Vana-Kreeka kui tänapäeva kultuuri häll Praeguse aja Euroopa ja ühtlasi ka terve maailma kultuur on paljuski pärit vanast Kreekast. Kreeka kultuuri ainulaadsus ja vastuvõetavus maailmale avaldus esimesena hellenismi perioodil. Hellenismi ajastul(338-30 aastat eKr) hakkati mõtlema loogikast ning asju võeti täie tõsidusega. Ühtlasi hakkati mõtlema ka kirjandusele, filosoofiale, meditsiinile ja paljule muulegi. Vana-Kreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegemist on Euroopa vanima kirjandusega. Kirjanduseelne periood koosnes suulisest loomingust. Hiljem hakkati seda ka kirja panema. Teost ,,Historia" peetakse ajalookirjastuse aluseks ning tema loojat Herodotost ajaloo isaks. Herodotose eesmärgiks polnud ajaloo kirja panemine tulevastele põlvedele vaid ta püüdis neid õpetada. Raamat on hindamatu väärtusega tänapäeva teadlastele. See on üheks parimaks sillaks ajalukku. Järgnevad põlvkonnad on võtnud õppust Herodotosest j...
Retsensioon "Minu 281 pintslit ja" Käisin 15. novembril vaatamas Tiit Pääsukese maalinäitust "Minu 281 pintslit ja", mis oli ühtlasi tema 35. isiknäitus. Tegemist oli akrüülmaalidega. Autorist Tiit Pääsuke Ta on Eesti maalikunsti üks suuremaid koloriste, alustas kunstiõpinguid Tartu Kunstikoolis ning jätkas neid ERKIs, mille lõpetas 1971. aastal. 2011. aasta kevadel lõpetas Pääsuke 40 aastat kestnud õpetajaameti Eesti kunstiakadeemias. Praegu on ta vabakutseline kunstnik. Pääsukest on pärjatud oluliste auhindade ja preemiatega:
Kirjand , "Sõpra tuntakse hädas." Juba lapsest saati teame me sõnu sõprus ja sõbrad. Aga mis asi on siis sõprus ? Ja kes on sõbrad , ning millised nad peavad olema, need tõelised sõbrad ? Kõikidel inimestel on palju sõpru. Neid on palju eriti siis kui on olemas raha ja edu elus.Inimene ei mõtlegi, et need sõbrad võivad temaga olla ainult ta asjade ja populaarsuse pärast.Sõpradega on tore ka jagada rõõmu,mida sa tunned ja ka enda saavutusi mõndades asjades.Sõbrad on alati sinu üle uhked ja rõõmustavad koos sinuga.Sellistel hetkedel tunned , et sul on olemas tõelised sõbrad. Peale rõõmu ja edu on inimese elus olemas ka kurbust ja ebaõnnestumisi.Sellistel hetkedel , vajad sa sõpra eriti , sest sul on vaja inimest kellega jagada on muret ja kurbust.Kuid maailmas ei olemas palju inimesi , kes tahaksid kellegi muret ära kuulata või lihtsalt inimest lohutada. Sellised võivad olla ka sõbrad.Arvame , et nad on meie head sõbrad , sest on alati m...
Kunstinäituse retsenioon Tiit Pääsuke "Minu 281 pintslit ja" Reedel, 8. novembril 2013 otsustasime Johannaga minna Raekoja kunstigaleriisse, kus alates 11. oktoobrist saab nautida Tiit Pääsukese maalinäitust "Minu 281 pintslit ja", mis oli ka ühtlasi autori 35. isiknäitus. Ma polnud varem Tiit Pääsukesest eriti kuulnud, seega internetist uurides sain teada, et temast on kujunenud Eesti maalikunsti üks suurimaid koloriste. Lisaks on tal saadud palju autasusid ning tema teoseid võib leida mitmetest kogudest üle maailma. Samuti on ta olnud mitmetes koolides õppejõuks. Konkreetne näitus koosneb ühest samanimelisest teosest ja suuremõõtmelistest akrüülmaalidest, mis nende pintslite abil peamiselt
40 000 . 1 31 . . : , , , , , , , . 22 3.2 . , , . . . , , ( ). , ( 1,2) OÜ SUNMAX 2004-2006 . 1. OÜ SUNMAX 2004 2006 , ( 1) 2004 . 2005 . 2006 . -430 062 1 281 862 2 274 027 8 495 067 -875 618 2 709 316 ROA (%) -5% 17% 24% : C 1. OÜ SUNMAX 2004 2006 . : 23 , , . 1 , OÜ SUNMAX 29%. 2004 -5 %, 2006 24 %. , . 2. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 2) 2004 . 2005 . 2006 . -430 062 1 281 862 2 274 027
2000-2007? Koostage nende andmete kohta tabel ja joondiagramm, esitage mõlemad. Majandus- majandusüksused- ettevõtluse demograafia- majanduslikult aktiivsed...haldusüksuse järgi MAJANDUSLIKULT AKTIIVSED ETTEVÕTTED --- Haldusüksus ning Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 ..Kehra linn* 43 43 8 . . . . . ..Keila linn 183 206 223 239 274 281 323 347 ..Loksa linn 33 33 40 40 36 37 41 36 ..Maardu linn 341 363 386 417 439 479 569 600 ..Paldiski linn 30 34 40 47 57 54 65 74 ..Saue linn 165 193 215 236 262 281 305 335 Märkus: * Muudatusi haldusjaotuses vaata mõisted ja metoodika rubriigist ''Klassifikaatorid''. R. Pääsuke [email protected]
Leia: Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja (TIE)? 1. Intresside kattekordaja = Ärikasum (EBIT) / Intressid 2. Puhaskasum = Rentaablus * Müügikäive 3. Puhaskasum = Ärikasum - Intressid - Maksud*(Ärikasum - Intressid)==> 4. Ärikasum = Intressid + Puhaskasum / (1-Maksud) Vastus: Puhaskasum = 3 200 000 € * 0,06 = 192 000 € Ärikasum = 25 000 € + 192 000 € / 1 – 0,25 = 281 000 € Intresside kattekordaja = 281 000 € / 25 000 € = 11,24 4. Ülesanne Hea Firma intressikandva võla suurus on püsivalt 1 000 000 EUR ning võla intressimääraks on 9%. Hea Firma aastane müügikäive on 4 miljonit eurot, käibe puhasrentaablus on 10% ning kasumit maksustatakse 25%-lise määraga. Ettevõtte intresside kattekordaja (TIE) suurus peab olema vähemalt 5 (korda). Vastasel juhul keeldub laenu andnud pank võla refinantseerimisest ning selle tulemuseks on ettevõtte pankrot.
Läti rahvastik: 2007 aasta seisuga elab Lätis 2 281 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 35,5 in/ km². Läti rahvastikust on põlisrahvused liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest 2005 aasta seisuga. Peamiselt elab enam kui kolmandik elanikkonnast pealinnas Riias. 1201. aastal asutatud Riia on Baltikumi suurim linn. Kokku on seal 730 000 elanikku. Turistid saabvad Lätisse kogu Euroopast. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.
i kulu 1. ringikujul 1 252 503 1.19 Terasleht 1.2 mm 2. ruudukuj 2 464 464 1.29 Erikaal 7850 kg/m3 3.ristkülik, 3 572 458 1.31 Ruumala 0.1 m3 4.kuusnurk 4 281 487 1.23 5. ellips, 1 5 366 475 1.27 Väikseim 1.19 Mass, kg Ruum, V Materjali Ühik Suhe % mass 11.235 0.10 100.00 12.190 0.10 9.42 kg/m2 108.50 12.357 0.10 109.99 11.619 0.10 103.42 11.918 0
Virstu-Laetu-Puhtu looduskaitseala Koostajad: Egert Aadle Hanna-Maria Hurt Kus asub? Iseloomustus • Pindala • Rannik • Ranna ääred • Sisemaa https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9d/%C3%95itsev_ karulauk_Puhtulaiul.jpg/1024px-% C3%95itsev_karulauk_Puhtulaiul.jpg Karulauk. Puhtulaiul. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9d/%C3%95itsev_karulauk _Puhtulaiul.jpg/1024px-% Mida seal kaitstakse? Ajalugu • Loodi 1939. aastal kaitseala • 1959. aastal loodi keeluala • Praegused piirid 2003. aastast http://elysp.weebly.com/uploads/5/1/6/0/51601679/2982077.jpg?281 http://elysp.weebly.com/uploads/5/1/6/0/51601679/2894129_orig.jpg Rändlinnud Bioloogiajaamad • Puhtu bioloogiajaam • Laetu bioloogiajaam ht...
Bioloogilised ohutegurid Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm võib põhjustada haigestumist, mistõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda, ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehhaanikateaduskond Masinaelementide ja peenmehhaanika õppetool Plokiratas Kodutöö Juhendaja: Emer. Prof. M. Ajaots Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Trossi va...
Kadrioru pargis näeb 18., 19. ja 20. sajandi iseloomulikke pargikujundusvõtteid. 18. sajandist on säilinud regulaarne osa ; 19. sajandi lõpust tollal kujundatud inglise stiilis maastikupark , 20. sajandist rahvuslikus stiilis rahvapark ja 21. sajandil kujundatud jaapani aed. Nn Vana palee juurde viis põlispuude allee. Ristküliku-kujulist aeda, kus kasvas 12 kallist välismaa puud – hobukastanit, piirasid kahest küljest kanalid. Park on väga liigirikas, seal kasvab 281 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 244. Ilusaid puudegruppe moodustavad lehised, sanglepad, hõberemmelgad, jalakad, saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad vanad harilikud pärnad ja noored suurelehised pärnad, Kaarna alleel on tammed, Mere alleel hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk Pargis on kolm kaitsealust rändrahnu: Põhjakivi, Lõunakivi ja Lastepargi kivi.
· Norras on segamajandus, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. · Palju loodusvarasid · Heaoluriik , üks jõukaimaid. · Eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. · Leidub: naftat, maagaasi, vase,nikli,raua,tsingi, titaani ja molübdeenimaaki, kromiiti, püriiti ja kivisütt. 99% energiast toodetakse hüdroelektrijaamas. Loodus Rannajoon 83 281 km pikk , iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks. Fjordid Suurimaks fjordiks on Sogne. Pikkus 205 km ja sügavus 1308 m Saared Registreeritud on 239 057 saart. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Kasutatud kirjandus: www.google.ee www.wikipedia.com www.annaabi.ee Eestist Euroopasse Rahvastiku ja majandusgeograafia 9.klassile II OSA www.neti.ee Tänan kuulamast! Kambja 2013
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik kriis Poliitiline kriis Rahanduskriis Majanduskriis PINGED Generaalstaatide kokkukutsumine 1789 Revolutsiooni algus Vastuolud Generaalstaatides Rahvuskogu Asutav Kogu Rahvarahutused Pariisis Rahvuskaarti loomine 14. juuli 1789 Bastille kindluse vallutamine http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002.jpg&imgrefurl =http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html&usg=__3CAIYXO iAJITz3VZJxeNTSbnKI=&h=452&w=575&sz=45&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=SDe_xyOsv7 Nq7M:&tbnh=121&tbnw=145&prev=/images%3Fq%3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26um %3D1%26hl%3Det%26sa%3DN%26biw%3D1285%26bih%3D560%26tbs %3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=rc&dur=281&ei=OMb0TMiiEs...
Deebitorid 480 560 680 1720 Kokku raha laekunud (а) 710 810 940 2460 Miinus:raha väljaminek Kaupade ostmine:märtsis 183 aprill 237 237 mai 281.125 281 juuni 254 Kokku kaupade ost 420.375 518.5 534.625 1473.5 Kommertskulud 205 220 225 650 Seadmete ostmine 198 198 Dividendide maksmine 60 60
Madagask ar Üldinfo » Rahvaarv: 21 281 844 inimest (Juuli 2010) » Pindala: 587 041 km2 » Rahvastiku tihedus: 33 in/km² » Pealinn: Antananarivo » Rahaühik: ariary (MGA) 1 MGA=0,0003 EUR » Liiklus: parempoolne » Riigikeel: malagassi » Ametlikud keeled: inglise keel ja prantsuse keel » Ajavöönd: maailmaaeg +3 Asukoht Huvitavaid fakte » Seal on » Madakaskaril on kalliskivikaevand oma siidiuss usi (kare siid, parimast siidist tehakse surilinasid) » See on vanillisaar » Madagaskaril (3/4 maailma kasvavad vanillist) maailma kõige magusamad banaanid » Küla sepakodades toodetakse peamiselt labidad » Väga põnevad » Wasaha tähendab matmisrituaalid - tõlkes valge ümbermatmine mees » Kohalik kange jook on rumm ja koha...
Maine osariigist ja minnes edasi edela suunas, tuleb vastu Hudsoni jõgi (507 km) New Yorgi osariigis. Kohe peale seda on Niagara juga (mille alla kuulub tegelikult kolm juga, nende kõrgus on enamvähem sarnane (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 sekundis). Loode suunda jäävad Ontario järv (pindala 19 477 km² ja suurim sügavus 237 m), Huroni järv (59 596 km² ja suurim sügavus 229 m), Michigani järv (pindala 58 016 km² ja suurim sügavus 281 m) ja Ülemjärv (pindala 82 414 km² ja suurim sügavus 406 m), mis jäävad osaliselt Kanada alla, kagusse aga Apalatsid (kõrgeim tipp Mount Mitchell, 2037 m), millest voolab alla Tennessee jõgi (1049 km). Tennessee jõgi ja ka Ohio jõgi (2102 km) suubuvad mõlemad Mississippi jõkke (algab Itsasca järvest), mis voolab põhjast lõunasse üle USA, mis suubub Mehhiko lahte ja mis on USA kõige pikem jõgi (3766 km).
79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027 109 281 467 673 883 1097 1319 1559 1787 2029 113 283 479 677 887 1103 1321 1567 1789 2039 127 293 487 683 907 1109 1327 1571 1801 2053
Sex Data reference Place of residence MF M F period (NUTS - 2002) Age group Total No. No. No. Portugal 10 427 301 4 958 020 5 469 281 Continente 9 918 548 4 714 328 5 204 220 2013 Região Autónoma 247 440 121 646 125 794 dos Açores Região Autónoma da 261 313 122 046 139 267 Madeira Õpimapp oma valitud riigi kohta Portugal Töö tegi: Kiiver Kristjan
elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil.Expordi sihtmaad on Soome (26,4%), Rootsi (12,9%), Läti (8,8%), Venemaa (6,5%), Saksamaa (6,2%) ja Leedu (4,8%). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (33,5% aastasest impordimahust), keemiatooteid (11,6%), tekstiili (10,3%), toidukaupu (9,4%) ja sõidukeid (8,9%). Ka impordib Eesti aastas 200 miljonit kWh elektrienergiat. LÄTI Pindala 64 589 km² Rahvaarv 2 281 000 Tihedus 35,5 in/km² SKT 22,7 miljardit SKT SKT Elaniku kohta 191 968 EEK Läti majanduses on ülekaalus toiduaine tööstused. 70,9% lätis toodetud elektrienergiast on hüdro elekter, fossiilsetest kütustest on 29,1. Läti ostab lisaks majamineva elektrienergia Leedust ja Eestist. Suurimad inpordi artiklid on masinad ja seadmed, kemikaalid, kütused ja autod. Läti sisseveo partnerid on : Saksamaa 16.1%, Venemaa 14.4%, Leedu 7.6%, Soome 6
Loogikafunktsioonide süsteem on loogikafunktsioonide hulk. Mis on iseloomulik mingis konkreetses süsteemis esitatud loogikaavaldisele? Kui loogikaavaldis kuulub kuhugi kindlasse süsteemi, siis on ta esitatud ainult selles süsteemis leiduvaid loogikatehteid kasutades. Milline loogikafunktsioon on süsteemis täielik? Loogikafunktsiooni süsteem on täielik, kui temas sisalduvaid funktsioone kasutades on võimalik esitada suvalist loogikaavaldist. Süsteemi täielikkuse kriteerium. Vt lk 281 alt. Milline loogikafunktsioonide süsteem on nõrgalt täielik? Milline on nõrgalt täieliku süsteemi tunnus? Mõlemad lk 285 üleval. Milline loogikafunktsioonide süsteem on baas? Baas on minimaalne täielik loogikafunktsioonide süsteem. Mitu baasi saab koostada 2-muutuja loogikafunktsioonidest f0....f15? 17 baasi. Millised loogikatehted moodustavad üksi baasi? Konjuktsiooni inversioon ja disjunktsiooni inversioon Mis on shefferi baas? Mis on pierce´i baas?
Mis on kliimamuutus? Kliimamuutuste tagajärjed Eesti asukoht Eesti osa kliima muutumises Kasvuhoonegaasid Kuidas võib vähendada reostumine Kliima – paljude aastate keskmine ilmastik. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt.Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. • Üleujutuste risk suureneb. • Mulla kvaliteet halveneb • Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib. • Põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub. • Suureneb metsatulekahjude oht. • Kalanduse potentsiaal väheneb. • Mõju transpordile, energiasektorile ja tööstussektorile on suhteliselt väike. • Muutub turismi potentsiaal. • Tekib mitmesuguseid mõjusid inimterv...
611 0.7 Kanada 6.578 0.7 ehk sisemajanduse koguprodukti energiamahukus näitab riigi majanduse energia kasutamise mahtu kui palju ühe sisemajanduse koguprodukti ühiku kohta kasutatakse riigis primaarenergiat aasta jooksul SKP toodang inimese kohta peab olema võimalikult suur ja samal ajal SKP energiamahukus võimalikult väike Eesti 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Toe/USD 324 312 277 281 261 233 209 2000 Tõhus energiatootmine tähendab saaste vähendamist, globaalse soojenemise vastu võitlemist, energiajulgeoleku tagamist, fossiikütuste kasutamise vähendamist Efektiivne energia tootmine on riikidele kasulik Tõhus energiakasutus vähendab energiakulusid ning toob rahalise kokkuhoiu ka tarbijatele Tõhusat energiatootmist saab rakendada nii sõidukite, tööstuse, ehituse kui ka koduseadmete puhul.
Valem Tihedus m3/kg Kütteväärtus Koostis % kJ/m3 Metaan CH4 0,716 35820 97,1 Etaan C2H6 1,342 63750 0,3 Propaan C3H8 1,967 91260 0,1 Butaan C4H10 2,593 118650 - Pentaan C5H12 3,218 146080 - Lämmastik N2 1,251 2,4 Süsinikdioksiid CO2 1,97 0,1 = 100 Ülesanne 1 Alumine kütteväärtus Põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhuhulk Kolmeaatomilise gaaside teoreetilie maht Veeauru teoreetiline maht Võtan dq=10 Lämmastiku teoreetiline maht Põlemisga...
Seek. Set cell lahtrisse sisesta E7, To Tükitasu tootelt 3.15 value lahtrisse 700 ja By changing cell lahtrisse H1. Tükitasu tootelt 3.81 su hinnana e. ondi alysis-Goal o cell lahtrisse Töötaja Paigaldatud äärekivisiKuus töötatud tunde Tüki- ja tunnitasu kokk Kalle 32 267 1,767.10 Andrus 25 281 1,764.30 Dimitri 44 289 2,015.70 Alex 37 275 1,864.50 Gustav 29 261 1,702.30 Karl 41 279 1,929.70 KOKKU 208 1652 11043.6 14687.988 10.00 12.00 4
Set cell lahtrisse sisesta E7, To Tükitasu tootelt 3.15 value lahtrisse 700 ja By changing cell lahtrisse H1. Tükitasu tootelt 3.81 oote tükitasu hinnana algalt. . okku" reale. kui palgafondi What-If Analysis-Goal esta E7, To hanging cell lahtrisse Töötaja Paigaldatud äärekivisiKuus töötatud tunde Kalle 32 267 Andrus 25 281 Dimitri 44 289 Alex 37 275 Gustav 29 261 Karl 41 279 KOKKU 208 1652 14688 10.00 12.00 4.30 14687.988 14,688 6.30 14687
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Meetaimed Referaat Koostaja: Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................3 Meetaimede klassifikatsioon.................................................................................4 Metsade ja parkide meetaimed.............................................................................4 Rohttaimed............................................................................................................5 Niidu ja karjamaataimed.......................................................................................6 ...
https://www.youtube.com/watch?v=QP8ZUFmuFgo Huvitavad faktid Arvestuslikult on ,,Ooperifantoomi'' käinud vaatamas rohkem kui 130 miljonit inimest ja ülemaailmne piletitulu on üle 5,6 miljardi dollari. Broadway lavastuse 10 000. etendus toimus 23. oktoobril 2012. ,,Ooperifantoomi'' piletitulu on suurem kui mistahes muul filmil või lavastusel, ületades filme nagu Titanic ja Star Wars. Originaallavastuses on iga etendusega seotud 130 inimest. Igas etenduses on 230 kostüümi, 281 küünalt, kasutatakse 250 kg kuiva jääd ning 10 udumasinat. Ringreisidel kasutatakse dekoratsioonide transportimiseks 27 veokit. Kasutatud allikad https://en.wikipedia.org/wiki/The_Phantom_of_the_Opera http:// www.vanemuine.ee/vana_leht/index.php?sisu=rep&mid=421&kat=u ued&etendus=668&lang=est https://et.wikipedia.org/wiki/Ooperifantoom Pildid: https://weheartit.com/entry/55570926 https:// www.headout.com/tour/517/united-states/new-york/the-phantom-of-th e-opera http://www
Y 1 = 595+0,8= 595,8 1,6*500= 800 m= 0,8 km X 2 = 6560-0,8= 6559,2 1,6*500= 800 m= 0,8 km Y 2 =600-0,45= 599,55 0,9*500= 450 m= 0,45 km X 3 = 6555+0,3=6555,3 0,6∗500=300 m=0,3 km Y 3 = 600-1,65= 598,35 3,3*500= 1650 m= 1,65 km Geodeetiliste koordinaatide leidmine: 1) 5,9 cm= x 3,7= 60 x= 95 = 11 35 2) 0,8 cm= x 1,9= 60 x= 25 B 1 = 59 10 - 0 1 35 = 59 08 25 L1 = 25 40 + 25 = 25 40 25 1) 1,4 cm= x 3,7= 60 x= 22 2) 8,45 cm= x 1,9= 60 x= 281 = 4 1 26 B 2 = 59 10 - 22 = 59 09 38 L2 = 25 40 + 4 24 = 25 44 24 1) 9,1 cm= x 3,7= 60 x= 147 = 2 1 27 2) 5,85 cm= x 1,9= 60 x= 184 = 3 1 4 B 3 = 59 10 - 2 27 = 59 07 33 L3 = 25 40 + 3 4 = 25 43 4 Tabel 2.1. Geodeetilised- ja ristkoordinaadid Punkt B L X (km) Y (km) 1 59 08 1 25 25 40 1 25 6556,85 595,8
Umbes 193 tulemust. nt: http://www.artun.ee/ 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Et teada saada Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koduleht, sisestan selle esmalt google.ee tavaotsingusse. Saan www.emhi.ee. Kasutan google.ee täpsema otsingu lehespetsiifilist otsingut. Otsin aadressile www.emhi.ee viitavaid lehti. Sain umbes 281 tulemust. nt: http://www.eptk.ee/ 5. Leidke definitsioon mõistele teadmusjuhtimine (knowledge management). Mitu definitsiooni leiate? Mitmes keeles definitsioone leitakse? Esitage üks definitsioonidest. Kuidas otsingu läbi viite? Otsingusse kirjutan define:knowledge management Praktiline töö nr 2 Otsing otsisüsteemis Google
paremini libretot, meeleolusid jpm, aga sisu juures ma väga ei peatuks. Rõivastus oli uhke ja vanaaegne, täpselt vanade sissehõõrutud mallide järgi tuttav. Vaeva on nähtud lava dekoratsioonidega, milles oli palju keerulisi ja liikuvaid osi. Siin on igati kohane ära tuua mõningaid fakte etendusest: igas etenduses on 230 kostüümi, 14 riietajat, 120 automatiseeritud märguannet, 22 stseenivahetust, 281 küünalt ja kasutatakse 250 kilogrammi kuiva jääd ja 10 udu- ja suitsumasinat. Pürolahendused võtsid mind kohati kukalt kratsima – ei tundunud õige millegi pärast. Kriitilise pilguga etendust vaadates ei unustanud muidugi ma nautida etendust, mille eest pidi ootamatult vähe maksma. Pika aplausi väärisid kõik selle muusikaliga seotud inimesed, eriti orkester, kes minu kõrvadele nagu puhkus oli. Miski ei saa siiski muuta Pink
TALLINNA MAJANDUSKOOL õigusteenistus Kohalikust omavalitsusest Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940 essee Juhendaja: Sander Põllumäe Tallinn 2014 Sissejuhatus Eesti omavalitsussüsteemi võib jagada kolmeks perioodi: 1918-1940, 1940-1990 ja alates 1990. Mina räägin käesolevas essees kohalikust omavalitsusest Eestis aastatel 1918-1940. Võrdlen kohaliku omavalitsuse tegevust enne 1940 aastaid ja peale 1918ndat aastat. Kohalik omavalitus on arenenud palju selle ajavahemiku jooksul. Kui Eesti Vabariigi kuulutati välja 1918. aastal siis hakkas Eestis kehtima kahetasandiline omavalitsussüsteem, kus esimese tasandi m...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium REBANE Referaat Juhendaja: Teostaja: Klass: Tallinn 2011 Sissejuhatus Foto: Terje Strazdins Valisin just rebase teema, kuna olen ka ise selle imetaja vastu huvi tundnud ning metsas teda piilumas ja pildistamas käinud. Nii palju kui olen lugenud ja kuulnud muinasjuttudest on see loom äärmiselt kaval ja uhke. Rebane on ka minu lemmik looma ja seega refereerin temast. Rebane on maailma levinuim ja arvukaim kiskja. Rebane on ka kuulus selle poolest, et kui ta satub olukorda kus saakloomadel(lindudel) puudub põgenemis võimalus, siis murrab ta maha kõik loomad(linnud) kelle kätte saab. Selle käitumise tulemusena arvatekse, et rebane on kuri ja kättemaksuhimuline, kuid tegelikult on murdmise põhjuseks rebase jaoks ebaloomulik olukord, kus saakl...
Eelmiste perioodide jaotamta kasum 712652 Eelmiste perioodide jaotamata kasum maagaasitorustike ümberhindlusest 691635 Aruandeaasta kasum 188538 OMAKAPITAL KOKKU 1840443 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 31.12.2009 84 724 455 529 -21 848 433 681 237 1 281 597 824 2 318 133 600 275 1 120 198 900 2 262 421 223 411 2306 -696390 22761 1112 1 815 621 4137 1 820 658 2 940 856 689470 848 690318 5254 309161 1111 95101 11859 1435 5 13299 729 27835 1842 8725 36248 46815 155200 75992 15520 906 636675 732207 134733 1751233 Kasumiaruanne
Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ16kj(S) Anna Valuyskikh, Tatjana Davidenko, Maxim Bezzabotin BETTY NEUMAN Referaat õppeaines Õenduse alused Juhendaja Ivi Prits Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Varajased aastad...............................................................................................................4 1.2. Õppimine ja töökogemus..................................................................................................4 ...
Müügitulu 7 336 668 6 558 153 778 515 1 880 700 1 611 102 269 598 Ärikasum 1 240 276 1 123 566 1 116 710 24 579 99 771 -75 192 Puhaskasum /(- - - - 693 75 304 -74 611 kahjum) Varad 5 410 281 4 582 684 827 597 352 128 430 675 -78 547 Omakapital 3 133 142 2 633 585 499 557 90 581 164 888 -74 307 Aktsia-/ osakapital 164 000 164 000 - 60 000 60 000 - Rahavood kokku 981 329 1 176 606 -195 277 87 144 16 889 -104 033
ka vene keeles. Vepsa tähestikus on tänapäeval 28 tähemärki ja üks lisamärk. a A, b B, c C, c C, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, s S, z Z, z Z, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, ' (') märk tähendab eelneva kaashääliku pikendamist. Arvukus läbi aegade Aasta Rahvaarv Emakeele oskus 1897 25 284 1926 32 773 1939 32 000 1959 16 400 46,1% 1970 8 281 34,3% 1979 8 094 38,3% 1989 12 142 50,8% *Aastatel 1970 ja 1979 olevad andemed pole usaldusväärsed, kuna sel ajal varjati oma tegelikku päritolu ja regristeeriti rahvaloendusel ennast kui venelane. Kokkuvõte Vepsalased on tänapäeval üksteisest eraldunud, selle asemel, et kokku hoida ja koos tugevad olla. Teada saada selliseid asju teise soome-ugri rahva kohta on väga huvitav ja jääb ka hästi meelde
0,75% kogu ekspordist. Kogu maailma ekspordist moodustavad need eksporditavad kaubad 1%-i. Väike põllumajandussaaduste ekport on hea, sest see näitab, et riigi SKP ei saa olla sõltuvuses põllukultuuride müügist. Elus loomadest ekspordib Portugal enamasti Sigu, kanu ja veiseid. Ekspordib riik kõige enam sigu. Sigade müügist teeniti 2012. aastal 220 552 000 dollarit. Ekspordib Portugal väga palju kartuleid. 2012 aastal eksportis riik 281 000 tonni kartuleid, mille maksumus oli umbes 119 856 000 dollarit. Põllukultuure ja loomseid tooteid impordib Portugal suhteliselt vähe, sest riigil on kõik enamasti olemas. Teravilja import moodustub kogu riigi impordist 0,03% ja aed-köögi-ja juurvilja import 0,48%. Mis on äärmiselt hea tulemus. See näitab seda, et riik ei ole teistest riikidest toidu koha pealt sõltuvuses.Kogu maailma impordist moodustuvad need kultuurid kokku 0,72%. Elus loomi impordib Portugal 0.34%
Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna Linnakultuur Li...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Agnes Lukats PT I EESTI PÕHISEADUSE PARAGRAHV 26 Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Põhiseaduse II peatükk käsitleb põhiõigusi, -vabadust ja kohustust. Inim- ja põhiõiguste tunnustamine on vastukaaluks ideele, mille kohaselt riik võib sekkuda piiramatult igaühe vabadusse ning inimesel on õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest. Inimõigused on eelkõige moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas neid mõni riiklik institutsioon tunnustab või mitte igal inimesel peavad olema teatud inimõigused. Inimõiguste olemasolu peab garanteerima fundamentaalsete huvide ja vajaduste kaitse ning rahuldamise.(An...
Huge stage Lake underneath Bronze busts of composers CHARACTERS The Phantom of the Opera Christine Daaé Raoul Carlotta Giudicelli Madame Giry Meg Giry FACTS & FIGURES Replica of the chandelier is made up of 6,000 beads. It is 3 metres wide and weighs one ton. 130 cast, crew and orchestra members are directly involved. There are 230 costumes, 14 dressers, 120 automated cues, 22 scene changes, 281 candles. 250 kg of dry ice and 10 fog and smoke machines are used. 27 articulated lorries transfer the set between theatres. REVIEWS "It's fantastic, fabulous and phantasmagorical! From the eerily flickering lights that greet you outside Her Majesty's Theatre to the last, glorious curtain call, Andrew Lloyd Webber's long-awaited new musical, Phantom of the Opera, is a triumph." John Blake, Daily Mirror, 10th October, 1986
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod: 215 Laenukohustused 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud
Vaatlusalune piirkond asub Tori vallas ja 26 kilomeetri kaugusel Pärnu linnast. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas ja hõlmab enamuse ajaloolisest Tori kihelkonnast. Olles Pärnumaa piirivallaks, eraldab Tori valda Viljandimaast Vahe-Eesti metsade vöönd, mis kulgeb Lahemaast Lätimaani. Siiakanti ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgebki mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam. Tori valla üldpindalaks on 281 km2, mis moodustab 5,87 % Pärnumaast. Territooriumist 43 % on metsamaad, 19 % sood ja rabad ning 38 % põllumaad. Tori valla territooriumile jääb 20 küla ja 1 alevik (Tori). Tori vallas elab 2581 elanikku. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool vabariigi keskmist. Muldadest on valdavaks rasked liivasavi- ja savimullad, mis nõuavad taimekasvatajalt õigeaegset ning kiiret maaharimist ja külvi. Joonis1
VLADIMIR PUTIN JA DMITRI MEDVEDEV VLADIMIR VLADIMIROVITS PUTIN NOORUS vSündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis vOli perekonnas kolmas laps, kaks vanemat venda surid lapsena vIsa kasvatus oli range, ema oli leebe. vPutinite perekond elas Leningradis 20 m² suuruses toas kommunaalkorteris vÕppis Leningradi 193. 8-klassilises koolis vHakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema, algul poksiga, siis samboga ning hiljem judoga vPärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis vInnustus Nõukogude luurefilmidest ning unistas tööst riikliku julgeoleku organites v vAastatel 19701975 õppis Putin Leningradi ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas vTuli 1976 judos Leningradi meistriks vÕpingute ajal astus NLKP-sse TEENISTUS KGB -S v1975. aastal suunati Leningradi KGB piirkondlikku valitsusse vAastal 1984 sai majori auastme v Teenis aastail 19851990Saksa DV-s Dresdenis vTegeles informatsiooni
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 Palverännakud ja reliikviad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 279 Katoliku kirik ja talurahvas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 281 Reformatsioon ja kirikuelu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 288 Kirjakultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292 Ajalookirjutus Liivimaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kg) 1 40 101 75 400 0,2525 0,1875 2 50 126 94 500 0,252 0,188 3 80 201 150 800 0,25125 0,1875 4 100 251 188 1000 0,251 0,188 5 140 351 263 1400 0,2507 0,1879 6 150 376 281 1500 0,2507 0,1873 7 180 451 338 1800 0,2506 0,1878 Analüüs: 1) Kas katse õnnestus? Põhjenda. Jah, katse õnnestus, sest järgisin hoolega katse käiku ning olin võimeline märkima kõik saadud tulemused tabelisse. 2)Tee graafik, kus ühel y-teljel on kas seisuhõõrdejõud või liugehõõrdejõud ja x-teljel on raskusjõud. 2) Määrake ära kingituse mass
Saldo seisuga 31.12.2002 397 Soetusmaksumus 221 857 161 861 6 274 6 490 1 307 789 -116 Akumuleeritud kulum - 33 699 - 77 914 -4 914 0 0 527 281 Jääkmaksumus 188 158 83 947 1 360 6 490 1 307 262 2003. a toimunud muutused Ostud ja parendused perioodi jooksul 25 982 15 114 1 258 -5 498 -522 36 334 Müük ja mahakandmine - 100 - 206 0 0 0 -306 Arvestatud kulum - 9 759 -17 403 - 446 0 0 -27 608 Saldo seisuga 31.12.2003
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
