on täisliitrile lähemal, kuid see nõuab suurt tähelepanu ning sellises olukorras on vead väga lihtsad tulema. Vead aga tähendavad üldjuhul kogu protsessi kordamist, mis võtab veelgi rohkem aega. 43 7.2 Tasuvuse arvutus Tabel 7.2. Tasuvuse arvutus. 1 optiline sensor 6 optilist sensorit Hind kokku, € 450 2700 Taatlusprotsessi kestvus 1 960 4060 arvesti puhul käsitsi, s Taatlusprotsessi kestvus 900 1960 optilise sensoriga, s Ajaline võit, s 60 2100 Ühe arvesti taatluse hind, € 5 Rahaline võit minuti kohta, 0,021 0,475 €/min
Seedimine, imendumine ja toitained õpilase lisamaterjal Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Lisaks seedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine (maks), jääkainete eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab toitainete süsivesikute lõhustamist. Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avalda...
Niilus Niilus, jõgi Kirde-Aafrikas, maailma pikim; 6671 km, jõgikond 2 870 000 km². Keskmine vooluhulk Assuanis on 2600 m³/s.Algab Ida- Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis läbib Kioga järve ja suubub Mobutu Sese Seko järve ( end. Alberti järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bahr el-Ghazali suudmeni Bahr el- Dzebeliks, sellest allavoolu Valgeks Niiluseks ehk Bahr el-Abiadhiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinise Niiluse (Bahr el-Azraki) suuet Niiluseks. Suured lisajõed on ka Atbara ja Sobat. Atbarast suudmeni (2700 km) voolab Niilus ilma ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke (Murchison), osa neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon). Sudaani alal voolab Niilus laias, tugevasti s...
Sisukord........................................................................ 1. Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. ...
Tallinna Sõle Gümnaasium KÕRBED Geograafia referaat Koostaja: Stella Selberg Klass: 8a Tallinn 2007 2 Sisukord Kõrbest .................................................................................................................3 Paiknemine ...........................................................................................................4 Loodusolud Kliima .........................................................................................................5 Veestik ........................................................................................................5 Mullad ........................................................................................................6 Elustik ...........................................
VYKK Teenindusosakond Reimo Mänd Esilaternate läätsede süsteemid AUT07 Juhendaja: Elari Ibrus Viljandi 2008 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Valgustusviisid 4. Laternate tüübid, Autolambid 5. Halogeen lambid 6. Põhilaternate ehitus 7. Udulaternad 8. Udulaternad 9. Kasutatud kirjandus Joon. 5.2. Valgustusviisid: A: Euroopa lähituli, B: kaugtuli, C: Ameerika lähituli Valgustusviisid. Liiklusohutus nõuab, et kaugtuled valgustaksid sõiduteed suures ulatuses. Seejuures ei tohi pimestada vastutulijaid ja sõidutee valgustatus peab olema ühtlane. Alates 1924. a. kasutatakse sõidutee valgustamiseks reflektorlaternaid, milles asuvad kaksikniidiga lambid. Sellised laternad jagunevad valgusjaotuse poolest kahte põhirühma. Euroopa autodel paikneb kaugtuleniit peegeldi (reflektori) fookuses ja lahituleniit on kaugtuleniidist eesp...
TASAKAALUSTATUD TOITUMINE referaat TALLINN 2010 SISUKORD: 1) Sissejuhatus......................................................................................................3 2) Tervis ja toit.......................................................................................................4 3) Tasakaalustatud toitumine................................................................................4 4) Toidu vastavus organismi vajadustele..............................................................6 5) Päevamenüü koostamine..................................................................................6 6) Mitmekesisus ja toitumishäired.........................................................................7 7) Eesti toitumis- ja toidusoovitused......................................................................9 8) Südamesõ...
a suvel läbi üldmobilisatsiooni, mis nurjus. 22. juulil läksid Saksa väed Eestis uuesti pealetungile, piirasid Põhja-Tartumaal sisse ja hiljem vangistasid ühe Punaarmee korpuse, jõudsid Soome laheni ja lõikasid Tallinna maa poolt ära. Punaarmee jättis Tallinna maha alles 28. augustil. Tallinna vallutamisel võtsid sakslased vangi 12000 punaväelast, palju rohkem oli neid aga põgenenud Eesti metsadesse. Omakaitse korraldas nende püüdmiseks haaranguid – 1941. a sügisel tapeti 2700 ja vangistati ligi 27000 punaarmeelast. Saaremaal ja Hiiumaal jätkusid lahingud Punaarmeega isegi oktoobri lõpuni. SAKSA OKUPATSIOON Esimese Nõukogude okupatsiooni lõppedes oli Eesti olukord lohutu : hukkunute ning Venemaale läinute või viidutena oli kaotatud 61000 inimest, hävinud 13000 elamut ja 324 tööstushoonet. Autod, laevad ja raudteeveerem pea täielikult Venemaale viidud, kariloomade hulk järsult vähenenud. Eestlased tervitasid sakslasi vabastajatena. 55000 meest
Iseseisev töö Lao tehnoloogiad 1. Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel ,,goods to man ,,. Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skänneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. 2. Läbivooluriiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguavad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Rullikud on varustatud spetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpi...
a) põhikapital; b) kasum; c) ostjate ettemakse; d) ettemakse tarnijatele (hankijatele). 44. FIRMA kaubavaru algjääk on 4000 kr, soetatud kaubad 8500 kr ja kaubavaru lõppjääk 6000 kr. Perioodi jooksul kajastati kasumiaruandes kuluna: a) 3000 kr; b) 5500 kr; c) 6500 kr; d) 8500 kr. 45. Konto Tulevaste perioodide rendikulu saldo (enne korrigeerimiskannet) oli aasta lõpul 2700 kr (novembri, detsembri ja jaanuari rent, mis maksti ära 1. novembril). Korrigeerimiskanne, mis tuleb teha 31. detsembril, on järgmine: a) D: Renditulu 900 K: Tulevaste perioodide renditulu 900 b) D: Tulevaste perioodide rendikulu 1800 K: Rendikulu 1800 c) D: Rendikulu 1800 K: Tulevaste perioodide rendikulu 1800 d) D: Tulevaste perioodide rendikulu 900
aritekt tööjoonised. Tööjoonistes määrtakse ära ehitise värvus ja muud materjalid. Vee, elektri ja muude tehnovõrkude projekteerimise ostame sisse. 4 3 Finantsarvestus 3.1 Põhivahendid Amortisatsioon on arvestatud lineaarsel meetodil. Põhivahendid algavad väärtusest 1000 kr. Tabel 1. Põhivahendid Nimetus Arv Hind Maksumus AM% AM summa Töölaud 3 2700 kr 8100 kr 20% 1620 kr Arvuti tool 3 4800 kr 14 400 kr 20% 2880 kr Arvuti 3 16 700 kr 50 100 kr 25% 12525 kr Printer 1 19 475 kr 19 475 kr 25% 4870 kr Diivani komplekt 1 18 240 kr 18 240 kr 20% 3648 kr Riiul 5 2591 kr 12 955 kr 20% 2591 kr Kapp 5 1000 kr 5000 kr 20% 1000 kr
Tunti ka intervalle. Hiina Hiina muusikakultuur rangete reeglitega keisrite maailmamuusika Muusika oli tihedalt seotud riigiga. Muusika oli kõikide teaduste allikaks, mille abil filosoofid õpetasid rahvast. Muusika aluseks oli pentatoonika e. 5-astmeline helilaad, pooltoonideta. Igal keisril oli oma noot. Fa(keiser), sol(minister), la(truu alamlik rahvas), do(ühiskondlikud asjad, riigi olukord, re(riigi asjaajamine, üldpilt). Hiina kammertoon Meisterdatud 2700 eKr. Ling-Luni poolt. Bambustoru, kuhu mahtus 100 identsed hirsitera, andis f1. Muusika oli tavaliselt ühehäälne, meloodiat võis toetada burdoon meloodiaga katkematult kaasa helisev basshääl. Hiina kuulsaim filosoof Kong Fuzi väitis: ,,Kui tahad teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on selle kultuur, kuula selle maa muusikat." Hiina vanasõna ütleb: ,,Sõnad võivad petta, inimesed võivad valetada, aga muusika mitte kunagi."
põllumajandus 9%, tööstus 84% ja olme 7% Peale 1950 aastat on veetarbimine suurenenud 3,5 korda. Kasutusel on 30 % pidevalt uuenevast veevarus. Sajandivahetusel elas 1,5 miljardit inimest puhta joogiveeta. Puhas joogivesi puudub arengumaades 61% maa ja 26% linnaelnikel. Kui veevarud oleksid jaotunud ühtlaselt jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Veevajakuks loetakse, kui kasutamiskõlblikku vett on 1000-2000 kuupmeetrit, veepuuduse all kannatav on alla 1000 kuupmeetri s.o. 2700 liitrit inimese kohta päevas. Veepuuduse kõrval on lisaks veel veeuputused. Maailma kahes suurima rahvastikuga riigis Hiinas pärneb 70% teraviljasaagist niisutuspõllundusest ja Indias 50%. USAs 15%. Põllumajanduses võib kasutada 1000 tonni vett et toota üks tonn nisu väärtses 200 dollarit. Sama kogus vett võib kasvatada tööstustoodangut 14000 dollari võrra. Vee säästmine: Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine. Abinõud vee reostuse vähendamiseks. Tammide ja
Keraamika Tellis 1800 Betoon 2300 Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid Magneesium 1750 Alumiinium 2700 Titaan 4540 Keskmetallid Vanaadium 6100 Kroom 7200 Tsink 7140 Tina 7290 Raud 7870 Nioobium 8600
Kanepi Gümnaasium Kanepi söögikoht Äriplaan Taivi Oja Juhendaja: Piret Viil Kanepi 2008 1 Sisukord Lühikokkuvõte ............................................................................lk 2 Üldandmed .................................................................................lk 3 Missioon, visioon, eesmärk ..............................................................lk 4 Teenus, turg, konkurents .................................................................lk 5-6 Turundusstrateegia ja turunduseelarve .................................................lk 7 Tootmise/teeninduse planeerimine ......................................................lk 8 Sisustus .....................................................................................lk 9-10 Projekti maksumus ............................................................................
Sissejuhatus: 1. Vasiliki 2. Gournia 3. Myrtos 4. Palaikastro 5. Mochlos 6. Lato 7. Knossos 8. Malia 1 Vasiliki Vasiliki on üks varasematest linnaplaneeringuga minoilistest asulatest. Perioodiliselt on tegu varaminose IIA - hilisminose I asustusega. Nimi tuleneb kõrval asuvast kaasaegsest külast. Vasiliki asub Ida- Kreetas, Ierapetrasse viiva tee ääres, kuhu on u 12 km. 4 km põhjapool asub Gournia. Looduslikult asetseb Vasiliki väikese mäe nõlval. Idapoole jääb Ori Thripti mäeahelik, läänepoole jääb samuti mägine ala. Asula on paiknenud strateegilises kohas, sest mägede vahel on lühike istmos, mis ühendab Lüüdia mere Mirabello lahega. See on üldse Kreeta saare kõige kitsam koht. Praegune rahvastik on sealkandis metsik tomatikasvataja. Seetõttu on Ierap...
Rahvaste Ühenduse kaudu on Suurbritannial suur mõju oma impeeriumi endiste maade majandusarengule. 1945. aasta septembris katkestas USA tarned lend-lease'i järgi. Suurbritannia sattus rahalistesse raskustesse ja pöördus oma liitlaste poole finantsabi saamiseks. 1945. aasta detsembris kirjutatigi alla finantskokkuleppele, millega Suurbritannia sai USA-lt 4400 miljonit dollarit. Sellest läks kohe 650 miljonit tasumiseks lend-lease'i eest. Marshalli plaani alusel sai Suurbritannia 2700 miljonit dollarit. Vaatamata abile tuli naelsterling devalveerida. Naelsterlingi rahvusvaheline autoriteet langes, dollari oma tõusis. Märgatav muutus leidis aset Suurbritannia majanduspoliitikas. 1945. aasta suvel tulid võimule leiboristid. Üheks suurimaks majandussanktsiooniks sai natsionaliseerimine. Riigi omandusse läksid kivisöekaevandused, gaasitööstus, elektrijaamad, suur osa sisetranspordist ja tsiviillennuväest, sideettevõtteist. Riigistati ka riigi suurim pank Inglise Pank
TALLINNA TBHMTEUTTKO OL 2012/2013 Tiheduse m6iiramine Liis Viiheiaus Tanel Tuisk ,ttyelT*f./ Tallinn 24109/2A12 l. Eesmiirk Korrapiirase ja ebakorrapiirase kujuga keha tiheduse mliiiramine. Materjali poorsuse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Mullpoltistiireen, grani it, keraami line telliskivi 3. Kasutatud tiiiivahendid - Nihik - tiipsus 0,1 mm - Elektrooniline kaal (pt 4.1) - tiipsus 0,2 g - Elektrooniline kaal (pt 4.2) -thOsus O,)'fl 4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$ m- ...
Demokraatlik hõimumaa Soome võitles aga oma vabaduse eest. Koos soomlastega oli võimalus võidelda ühise vaenlase vastu. Soome põgenemine oli ohtlik, Saksa võimud lugesid neid mehi väejooksikuteks. Selle eest võis karistada rindele saatmisega või isegi surmanuhtlusega. Kuid julgeid mehi leidus kogu Eestist, loomulikult olid võimalused suuremad põhjarannikul. Talvesõja ajal läks ametlikel andmetel Soome 57 meest, kevadel 1943 ca 300, sügisel (aug.- dets.) 1943. a. umbes 2700 ja talvel ( jaan.-märts ) 1944. u. 250 meest. Talvesõja ajal oli ülemineku põhjuseks tugev hõimutunne ja tahe aidata soomlasi. 1943. a. lisandusid Saksa mobilisatsioonist tingitud tegurid, väljaõppe saamise võimalus Soomes ja idee Eesti relvajõududele aluse panemiseks. Soome põgenejate ülevedamine oli 1943. a. kevadel juhuslik. Mindi kas kaluripaatidega või saadi koht mõnes laevas. 1943.a. sügisel sai ülevedu organiseeritud mõõtmed suurem osa
· tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened · Eooni lõpul eristatakse elustiku alusel ediacara ajastu (600-542 m.a.t.)
nimetataksegi ebapärliks. Sama pärlmutrikiht asub ka karbipoolmete siseküljel. Tasapisi sadestub pärlmutrit juurde, pärli mõõtmed kasvavad. Kuid see sadestumine on üliaeglane, sentimeetrise läbimõõduga pärl on kasvanud kolm-, nelikümmend aastat. Harva on seal ka päris ehtsaid, kuni hernetera suurusi ümaraid pärleid, mis ise üle saja aasta vastu ei pea. Nad lihtsalt tuhmuvad ja hakkavad tasapisi lagunema. 6 Statistiliselt võib pärli leida ainult ühes karbis 2700 hulgast! 7 Põhimõtteliselt suudavad pärli moodustada enamik tugeva kestaga molluskeid, kuid vähesed liigid suudavad luua erilise pärlmutterläike või sillerdusega pärle. Neid viimaseid, hinnalisi pärle, suudavad kasvatada pärliaustrid perekonnast Pteriidae ning magevete pärlikarbid perekondadest Unionidae ja Margaritiferidae. Lisaks neile toodavad pärlilaadseid vääriskive ka mõned muud karbid (nt Uus-Meremaa vetes leiduvad Mabe pärlid, tuntud nime all ,,sinised pärlid")
EHITUSMATERJALIDE OMADUSED STANDARDID JA SERTIFIKAADID • Standardid on dokumendid, milledega kehtestatakse nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomul...
2. Kuidas tekkis Vahemeri ? Teoorias, vahemerena tuntud meri tekkis 5,3 miljonit aastat tagasi, kui Atlandi ookeani vood läbi Gibraltari väina murdsid ja madalama ala täitsid. Hispaania Barcelona geograafiainstituudi geoloogide sõnul katkes Vahemere ja maailmamere ühendus 5,3 miljonit aastat tagasi ning mere vesi auras järgnenud tuhandete aastate jooksul ära, kirjutab Live Science. Järele jäänud soolaga kaetud ala asus kuni 2700 meetrit allpool merepinda. Teadlaste kinnitusel leidis siis aset seismiline tegevus, mille tagajärjel tektoonilised plaadid liikuma hakkasid. See andis ookeaniveele võimaluse uuristada endale läbipääs. Seismilised andmed ja puuraukudest saadud andmed näitasid, et ookeanivesi uuristas mitme tuhande aastaga Gibraltari väina alal 200 kilomeetri pikkuse kanali. Uurijate sõnul voolas vesi esialgu sellesse kanalisse aeglaselt, kuid
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega. 3 Kõik mis on inimeste tehtud eluta loodusest on tehismaailm. Inimesed on pikka aega kujundanud eluta looduse osa ja see muutub j...
Vask 8900 8,9 Messing 8500 8,5 Teras, Raud 7800 7,8 Tina 7300 7,3 Tsink 7100 7,1 Malm 7000 7,0 Korund 1000 1,0 Alumiinium 2700 2,7 Marmor 2700 2,7 Klaas 2500 2,5 Portselan 2300 2,3 Betoon 2300 2,3 Tellis 1800 1,8 Tükksuhkur 1600 1,6 Orgaaniline klaas 1200 1,2
ÜLDANDMED: Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 2009 aasta: 33 634 341 Rahvastiku tihedus : 3,3 in/km² Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakor...
3 graniit 111,3 68,9 42,4 2625 2,1 4 graniit 67,4 41,7 25,7 2623 2,1 5 Graniit 91,8 93,4 57,2 57 34,6 2653 1,0 Keskmine 2630 1,5 2700 2653 2637 2643 2625 2623 Tihedus [kg/m3] 2500 1 2 3 4 5
Keraamika Tellis 1800 Betoon 2300 Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid Magneesium 1750 Alumiinium 2700 Titaan 4540 Keskmetallid Vanaadium 6100 Kroom 7200 Tsink 7140 Tina 7290 Raud 7870 Nioobium 8600
u 3200 Uri ja Kisi valitsejatele pannakse hauda u 3000 Egiptust valitseb 1.-3. dünastia u 2900 Nöörkeraamika ja kivist sõjakir- kaasa ratastega vankrid. ved Põhja-Euroopa kalmetes. u 3100 Sumeri kaupmehed ehitavad oma hoo- u 2650 Püramiidide ehitamise algus. Dzoseri ned Pärsiasse Godin Tepes`se. Esimesed pronksi- astmikpüramiid Sakkaras. valu katsetused. u 2700 Siidikudumine Hiinas u 2575 Egiptuse Vana riik 4.-6. dünastia u 2600 Tõendid adra kasutamise kohta Induse u 2540 Cheopsi püramiidi ehituse algus orus. u 2500 Rikkalikud hauapanused Uri kuninga- u 2500 Egiptuse kalender jagab esimesena u 2500 Vase töötlemine jõuab Briti saar- haudades tunnistavad laialdasi kaubandussidemeid ööpäeva 24 tunniks tele. Lääne-Euroopa kellpeekrite kultuuri
Iseseisev töö laotehnoloogiad 1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. 2. Milline näeb välja , ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul ? Läbivoolu riiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kaldpindade kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevadrullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Riiulid on varustatudspetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustamise. 3. Milline...
töö tegemiseks, raha teenimiseks jms. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et arvutis veedetud aeg oleks probleem. Pigem võib oletusliku piiri tõmmata, mil inimene hakkab eralduma oma tööst, suhetest teiste inimestega ja muudest valdkondadest ning veedab sotsiaalelu asemel aega virtuaalmaailmas, kuni ühel hetkel kaalub ,,arvutielu" teised tegevused üle. 2. Ajalugu Abakuse (abacus) ehk arvelaua ajalugu ulatub tagasi Mesopotaamiasse perioodil 2700 2300 ekr (Rinde n. d.). Abakuse abil tehti arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Arvatavasti olid esimesed abakuse kasutajateks kaupmehed. Arvelaud aga kaotas oma tähtsuse, kui levima hakkas paber ja kirjutamine. Järgmiseks suureks leiutiseks oli Blaise Pascali liitmisarvuti 17. sajandil, kahjuks võimaldas see masin ainult liita. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergendada arvutuste teostamist. J
palju kättesaadavamad. Esialgu kasutati maitsetaimi toidu maitsestamiseks, hiljem aga hakati neid tarvitama ka suitsutamisrohtudena mitmesugustel riitustel, surnute balsameerimisel ning lõpuks ka meditsiinis. (,,Vürtsid ja Maitsetaimed"-autor Renate Kissell Avita kirjandus 2011a.) Hiinas, Indias ja Egiptuses tarvitati maitseaineid umbes 5000 aastat tagasi. Nii tunti Egiptuses kalmust juba aastal 3000 enne meie aega ., Hiinas kaneeli aastal 2700 enne meie aega Assüürias, Babüloonias, Egiptuses ja Foiniikias kasutati maitseaineid väga mitmekülgselt ja erakordselt palju. Egiptuses, Kreeka ja Rooma said vürtse peamiselt Indiast ja Tseilonilt. Vähem kasutati kohaliku päritoluga, Väike-Aasias ja Vahemeremaadel kasvavaid maitsetaimi. Antiik-Kreekas ja eriti Roomas tunti enamikku meile praegu teada olevaid eksootilisi vürtse ja tarvitati neidki mida tänapäeval enam ei kasutata (näiteks nardiõli). Lõuna-Aasiast said
c= R sin . kus =2n /60 = n/30 [1/s]. Kolvi kiirus vastavalt väntvõlli pöördenurgale: =0, siis c= 0 = 90 , 0 c= R, = 180 ,0 c=0, = 270 ,0 c = R, = 3600 , c=0 Seega kolvi kiirus muutub sinusoidaalselt , kusjuures väntvõlli ühe täispöörde jooksul kaks kord suureneb maksimuni ja kaks korda läheneb nullile. Arvestades reaalset pumpa , kus pumba keps ei ole lõpmata pikk , siis kiiruse maksimum saabub mitte 90 ja 2700 juures vaid enne 900 ja peale 2700. Kuna pumba kolb liigub pidevalt muutuva kiirusega , siis ka vastavalt kiirusele muutub pumba tootlikkus . Tootlikkus pumba kolvi kiiruse kaudu avalduna Q = Fc , kus F- on kolvi põhja pindala (määrab pumba mõõtmed) Q= F R sin = F R (n/30) sin . Nagu näha muutub pumba tootlikkus väntvõlli iga pöörde jooksu samuti sinusoidaalselt. Kasutades saadud tootlikkuse valemit võib ehitada erinevate pumpade tootlikkuse graafikud. 1
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE..............................................................................................................
vedamine), betoneerimine, drenaazi paigaldamine (alates kaeviku kaevamisest). Mõnikord tehakse operatsioonilise eelarvestuse järgi kontroll, siin on parem kaalutleda töövahendite vahel; võetakse arvesse konkreetsed vabad päevad, pühad, ebatootlikud kulud. Kõige lihtsamalt näeb see välja nii: 2x meest * 3x päeva * 9x tundi * 70 kr/h = 3780 kr mehhanism 1 tk * 3x päeva * 9x tundi * 100 kr/h = 2700 kr Kokku: 6480 kr 26. Milline dokument valmib töömahtude arvutuse tulemusel Tööde eelarve Töömahtude loetelu koostamise üldskeem. Info liigendamine klassifikatsioon TALO-80 (Arvutuse alusdokumendid) (mõõtmisreeglid) Mahuloetelu Järelikult valmib töömahtude loetelu. 27. Töömahtude arvutamise meetodid 1. mõõtmismeetod 2. prognoosimeetod 3. põhikonstruktsioonide (põhiosade meetod)
Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. Pikim jõgi on Brahmaputra mis on 2960 km pikk. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi. Algab kiirevoolulise mägijõena 7756 meetri kõrguselt Gangotri liustikust Himaalajas. Umbes 700 km kaugusel lähtest ühineb Devprayagi linna juures Alaknandaga ja kannab allavoolu Gangese nime. Järgmisena on Ganges mille pikkus on 2700 km. Ganges on jõgi Indias ning üks suurimaid ja legendaarsemaid jõgesid Aasias ja terves maailmas.Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. Hardwaris (Haridwar) jõuab Ganges tasandikule. Allahabadis ühineb ta lisajõe Yamunaga. Bengalis ta hargneb ning moodustab Brahmaputraga ühise delta. Vasakpoolsem haru Padma jõgi on suurim ja ühineb Brahmaputra jõega. Gangese parempoolseim haru on Hugli, ülemjooksul Bhagirathi. Hindud peavad Gangest pühaks jõeks.
Uri linna väljakaevamiste käigus avastas Woolley mudakihi, mis tõestas üleujutust, kuid see ei saanud olla ülemaailmne, kuna naaberlinnades mudakihti ei olnud. Enne üleujutust olid valitsenud 5 dünastiat ja pärast üleujutust langes kuningavõim maapeale. Sumerikeelne akadi eepos traditsioonilised suuliselt levivad süzeed. Keskne ring koondus Enmerkari, Lugalbanda ja Gilgamesi ümber. Pigem tegemist eepiliste poeemidega. Gilgames valtses Uruki linna arvatavalt u 2700 - 2500 eKr. G oli 2/3 jumalat ja 1/3 inimest. 12 tahvlit. 1) ehitas valmis Uruki linnamüüri 2) taastas ühe pühapaiga Kultuurimälu sõltub mingisugusest kandjast (mälu) I tahvel: Gilgamesi tutvustus. Ta on kaks osa jumal ja üks osa inimene, Uruki valitseja, kõrk ja himur mees. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad saadavad maa
Ni Au Zn Al V - Sb Ti Ti - Sn - Co - Pb - Tabel 1.2: Põhiliste värvilismetallide füüsikalised ja mehaanilised omadused Ühik Al Cu Zn Ti Mg Ni Tihedus, kg/m3 2700 8950 7140 4500 1740 8900 Sulamistemper 660 1083 419 1670 6510 1453 atuur,oC Elastsusmoodu 65000 13000 95000 11000045000 21000 0 l, N/mm2 0 Joonpaisumist 24 17 39,5 8,5 25 13 egur, (1/K)106
SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 Päikesesüsteem- mis see on?............................................................................................. 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivi...
Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideer...
30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz r r A1 A0 r0 r0 IS1 IS0 900 1100 A 2700 3300 Q A=200 Q= ksp * A Q=600 IS kõvera nihked, juhul kui kulumultiplikaator ksp = 3. 31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz IS kõvera mõningad omadused. ·IS IS kõver on järsk järsk, kui autonoomsed kulutused ei ole eriti tundlikud intressimäära muutuste suhtes.
iku otsimiseks rid väärtuste valimisel akse, et kui täpselt väärtust ei leita, loetakse s lähim väikseim t ; IF(kogus<$F$19; $G$18; IF(kogus<$F$20; $G$19; IF(kogus<$F$21; $G$20; $G$21)))))) Komisjoni tasu leidmine Nimi Läbimüük Protsent Tasu Pr_VL Kaasik 3240 10% 324 0.1 Kuusik 690 3% 20.7 0.03 Tammik 6320 13% 821.6 0.13 Lepik 2700 10% 270 0.1 Männik 1830 7% 128.1 0.07 M_kogus M_protsent 0 3% 1000 7% 2500 10% 4000 13% Komisjonitasu protsent sõltub läbimüügist järgmiselt:
mereväekokkuleppe, mille järgi võis Saksamaa oma sõjalaevastiku suurendada neljakordseks (35%-ni Inglismaa sõjalaevastiku tasemest). 30. aastate teisel poolel ei taotlenud Eesti enam kollektiivset julgeolekut, vaid rõhutas 1938. aastast alates oma neutraliteedipoliitikat. Riigikaitse Vabadussõja lõppedes vastas Eesti armee võitlusvõime ja varustus kõigiti maailmatasemele. 1921. aasta sügisel oli olemas 370 suurtükki, 350 pommi- ja miinipildujat, enam kui 2700 kuulipildujat. Olid soomusrongid, soomusautod ja tankid. Loodud oli mere- ja lennuvägi. Mehi teenis relvajõududes 20.- 30. aastail 11 000- 12 000. Ajateenijad pidid enamikes väeosades teenima 12 kuud, mereväes ja tehnikaüksustes 18 kuud. Kuna 20. aastail suurriigid oma relvajõude oluliselt ei moderniseerinud, säilis ka Eesti kaitseväe löögijõud vajalikul tasemel. Halvemaks läks lugu 30.
Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass KANADA Uurimustöö juhendaja õpetaja: TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Riigi iseloomustus............................................................................................................................5 1.1 Üldandmed (Lisa 1)...................................................................................................................5 1.1.1 Hümni sõnad......................................................................................................................5 1.2 Riigi geograafiline asend (Lisa 1)..............................................................................................6 1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1).............
SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. OECD AJALUGU .............................................................................................................. 3 2. OECD KRITEERIUMID JA EESMÄRGID ...................................................................... 4 3. OECD JA EESTI ................................................................................................................ 5 4. ORGANISATSIOONI TOIMIMINE ................................................................................. 7 5. ÜLEVAATED JA ANALÜÜSID ..................................................................................... 10 6. OECD KUI KIRJASTAJA ...................
mikrotoitainete nappus. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse. [ibid...] Toiduenergia, mida saame toiduga, vajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast, pikkusest ja kehalisest koormusest. (Soovituslik toiduenergia hulk päevas...) Antud valimisse kuuluvate noorte keskmine toiduenergia vajadus on poistel 2700 kcal ja tüdrukutel 2150 kcal. (Laste keskmine ööpäevane energiavajadus...:2002) Tähtis ei ole vaid toidust saadud energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest ja oleks mitmekesine. Kogu saadavast energiast peaksid andma: 10-15% valgud, 25-30% rasvad ja 55-60% süsivesikud. Ühekülgse toitumine tagajärjel võib tekkida toitainete puudus, mis mõjutab organismi heaolu mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks raua
19 lõikuskäärid YA 50 2 3600 7200 50 3600 20 Lõikuskäärid SS 45 2 3200 6400 50 3200 21 lõikuskäärid M 50 2 3200 6400 50 3200 22 juukselõikusmasin 2 2000 4000 50 2000 23 töökäru 2 2990 5980 20 1196 24 värvikäru 2 2700 5400 20 1080 25 salongiföön 2 3500 7000 50 3500 26 peegliga töökoht 2 3140 6280 10 628 27 sterilisaator 1 1570 1570 50 785 28 maniküüri puur 1 2750 2750 20 550 29 tolmuimeja 1 3206 3206 20 641,2
Esimeheks sai kolhoosi loomise initsaator Herman Kuning ning kolhoosi nimeks võeti "Viktor Kingisepp". 10. sept. 1947 asutati esimene kolhoos Eesti mandriosas kolhoos "Võit" Põlva vallas Võrumaal. 1947. aastal loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste alusel kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja omasid põllutöömasinaid. Sel viisil tembeldati kulaklikuks esialgu 2700 talu. Nendele pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Seejärel suurendati maksukoormust ja kohustuslikke müüginorme ka teistele taludele. Maksupressi suurendamine ja kolhooside ülistamise propaganda aga ei taganud talupoegade "vabatahtlikku" ühinemist kolhoosidesse. 1948. aasta alguseks oli Eestimaal kollektiviseeritud tühine osa kõigist talumajapidamistest
pisut trajektoor ja teepikkus. Ka see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat. Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult üks kosmoseaparaat Mariner 10, mis startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist 1974. aastal ja 1975. aastal 3 korda mööda. 29. märtsil 1974. aastal lendas ta planeedi pinnast mööda 705 km kauguselt. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja kolmas 16. märtsil 1975. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast. Et jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide (Hubble'i teleskoop) abil Maalt, selleks on ta Päikesele liiga lähedal - Päike kahjustaks teleskoopi. Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli. 1880. aastatel leidis Merkuuri pinda uurinud Giovanni Schiaparelli, et Merkuur peab pöörlemis- ja tiirlemisperioodi võrdsuse tõttu olema alati pööratud ühe küljega Päikese poole,
Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, 17.10.12 [email protected] 1 Materjalid Metallid Materjalid, aine ehitus Materjalid,fotoaparaat Metallid Metallide omadused Teraste liigitus otstarbe järgi, markeering Metallide omadusi Metallide üldisi omadusi 8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
