 Bensiin 60 1481 MADEL 1985 Bensiin 55 1500 PIKAP 1987 Bensiin 60 1481 PIKAP 1988 Bensiin 60 1480 PIKAP 1988 Bensiin 60 1481 PIKAP 1989 Bensiin 60 1481
I 30-39 88 99 365 2700 75 84 310 2300 40-59 83 93 344 2550 72 81 297 2200 18-29 90 110 412 3000 77 93 351 2550 II 30-39 87 106 399 2900 74 90 337 2450 40-59 82 101 378 2750 70 86 323 2350 18-29 96 117 440 3200 81 99 371 2700 III 30-39 93 114 426 3100 78 95 358 2600
Seismilised ktkestuspinnd on seismiliste lainete leviku hüppeliste kiirustemuutuste tasemed (vööndid). Maa sisemuses eristub kolm kõrgemat järku seismilist katkestustaset, mis liigestavad Maa sisemuse kolmeks põhivööndiks - maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Need pinnad on: a) 3-70 km sügavusel paiknev Moho (serbia seismoloogi Mohorovicici järgi) piir mis on maakoore ja vahevöö piiriks, b) vahevöö ja tuuma piir 2900 km sügavusel ning c) märkimisväärne piir 5200 km sügavusel mis jaotab tuuma välimiseks sisemiseks tuumaks Väiksemad kuid väga olulised seismiliste lainete levikukiiruse muutused tulevad ilmsiks veel vahevöö ülemises osas 50-200 km, 410 km ja 660 km sügavustel. Eelpool toodud põhiliste seismiliste katkestuspindade järgi eraldatakse Maa sisemuses välja olulisemad sfäärid. 17
seisukohast. Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Nii nagu maakera on aegamööda muutuv, muutuvad ka tema osad ja nende omavahelised suhted, ses mõttes on maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. 2) Kirjelda Maa siseehitust Maa südamiku moodustab Maa tuum. Tuum koosneb tahkest sisetuumast ja vedelast välistuumast. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatub umbes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõige välimine kest on maakoor. Maakoor on õhem ookeanide all ja paksem mandrite kohal.< 3) Milline seos on murenemisel mullatekkega ? Murenemisel tekivad lähtekivimid milles hakkab kogunema mullatekkeks valik tolm ja niiskus. 4) Euraasia kaart PILET 3 1) Kirjeldage kivimiringet Kivimiringe on ainete liikumine litosfääris ja Maa sügavamate kihtide vahel.
tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 kilomeetri sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessaulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnaks. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb
3.Litosfäär 3.1 Maa siseehitus Maa koosneb siseehituselt tuumast, vahevööst ja maakoorest. Tuum- ~6000km läbimõõt, 2 kihti: välimine-ja sisemine tuum. Suur rõhk Vahevöö- ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa 100-200km. Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest. Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaad...
(URNG). Täiesti oli suur sündmus juhtus 2007 aastal kui Guatemala presidendi valimistel võitis Alvaro Colom Caballeros, ta sai esimeseks presidentiks vasak parteist. Välispoliitika. Guatemala on ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Ühendameerika riikide organisatsioonile (ODECA), Kesk-Ameerika Parlamenti. Majandus. Guatemala toodangumahu on kõige suurem Kesk-Ameerika riikidest. 1997. Aastal oli tema (SKP) 17,8$ miljardit, mis oli OK. $ 2900. elanikule. Guatemala Vabariigi valitsus on julgustanud välisinvesteeringute pakkudes investoritele olulist maksusoodustused ja tollimaksuvabastust. Praeguse majandusnäitajad on järgmised: SKT (ostujõu pariteedi järgi)-68 miljardit. $. (2008); 68360 miljonit. $. (2009); 70150 miljonit. $. 2010 2,6% (2010) Reaalne SKT kasvu. SKT elaniku kohta on OK. $ 5200. (2008 - 2010) Põllumajandus. 1990-te lõpus põllumajandus oli peamis Guatemala majandus. 1997. Aastal oli andnud umbes
õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Litosfäär Vahevöö Maakoor koos tugevatest Vahevöö koosneb kuumast tahketest kivimitest ja tihedast kivimimassist koosneva vahevöö ning see ulatub kuni 2900 ülaosaga moodustavad km sügavuseni. 660 litosfääri, mis on oluline kilomeetri sügavuses mõiste laamtektoonika toimub viimane oluline seisukohalt. Litosfäär hüpe seismiliste lainete hõlmab Maa ülemise kihi levikukiiruses enne 50...300 kilomeetri vahevöö ja välistuuma sügavuseni. Litosfääri piiri. Selle piirpinna järgi alumiseks pinnaks on jagatakse vahevöö üle-
vaheastmeid, mis lõpuks muutuvad stabiilseks pliiks. 10) Nimetage geosfääri põhilised osad ja näidake skemaatiliselt maa siseehitust. Maakoor (Maa 15-70 km paksune tahke välimine osa), ülemised ca 4km on tavaliselt settekivimid, seejärel kuni 25km sügavuseni tarde ja moondekivimid ja kuni 70km sügavuseni basaldikiht. Maakoor on kõige õhem ookeanite põhjas. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks (ulatub 2900 km sügavuseni). Tuum jaguneb kaheks sise- ja välistuum piiriga 5100 km sügavuses. 11) Happe-alus ja ioonvahetusreaktsioonid pinnases. Pinnase oluline keemiline funktsioon on katioonide vahetus. Katioone vahetavad nii pinnase anorgaaniline kui ka orgaaniline osa. Huumuse ioonvahetusvõime on 300-400 mekv/100 g. Pinnastel, mis sisaldavad ca 5 % orgaanikat, on ioonvahetusvõime 10 - 30 mekv/100 g. Pinnas Ca2+ + 2CO2 + 2H2O Pinnas (H+)2 + Ca2+(juur) + 2HCO3-
R5 - 9,5 9,4 - - - - - - - - - - - R6 - 12,4 12,4 - - - - - - - - - - - Hõlma tüüp PAT PAT SU S U SU U S PAT PAT S U SU U pikkus,mm 2540 2640 2900 3360 4260 4320 4860 2415 3185 3970 3415 4365 4850 5230 kõrgus, mm 930 1085 1235 1257 1740 1809 2050 890 970 1050 1185 1130 1140 1350 Lõikenurk, 0 50...60 50...60 54 55 54 55 55 55 55 55 55 55,6 55 55
17.11.2007 Paul King Tallinn 5 4 9 0,5 1 3 4 202,96 18.11.2007 Karla Meos Rakvere 4 4 7 1 1 2 4 132,83 V Arv M_mark V_mark M_hind V_hind M_kogus V_kogus 44,79 2 Pla02 V215 3000 61,3 44,79 34,86 86,86726 3 Pla05 V110 3200 64,8 86,87 67,88 120,9027 3 Pla08 V204 1500 55 120,90 143,63 76,00885 4 Pla12 V107 2900 44 76,01 44,87 55,45133 5 Pla19 V107 2600 44 55,45 74,89 32,60178 3 Pla36 V102 2100 65,2 32,60 74,38 34,51992 2 Pla10 V204 2700 55 34,52 115,92 67,16815 1 Pla05 V215 3200 61,3 67,17 57,92 90,51992 3 Pla51 V215 2800 61,3 90,52 65,51 67,46904 3 Pla08 V215 1500 61,3 67,47 84,88
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................................5 2.1.Vana-Egiptuse arhitektuur................................................................................................................5 2.2.Kreeka klassikaline ajajärk ja hellenism..........................................................................................7 2.3.Rooma arhitektuur.........................................................................................................
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, l...
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
kV kV kV mm mm kV mm mm 750 1600 1900 1125 2300 2600 275 300 850 1800 2400 1275 2600 3100 950 2200 2900 1425 3100 3600 380 420 C 1050 2600 3400 1575 3600 4200 1050 2600 3400 1680 3900 4600 480 525 1175 3100 4100 1763 4200 5000
Brasiilia Küsimused lk 16 Riigi arengutaseme iseloomustamine 1 ja 2 Arengutaseme näitaja Brasiilia SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 8800 Sündimus %% 21 Suremus%% 6 Imikusuremus 27 Keskmine eluiga(N/M) 76/68 Kirjaoskus % 88,6 Hõive põllumajanduses% 8 Kuuluvus riikide rühma Uustööstusmaa Brasiilia on uustööstusmaade rühmas. Seda rühma iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmiselt jõukamad riigid. (Tabel on koostatud 2007 aasta näitude põhjal) Küsimused lk 20 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1.Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni. MERCOSUR on 1991 aastal loodud Lõuna-Ameerika ühisturg. 2.Brasiilia...
9 Vahtplast XPS 117 108 48 606,53 26,06 42,97 10 Kivivill 44 44 95 183,92 25,78 140,17 ,,Paroc" 11 Silikaattellis 65 120 250 1950,00 3855 1976,92 12 Vahtplast EPS 156 80 24 299,52 7,47 24,94 13 Savitellis 86 65 247 1380,73 2900 2100,34 14 Aukudega 118 90 249 2644,38 3705 1401,08 silikaattellis 15 Õõnes 86 115 250 2472,50 5855 1559,15 savitellis 16 Klaas 150 152 4 91,20 215,19 2359,54 17 Kipsplaat 186 187 12 417,38 312 747,52
teaduslikku kinnitust. Rohke ja kestev ülemäärane veetarbimine koormab südant ja neerusid. Higistamise korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne jook, mis taastab ka organismist väljutatud soolade varud. Päevane portsjonite arv Toidugrupp Päevane portsjonite arv vastavalt energia vajadusele (kcal) 1400 1700 2000 2300 2600 2900 3200 I Teraviljatooted ja kartul 56 68 79 810 1012 1214 1416 IIa Köögiviljad, sh kaunviljad ja seened 3 34 3-5 46 46 46 57 IIb Puuviljad ja marjad 2 24 3-5 35 35 35 46
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 KAUPLUSE MÜÜGITÖÖ ANALÜÜS Töökohapõhine ülesanne Juhendaja koolis: õp. Tiia Kirss Juhendaja töökohal: Monika Borovikova Tallinn 2014 Sisukord Hanna Seeder Kaupluse müügitöö analüüs 1Sissejuhatus................................................................................................. 3 2Kaupluse üldandmed.................................................................................... 3 3Juhtimisstruktuur.......................................................................................... 4 4Klienditeenindus........................................................................................... 5 5Sortiment.........
MÕISTED: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast (kuni astenosfäärini) · Astenosfäär ulemises vahevöö, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel; astenosfääri olemasoluga seletataxe litosfäärilaamade liikumist. · Maa tuum maa keskpunkti ümber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel · Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksunekest, mis omakorda jaguneb ülemisex ja alumisex vahevööx · Mandriline maakoor 35-80 km paksune sette-, tard-, ja moondekivimitest koosnev maakoore osa · Okeaaniline maakoor 5-10 km paksune, peamiselt basaldist koosnev maakoore osa · Kurrutus kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärel
silikaat-oksiidset vahevööd ja vahevöö tahke ehedast rauast koosnevat tuuma. välistuum vedel Maakoor. tuum Maakoore piir vahevööga kannab sisetuum tahke Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis-
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
