kilogrammi. Tema nahk on roosakas ning karvakesi ja lootevõiet jääb vähemaks. Beebi oskab kindlalt haarata. Sõltumata beebi silmade tulevasest värvist on need praegu sinised. 36 raseduse nädal: Beebi on täiesti välja arenenud, luud (peale pealuu) on tugevnenud. Ta on umbes 45 sentimeetrit pikk, kaalub 2,5 kilogrammi, pea läbimõõt on ligi 9 sentimeetrit. 40 raseduse nädal: Loote pikkus 460 kuni 540 mm ja kaal 2600 kuni 3800 g. Loote elundid on omandanud vajalikud mõõtmed; nende nahk kattub lootevõidega.
kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid gaase, mille leegi temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC-se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Hapnikusegu leegi temperatuur on 2600...2700ºC. Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Ta on üks kergemaid gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise õppetool Personalijuhtimise eriala Mariell Juursalu JU-1-E-Q-joh Meedia mõju käitumisele ja isiksusele Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA..............................................................................................4 1.2. Bobo effekt.........................................................................
· 10. Detsember 1905 Harjumaal sõjaseisukord · Volta (tehas) koosolek viha mõisnike vastu (hakkavad kerkima esile Eesti probleemid) · 12-21 detsember 1905 rüüstatakse 160 mõisa ja 40 viinavabrikut (Eestis) · Üle-Eestiline sõjaseisukord, karistussalgad (vene võimu poolt heakskiidu saanud salgad, kes karistavad oma äranägemise järgi eestlasi, väga julmad) ja sõjaväljakohtud *Neid juhivad mõisnikud *Lätis hukkavad karistussalgad 2600 inimest *Eestis 300 inimest 1905 aasta revolutsiooni tulemused · Emakeelsed erakoolid (Eestis suur mõju) · Keskkoolide loomisõigus · Rahvuslike organisatsioonide tegevus lihtsam · Ajakirjanduse tegevus lihtsam · Ametlikud erakonnad Esimesed erakonnad Eestis · Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) Tartu liberaalid · Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühistus (ESDTÜ) Tallinna radikaalid · 27
Pk = (1- 1394 / 2640) * 100% = 47,2% 5.5 Killustiku terastikuline koostis Katse proov Sõela ava Jääk sõelal Osajääk [%] Kogujääk Peenusmoodul [g] [mm] [g] [%] 22,4 0 0 0 16 57,4 2,2 2,2 11,2 978 37,6 39,8 2600 4,87 8 740 28,5 68,3 5,6 514 19,8 88,1 4 200 7,7 95,8 2 5 0,19 96 1 14 0,54 96,5
Toimub ka palju varisemist mägedes ja vajumisi tasastel kohtadel, suurte alade nihked maakoores . 2000nda aasta suurim maavärin toimus Papua New Guineas novembrikuus. Maavärin oli kõrge 8 magnituudine, kuid hukkunute arv ei küündinud õnneks üle kahe. Kahjud olid ka minimaalsed, umbes 3 miljonit dollarit. 23 juunil 2001 leidis aset 8,4 magituudiline maavärin lõuna Peruus. Sellise võimsa maavärina kohta hukkunuid palju ei olnud, oli 138 surnut ja vigastatuid oli üle 2600 inimese. Kuid purustused olid suured , 17510 elamut oli hävinud ning 35549 kodu oli kahjustatud Arequipa-Camana-Tacna vahelisel alal. Arequipa linnas said kannatada paljud kesklinna mälestised, linna katedraalilt kukkus alla üks torn. Tacnas said aga kannatada enam kui pooled hooned, mõnes väiksemas asulas aga üle kolmveerandi elamutest. Maavärinat oli tunda ka Tsiilis ning Boliivias. Maavärinast tekkis ka tsunami ning mõndades kohtades võis see olla kuni seitsme meetri pikkune.
mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel. India riik ja muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Majad oli tellistkividest ja ühe- või kahekorruselised koos siseõuga. Majas oli ka olemas vesi. Linna servas asus suur nelinurkne kindlus. Kuid linnade allakäik algas ~ 17000 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased
KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt. Lascaux´ koopamaalingutel (14-10 000 eKr) kujutati metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi. Koopast leiab ligi 800 maalingut, väga tuntud on maal hobusest. Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis, Põhja-Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärin...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele terv...
Rootsi asulate tekkimisele nendes paigus. Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse. Vormsi esimesed elanikud olid 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamus oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond. Elati vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust. 1938 elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamus olid rootslased. 1943. aasta tõi Vormsi elanikele suuri muudatusi. Vormsist lahkus peaaegu kogu elanikkond. Osa liikusid Soome kaudu ja mõned sõitsid otse üle Läänemere Rootsi. Inimesi aitas sakslaste heakskiidul transportida Svealandi lahingulaev Odin. See jättis vormsilastele suured jäljed, sest selja taha pidi jätma saare, kus esivanemad on maad harinud juba 700 aastat. Sõja lõpuks oli Vormsi saar peaaegu inimtühi saarel hulkusid koduloomad.
TUND nr 7 11.klass 2.3. MAA TEKE JA ARENG Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Arvatakse et supernoovade plahvatustest eraldunud raskete elementideta poleks elu teke olnud võimalik. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, ...
4) Hilisholotseeni periood (algas 2500 a. tagasi) ( kliima jahedam ja niiskem) *rabade laienemine ja rabamännikud, sookased *puistu muutumine: kuuskikud, lepikud, männikud, kaasikud, haavikud *põõsastike ja võsastike kujunemine *niitude laienemine ( soo- ja lammi-, loo-, rannaniidud ja liivikud) 5) Inimtegevuse mõju (~10 000 aastat) *korilus (kalapüük ja jahindus) *veeäärsete alade asustamine *alepõllundus ja karjakasvatus ( ~4400- 2600 a. tagasi) *niitude teke ja arenemine (90% metsa all, 10% niitude all) *asustuse laienemine, sisealade asustamine *põlispõllud ja väetamine ( ~2500 a tag., Rebalas isegi ~5000 a. tag.) *niitude laienemine ja tuule tegevus (luited, erosioon) ( 900-800 a tagasi) *Lõuna- Eesti kõrgustike erosioon (vesi), veekogude eutrofeerumine ( väetised) *karjatamine ja niitmine (looalad ja rannaniidud) *metsade vähenemine ( 90% 60% 1887.a. 24%) ( põllud ja tarbepuit)
asulate tekkimisele nendes paigus. Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse. Vormsi esimesed elanikud olid 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamus oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond. Elati vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust. 1938 elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamus olid rootslased. Rootsi õigus ius suecium rakendus Rootsist kaasa toodud õigusdeklaratsiooni alusel automaatselt ka väljarändajatele. Sel ajal, kui rannarootslased elasid rootsi õiguse alusel, kaotasid Eesti talupojad alates 14. sajandi lõpust oma liikumisvabadust ja muutusid vähehaaval pärisorjadeks. Siinsete rootslaste eelis oli õigus oma asustusala piires ümber paikneda. Mõisnik ei tohtinud
T= 1,27 x 2000 = 2540 min = 42 h Arvestades APJ treipingi tunnitasu 25€/h Töölise tunnitasu 5€/h (sotsiaalmaks 33,5%töötasust) seega partii valmistamise ajaline maksumus: Ca = 1/60x30x2000+1,27/60x5x2000+(1,27/60x5x2000)0,335 = 1281 eurot 4.3 Materjalikulu: Vajaminev tooriku kogus ca 111 jm. Igast jm 18 detaili,seega toormaterjali kogus ca 112 jm. Kg hind ca 13 ekg,kokku 1443 e. Kogu partii hinnaks kujuneb arvestades materjali ja töö hinda 2600 eurot. 13 Kasutatud allikad: 1. Mitsubishi materials. http://www.mitsubishicarbide.net/contents/mhg/enuk/html/product/technical_information/information/f ormula4.html. 2.Sandvik-coromant turning materials. http://pdf.directindustry.com/pdf/sandvik-coromant/turning-tools-general-turning/14460-255211.html. 3.Soots,R 2004. Lõikereziimide määramine metallide lõiketöötlemisel
*Plastifitseeritud *Räbutsemendid *Paisuvad tsemendid EHITUSSEGUD Üldist: Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignas, ka pastakas. Sideaine, täitematerjali nin vee segu nimetatakse mördiks. Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi. Betoonisegud Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade segu nim. betooniseguks. Betooni klassifikatsioonid Betoone liigitatakse tiheduse järgi: *raske üle 2600 k g/m3 *normaalne ehk harilik , ka tavabetoon 2100..2600 k g/m3 *kerge 8002100 k g/m3 Betooni klassid Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse: Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse, veepidavuse jms järgi. Tavalise normaalse BETOONI koostisosad on: *Sideaine, tavaliselt tsement
8-10 28 132 2200 Poisid 10-12 35 140 2500 12-14 43 150 2700 14-18 59 170 3000 Mehed 18-22 67 175 2800 22-35 70 175 2800 35-55 70 172 2600 55-75 70 170 2400 Tütarlapsed 10-12 35 142 2250 12-14 44 155 2300 14-16 52 157 2400 16-18 54 160 2300 Naised 18-22 58 162 2000 22-35 58 162 2000
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2014/2015 Tiheduse määramine Õpperühm Tanel Tuisk Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Leida korrapärase ja korrapäratu materjali tihedus. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Silikaattellis- lubjast ja liivast ning veeauru abil kõvastatud. Betoon- tsemendist ja lubjast koosnev tehislik materjal Graniit- kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakive Keraamiline tellis- Põletatud savi 1000 ° C juures 3. Kasutatud töövahendid Nihik, joonlaud, elektrooniline kaal 4. Katsemeetodid Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali mahuühikuga massi. Tihedus kg ρ on massi ja ruumala suhe [ m2 ] m ρ= V , valem nr. 1 3 m-keha mass õhus ...
Vesikinu keemilisi omadusi: tavatingimustel mõõduka tugevusega oksüdeerija, kuumutamisel käitub oksüdeerijana. Vesinikul on kolm isotoopi: · ¹H - prootium (harilik vesinik) · ²H - deuteerium (D) (raske vesinik) · ³H triitium (T) (üliraske vesinik) Kasutusalad: · Keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne. · metallide keevitamisel (kõrgetemperatuurne leek üle 2600 C) · metanooli ja mootorikütuse tootmisel · raketikütusena · kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks Hapnik Hapniku keemiline sümbol on O. See asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2
selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1560kg/m3. Puistetihedus ei ole normitud. Samas, mida kõrgem on täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse (1250-1400 kg/m3) (b). Näivtiheduse määramisel eemaldatakse liiva vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus aga ei arvesta kivimi sees olevaid tühimikke. Katsetatud liiva keskmine näivtihedus tuli 2690,5 kg/m3 kirjanduses on 2600 kg/m3(b). Liiva tühiklikkus saime 41,9%. Liiva tühiklikkuseks saime 40%, kusjuures soovitatav tühiklikkus on 40-42% (c). Kuna tühiklikkus, mis tuli soovituslikku vahemikku, arvutatakse puistetiheduse ja näivtiheduse kaudu, võib järeldada et nii puistetihedus kui ka näivtihedus on mõlemas soovituslikus piirkonnas. EVS 797:2000 [10] järgi peentäitematerjal liiv peab vastama terastikult alljärgnevas toodule: Sõela avaga 4 mm peab läbima 85...99% katseproovi massist (d)
c) Ka ampritasu saame kohe lineaarvõrrandist, selleks on algordinaat b = 5 eurot. Võime aga pikemalt leida: 2200 0,12 264 eurot, maksta tuli aga 269 eurot, seega ampritasu oli 5 eurot. d) Valmistame y 0,12 x 5 graafiku: kulu 2200 3500 tasu 269 425 Elektrienergia tarbimine 450 400 350 euro 300 250 200 2200 2400 2600 2800 3000 3200 3400 kWh Ülesanne 6. Bakterite mass kasvab ööpäevas 3 korda, hetkel on mass 250 grammi. a) Moodustada funktsioon y, mis kirjeldab bakterite massi kasvamist ööpäevas (tähistada x) b) Leida bakterite mass 3,5 ööpäeva pärast. c) Leida bakterite mass enne 2,5 ööpäeva. d) Leida bakterite mass 12 tunni möödudes e) Valmistada bakterite massi kasvu kirjeldava funktsiooni graafik Lahendus. a) y 250 3 x
Ketri Nõlvak 11R, 2015 Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad: läänest Vaikne ookean, põhjast Põhja-Jäämeri ja idast Atlandi ookean. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas (7% kogu maailma maapinnast). Samuti on ta ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km). Kanada keskmine populatsioon on 3 inimest ruutkilomeetri peale. Arvestades riigi suurust on keskmine väike, sest riigi lähis- ja arktilistel aladel on äärmiselt raske elada nii loomadel kui ka taimedel. Suurem osa Kanada populatsioonist on kogunenud lõunapoolse USA piiri äärde, sest seal on võrreldes teiste kohtadega riigis parem kliim...
30 25 25 POORSUS % 20 15 10 5 1 0 0 0 0 0 1000 0 2000 0 0 2600 0 3000 0 TIHEDUS [kg/m³] KERAAMILINE TELLIS GRANIIT 6. JÄRELDUSED Katsete käigus määrati korrapärase ning ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Kipsplaadi katsetulemused näitavad, et kipsplaadi tihedus on ρ˳ = 765 kg/m³.
. 9. Tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht ning läbipaine sellel kohal vmax 11 10. Vastus 12 2 1. Valitud mõõtkavas arvutusskeem. Andmed: Materjal S235 Nõutav varutegur [S] = 4 a = 5 m = 5000 mm c = 2,6 m = 2600 mm b = a / 2 = b = 2.5 m = 2500 mm Punktkoormuse väärtus F = 10kN Ühtlase joonkoormuse intensiivsus p = F / b = 10 / 2.5 = 4 kN/m Terase elastsusmoodul E = 190 GPa Joonis 1. Skeem valitud mõõtkavas 3 2. Toereaktsioonide väärtused. Joonis 2. Toereaktsioonid Ühtlase joonkoormuse resultant: F res = p * b = 4 * 2,5 = 10 kN 2.1 Kõikide momentide summa punkti A suhtes ∑ MA = 0 Tasakaalu tingimus
plastikumark Hind Kr/m NV02 0,35 54,80 Pla02 3000 NV05 0,33 72,20 Pla03 3000 NV07 0,27 66,00 Pla05 3200 NV08 0,30 44,00 Pla07 2400 NV09 0,35 65,00 Pla08 1500 NV11 0,30 45,80 Pla10 2700 NV17 0,45 76,20 Pla12 2900 NV21 0,29 68,30 Pla19 2600 NV24 0,40 45,80 Pla22 1900 NV30 0,35 52,30 Pla36 2100 NV33 0,35 66,30 Pla43 2300 NV56 0,32 58,90 Pla51 2800 Pla61 1800 muu_pr 5% Tellija Aadress Asula Ruufest OÜ Ranniku tee 48b-13 Tallinn Koduaken OÜ Peterburi tee 38 Tallinn Koduinfo OÜ Ropkamõisa 10 Tartu
80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470 100 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2200 2400 2600 105 1050 1260 1470 1680 1890 2100 2310 2520 2730 110 1100 1320 1540 1760 1980 2200 2420 2640 2860 115 1150 1380 1610 1840 2070 2300 2530 2760 2990 120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250
Joonistel esitatud õhkvahemikud on esitatud ka järgnevas tabelis 9.1.1. Tabel 9.1.1 Vähimad õhkvahemikud EVS-HD 637 S1:2002 järgi Juht- Varras- Juht- Varras- Juht- Varras- Juht- Varras- Tarind Tarind Rööpjuht Juht Tarind Tarind Rööpjuht Juht F-M 1 F-M 1 F-F 1 F-F 1 F-M 2 F-M 2 F-F 2 F-F 2 Nimipinge, kV 275 1600 1900 2300 2600 1800 2400 2600 3100 380 2200 2900 3100 3600 2600 3400 3600 4200 480 2600 3400 3900 4600 3100 4100 4200 5000 700 4200 5600 7200 9000 4900 6400 7600 9400 330 1900 2400 2700 3200 2200 2900 3100 3600 F-M faas-maa F-F faas-faas
· 10.10.1919 vastuvõetud maaseadus, mis muutis talurahva pärisomanikuks, muutis sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid; · kõik majanduslikud ressursid (tööstus, side, põllumajandus, transport) rakendati rinde teenistusse. Tulemus 1. langes 3588 sõdurit ja ohvitseri/ 14 000 haavatut/ ligi 2600 jäi invaliidiks/ 402 päeva 2. sõja käigus toimus eestlaste RAHVUSLIK-RIIKLIK enesemääramine , võideldi välja omariiklus ja kindlustati vabariigi piirid. 3. Eesti sõjavägi ~ 100 000 meest, mille relvastuses oli rohkem kui 300 suurtükki, 7 soomusautot, 6 tanki, 28 lennukit, 2000 kuulipildujat, 10 soomusrongi. Sõjasaak: ~ 100 suurtükki, 500 kuulipildujat, 6 lennukit, 26 vedurit/ 700 vagunit, 12 laeva. 4
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
teaduslikku kinnitust. Rohke ja kestev ülemäärane veetarbimine koormab südant ja neerusid. Higistamise korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne jook, mis taastab ka organismist väljutatud soolade varud. Päevane portsjonite arv Toidugrupp Päevane portsjonite arv vastavalt energia vajadusele (kcal) 1400 1700 2000 2300 2600 2900 3200 I Teraviljatooted ja kartul 56 68 79 810 1012 1214 1416 IIa Köögiviljad, sh kaunviljad ja seened 3 34 3-5 46 46 46 57 IIb Puuviljad ja marjad 2 24 3-5 35 35 35 46
Pindala (km²) 9 596 960 3 287 590 357 021 Rahvastik (juuli 2008) 1 330 044 544 1 147 995 904 82 369 552 SKP trln USD (2007) 7 099 2 966 2 807 SKP kasv % (2007) 11,9 9,0 2,5 SKP elaniku kohta (2007) 5400 2600 34100 SKP % põllumaj.(2007) 11,3 17,8 0,9 Tööstuse kasv % (2007) 13,4 8,5 5,2 5. INFRASTRUKTUURIDE ARENG Välisinvesteeringute koondumine pärast Hiina avanemist rannikuäärsetesse linnadesse ja provintsidesse tekitas suure erinevuse Ida- ja Lääne-Hiina arengutaseme vahel. Kui kaubanduse maht ühe elaniku kohta oli 2000. aastal Ida-Hiinas 889 USD, siis Lääne-
Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on peamine vähenemine toimunud väiksemate majapidamiste arvel. Väikesi, alla 10-hektarilisi majapidamisi oli 2007. aastal 13 500. Kuigi nende arv on viimase kahe aasta jooksul vähenenud neljandiku, oli nende osatähtsus mullu ikka veel 58% majapidamiste koguarvust. Vähenenud on ka keskmise suurusega, 1050- hektariliste majapidamiste arv. Samal ajal suurte, üle 50- hektariliste majapidamiste arv suurenes. Neid oli 2007. aastal 2600 ehk 11% majapidamiste koguarvust. Seega on aastatel 20052007 jätkunud maade ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel. Erinevalt majapidamiste arvust ei ole põllumajandusmaa vähenenud. 2007. aastal oli põllumajandusmaad koos hooldatava püsirohumaaga 906 800 hektarit. Ligi pool kasutatavast põllumajandusmaast oli rendimaa. Ühe põllumajandusliku majapidamise valduses oli keskmiselt 39 hektarit põllumajandusmaad, mis oli 30% rohkem kui kaks aastat tagasi
Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid gaase, mille leegi temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC- se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Propaani ja hapniku segu leegi temperatuur on 2600...2700ºC. Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Ta on üks kergemaid gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid.
36,0 - 21,8 - - 14,2 2540 47,2 - 28,8 - - 18,4 2570 49,8 - 30,3 - - 19,5 2550 57,5 - 35,6 - - 21,9 2630 113, - 69,8 - - 44 2590 8 47,6 - 34,4 - - 13,2 - 86,0 - 52,9 - - 33,1 2600 33,4 - 20,5 - - 12,9 2590 8 65,2 - 40,6 - - 24,6 2650 77,4 - 47,4 - - 30,0 2580 53,4 - 33,4 - - 20,1 2660 26,8 - 16,4 - - 10,4 2580 100, - 60,8 - - 39,4 2540
tekitatud pooridega; - mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; - korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peeneteralise täitematerjaliga betoon); - tiheduse (mahumassi) järgi - tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; - kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; - raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; Betooni struktuur. Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest karkassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapillaare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struktuuriga,
Niilus Niilus, jõgi Kirde-Aafrikas, maailma pikim; 6671 km, jõgikond 2 870 000 km². Keskmine vooluhulk Assuanis on 2600 m³/s.Algab Ida- Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis läbib Kioga järve ja suubub Mobutu Sese Seko järve ( end. Alberti järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bahr el-Ghazali suudmeni Bahr el- Dzebeliks, sellest allavoolu Valgeks Niiluseks ehk Bahr el-Abiadhiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinise Niiluse (Bahr el-Azraki) suuet Niiluseks. Suured lisajõed on ka Atbara ja Sobat
arvelt. Alustava ettevõtja toetuse arvelt kaetakse 100 000.- krooni firma asutamise summast. Omafinantseerimine kokku 84 911.- krooni. 10 h. Kaubad Kaup Tootmishind Müük kuus Müügihind Kulu kuus Tulu kuus Pajapüürid 45*45 6 50 35 300 1750 50*60 9 65 40 585 2600 55*70 11 60 45 660 2700 60*60 11 70 50 770 3500 70*70 15 40 55 600 2200 60*80 15 30 60 450 1800 80*80 20 30 65 600 1950 Tekikotid 150*210 98 25 260 2450 6500
a. detsembriks koondas Punaarmee juhatus Eesti vastu 160 000 mehelise armee, suurema osa Narva alla. Suurtükitules hävis suur osa Narva linnast, samuti ümberkaudsed külad. Kriitiline moment oli 17. dets., kui Punaarmee murdis Eesti rindest läbi Vääska juures. Eesti vägede vastulöögiga paisati vene vägi Narva jõe taha. 3. jaanuaril 1920.a. kell 10.30 vaikisid relvad Eesti- Vene rindel. VABADUSSÕDA OLI LÕPPENUD. Hukkus 3600 Eesti rindevõitlejat, haavata sai 14 000, neist invaliidiks 2600 Tartu rahu 2.veebruar 1920- Tartu rahuga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti riigi iseseisvust ja loobus. "igavesest ajast kõigist suverään- õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta" . NV maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla( 11,6 tonni kulda) . Eesti sai Petserimaa ja Narva tagused alad. Venemaal viibinud eestlased said õiguse kodumaale naasta. Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega. Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad
,./ TALLINNA TEHNIKAULIKO OL 2012t2013 'Liiva katsetamine Liis Viihejaus Tanel Tuisk Tallinn 17ll0l20l2 1. Eesmfirk Liiva puistetiheduse, niiiva tiheduse, tiihiklikkuse, terastikulise koostise ning huumusesisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm - 500-ml mensuur; 250-ml mensuur - 250 ml vesi - 3Yo-line NaOH - Muld,lehed - Kaalumis- ja t6stmisn6ud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentiiitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on jiirgmine, milles peamine on silikaatkomponent SiO2: SiO2 ...
Tervislik toitumine Toitumisharjumustele pannakse alus lapse- ja noorukieas. Söödud toitudest imenduvad organismis toitained ning neid kasutatakse ainevahetuse käigus kasvuks ja arenguks ning rakkude ja kudede normaalseks talitluseks ja uuendamiseks. Toidu valikul tuleks arvestada, et: Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põh...
. tulu 0 4000 0 - 1000 0 - -1000 - 1 3800 3800 3800 2000 2000 2000 1800 1800 2 3600 7200 3400 3800 1900 1800 3400 1700 3 3400 10200 3000 5700 1900 1900 4500 1500 4 3200 12800 2600 7700 1925 2000 5100 1275 5 3000 15000 2200 9900 1980 2200 5100 1020 6 2800 16800 1800 13000 2166,67 3100 3800 633,33 7 2600 18200 1400 17000 2428,57 4000 1200 171,43 8 2400 19200 1000 21500 2687,50 4500 -2300 -287,5
kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raske üle 2600 kg/m3 Normaal ehk tavabetoon 2100...2600 kg/m 3 Kerge 800...2100 kg/m3 , ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115;
1. Mis komponentidest segad kokku betooni? Sideaine, vesi ja täitematerjal (nt tesement,vesi,liiv) Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjal ei reageeri vee ega sideainega ja on enamasti odav materjal (liiv, killustik, kruus). 46. Betooni liigitus tiheduse ja tugevuse järgi (mida tähendab tugevuse puhul nt C20/25) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raske- üle 2600 kg/m3; Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3 Kerge-800...2000 kg/m3. Ei käi gaas-, vaht-(poor-või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevus järgi: normaal- ja raskebetoonid klassid C8/10 - C100/115, kergbetooni klassid LC8/9 - LC80/88. Esimene arv on silindrilise katsekeha kohta ja teine kuubi kohta
teada) ning rajati nende piirile pealinn Memphis. Varadünastilisel perioodil kujunes peamistes joontes välja valitsejate titulatuur ja võimu sümboolika (eriti seos Horosega). Toonaste valitsejate haudu tähistasid telliskivist platvormid - mastabad. Vana riik 2686 2183 (3.-6. dünastia) U. 2650 lasi Dzoser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannes sellega aluse püramiidiehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandas klassikalise kuju Egiptuse hieroglüüfkiri. U 2600 2500 rajasid 4. dünastia valitsejad Cheops, Chepren ja Mykerinos oma hauamonumentidena suured Giza püramiidid. 5. dünastia valitsejad loobusid hiigelpüramiidide ehitamisest, nad pidasid end Ra pojaks (Horos elavana, Osiris surnuna) ja rajasid päikesetempleid. Kuninga nimi kirj Kartussi. Kuningal oli neli erinevat nime. Elanikkond koosnes ülikutest, ametnikest ja alamklassist. Puudusid suured linnad. Tasakaalu tagas maat, mis oli
Üheks huvitavaks faktiks, et idapoolsel seinal on kiviplokkidele tehtud märkmeid, sellest kui kiiresti on tööga edasi jõutud.5 4 Tallinna Tehnikaülikooli tudengi kodulehekülg: http://postikana.ttu.ee/~kairi/info.html 5 ibid 8 4. Giza püramiidid Giza püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka, olles esimesel kohal. Umbes 2600 aastat e.Kr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose (Vana-Egiptuse nimetused Hufu, Hef-Re, Menkau-Re) (Lisa 5.), mis olid loodud kolmele Egiptuse vaaraole. Giza püramiidid ehk suured püramiidid pärinevad Vana riigi ajast, mil Egiptuse valitsejate absoluutne võim oli haripunktis. 4. 1. Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Cheopsi püramiid. Cheopsi püramiidi on kõige suurem ja kõige kuulsam püramiid
Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid gaase, mille leegi temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC- se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Propaani ja hapniku segu leegi temperatuur on 2600...2700ºC. Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Ta on üks kergemaid 5 gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid
Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid gaase, mille leegi temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC- se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Propaani ja hapniku segu leegi temperatuur on 2600...2700ºC. Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Ta on üks kergemaid gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid.
aastat. Idamaade kalender Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud. Idamaade astroloogia kasutab kuukalendrit. Hiina kuukalender on vanim kalender, mille järgi maailmas praegu elatakse. Teadaolevalt ulatub selle algus 2600. aastaisse enne meie aega, kui hiinlaste esimeseks valitsejaks peetav Kollane Kuningas pani käima esimese kalendriringi. Uus aasta ja uus kuu algab Kuu loomisega. Aasta algab teise Kuu loomisega talvisest pööripäevast. Lääne astroloogiaga paralleele tõmmates võime öelda, et iga uus aasta algab Kuu/Päikese konjunktsiooniga Veevalajas. Hiina astroloogia põhineb 10-aastasel päikese-kuu tsüklil, mis on vana Hiina põllumajanduskalendri aluseks. Need tsüklid on jagatud viieks
Vene delegratsiooni juhtis Adolf Joffe Eestil samaväärne isik Jaan Poska. Esitati vastamisi väga jultunud nõudmisi Kui saabus teade, et Vene väed on kurnatud ja ei jõua enam vastu panna oli rahuks aeg küps 31 detsember 1920 kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3. jaanuar kell 10.30. Samal hetkel lõppes tegelikult Vabadussõda, mis kestis 402 päeva ja nõudis 3600 eesti sõduri elu. 14 000 eesti sõdurit said haavata ja 2600 jäid invaliidiks. Punaarmee kaotused olid suuremad Tartu rahu Vaherahu küll sõlmiti, kuid mitte ametlikult. Rahuleping sõlmiti 2.veebruaril. Poska suri varsti pärast seda ning Tartu rahu jäi tema elutöö krooniks Eesti saavutas de jure tunnustuse eesti sai proportsionaalse osa Venemaa kullavarudest (15 miljonit kuldrubla) lubadusi soodsateks majanduslepinguteks Venemaa lubas tagastada Eestist ära veetud kultuurivara
Laste, eriti aga imikute veevajadus on tunduvalt suurem täiskasvanute omast. Kui täiskasvanu organismi veevajadus on 3040 ml kehakaalu kilogrammi kohta, siis 4-6 aastastel lastel on veevajadus umbes 75-100 ml/kg kehamassi kohta ehk umbes kaks korda suurem kui täiskasvanul. Vett saadakse joogiga ning toiduga, eriti puu- ja köögiviljadest. Orienteeruvalt on kogu päevane veevajadus: 3-6-aastastel 1300 1700 ml 7-10-aastastel 1900 2200 ml 11-14-aastastel 1900 - 2600 ml 15-18-aastastel 2300 ml tüdrukutel ja 3300 ml poistel. Joodava veena peaks organism seda saama olenevalt vanusest ja päevasest energiavajadusest keskmiselt 1 ml/kcal kohta. 1.5.Vitamiinid Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid sisalduvad ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sh ainevahetusprotsesse. Samuti tõstavad vitamiinid organismi
paljud inimesed üle maailma koos, samas ise erinevates maailma paikades asudes ja ka mitte mingi kindla firma alluvuses töödates. Lisaks paljudele uutele arvutiprogrammidele hakkasid alates 1975 aastast tekkima esimesed arvutimängud, mis polnud muidugi sellised nagu on tänapäeva arvutimängud. Üks esimesi mänge, mis oli väga populaarne oli Pac Man. 1980 aastatel hakkasid levima ka kodu mänguarvutid nagu näitek Atari 2600. 1981 aastal valmistas IBM esimese personaalarvuti (PC) mida võis kasutada nii kodus, koolis kui ka töökohtades. Tänu sellele suurenes arvutite arv maailmas järsult, mis aastal 1981 oli 2 millionit ja järgmisel aastal tänu PC'le juba 5,5 miljonit. Juba 10 aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit. Arvutid jätkasid oma mõõtmete vähendamist, tekkisid ka laptop arvutid, mida sai kaasas kanda ja mis töötasid akudega. Ja lõpuks 90 aastate keskel tekkisid ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
