Rapla Ühisgümnaasium Katrin Kampura XI a klass ,,PREILI JULIE" August Strindberg Referaat Juhendaja: Ülle Mäekivi Rapla 2008 SISUKORD Sisukord............................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................... 3 Autorist.............................................................................................. 4 Lapsepõlv............................................................................... 5 Õpingud Töö ja Eraelu............................................................ 6 Poliitilised vaated................................................................... 7 Teised huvid........................................
24.Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi? Missisipi,Missouri, Ohio-Allegheny, Colorado jõgi, 25.Nimeta selle riigi suurimaid järvi. Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv pindala 82 414 km2 ja suurimaks sügavuseks 406 meetrit, Huroni järv pindala 59 596 km2 ja maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit, Michigani järv pindala 58 016 km2 ja maksimaalne sügavus 281 meetrit, Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m, Ontario järv pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit ning Suur Soolajärv pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Suurimad_järved 26.Milleks kasutatakse pinnaveekogude vett? Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga
Chiapas Tuxtla Gutiérrez 3 920 500 74 211 Chihuahua Chihuahua 3 047 900 244 938 Coahuila Saltillo 2 295 800 149 982 Colima Colima 540 700 5191 Durango Durango 1 445 900 123 181 Guanajuato Guanajuato 4 656 800 30 491 Guerrero Chilpancingo 3 075 100 64 281 Hidalgo Pachuca 2 231 400 20 813 Jalisco Guadalajara 6 321 300 80 386 13 083 México Toluca 21 355 400 Michoacán Morelia 3 979 200 59 928 Morelos Guernavaca 1 552 900 4 950 Nayarit Tepic 919 800 26 979
Jääaja lõpul tekkinud sügavatest kitsastest lahtedest. Maad katab enamjaolt graniit ja gneiss, kuid liivakivi, paas, ning kilt on samuti levinud. Kõrgeimaid alasid ning Finnmarki maakonda katab igikelts. Norra alal on umbes 1600 liustikku, millest kõige suuremad asuvad Svalbardil saarel, maismaad katavad liustikud vaid 1% ulatuses. Suurima pindalaga liustik 487 km² on Jostedalsbreen. Rannajoon on, kõiki saari arvestades, 83 281 km pikk ning seda iseloomustavad fjordid, suurim neist Sognefjorden. Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kliima Golfi hoovuse tõttu on Norras oodatust kõrgemad temperatuurid ja rohkem sademeid, eriti rannikujoonel. Põhjapoolseimas osas on lähisarktiline kliima, Svalbardil valitseb aga arktiline tundra. Bioloogiline mitmekesisus Norras on esindatud 16 000 liiki putukaid, 20 000 liiki vetikaid, 2800 liiki samblikke ja
15 585 555 500 330 164 53 10 23 127 16 616 584 531 360 192 73 22 38 154 17 647 612 562 389 221 96 38 58 183 18 678 640 593 419 251 122 58 82 213 19 709 668 624 449 281 149 82 108 242 20 740 697 655 479 312 177 108 135 272 21 771 725 686 509 342 207 136 165 302 Normaalaasta kraadpäevad on määratud kui 30 aastase perioodi (1975…2004) keskmised suurused antud geograafilisele pun oktoober november detsember Aasta Kütteperioodi kraadpäevad
Läänemeres on kokku üle 100 000 saare. Eesti rannikumeres on üle 1000 saare. Saar Pindala (km2) Gotland ehk Ojamaa 3001 Fyn (Taani) 2973 Saaremaa 2673 Ahvenamaa 1344 Lolland (Taani) 1241 Hiiumaa 989 2 Suurimad suubuvad jõed: Jõgi Pikkus (km) Valgala (1000 km2) Vooluhulk (m3/s) Neeva 74 281 2460 Visla 1068 194 1065 Oder 860 118 573 Nemunas 937 98,2 632 Daugava 1020 87,9 659 Narva 77 56,2 Ca 400 Kemi 512 51,4 562
to be on the wagon (194) - someone who is on the wagon has decided not to drink any alcohol for a period of time. Albertine talks about Gerry, who had been thirteen years on the wagon. He was drinking tonic water with crescent of soiled lemon and Maraschino cherries. mayhem (196) Infliction of violent injury on a person or thing. Albertine says she had a false view of pregnant women. She had thought that pregnant women are wearing invisible halos, not committing mayhem. a suit of mail (199) - a kind of armor, made from interlocking metal rings. It's effective against some cutting weapons. Albertine describes Dot's knitted garments which stood up like miniature suits of mail. sallow (203) Of an unhealthy yellowish color. Albertine describes Dot after pregnancy. Her skin was loose, sallow, and draped like upholstery fabric over her bones. to weld (206) - To bring into close association or union. When Albertine misses Dot, the days wer...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool tervisedenduse õppetool TE 1 DIABEET JA SELLEGA KAASNEVAD TÜSISTUSED Uurimistöö projekt teadustöö alustes Juhendaja: Tallinn 2016 1 SISUKORD 1Sisukord................................................................................................................................2 2Sissejuhatus. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS ................................................................................................................................................3 3UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA EESMÄRGIST TULENEVAD UURIMISÜLESANDED ................................................................................................................................................4 4Uurimistöö kesksed mõisted ja teoreetilised lähtekohad.........................
Varude moodustamine 500 400 100 100 50 50 50 Põhivara soetused 15 000 1 000 1 000 0 0 0 0 Intresside tasumine 200 400 360 280 200 120 40 Laenude perioodis tagastamine 0 0 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 Väljaminekud kokku 29 281 17 352 19 119 18 722 18 710 18 630 18 550 Jääk perioodi alguses 0 16 974 25 255 26 768 35 556 44 356 53 236 Muutus perioodis 16 974 8 281 1 513 8 788 8 800 8 880 8 960 Jääk perioodi lõpus 16 974 25 255 26 768 35 556 44 356 53 236 62 195 Allikas: autori koostatud 21 Lisa 6. Bilansi prognoos Lasteaed Karikakar 2015-2016
haldusreform, mille tulemusena moodustati Eestis 15 rajooni, mis paiknesid samades piirides praeguste maakondadega. Seoses uute rajoonikeskuste loomisega kujunesid uued kohalikud keskused nagu Jõgeva, Rapla või Põlva. Kokku on Eestis 42 linna ning 9 linnalist asulat -- alevit. Migratsioon Rahvaarv 1934.a. 1.126.413, millest eestlasi 992 520 ehk 88, 1 %. Rahvaarv 1989.a. 1.565.662, millest eestlasi 963 281 ehk 61, 5 %. Sellest järeldan et nendel aastatel toimus sisserändeid kui ka võõrkeelse rahvastiku iive kasv. Eestlaste suremus suurnes ning toimus eestlaste väljarännet. Rahvastiku migratsioon muutus Eesti NSV töölisklassi täienemise põhiliseks allikaks kogu sotsialismi ehitamise perioodi jooksul. 1945.1949. aastal moodustas loomulik juurdekasv vaid 1,7% vabariigi rahvastiku üldisest juurdekasvust ja 5,2% linnarahvastiku juurdekasvust. Sisseränne
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS müüja/32 EESTI RAHVALOENDUSTE AJALOOST Referaat ajaloost Viktoria Tihhomirova Väike-Maarja 2014 Sisukord Sissejuhatus Referaat räägib Eesti rahvaloenduste ajaloost . Referaadis tuleb arutusele Eesti rahvas enne loendusi , rahvaloendustest Nõukogude ajal ning ka muudest teemadest , mis on seotud rahvaloendustega . Referaadi eesmärgiks on teada saada natuke rohkem rahvaloendusest milleks seda tehakse , keda küsitletakse . Arutlusele tulevad erinevad teemad rahvaloendusest , sellele järgneb ka kokkuvõte ning pildid . Rahvaloendus Rahvaloendus on süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse ja muu sellise kohta. Rahvaloenduse läbiviimiseks kasutatakse ettevalmistatud isikuid ja metoodikat. Rahvaloendust korraldatakse elanike arvu, soo, rahvuse, paiknemise, majandusliku ja...
pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes o sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? §255? pealkiri igal juhul ebaõnnestunud, kehtivusest tegelikult juttu pole igal juhul on õige ka viide laenukeelule (kohaldub alati, kui on nõue aktsionäri vastu, mitte rahalise laenu puhul) asutajast juttu pole, aga analoogia (§ 281 lg 4-lg5). Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah normi mõte on normi eesmärk. Vahe nende kahe olukordade vahel ei ole suur. Tuleb kohaldada analoogiat. Mida seltsingu sätted reguleerivad? Seltsingu juhtimine, esindamine, vahelised suhted, 3. isikute kaitse probleem. Kas saame rääkida, et tegemist on varaühinguga? Ei saa. Kas tehingud on kehtivad? §281 lg 4, seega tehing on tühine. kumb lahend on õige
pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes o sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? §255? pealkiri igal juhul ebaõnnestunud, kehtivusest tegelikult juttu pole igal juhul on õige ka viide laenukeelule (kohaldub alati, kui on nõue aktsionäri vastu, mitte rahalise laenu puhul) asutajast juttu pole, aga analoogia (§ 281 lg 4-lg5). Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah normi mõte on normi eesmärk. Vahe nende kahe olukordade vahel ei ole suur. Tuleb kohaldada analoogiat. Mida seltsingu sätted reguleerivad? Seltsingu juhtimine, esindamine, vahelised suhted, 3. isikute kaitse probleem. Kas saame rääkida, et tegemist on varaühinguga? Ei saa. Kas tehingud on kehtivad? §281 lg 4, seega tehing on tühine. kumb lahend on õige
tagasi lüüa Austria-Ungari vägede rünnaku. Serblased pidid 2-3 kuuga loovutama ka pealinna Belgradi, kuid võitsid enda alad uuesti tagasi tänu Venemaa ja Prantsusmaa abile relvade ja laskemoona suhtes. Maailmasõja suurte võitluste taustal oli Serbia rindel teisejärguline tähtsus. Siiski olid need lahingud olulised, kuna nendes kaotas Austria-Ungari armee usu oma võitlusvõimesse. 1914. a. suri Serbia rindel 132 tuhat serblast ja umbes 281 tuhat austria-ungarlast. Teised sõjatandrid. 23. augustil astus Saksamaa vastu sõtta Jaapan. Türgi sõttaastumine Saksamaa poolel avas uued rinded: Venemaa vastu Kaukaasias, Inglismaa ja Prantsusmaa vastu Lähis-Idas. Sünge päev oli 22. september 1914, kui saksa allveelaev U-9 uputas üksteise järel kolm Briti ristlejat. 1914. a. võitlustes oli nurjunud Saksa väejuhatuse välksõja plaan. Sõda venis pikale, sakslastel tuli seda pidada kahel rindel.
Hugo Treffneri Gümnaasium Kadri Hiibus 12D Saastekvootide müük Eestis Referaat Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KASVUHOONEGAASID EESTIS..........................................................................4 2. KYOTO PROTOKOLL JA SAASTEKVOOTIDE KAUPLEMINE........................5 3. KVOODIMÜÜGI PÕHIMÕTTED...........................................................................6 4. ROHELISED PROJEKTID.......................................................................................7 4.1 ELEKTRIAUTOD JA LAADIMISJAAMADE VÕRGUSTIK.........................................7 4.2 TEISI PROJEKTE..............................................................................................................8 5. SAASTEKVOOTIDE HINNA LANGUS..............................
Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 600 000, läkaköhasse suri 286 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 800 000-de lapse elu. Vaktsineerimise avastajaks peetakse Edward Jenner. 7. sajandil kasutasid India buda mungad mao mürki toksoidisarnase immuunsuse kujundamiseks. 10. sajandil Hiinas hakati tekitama rõugevastane immuunsus. 17. sajandi lõpus kasutati Hiinas juba nelja rõugetevastast immuniseerimis viisi.
Kaaliumnitraat E 252 Äädikhape E 260 Kaaliumatsetaadid E 261 Naatriumatsetaadid: 1) naatriumatsetaat 2) naatriumatsetaadi ja äädikhappe kompleks E 262 Kaltsiumatsetaat E 263 Piimhape (L-, D-, DL-) E 270 happesuse regulaator Propioonhape E 280 Naatriumpropionaat E 281 Kaltsiumpropionaat E 282 Kaaliumpropionaat E 283 Boorhape E 284 Naatriumtetraboraat (booraks) E 285 Süsinikdioksiid E 290 Õunhape (DL-) E 296 Fumaarhape E 297 Askorbiinhape (L-) E 300 Naatriumaskorbaat E 301
79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027 109 281 467 673 883 1097 1319 1559 1787 2029 113 283 479 677 887 1103 1321 1567 1789 2039 127 293 487 683 907 1109 1327 1571 1801 2053 Tabelis on algarve kuni 2053-ni. Vanakreeka matemaatik Eukleides (3.saj. e.K.r) näitas, et algarve on tegelikult lõpmatult palju suurimat neist ei ole olemas. 7 4. Arvu tegurid ja kordsed Kõik arvud, millega antud arv jagub, on selle arvu tegurid
rabaturba varud on Lääne-Euroopas piiratud. Eesti on maailmas aiandusturba ekspordimahu poolest 3.4. kohal. 1980. aastatel oli kaevandamise maht maksimaalne (kuni 2,8 miljonit tonni), kuna hakati kaevandama väetusturvast. 1976. aastal oli kõige suurem briketitoodang (340 000 tonni). Kaevandamise aastane maht pole 1990. aastate algusest ületanud 1,5 miljoni tonni piiri. Kaevandatavate turbaväljade kogupindala on praegu 20 281 ha. Kaevandamine on lõpetatatud umbes 15 000 hektaril. Sellest tulenevalt võib järeldada, et otseselt on turba kaevandamisega hävitatud umbes 30 000 hektarit rabasid ning umbes sama palju on kaevandamise naabrusmõju tagajärjel kaudselt kahjustatud rabasid. Järelikult võib Eestis turbakaevandamise tõttu kuivendatud rabakoosluste pindala ulatuda 50 00060 000 hektarini. Iga aastaga suureneb kaevandamise tõttu ammendatud ja hüljatud turbaväljade pindala. 2009
2 5 3 3 Denmark 78 379 76 275 8.5 3 4 5 United Kingdom 60 636 55 328 6.6 10 5 4 Netherlands 59 681 57 934 6.5 3 6 6 Russia 49 995 51 610 5.4 3 7 7 Finland 46 211 50 706 5.0 9 8 8 France 38 815 43 281 4.2 10 9 9 China 37 985 37 218 4.1 2 10 10 Belgium 34 999 37 014 3.8 5 11 11 USA 30 368 29 067 3.3 4 12 12 Italy 26 448 27 944 2.9 5 13 13 Poland 26 121 26 904 2.8 3 14 15 Ireland 14 408 16 252 1.6 11
järeltulijad peaksid saama õiguse saada Eesti kodakondsus kätte automaatselt. See sai teoks tänu Eesti Kongressi VII istungjärgul hääetusega vastu võetud ning taaskehtestatud 1938. a kodanikuseaduse abil(Pärnaste 2000: 527(2)) mille tulemusena jagunesid Eestis elanikud kodanikeks, kes olid peamiselt eestlased ja mitte-eestlasteks, kel puudus kodakondsus. 1989 aastal elas Eestis 1565662 inimest, kellest eestlased moodustasid 61,5% e. 963 281 inimest(Statistikaamet 2000(1.2)) seega mitte-eestlasi oli tol hetkel eestis üle 600 tuhande, kellest ligi 15% said kodakondsuse automaatselt, kuna nende esivanemad olid esimese Eesti aladel elanud, nendele lisandusid samuti Eesti Kongressi valijad, kes said endale kodakondsuse erandkorras. Aastaks 2000 oli Eesti kodanike arv kasvanud 61,5 protsendilt 67,9 protsendini(Statistikaamet, 2000(1.3)), see juhtus tänu üheksakümnendate alguses
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
Uulu põhikool Geograafia Oliver Stimmer 8. klass ARGENTINA Referaat Juhendaja: Anu Tammik Uulu 2007 Sisukord Sisukord..........................................................................................................2 Üldandmed.....................................................................................................3 Argentina Vabariik República Argentina........................................................................................................ 3 Haldusjaotus.................................................................................................. 5 Majandus........................................................................................................6 Nimi.................................................................................................................6 Lo...
Keila Gümnaasium 9B klass Toomas Torm Eestimaa Referaat Juhendaja: Nils Härsing Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1.Paiknemine 3 · 1.1 Kliima 3 · 1.2 Jõed 3 · 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik ...
Belgia 1387 21 702 Holland 1382 21 624 Prantsusmaa 1321 20 669 Ühendkuningriik 1010 15 803 Hispaania 728 11 390 Kreeka 681 10 655 Malta 630 9857 Sloveenia 589 9216 Portugal 525 8214 Tsehhi 360 5633 Türgi 319 4991 Slovakkia 296 4631 Poola 281 4397 Eesti 278 4350 Ungari 270 4225 Läti 254 3974 Leedu 232 3630 5 Rumeenia 153 2394 Bulgaaria 123 1925 Euroopa Liidu 27 riigist seitsmes ei ole kehtestatud üldist miinimumpalka, töötajate õigusi
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (...
Teised ? 0,9 7381 6 Aasta Sünnid Surmad Loomulik iive tatarlasi, hiinlasi, jaapanlasi, Rändesaldo Koguiive brasiillasi, Elanikkonna rahvuslik koosseis Arvuline %o 1920 19 625 21 363 -1 738 19 281 17 543 16, 2 1921 22 067 17 143 4 924 16 266 21 190 19, 4 1922 22 255 18 401 3 854 5 543 9 397 8,5 1923 22 347 16 630 5717 1 651 7 368 6,6
Haven- sadam, varjupaik 269.Heart of the village- linna/küla keskpunkt, süda 270.Hectares- hektar 271.Hedgerow- hekiriba 272.Heightened - kõrgendatud 273.Herbal remedies- rohu abinõud, vahendid 274.Hermetically-sealed environment- õhukindlalt suletud 275.hill- küngas 276.Hillsides- mäenõlvad/küljed 277.Historic garden- ajalooline aed 278.Hollow area- nõgus ala 279.Homage to nature austusavaldus loodusele 280.Horticulture-haljandus 281.Horticulturist-aednik 282.Hospitable kasulik 283.Human amenity- inimesele kohane mugavus 284.Humid regions niisked piirkonnad I 285.imitate jäljendama 286.Immaculate veatu, laitmatu 287.Impact to environment mõju keskkonnale 288.Inelegant- maitsetu, ebaelegantne 289.Infiltrate sisse tungima 290.Influence on design mõju disainile 291.Informal vabakujuline 292.inlet - sissepääs 293.Interior- sisemaa, siseruum 294
Tallinna Nõmme Gümnaasium Karl Popper Referaat Koostaja: Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus Selle referaadi põhiline eesmärk on tutvuda ühe 20. sajandi mõjukaima teadusfilosoofi Karl 2 Raimund Popperi vaadetega. Selles referaadis kirjutan lühidalt Karl Popperi elust, haridusest ja loomingust. Selle referaadi abil püüan lugejale selgitada Karl Popperi falsifitseerimisprintsiipi ja tema arvamust teaduse ja mitteteaduse erinevusest. Veel kirjutan ma sellest, mida arvab Popper, kuidas on võimalik ühest teooriast teist kergemini falsifitseerida. Teiseks kirjutan ma lahti, mis on Karl Popperi arvates vandenõuteooria. Millega on vandenõuteooria tihedalt seotud ja miks jäi Karl Popperi vanenõuteooria lahti seletamine liiga pealiskaudseks. Kolmanda...
Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj . Põlevikivitööstuse ajalugu Nagu mujalgi Euroopas, loodi ka Eestis esimesed elektrijõujaamad aastatel 1882-1905. Need olid põhiliselt tehaste juures paiknevad elektrijaamad ja Eestis ehitati nad peamiselt Tallinnas. Algselt pruugiti elektrit vaid ruumide valgustamiseks. Esimesed teadolevad elektrilised tehaseseadmed pärinevad 1893 aasta Kunda tsemenditehasest. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. XX sajandi algul oli Eestis peamiseks energiatooraineks turvas. 1922 aastal moodustas põlevkivi kõigest 10,6% primaarenergiaressursist. Järk-järgult hakkas põlevkivikasutus suurenema ning 1923 aastal viidi Tallinna linnajõujaam turbalt põlevkivile ning aastal 1930 kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aasta...
Karistuste täitmise kord ja tingimused sätestatakse vastava seadusega. § 33. Erikonfiskeerimine 6 (1) Kohus võib kohaldada kuriteo toimepanemise vahendi ja riista ning kuriteo läbi omandatud vara erikonfiskeerimist. (2) Kohus võib kohaldada kuriteo vahetuks objektiks olnud asja või aine erikonfiskeerimist käesoleva koodeksi §-des 76, 86, 147, 148, 1481 lg 2, 1487, 14815, 149, 1491, 1523, 155, 157, 1772, 2002 ja 281 sätestatud kuritegudes. (3) Erikonfiskeerimist kohaldatakse: 1) käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2025, 2101, 2102, 2103 ja 2104 sätestatud kuriteo toimepanemise vahendile ja riistale, kuriteo läbi omandatud varale ning kuriteo vahetuks objektiks olnud asjale või ainele; 2) asjale või ainele, kui selle omamiseks vajalik eriluba puudub; 3) liiklusvahendile, mis on salaküttimiseks või salakaubaveoks eriliselt ümber ehitatud, kui
välisminister Sergei Lavrov ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Murmanskis alla lepingule, mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 ruutkilomeetri suurune ala jagati kaheks enam- vähem võrdseks osaks. 6 Loodus Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km või 2532 km. Fjordid Suurim fjord on Sogne fjord. Ta on pikim (205 km) ja sügavaim (1308 m). Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad alates 2005. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.
California lahte; pikkus 2333 km). Võrdluseks võib tuua Eesti pikima Võhandu jõe, mille algus paikneb Otepää kõrgustikul ja mis suubub Lämmijärve läbides kokku 156 kilomeetrit. Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv (82 414 km2; suurim sügavus 406 m), Huroni järv (59 596 km2; suurim sügavus 229 m), Michigani järv (58 016 km2; suurim sügavus 281 m), Erie järv (25 821 km2; suurim sügavus 64 m), Ontario järv (19 477 km2; suurim sügavus 237 m) ja Suur Soolajärv (4662 km2; suurim sügavus 7 m). Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. Loodusvarade poolest on Ameerika
EMBOSS_001 201 taaggcaat-tacaactg-actatg------------acgcttacaaaca 236 | .|||||| |.||| | |.|||| |.| ||.|||.| EMBOSS_001 201 t-gggcaatctccaa--gaattatggaaagagttgttagg--taaaaata 245 EMBOSS_001 237 agcgcat-aagcctccttatcaaaaactgttg----attac--agaagt- 278 .|.|| |.|| |||| |||| ||..| ||||.| EMBOSS_001 246 --gggatgatgc-----tatc-------gttgggcaatctccaagaatta 281 EMBOSS_001 279 --gaactcttgtcttgaacagttg------aaaaaacaaggtatcaaact 320 || ||.||||| ||||| .|||.||.|..|| EMBOSS_001 282 tgga------------aagagttgttaggtaaaaa--tagggatgatgct 317 EMBOSS_001 321 ggctgtggcatcaaactcgaagcgtca----------------------- 347 ..|..||| .|||.|||.|||..|.| EMBOSS_001 318 atcgttgg--gcaatctccaagaattatggaaagagttgttaggtaaaaa 365 EMBOSS_001 348 ----ggatgttttgttggcgttggagacaacgcaaataaaagattatttt 393
Sissejuhatus. Fasistlike ideoloogiate üldpõhimõtted Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest jäi fasistliku ideoloogia levik Suurbritannias 1920. ja 1930. aastatel marginaalseks. Kuigi näiteks Suurbritannia fasistlike liikumiste lipulaeva British Union of Fascists ülesehitamine toimus loogilise ja ammendava programmi alusel - rahva poolehoidu taotlevad aktsioonid järgnesid alles hiljem - , ei suudetud pikaajalise demokraatiatraditsiooniga brittidelt leida piisavat toetust. Mark Hagopian nimetab pärast Esimest maailmasõda Itaalias ja mujal Euroopas tekkinud fasistliku ideoloogia olulisimateks põhimõteteks etatismi, karismaatilist juhtimist, elitarismi, hüpernatsionalismi, voluntarismi, antiparlamentarismi ning antimarksismi (Hagopian 1993, 388). Lisaks on erinevad autorid nimetanud fasistliku ideoloogia põhitunnustena veel antikonservatismi, antiliberalismi, parteilisi võitlussalku ja eesmärki totalitarismile. Kahtlemata sobinuks...
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Linnutee galaktika Referaat Liisa Marie Orav 4.d klass Tallinn 2016 SISUKORD 1. Päikesesüsteem 2. Päike 3. Merkuur 4. Veenus 5. Maa 6. Marss SISSEJUHATUS Selles referaadis tutvustan teile selle imelise ja kauni Linnutee (inglise keeles: Milky Way) nähtusi ning loodan, et siit leiate vajaliku infot ja huvitavaid fakte Linnutee kohta. Siit leiate infot planeetide, Päikese ning muu huvitava kohta. Antud teema jõudis siia, sest selles on palju ilusaid ja lummavaid asju mille saladust ei suudeta tänapäevani leida. Enne tööd tahan väga teada neid saladusi mida igapäevaselt internetist ja raamatutest planeetide kohta ei otsi. Peatükid on: Päikese süsteem, Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Ja Asteroidid. Foto: http://www.muuseum.ut.ee/vvebook/pages/1_9.html 1. PÄIKESE SÜS...
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur.................................................................................
223296 223. Millised on saneerimisnõustaja ülesanded? V: Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. 224. Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine? V: Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata. Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. 225. Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse? V: Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja ...
332 kapituleerus Jeruusalemm Aleksander Suurele ilma piiramiseta, Samaarialased löövad juutidest lahku.Rajavad enda pühamu-Samaaria skisma. 320 vallutas linna Egiptuse valitseja Ptolemaios I väejuht Nikanor 315 loovutas Egiptus Süüria koos Jeruusalemmaga Antigonos I-le 312 võitis Nikanor Antigonose poega Demetrios I-t ning taastas Nikanor kontrolli Jeruusalemma üle 281 Corupediumi lahing, mille tagajärjel Aleksandri impeerium laguneb 264 Algab I Puunia sõda. 212 Rooma vallutab Kartaago liitlase Sürakuusa,
2003 256 250,0 250-300 300 2003 257 140,0 300-350 350 2003 258 280,0 350-400 400 2003 262 93,3 2003 264 350,0 2003 265 121,5 2003 268 180,0 2003 269 250,0 2003 270 220,0 HII RUUT TEOR. 2003 272 230,0 2003 273 200,0 2003 277 300,0 2003 280 200,0 2003 281 200,0 2003 287 240,0 2003 288 200,0 2003 291 240,0 2003 294 225,0 2003 296 120,0 2003 298 300,0 2003 300 266,7 2003 302 150,0 2003 303 200,0 2003 305 106,7 2003 306 220,0 2003 309 200,0 2003 310 240,0 2003 315 250,0 2003 318 266,7 2003 319 300,0 2003 321 260,0 2003 322 85,0 2003 332 210,0 2003 337 200,0 2003 341 150,0 2003 349 170,0 2003 354 214,3 2003 355 80,0 2003 356 375,0
PRT PRT AASTA PUU RIN PL ASIM KAUG D1 1062 1118 2008 12 1 MA 1,0 18,9 18,2 1062 1118 2008 3 1 MA 2,0 7,3 17,8 1062 1118 2008 11 1 MA 2,0 18,0 13,8 1062 1118 2008 5 1 MA 3,0 11,7 17,4 1062 1118 2008 1 1 MA 4,0 3,4 10,9 1062 1118 2008 10 1 MA 7,0 17,2 17,0 1062 1118 2008 13 1 MA 10,0 19,0 18,1 1062 1118 2008 6 1 MA 13,0 7,9 11,5 1062 1118 2008 7 1 MA 15,0 9,8 13,2 1062 1118 2008 8 1 MA 19,0 13,7 8,9 ...
Müügitulu 5 466 327 13 487 532 18950055 Muud äritulud 23 945 20 602 37 180 Kaubad, toore, materjal ja teenused -4 146 408 -10 071 378 -13 527 598 Mitmesugused tegevuskulud -797 937 -990 198 -1 679 384 Tööjõukulud -661 271 -737 281 -754 202 Põhivara kulum ja väärtuse langus -97 863 -117 832 -128 244 Muud ärikulud -134 920 -71 807 -100 311 Ärikasum (-kahjum) -348 127 1 519 638 2 797 497 Finantstulud ja -kulud 516 703 -1 470 330 -89 797 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 168 576 49 308 2 707 700
jätkunud sellest kaugeltki kogu rahvaväe varustamiseks. Püssid. Püssidega oldi küll varustatud, kuid Inglismaalt ja Soomest saadud korralike püsside kõrval oli suurel hulgal kasutusel ka vähekõlbulikke jaapani püsse. Kokku oli rindeüksustele välja antud 64 000 püssi, neist olid üks kolmandik jaapani päritolu.(vt. LISA 2.1, 2.2) Kergekuulipildujad. Vastasest paremini oli meie rahvavägi varustatud kergekuulipildujatega. Kuigi inglastelt oli saadud 281 Lewis (vt. LISA 3.1) ja 723 Madsen (vt. LISA 3.2) tüüpi kuulipildujat, ei jätkunud neid kõigi väeosade vajaliku kogusega varustamiseks. Väeosades eelistati selle lihtsa ehituse ja käsitsemise tõttu rohkem Lewis kuulipildujaid. Seda kergekuulipildujat oli kerge kaasas kanda, mistõttu meie väiksearvulised luuresalgad ja rühmad võisid edukalt pidada lahinguid rohkearvulise vastasega. Tänu sellele,
Saaremaa Ühisgümnaasium Kanada Referaat Autor: Tiina Ollema Juhendaja: Virge Ollema Kuressaare 2009 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1. ÜLDINFO KANADAST..............................................................................................4 2. KANADA AJALUGU.................................................................................................5 3. KANADA LOODUS....................................................................................................7 4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO..............................................9 4.1 Kuningas George III ajal:.....................................................
A JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11. klass Minni Ansip ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS Uurimustöö Juhendaja: Maire Tuimets Jõgeva 2008 Sisukord ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS.........................................................1 Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 TEOREETILINE TAUST [1]........................................................................................... 4 1. 1 Õhutemperatuur......................................................................................................4 1. 2 Termomeetrite liigid..................................................................................................
225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustu s 227 Kogumispensio n 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulu d ja finantst ulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmes ugused ostukul ud Aktivakontod
d Andmetöötluse alused 25,3 Kodune töö 4 20,2 Proovitükk nr. 24,75 Hinnangud, hüpoteesid, regressioon 23,45 22,25 Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht 16,85 22,8 Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse 18 üldkogumi kohta 23,75 Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 24,85 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: 21,7 aritmeetiline keskmine, 18,05 dispersioon, 19 standardhälve, 25,35 valimi maht, 20,4 standardviga, 21,5 variatsioonikordaja, 21,4 suhteline standardviga e katsetäpsus. 17,5 2) Leida diameetri usalduspiirid: 20,25 aritmeetilise keskmise 95%lised usalduspiirid, 21,74 25,25 aritm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
