Kokku : 2436.9 kcal 3.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Õun- 130kcal Apelsinimahl 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartul- 129 kcal burgundia ahjukana 160 kcal vorstikaste 188 kcal Leivaviil- 51.9 kcal Õunamahl 93 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Kana-nuudli supp 910 kcal leivaviil- 51.9 kcal Õunamahl 93 kcal Kokku : 1904.3 kcal 4.päev Hommiksöök toimus kell 7.15 Pratud muna 362 kcal Piim- 130 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Seljanka 280 kcal leivaviil- 51.9 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Marineeritud kurgid 9 kcal Kanaliha- 496 kcal friikartulid -355 kcal Apelsinimahl 97.5 kcal Kokku: 1778.5 kcal 5.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Neljaviljahelbepuder - 800 kcal piim 130 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartuli-juustuvorm 307.5 Apelsinimahl 97.5 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Hakkliha pitsa 575.5 Apelsinimahl 97.5 Kokku : 2008 kcal 6.päev Hommikusöök toimus kell 12.30
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: FK8 ESTERDMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄ Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09 NI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH <-> CH3COOC2H5 + H2O Teooria. Minu uuritav segu on : 5 ml 3M HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett Töövahendid. Bürett, pipetid, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletav kolb, kaalukauss, 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiini indikaator, etüületanaat, ligikaudu 3M HCl Töö käik. Mõõtsin 5 ml HCl lahust kaalukaussi ja kaalusin. Mõõtsin 2 ml etüületanaati kaalukaussi ja kaalusin. Mõõtsinn 3 ml ve...
Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu on 1700aastane, kuid selle ilusam pool on ...
,,Jack The Dripper" JACKSON POLLOCK 1912-1956 Elise Lillemägi, 2013 JACKSON POLLOCK · Sündis 28. jaanuaril 1912 Ameerikas, Cody's esimese pojana viiest · Kasvas üles Arizonases ja Californias · Õppis kunsti Los Angelases ja New Yorgis, viimases Thomas Hart Benton'i käe all, kes oli tuntud regionalist · Abikaasa Lee Krasner Jackson Pollockit kütkestas 1930-ndatel regionalism, muralism ja sürrealism. Aastatel 1938.-1942. töötas Pollock Avalikus Kunsti Projektis. 1940.-ndatel kujunes Pollockil välja uudne ning täielikult abstraktsionismile allutatud stiil dripping (,,drip painting" ingl k). "Minu maal ei tule molbertilt. Ma pingutan oma lõuendi enne alustamist harva raamile. Eelistan seda asetada otse seinale või maha. Vajan kõva pinna vastupanu. Maapinnal tunnen end vabamalt, maalile lähemal, tunnen, et osalen selles suuremal määra...
Ümbritsetud Atlandi ookeani, Iiri mere, Keldi mere ja Põhjamere poolt Iirimaa pindala on 70 2 Joonis 1: iirimaa asend Euroopas. 280 km Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/thumb/2/2a/EU-Ireland.svg/1218px-EU- Ireland.svg.png Pinnamood Iirimaa keskosa on tasane Rohkelt soid, mida ümbritsevad kõrgustikud Rannikualad on üsna mägised Iirimaa kõrgeim tipp on Carrantuoohill Joonis 2: Carrantuoohilli mägi 1038 m Allikas: http://www.livefortheoutdoors.com/upload/
kuuditamist%3B648%3B298 Eesti algusajad Eesti alade asustamine algas umbes 11 000 aastat tagasi. Arvatakse, et 1 aastatuhande keskpaigas ekr elas Eesti aladel ub 7000 inimest. 17 sajandil vähenes rahvaarv palju tänu sõdadele, näljale ja katkule. Eriti rängalt mõjus põhjasõda aastal (1700-1721)(2/3 rahvastikust hukkus) 500a.ekr 7000 500 23 000 13 saj algus 150 000- 280 000 16 saj keskpaik 250 000- 300 000 17 saj lõpp 350 000- 400 000 1712 150 000- 170 000 Rahvaloendused Esimene rahvaloendus leidis Eestis aset aastal 1881, enne seda olid loendused toimunud erinevates linnades aastatel 1866 ja 1871. Eesti vabariigis toimus esimene rahvaloendus aga aastal 1922. Viimane rahvaloendus leidis Eesti Vabariigis aset aastal 2011 Aasta Rahvaarv 1881 889 000
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK6 Töö pealkiri: Konsentratsioonielemendi Uurimine Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 nsentratsioonielemendi Uurimine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvusk valmistatakse element Ag /AgI / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag Töövahendid. Uuritav galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse kontsentratsiooniele valmistamiseks va...
300 10 a b 200 0 100 10 20 30 40 50 60 70 80 1) Millised on tootmiskulud? . 100 200 280 350 2) Kui suur on keskmine tootmiskulu erinevate tootmiskoguste korral? 100 200 280 350 3) Millise tootmiskoguseni ettevõte kogeb kasvavat mastaabisäästu? Ülesanne 4.27 Tabelis on toodud saiakeste nõudluskõver kooli kohvikus ühe päeva kohta P Q, tk. TR, kr MR,kr 23 0 21 10 19 20 17 30 15 40 13 50 11 60 9 70 7 80
375 0,809 4045 76 8,958 315 5,7525726388 380 0,809 4045 77 9,041333 315 5,7525726388 385 0,811 4055 78 9,124667 305 5,7203117766 390 0,811 4055 79 9,208 305 5,7203117766 395 0,812 4060 80 9,291333 300 5,7037824747 400 0,814 4070 81 9,374667 290 5,669880923 405 0,814 4070 82 9,458 290 5,669880923 410 0,815 4075 83 9,541333 285 5,6524891803 415 0,816 4080 84 9,624667 280 5,6347896032 420 0,816 4080 85 9,708 280 5,6347896032 425 0,818 4090 86 9,791333 270 5,598421959 430 0,819 4095 87 9,874667 265 5,579729826 435 0,819 4095 88 9,958 265 5,579729826 440 0,821 4105 89 10,04133 255 5,5412635452 445 0,821 4105 90 10,12467 255 5,5412635452 450 0,821 4105 91 10,208 255 5,5412635452 455 0,823 4115 92 10,29133 245 5,5012582105
p * b * b - RA * l + F * c = 0 2 - p * b * b + F * c - 1,47 * 10 3 * 6,8 * 3,4 + 10 * 10 3 * 2 RA = 2 = = 1,75 kN l 8 Siirde ja pöörde arvutamine EI 0 = EI A = EI C = 0 Siire punktis C: R A * (l - 0) 3 p * b 4 EI C = EI 0 + EI 0 * l - + =0 3! 4! EI 0 = 0 EI 0 * l = 280 kN * m 3 EI 0 = 35,04 kN * m 2 Siire punktis D: R A * (l + c) 3 RC * c 3 p * (c + b) 4 p * c 4 EI D = EI 0 + EI 0 * l - + + - = 127,71 kNm 3 3! 3! 4! 4! EI 0 = 0 D = 13,2 * 10 -3 m = 13,2 mm liigub üles R A * (l + c) 2 RC * c 2 p * (c + b) 3 p * c 3 EI D = EI 0 - + + - = 94,92 kNm 2
2000 mm. Rahvaarv Seisuga 2010 (juuli) elas Iirimaal 4,622,917 inimest. Iirimaa on 119. kohal maailma riikide reastatuse tabelis rahvaarvu alusel. Kuna iirimaa rahvaarv jääb siiski alla paarikümne miljoni, nimetatakse riiki siiski väikeriigiks. Rass Iirlased on europiidsest rassist. Riigikeel Iirlaste riigi keel on iiri keel ja inglise keel. Usk Iiri põhiseadus tagab kõigile kodanikele südametunnistuse- ja usuvabaduse. Iiri riik Iiri pealinn on dublin. Iiri pindala on 70 280 km2. Rahvastiku tihedus 63,3 in/km2. Euroopa Liiduga ühinemise aasta: 1973 Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Dublin Üldpindala: 70 000 km² Rahvaarv: 4,5 miljonit Rahaühik: euro Haldusjaotus Poliitiliselt on Iirimaa saar jaotatud kahe riigi vahel: 1) Iiri Vabariik hõlmab 5/6 kogu saare pindalast. Selle osa pealinn on Dublin. 2) Põhja- Iirimaa, mis hõlmab ülejäänud osa saarest, kuulub Suurbritannia koosseisu ning selle pealinn on Belfast. Ajalugu 1. jaanuarist 1801 kuni 6
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: FK6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTUNUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAM Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 URURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Töö eesmärk (või töö ülesanne). Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välis mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuurriolene Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Teooria. Tegime kokku 8 mõõtmist. Alustasim 100 torrist ja kõige viimane mõõtmine oli Töövahendid. Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, amp Töö käi...
Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed ...
11. Elektrikamin 1 9 429 9 429 13 1 226 12. Sirm 1 7 600 7 600 10 760 13. Muusikakeskus 1 2 295 2 295 13 298 14. Mobiil 1 1 105 1 105 20 221 15. Printer 1 1 399 1 399 20 280 16. Riidekapp 1 4 699 4 699 10 470 17. Kummuti 1 3 519 3 519 10 352 18. Vitriinkapp 1 3 390 3 390 10 339 19. Laud 1 2 869 2 869 10 287 20. Tool 1 1 580 1 580 10 158 21
BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla43 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2
Tallinna Tööstushariduskeskus Saturn Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Saturn is one of the most interesting planets in the solar system. It is the sixth planet in the solar system, and is most famous for its stunning array of rings. It is a very easy planet to pick out in the sky because it is one of the brightest lights in the shy. It also has a very faint greenish color that makes it stand out from the rest of the objects in the sky ("Astronomy for Kids"). Saturn is the second largest planet in the solar system, Jupiter being the only planet that is bigger. It also has at least eighteen moons, more than any other planet in the solar system. There have been three voyages to this extraordinary planet, and one is still in process today. The Pioneer II traveled to Saturn in September of 1979, the Voyager missions took place in the 1980's...
iga lehma piimast rasva- ja valgusisaldus. Nende alusel saab välja arvutada valgu- ja rasvatoodangu kilogrammides kogu aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Lisaks tuuakse veel välja rasva- ja valgutoodangute summa (JKK, 2013a). Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t piimatoodang - 7000 kg, rasvaprotsent - 4.0%, piima rasvatoodang - 280 kg, valguprotsent - 3.0%, valgutoodang 210 kg, V+R - 490 kg. Lisaks võetakse proove suhkru, karbamiidi ja somaatiliste rakkude sisalduse kohta. (PIKK, 2014a) 4 2. Lehmade sigimine 2.1. Tõuaretus Selleks, et saada võimalikult palju tulu piima tootmisest tuleb luua terve, suuretoodanguline piimakari. Et püsida konkurentsivõimelisena tuleb karja pidevalt uuendada, sest loomade vananedes langeb ka piimajõudlus
Tabelis on toodud nende poolt pakutavad kogused erinevatel hinnatasemetel. Hind, Pakutavad kogused, ühikut/päevas /ühik Ettevõte A Ettevõte B Ettevõte C 4 0 0 0 5 300 0 0 6 400 300 200 7 500 380 250 8 580 460 280 9 630 510 290 10 650 535 295 Joonesta ettevõtete individuaalsed pakkumiskõverad ning turupakkumise kõver. 13 10.02.2014 Hind, Pakutavad kogused, ühikut/päevas
BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla43 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2
BR400 41 LP21 220 Te39 253 Pla43 BR450 43 LP33 113 Te47 170 Pla51 BR500 47 LP43 233 Te56 222 Pla61 BR750 20 LP61 210 Te63 120 Pla62 4 Alumiinium 5 Hind /m3 Mark Hind /m3 200 Al02 180 200 Al04 153 213 Al05 240 160 Al07 280 100 Al08 300 180 Al09 253 193 Al11 280 173 Al12 353 127 Al25 200 140 Al26 127 153 Al31 233 187 Al63 293 120 Al70 340 121 Al75 321 Õlivärvid 1 Mastiksid 2 Nitrovärvid 2 2
· Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks. · Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. · Viimasel arengukuul on loote elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. · Inimese looteline areng kestab tavaliselt 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. · Sünnitustegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esimesel sünnitusel kestab sünnitustegevus 12-14 tundi.
Inhalt 1. Warum Braunbär interessiert mich? 3 2. Beschreibung 3 3. Lebensräume 4 4. Ernährung 5 5. Geburt 6 6. Bedrohungen 7 7. Systematik 8 8. Quellen 9 1. Warum Braunbär interessiert mich? Braunbär interessiert mich, weil er größtes Raubtier in Estland und Nordamerika ist. Er ist sehr groß, stark, spannend und liebt Hönig als ich. 2. Beschreibung Der Braunbär ist sehr stark und groß. Ihre Knochen sind starker als anderen Bären und er hat einen kleinen Schwanz, was ist 6 bis 21 Zentimeter lang. Er hat ein Muskulöse über den Schultern, was er mehr Stärke gibt. Als andere Bären hat Braunbär auch großes Kopf und Schnauze. Die Ohren sind klein und abgerundet, aber Augen sind sehr klein. Der Nacken ist kleiner als Eisbären. Braunbär hat 42 Zähne und s...
· Toimingut korratakse 5, 10 ja 15 minuti möödudes reaktsiooni algusest Reaktisooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine · Proovidega katseklaasid jäetakse 15 minutiks sademe formeerumiseks seisma · Proovidega katseklaaside sisud filtreeritakse kuivadesse katseklaasidesse · Kontrollitakse, et filtraadid on täiesti selged · Proovide optilised tihedused määratakse spektrofotomeetril lainepikkusel 280 nm · Vastavalt saadud väärtustele leitakse kaliibrimissirgelt türosiini kontsentratsioonid · Koostatakse graafik, mis väljendab türosiini kontsentratsiooni sõltuvust ajast · Selle järgi leitakse türosiini juurdekasv valitud ajavahemikus · Arvutatakse ensüümipreparaadi aktiivsus Türosiini juurdekasv on 0,0044 · CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus ajavahemikus, · t valitud ajavahemik, 1 min = 60 s
ÜÜRILEPING Üürileping on sõlmitud Türil. Siim Uba, (edaspidi nimetatud üürileandja), ühelt poolt ja Luule Külm, (edaspidi nimetatud üürnik), teiselt poolt, keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, sõlmisid eluruumi üürilepingu (edaspidi leping) alljärgnevas 1. LEPINGU ÜLDSÄTTED 1.1 Pooled lähtuvad lepingu tõlgendamisel lepingu dokumentidest, võlaõigusseadusest ning vajadusel teistest õigusaktidest. 1.2 Lepingu dokumendid on eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ning lisad, milles lepitakse kokku peale lepingu allkirjastamist. 2. LEPINGU ESE JA TÄHTAEG 2.1 Üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandjale kuuluva ühetoalise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §389. Eluruumi üürniku perekonnaliikmete majutamine. 2.2 Leping jõustub ning on tähtajatu. Leping lõppeb 3. oktoobril 2015. Eelnevalt on öeldud, et tegemist on tähtajatu lepinguga. VÕS §274. El...
Mehe välimised suguelundid: munandikotid, suguti. Mehe sisemised suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Munandites paljunevad ja valmivad spermid, neis sünteesitakse meessuguhormoone. On täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Nad vajavad arenguks kehatemp. madalamat temp, mitte kokkupuudet verega. Arengutsükkel 70-85 päeva. Ühe kuuga valmib miljoneid. Valminud spermid talletatakse manustes. Seemnepõied ja eesnääre eritavad nõret, milles spermid liiguvad. Sperma väljutatakse organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Purske ajal eritub mitusada miljonit spermi. Sugunäärmed hakkavad talitlema 12-15 a., elu lõpuni. Murdeiga algabki munandite tegevusega. Esmased sugutunnused: seemnerakkude teke, meessuguhormoonide teke. Teisased: karvade kasv näol, tugev arenenud lihaskond, madal hääl, iseloom. kehakuju. Naise välimised suguelundid: tupesuue Sisemised: munasarjad, em...
ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD. Pyrrhose sõjad ja Lõuna- Itaalia vallutamine. Lõuna- Itaalias asuvaist kreeka linnadest oli tugevaim rikas Tarentum. Temaga alustasidki roomlased sõda peale Kesk- Itaalia vallutamist. Tarentlased kutsusid appi Epeirose kuninga Pyrrhose. See oli auahne inimene, kes unistas Makedoonia Aleksandri vägitegudest. Ta oli meeleldi nõus Tarentumit aitama ja ilmus 280.a. kevadel e.u.a. Itaaliasse. Temaga koos oli 20- tuhandeline armee jalaväelasi, 3 tuhat ratsurit ning samuti hulk sõjaelevante. Roomlased purustati juba esimeses lahingus. Nad ei osanud siis veel võidelda lahinguelevantidega, keda Rooma sõjavägi kartis. Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega. Lahing oli eriti äge ja vältas kaks päeva. Roomlased purustati uuesti, kuid ka Pyrrhos
Energia Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat väljendatakse kilokalorites ja kilodzaulides. 1 kcal = 4,2 kJ 1000 kJ = 1 MJ Meestel on energiavajadus kõige suurem ajavahemikus 19-30 eluaastal ja naistel 15-18 eluaastal. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse näiteks ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga. Naiste energiavajadus suureneb raseduse (+1260 kJ/300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100- 2650 kJ/ 500-650 kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb ebasoovitav kehamassi tõus. Erinevatel inimestel...
Nukleotiidid, nukleiinhapped Nukleotiidid on kolmekomponendilised süsteemid, mis koosnevad: 1. 5C suhkrust ehk pentoosist 2. N-alusest 3. ühest või mitmest fosforhappe jäägist Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks 3. mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) 4. osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 5. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 6. disainitud ehitusega nukleotiidid on kasvajate vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) Nukleiinhapped On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukle...
200 150 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 V, ml Tugev hape (kasutatud mõõtelahus 0,1240n NaOH) ml S/m Lisatud NaOH Elektrijuhtivus 0 491 0,5 453 1 402 1,5 355 2 329 2,5 280 3 233 3,5 187 4 154 4,5 188 5 224 5,5 254 6 289 6,5 323 7 360 7,5 388 8 423 8,5 456 9 487 9,5 521 10 551 Happe kogus: Ekvivalentpunkt
III m=dV seega Np = Z (d V / M ) NA = (Z d V NA ) / M Z = 13 M = 27 g / mol NA = 6*1023 1 / mol { ( g / cm3 ) * cm3 *( g / mol ) * (1 / mol) }= ühikuta (13*2,7*5.4*6*1023 ) / 27 = 4,2*1024 samamoodi saab, üsna lihtsalt, lahendada, ka võrdlemisi keerulisi ülesandeid Näide 5. Läbi NaCl vesilahuse juhiti 6 h jooksul alalisvoolu tugevusega 3 A. kogu eraldunud kloor koguti vakumeeritud mahutisse mahuga 3 liitrit. Milline on rõhk anumas, kui temperatuur on 280 C t = 6*3600 s I = 3A V=3l T = 273 + 28 = 301 K p=? Z = 2 ( 2Cl- - 2e = Cl2 ) pV/RT=It/ZF p=ItRT/ZFV F = 96500 C / mol = 96500 A*s / mol R = 0,082 l*atm / K*mol { (A * s *l*atm*K*mol) / (K*mol*A*s*l) = {atm} p = (3*3*3600*0,082*301) / (2*96500*3) = 1.38 atm
5 90 214 3 6 110 215 1 7 140 218 3 8 170 220 2 9 200 221 1 10 240 223 2 11 280 225 2 12 330 227 2 13 390 229 2 14 480 231 2 15 530 233 2 16 600 235 2
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetaks...
Karu Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Perekonnad karul on Harilik ehk pruunkaru (ursus), Valge ehk jääkaru (thalassarctos), Mustkaru (selenarctos) Levik Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast.. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes. Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv tunduvalt vähenenud. Suured asurkonnad on säilinud Alaskas, Lääne-Kanadas ja Põhja- Aasias. Eriti ohustatud asurkondade suurendamiseks püütakse asustada ümber karusid teistest piirkondadest. Pruunkarude koguarv maailmas on hinnanguliselt 185 000 – 200 000. Andmed karude arvu kohta konkreetsetes riikides on jämedad hinnangud, sest karud rändavad üle riigipi...
Täitke allolev tööleht sobivate arvutusvalemitega. MAKSUMÄÄRAD Pensionikindlustus 2.0% Töötuskindlustus 2.8% Tulumaks 21.0% Maksuvaba määr 144 € ANTUD LEIDA Brutopalk Pension Töötusk. Tulumaks Netopalk 10000 200 280 1968.96 7551.04 ANTUD LEIDA Netopalk Pension Töötusk. Tulumaks Brutopalk 10000 256.28 179.4 2198.89 12813.96 Page 8 Palk Page 9 Palk Page 10 Palk Page 11 Palk Page 12 Palk Page 13 Palk Page 14 Palk Page 15 Palk Page 16 Palk Page 17 Palk Page 18 Palk
viimasena, on seisnud juba 15 minutit. · Samal ajal panen valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi, nummerdan need ning varustan plastmasslehtri ja filterpaberiga. Sobiva aja möödudes alustan filtrimist. Jälgin, et saadav filtraat oleks selge, mitte hägune. Juhul, ku lahus on hägune, tuleb seda uuesti filtrida. · Määran nelja filtraadi optilise tiheduse spektrofotomeetril lainepikkusel 280 nanomeetrit. 3 · Vastavalt optilise tiheduse väärtusele leian kalibreerimisgraafikult proovides sisalduva türosiini kontsentratsiooni. Katseandmete põhjal koostatakse graafik. Jälgitakse, et see moodustaks ühtlase sirge. Andmed Aeg (min) Optiline tihedus ABS Tyr konsentratsion (mg/ml) 0 0,426 0,067
3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides, mille tulemusel tekivad madalama molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Erinevad proteolüütilised ensüümid omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised aga toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo-ja eksopeptidaase. Optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi, milles ensüüm toimib, eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0) Proteolüütilise aktiivuse ühikuks 1 kat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 mooli peptiidsidemete hüdrolüüsi 1 s vältel 30 °C juures. Kuna hüdrol...
suurt vulkaani: Theia ja Rhea suurema kraatri läbimõõt on 60-90 km Ishtari maa lääneosas asuval Lakshmi platool asub kaks kraatrit, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt Veenuse pinnal on 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani Puuduvad väiksemad meteoriidikraatrid, sest neid tekitavad meteoorid põlevad tihedas Veenuse atmosfääris lihtsalt ära Veenuse geograafia (4) Suurima meteoriidikraatri läbimõõt on u. 280 km Tihti on meteoriidikraatrid parvena koos, sest suur meteoriit on tihedas atmosfääris purunenud Veenusel paiknevate basaltide vanus on umbes 800 miljonit aastat Veenuse pind on põhjalikult muutunud 300-500 miljonit aastat tagasi Veenuse pinnas Pinnas on vulkaanilise koostisega, tõenäoliselt koosnevad Veenuse tasandikud peamiselt basalt-laavast, tuul kannab laiali ka vulkaanilist tuhka ja liiva
Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenuse pinnalt on kokku leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Veenusel oleva suurima meteoriidikraatri läbimõõt on 280 kilomeetrit. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eel...
ISESEISEV TÖÖ Minu lemmikauto Dodge Charger(1969) APL-10 Krister Luik Juhendaja: Peeter Pedaja Tartu Kutsehariduskeskus 2010 Minu lemmikauto on 1969. aasta Dodge Charger R/T. Auto pärineb Ameerikast ja tal on huvitav ajalugu. Tegemist on Ameerika muskelautoga, mis loodi mitmetel eesmärkidel: valitseda tänavaid, filmidesse tuua sellega rohkem põnevust ja muidugi prooviti seda ka võidusõidus, millega saavutati esimene koht ja kiiruseks oli ligi 320 km/h. Kuna selle auto elu oli üürike, siis tegin asja veidi huvitavamaks ja teen terve Chargeri ajaloo kohta, sest tol ajal oli see auto ju tänavate kuningas. Dodge Charger Dodge Charger oli keskmise suurusega auto. 1966-1974 olid chargerid sportlikud mudelid mis põhinevad Chrysler-B järgi. 1975-1978 chargerid põhinesid Chrysler Cordoba põhjal. Dodge Charger R / T oli üks suurimaid lihaste autod ...
Mark Hind /m3 Liik Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla05 213 Al02 180 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla02 200 Al04 153 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla03 200 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla12 193 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla51 187 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla19 173 Al11 280 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla07 160 Al12 353 BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla43 153 Al25 200
Pärnu Täiskasvanutegümnaasium Maris Lott 10. BH klass SAAMI KEELED Referaat Juhendaja:Reet Sai eesti keele õpetaja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 1. SAAMI RAHVUS............................................................................................................4 2. SAAMI KEELED.............................................................................................................5 3. TUNTUIMAD SAAMID................................................................................................. 8 4. GEOGRAAFILINE PILT PAIKNEMISEST.................................................................9 KOKKUVÕTE.......................................
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja trnnisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased ...
m vk = 0.2 koormuse tõstekiirus s = 0.94 polüspasti kasutegur ( Q + G) vk Pst := = 30.2 kW Elektrimootori valin ÕIS-st kättesaadavast ABB general motors kataloogist, mootori mark M3AA 280 SMA, mootori parameetrid toodud joonisel 7.1. Pst := 37kW Joonis 7.1 Elektrimootori parameetrid 8) Tõstemehhanismi ülekandearv, reduktori valik rev := 2 rev rpm := min m Teades vajalikku lasti tõstekiirust: vk := 12 ja elektrimootori pöörete arvu min n := 735rpm Leian trumli pöörlemissageduse vk lasti tõstekiirus
N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD BLITZ N1 BEDFORD CF 250 N1 BEDFORD CF 250 N1 BEDFORD CF 280 N1 BEDFORD CF 97370 N1 BEDFORD KBD25 N1 BEDFORD KBD25 N1 BEDFORD KBD25 N1 BEDFORD KBD25 N1 BEDFORD KBD25 N1 BEDFORD KBD25 N1 BEDFORD KBD25 N1 BEDFORD KBD26 N1 BEDFORD KBD26 N1 BEDFORD KBD26 N1 BEDFORD KBD26 N1 BEDFORD KBD26 N1 BEDFORD KBD26 N1 BEDFORD PICK-UP N1 BEDFORD PICK-UP N1 BEDFORD PICK-UP N1 BMW 535D N1 BMW 535D XDRIVE N1 CADILLAC FLEETWOOD
Lõuna-Itaalias jõudsid roomlased kreeka linnadeni. Neist tugevaim oli rikas Tarentum, millega roomlased sõda alustasid. Tarentlased kutsusid Balkani poolsaarelt appi Epeirose kuninga PyrrhosePyrrhos oli üks võimsamaid hellenistlikke valitsejaid, kes alistas Makedoonia ja püüdis Vahemere lääneosas rajada Aleksander Suure maailmariigi sarnast riiki. Tema edu aluseks olid diplomaadivõimed ja kõrgetasemeline sõjakunst ning väepealiku võimed. 280. a eKr tungis ta 22000 jalaväelase, 3000 ratsaväelase ja 20 sõjaelevandiga Lõuna- Itaaliasse. Pyrrhos tungis Roomast 60 km kaugusele, võites roomlasi mitmes lahingus. Mainiksin siinkohal ära ka Tema sõnadest ühe fakti eriti kaotusrohke lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud", tuleneb väljend "Pyrrhose võit". See tähendab võitu, mis võrdub kaotusega. Pyrrhos langes Kreeka alistamise käigus Peloponnesose poolsaarel Argoses tänavavõitluses.
Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete kogus lastel grammides on võrdne lapse vanus aastates + 5, näiteks 10-aastasel 15 grammi. 4 - 6- aastastel poistel on keskmine süsivesikute vajadus 230 g ja tüdrukutel 200 g 7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g 10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g 14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g. Mono- ja disahhariidid, aga ka tärklis soodustavad hambakaariese teket, kui ei ole tagatud üldine suuõõnehügieen. 2. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse
Jrk. Kululiik Selgitus kululiigi kohta summa Olen prii KOKKU 1 Personalikulud 8 000 15 034 23 034 Koolitajate töötasud 6 klassi x 2 koolitajat x 1 440 kr. 1.1 Töötasud (120kr./h brutoX ) 6 002 11 278 17 280 1.2 Sotsiaalmaks 33% 1 980 3 722 5 702 Töötuskindlustus- 1.3 makse 0,3% 18 34 52 2. Majandamiskulud 1 450 1 450 1 450 Kantseleikulud 1 450 1 450 A4 (joonistamiseks,
Sakslased hülgasid eesti,põhja-läti. 22.sept punaarmee Tallinna all. Okupeeriti viljandi, pärnu,paldiski, haapsalu.26.sept langes virtsu.Septembris toimus Suur põgenemine. Vallutati ka hiiumaa,muhu suur osa saaremaast. 24.nov ka sõrve pls. Veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti vabariigile Rahvuskomitee.18.sept määras Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse. 20.sept hõisati sinimustvalge lipp.21.sept valitsus lahkus Eestist. Rahvas eestis vähenes ligi veerandi- 280 000 inimest suri, hävis täielikult Narva, ülisuured purustused olid Tallinnas, Tartus jm. Hävitatud olid sadamad, raud-ja maanteed. Eesti langes pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla.
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pi...