Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta avaldas tolleaegsetes lehtedes tervelt 11 üleskutset rahvaluule kogumiseks. Jakob Hurdal oli kokku umbes 1400 kaastöölist, kes töötasid peamiselt Eestis, aga ka Venemaal asundustes. Kogutud materjalidest pandi kokku suur ja esinduslik rahvaluulekogu, mida on hiljem mitmed teadlased uurinud. See kogu koosnes 261 589 erinevast rahvaluule osast (esindatud olid kõik zanrid), mida oli kokku 122 317 lk., peale selle veel murdeaineid. Nendest materjalidest avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimesena ilmus raamat muistenditest, mis oli küll algselt saksa keeles ("Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberliefungen"). Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae"
183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod: 215 Laenukohustused 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 257 Jutlustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 258 Vaimulikkonna haridus ja koolid . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 261 Vaimulikud ordud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 262 Pühakute kultus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 272 Kirikukalender . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
ee) 0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+ Kokku 133999 Eesti 202774 188110 288008 273197 159151 228753 3 Põlvama a 4503 5040 5543 6448 3560 5793 30887 5 Värska 183 242 195 313 131 261 1325 Joonis 4 Rahvastiku jagunemine vanusrühmade ja võrdluspiirkondade vahel Värska vallas Joonis 5 Värska valla rahvastik 1-aastaste vanusrühmade lõikes Värska valla rahvastiku sisse-ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000-2009 on toodud tabelis 3. 6 Tabel 3 Värska valla rahavastiku sisse- ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000- 2009(allikas: statistikaamet.ee)
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
Algoritm oota- si oota- takte Runnin mine Ready Running Wait mine ootami mine g ne 100 181 86 80 254 53 31 261 340 FCFS 400 628 368 420 985 148 68 1048 1353 1000 1489 910 1172 2431 359 189 2661 3341 100 93 99 150 260 34 39 243 359 SJF 400 492 398 435 1076 146 80 927 1474 1000 1135 982 1212 2673 328 211 2347 3655
VÕS § 244 lg 1 + § 208 lg 1 2. välistavad asjaolud VÕS § 108 lg 2 võimatu + M on omanik ? AÕS § 63 lg 5 ? kas võib olla tühine AÕS § 63 lg 3 või lg 4 ? eelmärge ? AÕS § 257 lg 3 nõude kahjustamine ? + O kanti õiguspäraselt kinnisturaamatusse. Ostueesõiguse teostamiseks on kinnisasjade puhul 30 päeva. 1. vastuväide ? AÕS § 261 brim 1 3 000000 eurot + tahab katuse parandamise hüvitst ja lipumasti püstitamise hüvitamist. 2. kas VÕS § 110 tuleb õigus öelda "ma ei tule enne välja, kui olete hüvitanud" ? sissenõutav nõue ? AÕS § 88 lg 1 kas tegu on vajalike kulutustega TsÜS § 63 lg 1 ( vajalik kulutus on katus) + tagatud ? + piisav seos ? VÕS § 110 lg 2 (kulutused on tehtud samale asjale mille üle
4 213 4 136 4,5 167 4,5 133 5 153 5 137 5,5 178 5,5 143 6 205 6 152 6,7 232 6,5 160 7 261 7 169 7,5 294 7,5 177 8 324 8 185 8,5 350 8,5 194 9 375 9 202 9,5 403 9,5 211 10 428 10 227
näiteks on kokaraamatud enamasti korrastatud kategooria järgi, kuid on ka aja, ning vajaminevate koostisodade järgi korrastatud kokaraamatuid. VIIDATUD ALLIKAD 1) Internetiaabits. Tallinn, AS Eesti Telefon, 2000, 70 lk 2) Concept mapping: an effective way to organize information [http://www.aks- labs.com/solutions/mind-and-concept-map/using-concept-mapping.htm] 05.03.2009 3) Langer, M. Exel for Windows 2000, Peachpit Press, Berkeley, 1999, 261 lk Eestikeelne tõlge: Kirjastus Koge, Tallinn 4) Organizing Information the Way People Use It [http://ezinearticles.com/? Organizing-Information-the-Way-People-Use-It&id=113311] 05.03.2009
cvm = c pm - R (5.2.7) kJ cvm = 1,388 - 0, 287 = 1,101 kg K ' cvm = c 'pm - R (5.2.8) kJ ' cvm = 1, 792 - 0,372 = 1, 42 m3 K c pm k= (5.2.9) cvm 1,388 k= = 1, 261 1,101 Õhu keskmine isobaarne erisoojus tabeli järgi kJ c 'pm = 1, 297 3 m K 5 Tabel 1.1 Katseandmed Lugem Pw p1 B pt t t t2 Baasiarvesti W mmH2O mmHg Pa mV °C °C Näit, m³ 1. 10 102 770 103667 0,394 9,61 33 2
1 0 2.27 227 5 0.5 10 2 0.5 2.32 232 4 0.5 8 3 1 2.36 236 5 0.5 10 4 1.5 2.41 241 7 0.5 14 5 2 2.48 248 3 0.5 6 6 2.5 2.51 251 4 0.5 8 7 3 2.55 255 6 0.5 12 8 3.5 2.61 261 6 0.5 12 9 4 2.67 267 6 0.5 12 10 4.5 2.73 273 5 0.5 10 11 5 2.78 278 8 0.5 16 12 5.5 2.86 286 8 0.5 16 13 6 2.94 294 10 0.5 20 14 6.5 3.04 304 10 0.5 20 15 7 3.14 314 12 0.5 24 16 7.5 3.26 326 13 0.5 26 17 8 3.39 339 17 0.5 34 18 8.5 3.56 356 21 0.5 42 19 9 3.77 377 27 0.5 54 20 9.5 4
VAHUR KERSNA „7x7“ ÜLEVAADE TEOSEST Teos „7x7“ viib lugeja läbi ühe Eesti tuntuima teleajakirjaniku ja ETV näo Vahur- Üllar Kersna elu. 1962. Aastal Võrus sündinud Vahur Kersna jagab teoses oma elu märkimisväärsemaid sündmusi kuni tänapäevani. Teose alguses kirjeldab ta lühidalt oma vanemate lapsepõlve ja liigub seejärel ajateljel edasi, meenutades oma enda elu meeldejäävamaid hetki alates lapsepõlvest kuni praeguse ajani. Teoses on vahepaladena Kersna juttudele ka heade sõprade, tuttavate, koleegide, elukaaslase kirju, mõtteid ja arvamusi Kersnast, meenutusi ja mälestusi koos veedetud aegadest. Teos maalis minu jaoks Kersnast meeldiva ja sooja ausa mehe pildi. Tema elu on siiani olnud seikluste-, saavutuste- ja kogemusterohke. Oma eluloo jutustamist alustab ta lapsepõlvest, meenutades aegu, mil õppis Varstu keskkoolis, joonistas hulgaliselt karikatuure ja tegeles tipptasemel spordiga(saavutas vasaraheites Eestis teise koha). ...
23 32.32 - 1342. 882 15.78 026 45 24 32.81 - 1354. 288 24.08 052 93 25 4.743 21.07 220.3 562 553 051 26 10.88 3.571 460.7 546 477 607 27 17.41 45.07 776.5 58 658 402 28 20.80 18.93 892.6 261 926 488 29 26.54 - 1108. 058 6.703 001 1 30 22.25 - 934.4 243 0.107 942 92 31 27.82 19.35 1187. 048 414 814 32 25.20 11.78 1070. 77 219 505 33 25.55 42.68 1115. 225 43 879 34 32
Tartu Ülikooli Kliinikum Silmakliinik Basalioom: etioloogia, kliiniline pilt, ravi Referaat aines Silmahaigused Koostaja: Aleksandr Petrojev 4.kursus, XI rühm Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................................... 3 Etioloogia ............................................................................................................................................................ 4 Kliiniline pilt ...................................................................................................................................................... 4 Ravivõimalused ................................................................................................................................................ 5 Kokkuvõte...
Selle paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta avaldas tolleaegsetes lehtedes tervelt 11 üleskutset rahvaluule kogumiseks. Jakob Hurdal oli kokku umbes 1400 kaastöölist, kes töötasid peamiselt Eestis, aga ka Venemaal asundustes. Kogutud materjalidest pandi kokku suur ja esinduslik rahvaluulekogu, mida on hiljem mitmed teadlased uurinud. See kogu koosnes 261 589 erinevast rahvaluule osast, mida oli kokku 122 317 lk. Nendest materjalidest avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimesena ilmus raamat muistenditest, mis oli algselt saksa keeles. Ta kavatses välja anda terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis.
Keskmine tera tihedus on 2650 kg/m³ 4 Tabel 5-3 Terastikuline koostis malg ( Sõel Osajä Kogujä Peenusmoo mi (m äk äk dul g) (g) m) (%) (%) (%) 1000 16 15,2 1,52 1,5 178, 1000 11,2 17,86 19,4 6 261, 1000 8 26,16 45,5 6 1000 5,6 287 28,7 74,2 5,2 155, 1000 4 15,56 89,8 6 1000 2 44 4,4 94,2 1000 1 14,4 1,44 95,6 ’1000 0 43,4 4,34 100 Joonis 5-1 Osajääkide tabel 35 30 25 20 Osajääk [% ] 15 10 5
Madagaskar Elisabeth Kangro 8a Tallinna Reaalkool õpetaja Aile Poll 2015 Asend Kliima Veestik, taimestik, loomastik Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel. Madagaskari pindala on 592 800 km² ning suuruselt maailma 47. riik ja neljas saar. Madagaskar oli kunagi, miljo...
10 368 Tugeva happe tiitrimine tugeva alusega. Kasutatud mõõtelahus NaOH M 0,1035n Lisatud mõõtelahus Mõõdetud erijuhtivus ml , µS/m 0 548 0,5 514 1 472 1,5 431 2 383 2,5 339 3 302 3,5 261 4 218 4,5 180 5 155 5,5 177 6 206 6,5 235 7 264 7,5 292 8 322 8,5 348 9 376 9,5 404 10 433
10. Pösö, T., Kjørstad, M. 2012. Social care under state socialism (19451989). Ambitions, ambiguities, and mismanagement. Nordic Social Work Research. Nr 2. 11. Runno,M. 2012. Rehabilitatsiooniteenuse arendussuunad hoolekandes.- Sotsiaaltöö ajakiri, nr 1 (13), lk 19. 4 12. Southall, K., Wittich, W. 2012. Barriers to Low Vision Rehabilitation: A Qualitative Approach. Journal of Visual Impairment & Blindness. Nr 106, pp 261. 13. Spruit, M. A., Jannsen, D., Frannsen, F. M. E., Wouters, E. F. M. 2009. Rehabilitation and palliative care in lung fibrosis. Respirology. Nr 14, pp 783. 14. Suddick, K. M., De Souza, L. H. 2007. Therapists' experiences and perceptions of teamwork in neurological rehabilitation: Critical happenings in effective and ineffective teamwork. Journal of Interprofessional Care, nr 21, lk 669-686. 15. Swildens, W., Van Busschbach, J. T
Sissejuhatus Common law' mõistet võib kasutada erinevates tähendustes. Selle lai tähendus hõlmab kõigigis Anglo Ameerika maades eksisteerivat õigusnormide, tavade, juriidiliste protseduuride ja pretsedentide kogumit.1 Kitsamas môttes aga kujutab common law endast üldise ôiguse ja ôiglase ôiguse normide kogumit, mis on loodud kohtute ôigusmôistmise käigus ja nende poolt rakendatavat tavaôigust. Common law kujunemine algas sellest, et avalikku vôimu omavad inimesed lahendasid ôigusemôistmise teel juriidilis probleeme. Seejuures muutus juba kord tehtud kohtulahend common law osaks ning oli siduv uute analoogsete probleemide lahendamisel (pretsedent). 2 Common law kui pretsedendile rajaneva õigussüsteemi kujunemise traditsiooniliseks algoritmiks on kohtuotsustele antud siduv jõud ning kohtute sõltumatus muude võimalike õiguse allikate suhtes. Common law all mõistetakse erinevaid nähtusi, millest ainult üks võimalus on seotud siduva ko...
kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta rahvaluule kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi. Samuti on tuntud Hurda kõned: 1869. aastal I üldlaulupeol, 1870. aastal Helmes. Viimases püstitas ta eestlastele eesmärgiks saada suureks vaimult. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid ja Hurt suundus Peterburi
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Hiina 79 171 2. India 68 637 2. India 71 209 3. USA 58 740 3. USA 28 117 4. Venemaa 47 698 4. Venemaa 20 490 Prantsusma 5. Pakistan 17 227 5. 36 841 a 6. Iraan 12 775 6. Kanada 26 775 7. Türgi 12 261 7. Austraalia 25 090 8. Egiptus 9 639 8. Saksamaa 23 693 9. Brasiilia 8 918 9. Pakistan 21 612 10. Itaalia 7 969 10. Türgi 21 500 11. Saksamaa 7 584 11. Ukraina 18 699 ... ... rukis
Katse 12: Patsiendilekkevool: Toiteosas ja patsiendikontaktide vahel Eesmärk: Mõõta voolu toiteosa ja patsiendikontaktide vahel kui patsiendikontaktidele osutatakse pinget. Normaal polaarsuse ja pööratud polaarsusega. Tingimused: 1. Maksimum lekkevool tüüp BF: 5000 A. Tüüp CF: 50 A. 2. Seade on ühendatud ja töötab Tulemused: Tulemus: 12.1 A kõigil 3-l patsiendi kontaktil Lubatud maksimum: 50 A Patsiendi kontaktides: 261 V Pinge 230V --Test läbitud-- Pööratud kujul: Tulemus: 12.4 A kõigil 3-l patsiendi kontaktil Lubatud maksimum: 50 A Patsiendi kontaktides: 261.7 V Pinge 230V --Test läbitud-- OHT: Patsiendikontaktides on suur pinge. 12 Tulemuste analuus ja järeldused Seadmete testid olid edukad, probleeme ei tekkinud. Seade läbis korrektselt kõik testid, mida sai sooritada
Kadri Oviir Ajakirjandus ja kommunikatsioon II Millised on mind huvitava valdkonna baastekstid? Minu uurimistöö teemaks oleks „Southwestern Advantage’i ja YFU Eesti programmi värbamise võrdlus“. Kõigepealt lähen DSpace’I aadressil www.dspace.ut.ee. Seejärel panen otsingusse “värbamine AND maine” saan palju töid vasteks, kuid mainest pole nagu juttugi. Seejärel lisan filtri, panen samad otsingusõnad pealkirja kasti. Saan kolm vastet, kaks on värbamise teemadel, üks on maine teemadel. Avan Eliis Venniku (2012) magistritöö “Värbamine ja valik sihtasutuses Noored Kooli”. Põhjus, miks ma just selle avasin on ka selles, et peale selle, et see töö tundus relevantne, on SA Noored Kooli üks asutajatest samuti Southwesterni programmis osalenud. Seega kasvab minu lootus midagi huvitavat veel leida sellest uurimis...
1062 1118 2008 94 1 MA 241,0 13,6 25,3 1062 1118 2008 96 1 MA 243,0 16,0 14,6 1062 1118 2008 97 1 MA 244,0 18,4 13,9 1062 1118 2008 98 1 MA 245,0 19,6 16,9 1062 1118 2008 100 1 MA 246,0 12,2 12,5 1062 1118 2008 95 S MA 248,0 15,7 0,0 1062 1118 2008 99 1 MA 252,0 16,7 16,4 1062 1118 2008 105 1 MA 255,0 9,3 13,8 1062 1118 2008 109 1 MA 261,0 15,4 14,2 1062 1118 2008 107 1 MA 264,0 11,9 10,2 1062 1118 2008 110 1 MA 264,0 17,9 20,2 1062 1118 2008 103 1 MA 269,0 1,9 12,1 1062 1118 2008 108 1 MA 270,0 13,8 13,4 1062 1118 2008 111 1 MA 271,0 17,4 20,5 1062 1118 2008 106 1 MA 272,0 10,0 11,5 1062 1118 2008 104 1 MA 273,0 4,6 14,5 1062 1118 2008 112 1 MA 275,0 14,8 19,3
1 5 Kui 2 ha suuruselt põllult saadi 32 tonni kartuleid, siis 1 ha pealt saab kartuleid 4 8 Kontroll: 1 1 Ühelt hektarilt põllult saab 14 tonni kartuleid. Kui aga põllu suurus oleks 2 ha , siis saaks kartuleid 2 4 1 1 29 9 29 9 261 5 14 2 = = = = 32 tonni. 2 4 2 4 24 8 8 1 Vastus: Ühelt hektarilt saab keskmiselt 14 tonni kartuleid. 2 8. Reasta arvud suuruse järgi, alates kõige väiksemast. 3 7 3 7 1) ; ; 0,5 - 0,5; ; 4 8 4 8
Telefon: +372 47 34 574 Epost: [email protected] Kodulehekülg: http://www.jaam.ee Eesti Raudteemuuseumi siseekspositsioon asub Haapsalu raudteejaama nn. Imperaatoripaviljonis. Muuseumile kuuluv ajalooline veerem vedurid ja vagunid asuvad raudteejaamahoone taga rööbastel ja nendega saab tutvuda tasuta Tõstamaa vald, Pärnumaa Telefon: +372 53 468 635 Epost: [email protected] Kodulehekülg: http://www.tostamaa.ee Tõstamaa on mereäärne maa. Valla pindala on 261 km2 ja elanike arv 1571. Tänu mere lähedusele on vald väga mitmekesise loodusega (Manija saar, laiud, järved, rannaniidud, luited), kõige selle säilitamiseks on loodud Tõstamaa rannikuala, Varbla rannikuala ja Kihnu saart hõlmav Kihnu Väina Merepark. Tähtsamaks majandusharuks on vallas põllumajandus. Suurt tähtsust omab kalandus, puidutöötlemine, üha rohkem hoogustub puhkemajandus.
Teema 22: Kaitsealused taimed I kategooria Eesti elustik ja elukooslused Jane Tõevere, Triin Rannak Tallinna Ülikool, 2012 Haruldaste taimeliikide kaitsmise ajalugu 1920 11 haruldast taimeliiki, mis vajavad kaitset 1935 esimene looduskaitseseadus, 20 haruldast taimeliiki 1979 Eesti NSV punane raamat, 155 taimeliiki 2004 Looduskaitseseadus, 261 taimeliiki Kategooriad I kategooria 35 taimeliiki II kategooria 144 taimeliiki III kategooria 82 taimeliiki I ja II kaitsekategooria taimed kaitse all Vabariigi Valitsuse määrusega III kaitsekategooria taimed kaitse all keskkonnaministri määrusega I kategooria taimede kaitse Kasvukohtade säilitamiseks moodustatakse kaitsealad. KEELATUD: isendite ja kasvukohtade kahjustamine liigi täpse asukoha avalikustamine ERILOATA EI TOHI: liike uurida elutingimusi muuta
1 5 Kui 2 ha suuruselt põllult saadi 32 tonni kartuleid, siis 1 ha pealt saab kartuleid 4 8 Kontroll: 1 1 Ühelt hektarilt põllult saab 14 tonni kartuleid. Kui aga põllu suurus oleks 2 ha , siis saaks kartuleid 2 4 1 1 29 9 29 9 261 5 14 2 = = = = 32 tonni. 2 4 2 4 24 8 8 1 Vastus: Ühelt hektarilt saab keskmiselt 14 tonni kartuleid. 2 8. Reasta arvud suuruse järgi, alates kõige väiksemast. 3 7 3 7 1) ; ; 0,5 - 0,5; ; 4 8 4 8
Qeif.t = 580 000 Qeilaov = 580 000 * 1 = 580 000 4.2 Päevane: Keskmine konteinerite arv= 580 000/ 365 = 1590 TEU TEU-de arv päevas, mida on vaja, et 36 tunniga jõuaks laadida 3500 TEU-se laeva. Päevas peab sadam laadima-lossima ligikaudu 2400 TEU-d, et 3500 TEU-ne laev saaks laaditud 36 tunniga. 4.2.1Maalt-merele ja merelt maale liikuvate TEU-de arv Merelt maale liigub 55% ja maalt merele 45% Merelt-maale : 580 000 * 0,55 = 319 000 TEU-d Maalt-merele : 580 000 * 0,45 = 261 000 TEU-d 4.2.2Autotranspordi osakaal Autotranspordi osa on 35% 580 000 * 0,35 = 203 000 TEU Auto ladu: 203 000 * 0,45 = 91 350 TEU Ladu auto: 203 000 * 0,55 = 111 650 TEU 4.2.3Raudteetranspordi osakaal Raudteetranspordi osa 65 % 580 000 * 0,65 = 377 000 TEU Raudtee ladu : 377 000 * 0,45 = 169 650 TEU Ladu Raudtee : 377 000 * 0,55 = 207 350 TEU 5. Terminali mõõtmed: 5.1Terminali suuruse leidmine 5.1.1Konteinerterminali pindala: A= Konteinerite ladustamisala pindala
200 100 0 Külastus 2. ja 3. nädala v 600 500 esmaspäev 125 127 111 400 teisipäev 321 199 256 kolmapäev 188 325 221 300 neljapäev 241 261 187 200 reede 289 258 324 100 laupäev 387 462 501 0 pühapäev 356 421 498 1 2 3 4 Osalusaktiivsus 25 20 20 18 18 18 18 16 16 17 17 13
Sõjajärgsele rändele on eelkõige iseloomulik ülisuur rändekäive. Olemasolevatel migratsiooniandmetel kirjutati Eesti linnalistesse asulatesse 194688 sisse 929 900 ja maa-asulatesse 195688 155 200 inimest, kokku 1 085 100 väljastpoolt Eestit saabunud inimest. Samal ajal kirjutati Eesti linnadest ja alevitest välja 668 200 ja maa-asulaist 98 600 isikut, seega kokku 766 800 Eestist lahkunud isikut. Linnarahvastiku välisrände saldo moodustas 194688 261 700 ja maarahvastiku välisrände saldo 195688 56 600 inimest. Need andmed kinnitavad, et migrantide paigastumine oli vähene ning Eestis kinnistus vaid väike osa sissesõitnuist. 1989. aasta loenduse andmed aga tõendavad, et sõjajärgse välisrände saldo on tegelikult palju suurem ja just linnalistes asulates. 194688 oli iga-aastane rahvastiku iive linnades ja alevites keskmiselt 6086 inimest ning 195688 maa-asulates 1714 inimest. 1000 linna või alevisse
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Kahetsuse väärtus: Kiiruseületajate vastused mõjutavad politsei karistuspraktikat. Avatud Ülikool I aasta Essee Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Essee Tartu 2012 Kahetsuse väärtus: Kiiruseületajate vastused mõjutavad politsei karistuspraktikat. Tänapäeva elav inimene ja tema eluenergia on pidevas liikumises ja sellest tingitud muutustes. Inimene on juba oma loomult püsimatu. Praeguses kiirelt arenevas ühiskonnas on kõigil meil kiire. Koguaeg me peame midagi tegema ja kuhugi jõudma. Nagu me teame, siis liikumiseks on inimestel mitmesuguseid võimalusi. Kiire elutempo juures on harjunud inimkond ühe enam kasutama transpo...
251 1 MA 188 7,1 23,2 23,3 0 0 0 252 1 KS 204 9,1 17,8 17,7 0 0 0 253 1 MA 183 3,8 19,7 19,8 0 0 0 254 1 KU 292,5 2,4 17,4 17,4 19,6 0 0 255 1 KU 294,5 2,9 18,1 18,1 0 0 0 256 1 KU 262 4,5 18,7 18,8 0 0 0 257 1 KU 270,5 6,8 19,4 19,4 0 0 0 258 1 KS 248 8,6 17,2 17,3 0 0 0 259 1 MA 261 9,1 18,8 18,4 19,7 0 0 260 1 MA 245 13,7 18,1 17,6 0 0 0 261 1 MA 265,5 15 23,7 23,9 0 0 0 262 1 MA 265 13 20,4 20,9 0 0 0 263 1 MA 266 12,9 18,6 18,8 0 0 0 264 1 KU 275 12,2 17,4 17,4 18,8 0 0 265 1 MA 276,5 8,9 17,7 17,7 0 0 0 266 1 MA 280,5 10 17,8 17,9 0 0 0
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond xxxxxxxxx AÜSRx 18- KUU KUNI 5- AASTA VANUSTE LASTE ERIVAJADUSTE JA PUUETE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toim...
Lilli 160 161 158 155 150 145 141 144 141 138 Metsaküla 89 85 86 88 83 83 78 80 75 74 Morna 73 71 68 57 53 51 54 52 50 55 Muri 23 23 24 25 24 22 25 27 31 29 Mäeküla 38 37 36 34 32 31 31 31 28 26 Oti 66 62 59 59 57 53 51 51 48 45 Polli 307 296 281 267 272 263 264 261 250 252 Pärsi 88 88 88 88 83 81 80 75 67 71 Pöögle 81 83 80 82 83 83 78 73 68 71 Sudiste 160 158 154 148 148 152 145 143 144 143 Suuga 18 17 15 15 14 14 14 14 14 14 Tuhalaane 160 153 150 144 146 153 151 144 139 124 Univere 58 59 61 59 58 58 55 48 48 47 Äriküla 171 181 180 172 156 152 149 149 144 136
Renessanss Rinascita (It.k), renaissance (pr.k) taassünd. Maalikunst ja arhitektuur Itaalia 15. saj toimusid Utaalia arengus võrreldes ülejäänud Euroopaga suured muutused. Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid (Veneetsia, Genova, Firenze). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandussoodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse. 2. Tööstuse arengmanufaktuurid, villa töötlemine. 3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes. Medicid Pangandusega rikasutunud suguvõsa, kes valitses Firenzet ligikaudu 300 aastat. Andsid laene Euroopa kuningakodadele. Sellest perest pärineb 3 paavsti ja 2 Prantsuse kuninakannat. Tuntuim on Lorenzo I Tore kes valitses Firenzet türannina, aga oli suur kunsti ja kultuuri austaja. Koondas oma õukoda maailma kuulsaid kunstnikke, teadlasi ja kultuuritegelasi. Muutuma hakka...
vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (3 annet, 187586; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 188486; Kolga-Jaani laulud)
40 ja vanemad 441 21 239 181 Linnalise Vanuserühmad 10 807 1 488 5 024 4 293 d asulad kokku Alla 20 457 372 85 0 20-24 2 105 514 1 261 329 25-29 3 726 335 1 556 1 834 30-34 2 780 190 1 249 1 341 35-39 1 453 69 737 647 40 ja vanemad 286 8 136 142 Maa- Vanuserühmad
79 4F 117 01001111 95 5F 137 01011111 111 6F 157 01101111 127 7F 177 01111111 Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin 128 80 200 10000000 144 90 220 10010000 160 A0 240 10100000 176 B0 260 10110000 129 81 201 10000001 145 91 221 10010001 161 A1 241 10100001 177 B1 261 10110001 130 82 202 10000010 146 92 222 10010010 162 A2 242 10100010 178 B2 262 10110010 131 83 203 10000011 147 93 223 10010011 163 A3 243 10100011 179 B3 263 10110011 132 84 204 10000100 148 94 224 10010100 164 A4 244 10100100 180 B4 264 10110100 133 85 205 10000101 149 95 225 10010101 165 A5 245 10100101 181 B5 265 10110101
3.2.2. OÜ Refonda lõpp-bilansside võrdlus. Tabel 2. Sellest tabelist on näha kuidas on muutunud bilansi kirjete suurused aasta jooksul absoluut- ja protsentuaalväärtuses. See on abitabel, mida ma kasutan edasi vertikaalanalüüsi tegemiseks. AKTIVA 31.12.2006 31.12.2005 Hälve (raha) Hälve % Käibevara Raha 548 261 22 408 289 -21 860 028 -97,6% Nõuded ja ettemaksed 38 252 980 39 400 459 -1 147 479 -2,9% Varud - tooraine ja materjal 30 024 - vanaraud 91 020 870 19 269 849 71 751 021 372,3% - ettemaksed tarnijatele 5 266 808 1 932 721 3 334 087 172,5% Kokku varud 96 317 702 21 202 570 75 115 132 354,3%
Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet, kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (187586) ja II (188486). "Setukeste laulud" IIII (190407) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla
Võõra kultuuri mõistmine tavainimesena võrreldes etnoloogilise ja antropoloogilise kultuurimõistmisega Essee Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kultuur ja selle mõistmine....................................................................................................................4 Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad...........................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kirjandus..............................................................................................................................................9 ...
VLBA poolt teostatud mõõtetulemuste põhjal, on Linnutee äärepealsete tähtede kiirusteks leitud kuni 254km/s. See on kiirem, kui varasemalt aksepteeritud arvatav kiirus - 220km/s. Kuna orbitaalne kiirus sõltub massist, siis see viitab sellele, et Linnutee on arvatust palju massiivsem, peaaegu võrdne Andromeeda galaktikaga, mis on 7x1011 M, ulatusega 160 000 va keskpunktist. Hiljutine halo tähtede radiaalkiiruse mõõtetulemuse põhjal on Galaktika mass 261 000 va ulatuses keskpunktist 7x1011M. Enamus Linnutee massist eeldatakse olevattume aine, moodustades tume aine halo, mis levib suhteliselt ühtlaselt üle 100 kpc kaugusele Galaktika keskpunktist. Üleüldiselt arvatakse Linnutee mass olevat 6x1011 kuni 1x1012 M. Galaktiline tsenter Linnutee ketas, mis omab galaktilist tsentrit, on diameetrilt 70 000-100 000 valgusaastat (20- 30kpc). Täpset kaugust Päikese ja Galaktika tsentri vahel ei ole veel tänaseni ära määratud.
75 238 1 MA 212.5 13.7 22.8 22.5 23.5 0 0 22.65 239 1 MA 216 14.7 22.3 22.2 0 0 0 22.25 240 1 MA 216.5 12 17.3 17.2 0 0 0 17.25 242 1 MA 231 14.7 18.5 18.6 0 0 0 18.55 243 1 MA 231.5 12 18.4 18.5 19.1 0 0 18.45 251 1 MA 188 7.1 23.2 23.3 0 0 0 23.25 253 1 MA 183 3.8 19.7 19.8 0 0 0 19.75 259 1 MA 261 9.1 18.8 18.4 19.7 0 0 18.6 260 1 MA 245 13.7 18.1 17.6 0 0 0 17.85 261 1 MA 265.5 15 23.7 23.9 0 0 0 23.8 262 1 MA 265 13 20.4 20.9 0 0 0 20.65 263 1 MA 266 12.9 18.6 18.8 0 0 0 18.7 265 1 MA 276.5 8.9 17.7 17.7 0 0 0 17.7 266 1 MA 280.5 10 17.8 17.9 0 0 0 17.85 269 1 MA 302.5 7.9 18.7 18.6 20.8 0 0 18.65
2000 238 1 20 20 2000 240 46,3 980 21,1663067 2000 242 36 1100 30,5555556 2000 243 8,5 205 24,1176471 2000 244 3 65 21,6666667 2000 247 15 230 15,3333333 2000 248 55 1270 23,0909091 2000 250 10 378 37,8 2000 252 80,9 1220 15,0803461 2000 253 17,3 230 13,2947977 2000 255 7,5 75 10 2000 257 27,6 330 11,9565217 2000 259 16,3 400 24,5398773 2000 261 1,5 32 21,3333333 2000 263 15 450 30 2000 267 2,4 55 22,9166667 2000 269 20,2 505 25 2000 270 7 250 35,7142857 2000 271 8 160 20 2000 272 10 300 30 2000 273 1 25 25 2000 275 3 105 35 2000 277 21 640 30,4761905 2000 278 2 70 35 2000 280 2,5 87 34,8 2000 281 13,5 260 19,2592593
hoolivus - ollakse sõbralikud ja abivalmid, peetakse kinni oma lubadustest; pühendumus - tehakse oma tööd hästi, tuntakse tööst rõõmu ja ollakse uhked oma firma üle. Põlvas avati Selver 2008 aastal. Asub Jaama 12 Põlva linnas. 5 2. KONSUM ETK Grupil on Eesti suurim kaupluste võrk, kuhu kuulub üle 360 müügi- ja teenindusüksuse üle Eesti, sh 261 on ketikauplused, millest: 155 A ja O kauplust, 79 Konsumit, 7 Maksimarketit, 20 E-Ehituskeskust. Konsumid on supermarketi-tüüpi kauplused, mis asuvad suuremates keskustes ja pakuvad laiemat kaubavalikut. ETK Grupi kaupluseid iseloomustab pikk ja väärikas ajalugu ning esindatus üle Eesti. ETK kauplustes on kõik vajalik saadaval mõistliku hinnaga. Kodulähedus tagab kohaliku klientuuri
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõud Eesti 15-74 aastane (tööealine) rahvastik majandusliku staatuse järgi ELANIKKOND 1 367 000 /2001/ 15-74 A. RAHVASTIK TÖÖEAST VÄLJAS u. 1 105 400 /80,9%/ 261 400 /19,1%/ TÖÖJÕUD MAJ. MITTEAKTIIVNE 711 200 /63,7%/ 394 200 /36,3%/ HÕIVATUD TÖÖTUD PENSIONIEALISED 626 100 /87,4%/ 85 200 /12,6%/ (TÄIEND)ÕPPIMAS HOOLITSEB PERELIIKME EEST PALGATÖÖTAJAD 574 000 /92%/ HAIGE, INVALIID
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
