Tööde ja seadmete nimetused Projekteerimine 2000 2000 Üldehitustööd 80 000 80 000 Elektri- ja arvutivõrgu seadmed ja tööd 25 453 25 453 Tehnika keskus koos serveri ruumiga 5392 15 487 20 879 Büroo juhataja kabinett 4459 34 200 38 659 Büroo töötajate tööruum 10 599 59 660 70 259 Olmeruumid koos WC-ga 4320 6547 10 867 Esik 6780 2875 9655 KOKKU MAKSUMUS: 139 003 118 769 257 772 IT büroo renoveerimise ja sisustamise ajagraafik Jrk Projekti tööde nimetused Kuud ja nädalad 2009 - 2010 nr. Nov. Detsember Jaanuar Veebruar
Käibevara Raha 8 698 21 082 -12 384 -59% 1 2 Nõuded 22 152 24 067 -1 915 -8% 2 2 Ettemaksud 1 607 2 019 -412 -20% 0 0 Varud 38 778 31 519 7 259 23% 3 2 Käibevara kokku 71 235 78 687 -7 452 -9% 5 6 VARAD Põhivara Pikaajalised nõuded 1 020 220 800 364% 0 0 Materiaalne põhivara 365 416 377 564 -12 148 -3% 27 27
Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast.Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris siiani domineerivad keskmised, väikesed ja üliväikesed ettevõtted (mis on enamik samas pereettevõtted). Selliste ettevõtete osakaal kus töötab vähem, kuni 259 inimest on Itaalia majanduses koguni 75%. Väheseid aga maailmas hästi tuntuid suurettevõtteid haldavad kas nende asutajate järeltulijad, riik või need on suurema välismaa kontserni osa. Aastate jooksul on ka suured erafirmad saanud riigilt soodsalt laenu ja kopsakaid toetusi (nn krediidi- ja finantsinstituutide kaudu), mis on sisuliselt muutnud need monopolideks. See kõik tähendab kitsast kui mitte suletud korporatsiooni kuhu võõrastele on sissepääs keeruline
ja ei ja 13296 372 266 0 2 658 10 000 ei ja ja 12408 348 0 2 250 2 060 10 000 ei ei ja 13023 365 0 0 2 658 10 000 ja ja ei 12306 0 246 2 250 2 060 10 000 ja ei ei 12917 0 259 0 2 658 10 000 ei ja ei 12060 0 0 2 250 2 060 10 000 ei ei ei 12658 0 0 0 2 658 10 000 Sinised väljad on seadustest tulenevad (muudetavad) konstandid, punane väli on muudetav netopalk, Kogumispension ja - töövõtja on liitunud kogumispensioni II sambaga ei - töövõtja pole liitunud kogumispensioni II sambaga Tulumaksuvaba miinimum
131 4,0 II 48 56,0 105,5 -69,31 79,54 -0,02 -69,32 -0,04 79,50 2 39 42,3 39,71 0,2 39 42,5 -52,26 -372,52 2 350 46,5 IV 9 13,5 90,42 89,25 -14,49 -0,01 89,24 -0,04 -14,53 3 258 41,5 259 0,1 258 41,6 36,98 -387,06 3 69 28,1 I 69 28,1 127,04 44,56 118,97 -0,02 44,54 -0,05 118,92 4 36 25,6 36,43 0,1 36 25,7 81,51 -268,14 4
1 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA Lõputöö eesmärk on hinnata AS XXX konkurentsipositsiooni ja sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad, mis looks eeldused ettevõtte arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks. Uurimus on koostatud lähtuvalt deduktiivsest käsitlusviisist, kus andmeid analüüsiti teooriast lähtuvalt. Deduktiivset meetodit kasutades on võimalik saada selgeid tõlgendusi. Empiirilise uuringu ülesanne on kaardistada ettevõtte seisund lähtuvalt SWOT-analüüsist, hinnata väliskeskkonna mõju PEST-analüüsi abil ning leida ettevõtte tuumkompententsid. Tulemusena sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad AS XXX koostatud arengukava eesmärkide saavutamiseks. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Esmaste andmete kogumiseks käesolevas uuringus kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat: poolstruktueeritud ehk teemaintervjuud ja struktueerimata osalusvaatlust, kus uurija osales vaadeldava...
Külgvedeliku Külgvedeliku viskoossus dielektriline läbitavus Pa*s 0,8902 78,53 Jrk Lahuse normaalne Mõõdetud Elektrijuhtivus Ekvivalentjuhtivus nr. kontsentratsioon takistus n R, , S/m , Sm2/gekv 1 0,1 206 0,1598412621 0,0015984126 2 0,05 259 0,1271324324 0,0025426486 3 0,025 385 0,0855254545 0,0034210182 32,9273 suhteline viga l 0,04044 Dissotsiatsiooniaste Näiline dis. konstant K 0,0395255347 0,0001626558 0,0628745957 0,0002109224 0,0845949105 0,0001954408 Keskmine: 0,000189673 7,0389417313
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Marika Rohilaid DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: I. Nool Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA..................................................................4 1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired.............................................................................4 1.2 Haigusega kaasnevad isiksuse muutused........................................................................
Vesinik · Järjenumber 1 · 1.perioodi element ja kuulub s-plokki · Paigutatakse erinevatesse rühmadesse. · Aatommass on 1,00797 · Elektronegatiivsus 2,1 · Elektronkonfiguratsioon 1s1 · Tavaliseim oksüdatsiooniaste on I, sest enamasti käitub redutseerijana loovutades ühe elektroni. · Isotoobid: · Prootium ehk tavaline vesinik. · Deuteerium ehk raske vesinik. · Triitium ehk üliraske vesinik. · Füüsikalised omadused: värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas, väikseima tihedusega gaas, lahustub vees halvasti, keemistemperatuur -253°C, sulamistemperatuur -259°C. · Keemilised omadused: kergesti süttiv gaas, kuumutamisel reageerib paljude ainetega, vees vähelahustuv, väheaktiivne mittemetall, enamikes ühendites redutseerija, vaid aktiivsete metallidega reageerides käitub oksüdeerijana · Mõju inimesele: Inimese organism lihta...
8 kahdeksan 18 kahdeksantoista 28 kaksikymmentäkahdeksan 9 yhdeksän 19 yhdeksäntoista 29 kaksikymmentäyhdeksän 10 kymmenen 20 kaksikymmentä 30 kolmekymmentä 31 kolmekymmentäyksi 100 sata 32 kolmekymmentäkaksi 200 kaksisataa 40 neljäkymmentä 259 kaksisataaviisikymmentäyhdeksän 50 viisikymmentä 60 kuusikymmentä 1000 tuhat 70 seitsemänkymmentä 2000 kaksituhatta 80 kahdeksankymmentä 10 000 kymmenentuhatta 90 yhdeksänkymmentä 100 000 satatuhatta 1 000 000 miljoona
5 am en 927 Main Bade n- Stutt 600 6 Würt gart 068 temb erg Nord Düss rhein 586 7 eldor - 217 f West falen Nord Dort rhein 581 8 mun - 308 d West falen Nord rhein Esse 576 9 - n 259 West falen Bre Bre 547 10 men men 685 Pilleriin Tamm Saksamaa Ala Han m- 520 11 nove Saks 966 r i Leip Saks 518 12 zig imaa 862 Dres Saks 517 13 den imaa 052 Nürn Baie 503 14 berg ri 673 Nord rhein Duis 491 15 - burg 931 West falen
nr. normaalne takistus juhtivus juhtivus siooniaste konstant kontsentratsioon n R, , S/m , *10-2 K*10-4 Sm /gekv*10-3 2 1 0,1 206 0,1598 1,598 3,953 1,627 2 0,05 259 0,1271 2,543 6,287 2,109 3 0,025 385 0,0855 3,421 8,459 1,954 Keskmine: 1,897 Joonis Arvutused on tehtud MS Excelis; ümardasin tulemused pareminiloetavaks MS Word'is ARVUTUSKÄIK (tabeli esimese rea alusel) 1) Lahuse erijuhtivus S/m 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste
Harju Kuusalu 86 21 210 283 1060 5046 6560 Harju Lauristini 86 26 273 286 1287 4549 3340 Harju Loksa 86 21 214 263 408 4538 701 Harju RahvaVoit 86 26 235 295 1200 1705 2637 Harju Ranna 86 25 244 302 1054 5400 263 Harju Ravila 86 25 185 275 1648 4721 1574 Harju Riisipere 86 17 156 259 842 3935 1857 Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534 Harju Saue_NS 86 34 241 388 1140 4903 5368 Harju Sommerlingi 86 24 132 248 1086 3912 456 Harju Tln.Linnuv. 86 26 236 252 1685 4519 300 Harju Vaida 86 24 296 312 1148 3939 1197 Harju Vasalemma 86 15 159 161 271 4020 1997
7 11.08.2014 5 286 2 039,00 € 7,12 € 8 12.08.2014 4 301 2 151,00 € 7,14 € 9 13.08.2014 10 6621 47 076,00 € 7,11 € 10 14.08.2014 5 341 2 443,00 € 7,16 € 11 18.08.2014 1 140 1 007,00 € 7,19 € 12 21.08.2014 3 259 1 859,00 € 7,18 € 13 22.08.2014 2 238 1 706,00 € 7,16 € 14 25.08.2014 2 975 7 008,00 € 7,18 € 15 26.08.2014 6 835 5 947,00 € 7,12 € 16 27.08.2014 2 115 818,00 € 7,11 € 17 28.08.2014 3 4241 30 155,00 € 7,11 € 18 29.08
Harju Kuusalu 86 21 210 283 1060 5046 6560 Harju Lauristini 86 26 273 286 1287 4549 3340 Harju Loksa 86 21 214 263 408 4538 701 Harju RahvaVoit 86 26 235 295 1200 1705 2637 Harju Ranna 86 25 244 302 1054 5400 263 Harju Ravila 86 25 185 275 1648 4721 1574 Harju Riisipere 86 17 156 259 842 3935 1857 Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534 Harju Saue_NS 86 34 241 388 1140 4903 5368 Harju Sommerlingi 86 24 132 248 1086 3912 456 Harju Tln.Linnuv. 86 26 236 252 1685 4519 300 Harju Vaida 86 24 296 312 1148 3939 1197 Harju Vasalemma 86 15 159 161 271 4020 1997
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuc...
4 Juuli 193 207 14 1,638 0,3276 1,9656 5 August 207 213 6 0,702 0,1404 0,8424 6 September 213 228 15 1,755 0,351 2,106 7 Oktoober 228 236 8 0,936 0,1872 1,1232 8 November 236 249 13 1,521 0,3042 1,8252 9 Detsember 249 259 10 1,17 0,234 1,404 10 Jaanuar 259 278 19 2,223 0,4446 2,6676 11 Veebruar 278 288 10 1,17 0,234 1,404 12 Märts 288 293 5 0,585 0,117 0,702 Kokkuhoid -87,00 -80,00 -94,00 -86,00 -94,00 -85,00 -92,00 -87,00 -90,00 -81,00 -90,00 -95,00 1kWh 0,117 KM 20%
Enamik Tasmaaniast asub parasvöötmes. Põhja-Austraalias on keskmine temperatuur jaanuaris (suvel) 28-32°C ja juulis (talvel) 18-25°C. Idarannikul ja mägede idanõlvul sajab 1000-2000, läänenõlvul 200-300 mm/a. Mandri edelaosas valitseb vahemereline, lõunaosas lähistroopiline kuiv mandriline ja kaguosas lähistroopiline niiske kliima (sademeid 500-100 mm/a, keskmine temperatuur jaanuaris 18-22°, juulis 8-12°C. Tasmaania läänerannikul on aastas 259 sajupäeva. Talvel või Austraalias ka lund sadada, kuid lumikate sulab kiiresti. Kõige jahedam on Austraalia Alpides, kus lumi püsib mäeharjadel 3-4 kuud ja madalaim mõõdetud temperatuur on -22°C. . 4. Pinnamood Autsraalia hiigelsuur lääneplatoo kuni 2000 km läänerannikust sisemaale, hõlmates poole manrist. Platoo keskmine kõrgus on 300-600m. Austraalia keskpiirkonna madalik ulatub lääneplatoost ida-kõrgustikeni. Austraalias on
Aasta töötunnid on seega 5421 ja kuu keskmine töötundide arv kokku on seega 451 tundi (5421/12) Ühe tunni omahind on 211,63 krooni ( 95446/451). 3.14 Paranduskoefitsent Paranduskoefitsent on 90 % kuna arhitektidel ei ole kogu aeg projekte ning detailplaneeringuid teha. Hinda korrigeerides oleks tunni hind 211,63/0.9=235 krooni. Toodete hinna arvestamisel arvestame tunni omahinnale juurde ka planeeritud kasumi, milleks arvestame 10%, seega saame tunnihinnaks 259 krooni. Arvutuste tulemusel valmis järgmine hinnakiri: Töötunni hind on 259 krooni. Detailplaneeringute koostamine ja kooskõlastamine(aega kulub 55 tundi) al. 15 000.- Eskiis projekt (20 tundi) al. 5180.- Tehniline projekt (70-90 tundi) al. 18 000.- Tööjoonised (70-90 tundi) al. 18 000.- 21 4 Konkurentsi analüüs Arhitekttuuribüroo AKOS Büroo asub Tallinna kesklinnas Paldiski mnt. 25
President: Hugo Chavez Pindala: 916 445 km² Rahvaarv: 28 199 822 ( 2008) Rahvastiku tihedus: 30.2 in/km² Rahaühik: bolivar Ajavöönd: UTC 4:30 Hümn: Gloria al Bravo Pueblo Religioon: katoliiklus Hugo Chavez Bolivar Tüüpilised Venetsueela autod Caracas on Venetsueela suurim linn ja pealinn asutatud 25.juuli 1567 linnapeaks on Antonio Ledezma pindala on 1930 km² elanikke on 2 762 259 (2001), tihedus 1. 431,5 in/km² Caracases on viis haldusüksust: Baruta ,El Hatillo,Chacao,Libertador ja Sucre Keskmine temperatuur aastaringselt on 26° Caracast peetakse üheks ohtlikumaks linnaks LadinaAmeerikas Caracase lipp vapp Caracas Öine Caracas Caracase inimesed Venetsueela ajalugu Venetsueelat hakati asustama ligi 15 000 aastat tagasi. 1498. jõudis esimese eurooplasena Orinoco jõe suudemesse Cristoph Columbus.
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Villem Reiman Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Elulugu (9.III 1861 Suure-Kõpu vald - 25 V 1917 Kolga-Jaani) Villem Reiman sündis renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas, kus valitses range vennastekoguduse vaim. 1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, seejärel 1878-82 Pärnu gümnaasiumis, kus sai hea klassikalise hariduse. Villem Reiman tudengina 1882 astus Villem Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Samal aastal sai Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks. Kogu oma elu oli Villem Reiman seotud Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1883 oli ta EÜS-i põhikirjale alla kirjutanud kaheksa asutajaliikme hulgas, 1884 osales seltsi suure sini- must-valge lipu pidulikul pühitsemisel Otepääl, 1886 oli seltsi esimees. Ülikooli päevil algas Villem Reimani ajakirjanduslik tegevus. Tema esimesed artiklid ilmusid K.A. ...
Divisio personarum Gaius 1.9-12, 1.48-49 (õpikus lk 47) 9. Et quidem summa divisio de iure personarum haec est, quod omnes homines aut liberi sunt aut servi. Isikute õiguse jaotamine on järgmine, nimelt kõik mehed on kas vabad isikud või orjad. summa, ae f. tervik, kokkuvõte, summa divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine de iure õiguse, seaduse kohaselt ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund hic, haec, hoc see, tema; nüüdne, siinnee omnis, e iga, kogu, kõik, terve homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees liber, i m. vaba (isik) sum, fui, esse olema, sunt nad on servus, i m. - ori 10. Rursus liberorum hominum alii ingenui sunt, alii libertini. Jälle/taas, mehed, kes on vabad, on kas vabad inimesed või vabakslastud. rursus tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu liber, era, erum vaba homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees al...
kutsuda võimalikke ohte minimaliseerima ja alusteaduste andmine looduskaitselise tegevuse suunamiseks ning korraldamiseks. Esimene Eesti punane raamat Selle koostamist alustati Eesti Teaduste Akadeemias aastal 1975 Eerik Kumari eestvedamisel. Raamat valmis aastaks 1979 neljas eksemplaris, see oli teaduslik käsikirjaline variant. Autoriteks olid peamiselt Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadlased, see sisaldas 259 liigi andmeid. Aastal 1982 ilmus kõvaköiteline raamat, mille koostaja oli Eerik Kumari. Foto: http://www.loodus.envir.ee/6page.html Teine Eesti punane raamat Selle koostamist juhtis Ervi Järvekülg. See sai valmis aastaks 1988, aga ilmus alles 1993, kuna Eestis toimusid ühiskonnas suured muutused. Teises punases raamatus käsitleti 315 liiki. 4 Kolmas Eesti punane raamat
ning 136 EL linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad, mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. Natura 2000 ei tähenda, et tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus direktiivides mainitud elupaigatüüpe ning looma-, linnu- või taimeliike esineb. Aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilitamiseks. Eestis nüüd 531 loodusala kogupindalaga 1 132 068 ha ja 66 linnuala kogupindalaga 1 259 180 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on Natura 2000 alade pindala Eestis kokku 1 458 575 ha, millest ligi pool jääb mere alla. Maismaast on Natura 2000 aladega kaetud ligi 17%. Eestis on kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti, nendest: · looduskaitsealasid 131; · maastikukaitsealasid 148; · rahvusparke 5; · vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 118; · parke ja puistuid 546; · hoiualasid 343; · püsielupaiku 1038;
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM Anica Juur Michael Joseph Jackson Referaad TALLINN 2013 Sisukrd Micheali kohtainfo...................................4 Lapsepõlv ja The Jackson 5 .......................5 Eraelu............................................7 Pildid............................................... Allikad................................................. Eraelu Michael Joseph Jackson Michael Joseph Jackson (29. august 1958 Gary, Indiana 25. juuni 2009 Los Angeles) oli afroameerika päritolu poplaulja, laululooja, tantsija jainstrumentalist. Teda on nimetatud ka Popikuningaks ning ta on kõigi aegade edukaim meelelahutaja[viide?]. Tema muusika ning tantsu- ja riietusstiil koos laialt kajastatud eraeluga tegid Jacksonist rohkem kui neljakümneks aastaks ülemaailmselt tuntud popikooni[viide?]. Jacksonite perekonna seitsmenda lapsena alustas ta muusikukarjääri 1964. aastal p...
jooksvatest tuludest. Kasutatakse valemit: 22 , (8.4) Intressikuludeks vajalikud andmed on toodud välja kasumiaruandest lisas 3 ja 5. 2010 aasta intressikulude kattekordaja: Ärikasum 655 212 kr Intressikulud: 259 078 kr 2009. aasta intressikulude kattekordaja: Ärikasum -661 390 kr Intressikulud: 167 461 kr Leitud tulemuste võrdlemisel on näha, et ettevõttel oli 2009. aastal intresside katmisega jooksvatest tuludest raskusi. Ning 2010. aastal on näitaja juba parem. 23 9 PANKTROTI ANALÜÜS
Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero.
Loomulik iive: 0,1 Sündimus: 10,22 sündi / 1000 elaniku kohta (2008) Suremus: 10,38 surma / 1000 elaniku kohta (2008) Keskmine eluiga: 79 aastat Meeste keskmine eluiga: 76 aastat Naiste keskmine eluiga: 82 aastat Tööpuudus: 7,9% (september 2009) Töötuid: 564 000 (oktoober 2009) Tööealine rahvastik: 15 64 eluaastat, 62,4% Rahvaarvu tõus: 1950 aastast 2007 aastani Suuremad linnad koos rahvaarvuga: Brüssel 1 048 491 in, Antwerpen 472 071 in, Gent 237 259 in, Charleroi 201 593 in, Liege 190 102 in, Namur 107 939 in RAHVASTIKU MUUTUMINE Click to edit Master text styles 12 Second level Third level Fourth level 10 Fifth level 1950 8 1960
Wyoming Referaat Wyoming Sissejuhatus: Wyoming [waiouming] on Ameerika Ühendriikide osariik 1890. aastast. Wyoming piirneb põhjast Montana, idas Lõuna-Dakota ja Nebraskaga, lõunas Colorado, edelas Utah' ja läänes Idahoga. Wyoming on ristküliku kujuline, ulatus läänest itta on 603 km ja põhjast lõunasse 444 km. Ajalugu: Wyomingi ala asustasid indiaanlased juba 11 500 aastat tagasi. Eurooplastest uurisid seda maad esimesena Kanadast tulnud prantslased. Esimene püsiasula tekkis 1834. aastal. Valgete inimeste saabudes asustasid Wyomingi ala crow'd ehk vareseindiaanlased, sosonid, ogalad, jutad ehk rohutirtsuindiaanlased ja dakotad. Wyomingi ala läks Louisiana maaostuga USA koosseisu 1803. aastal. 1868. aastal moodustati Wyomingi territoorium, järgmisel aastal v...
Aastatel 1950-2009 on rahvaarv pidevalt ja üsna ühtlaselt kasvanud. Välja saame tuua kiirema rahvaarvu kasvu perioodi aastatel 1950-1960. Tulevikus muutub rahvaarvu kasv märgatavalt väiksemaks, praktiliselt stabiliseerub 70 miljoni elanikku juures. Tegurid, mille mõjul Prantsusmaa rahvaarv kasvab 2009. aastal: · sündide arv: 810 000 · sündimus 2,0 ühe naise kohta · surmade arv: 551 000 · loomulik iive 810000-551000= 259 000 · rändesaldo: 1 tuhande elanikku kohta · sisserändajate üldarv: 95 000 Peamised tegurid, miks Prantsusmaa rahvaarv kasvab on sündide arvu ületamine surmadest ja sisseränne. Põhjalikumalt Prantsusmaa sündimusest ja suremusest Sündimus on aastatel 1990 2009 püsinud peaaegu samal tasemel 13 sündi tuhande elaniku kohta, kuid prognoos 2030. aastaks näitab sündmuse langust. Oletatavalt sünnib 2030. aastal tuhande elaniku kohta 11 last
298 olid eriti ohustatud liigid 2009. aasta seisuga on punasesse raamatusse kantud 47 677 looma- ja taimeliiki, nendest 17 291 liiki on eriti ohustatud. Kindlasti pole see arv täpne, sest aeg teeb oma töö, mõni liik sattub sinna juurde, aga mõni pääseb ohustatusest ära. 2. EESTI PUNANE RAAMAT Eesti esimene Punane Raamat valmis 1979.ndal aastal. Selles oli kokku 259 liiki taimi ja loomi. Teises Punases raamatus, mis ilmus 1988 aastal, tuli juurde aga samblaid, vetikaid, samblikke ja seeni, kuid liikide koguhulk suurenes vaid 315-ni. 1998. ilmunud punasesse raamatusse arvati samadest elustikurühmadest juba 1318 ohustatuks tunnustatud taksonit. Seni viimane punane raamat koostati 2008. aastal. Viimase Punase raamatu sõnul on Eestist ära kadunud 100 aasta jooksul 4 seene-,
Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero.
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vabadussõja algus...................................................................................................................4 2. Vabadussõjas osalenud...........................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks Vabadussõja kuna tänu sellele sai Eesti iseseisvaks. Vabadussõda on väga tähtis Eesti ajaloos. Töö eesmärgiks on saada rohkem infot Vabadussõja kohta. 3 1....
ettenihkeks: 0,4 × 19 + 0,4 × 10 + 0,4 × 9,3 + 0,4 × 7 𝑓𝑛−𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚𝑖𝑛𝑒 = = 0,375 𝑚𝑚 / 𝑝 4,8 Ning keskmiseks lõikekiiruseks: 275 × 19 + 275 × 10 + 275 × 9,3 + 275 × 7 𝑉𝑐−𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚𝑖𝑛𝑒 = = 259 𝑚 / 𝑚𝑖𝑛 4,8 Tootja poolt on soovitatavad töötlemise režiimid fn = 0,4 mm / p ja Vc = 275 m / mm, millejuures on teriku püsivusajaks 15 minutit. Antud detaili töötlemise erinevus on: 275 × 0,4 = 1,13𝑘𝑜𝑟𝑑𝑎 259 × 0,375 Seega teriku püsivusaeg on 𝑇 = 15 × 1,13 = 16,95 𝑚𝑖𝑛
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Robert Hooke Jüri 2007 Sisukord Sissejuhatus 3 Rakkude aastamine 4 Näide valgusmikroskoobist 6 Väike ülevaade: Robert Hooke 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Referaat räägib kuidas Robert Hooke nägi esimest korda taimerakku ja ehitas mikroskoobi, et näha teisi kehi, mis muidu on silmaga nähtamatud. Sai teada, et kõikidel taimerakkudel on paksem või õhem kest. See on taimerakkudele eriomaduseks. Samal ajal kui Hooke uuris rakke, oli teiseks meheks uurija Anthony van Leeuwenhoek. Keda samuti huvitas mikroskoopiliste suuruste maailm. Leeuwenhoek valmistas õhtuti oma klaase ning lihvis neid hoolikalt lihvimiskettal. Ja päeval võttis uue, äsjavalmistatud mikroskopiumi, ise istus aga akna juures, vaatas läbi tillukese avause ja kirjutas ning joonistas üles kõik, mis ta nägi. Mikroskopiumid olid vahendid, mille abil ta rajas endale teed elava looduse salakambritesse. H...
Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero.
Kalibreerisin pH-meetri. Keeduklaasi pipeteerisin 20,0 ml Cola-jooki. VKOH pH emj V E E/V 17,0 7,50 750 0,5 10 20 0,0 2,38 238 17,5 7,61 761 0,5 11 22 0,5 2,44 244 0,5 6 12 18,0 7,72 772 0,5 11 22 1,0 2,49 249 0,5 5 10 18,5 7,86 786 0,5 14 28 1,5 2,54 254 0,5 5 10 19,0 8,01 801 0,5 15 30 2,0 2,59 259 0,5 5 10 19,5 8,18 818 0,5 17 34 2,5 2,65 265 0,5 6 12 20,0 8,39 839 0,5 21 42 3,0 2,71 271 0,5 6 12 20,5 8,60 860 0,5 21 42 3,5 2,77 277 0,5 6 12 21,0 8,74 874 0,5 14 28 4,0 2,84 284 0,5 7 14 21,5 8,88 888 0,5 14 28 4,5 2,92 292 0,5 8 16 22,0 8,99 899 0,5 11 22
102-1 -10 °C 2362 2466 176 288 29,1 102-2 -10 °C 2360 2065 177 289 26,2 30,63 102-3 -10 °C 2356 2546 188 307 32,0 6-1 norm. tin. 2393 2393 253 429 42,9 6-2 norm. tin. 2410 2410 265 450 45,0 44,17 6-3 norm. tin. 2413 2413 263 446 44,6 8-1 norm. tin. 2446 2446 259 440 44,0 8-2 norm. tin. 2464 2464 235 400 40,0 42,33 8-3 norm. tin. 2448 2448 253 430 43,0 20 ºC pöörl. 9-1 2318 2318 147 250 25,0 Õhuga 20 ºC pöörl. 9-2 2332 2332 141 240 24,0 24,17 õhuga 20 ºC pöörl. 9-3 2330 2330 138 235 23,5
5.3 / . . . . . . . . . 202 176 215 117 136 186 192 113 270 139 143 286 2175 - . 90 113 136 89 123 128 110 72 160 76 62 130 1289 292 289 351 206 259 314 302 185 430 215 205 416 3464 F. , euro 101 119 832 0,8 593 745 904,3 869 532 1238 619, 590 8,0 9976,3 840,96 ,32 8 ,28 ,92 2 ,76 ,8 ,4 2 ,4 8 2 , , : F=(A+)*2,88 25
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Daniil Morozov KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS....................................3 2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE.............................................................................4 3.TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT..............................................................5 4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST..........................................................................6 5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST.................................................................7 ARUTELU.........................................................
läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus , isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, Hilda Sirkel Jaagu ema, Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud 2. Riks/Richard Laasik (tüsedapoolne, tumedad kulmud, helehallid silmad, kehvast kodust, parimaid õpilasi, süstemaatiline, mittu tuupur, huumor oli nõrk külg, isa oli olnud Kopli laevatehase puusepp, suri südamerabandusse, vabastatud õppemaksust,
Parker Sid Elimineerimine Vähemus- Kirje E-firma T-firma Deebet Kreedit osalus Kasumiaruanne Müügitulu 240 000 120 000 Dividenditulu 19 000 0 19 000 Tulud kokku 259 000 120 000 Müüdud kauba 155 000 52 000 omamaksumus Muud kulud 30 000 18 000 Kulud kokku 185 000 70 000 Kasum 74 000 50 000 Vähemusosalus kasumis 2 500 Kasum 74 000 50 000 19 000 0 2 500 Jaotamata kasumi aruanne
Friedebert Tuglase novellid „Popi ja Huhuu“ Kirjalik individuaaltöö IX klassile 1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Iseloomusta neid novelli alguse põhjal Popi on taksikoer ja Huhuu ahv. Popi on ilmselgelt väga alandlik ja oma peremehele truu kaaslane. Rahulik ja malbe vajab peremehelt palju tähelepanu. Huhuu on Popi vastand, ta pole eriti vaimustunud oma peremehst ning ei näita absoluutselt üles alandlikkust, isepäine. 2. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Ta unistas peremehest ja ajast mil ta oli alles väike ning ta ei mõistnud veel end ümbritsevat nii kui praegu. Unistas, kuidas peremees on tema vastu alati hea ja annab talle toitu ja head liha ning on Huhuu vastu kuri. 3.Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist? Alguses ta oli oma puuris rahulik, kuid hiljem muutus ta näljaseks ning üritas puurist välja saada. Peale puurist välja saatmist asus ta täielikult oma vabadust nautima, ta sõi toitu mis ette juhtus ning mängis...
ravi. Keskmiseks ravikestvuseks prognoositakse 7 päeva (aastal 2011 oli TÜK-is kestvus 8,2 päeva) ning voodihõiveks 80% (2011 oli selleks TÜK-is 80,4%). Seoses aga patsientide ebaühtluse jaotusega nädalate või kuude lõikes, ei ole võimalik planeerida täpset hospitaliseerimist, sesoonsuse vältimist ega voodihõivet väga kõrge taseme saavutamiseks. Praeguseks on prognoositud Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt 2020. aastaks 259 lisavoodikohta, võttes arvesse 2011. aasta statistikat. Kindlasti aga ei saa prognoosida, et voodikohtade arv võiks langeda, arvestades fakti, et statsionaarset ravi vajavad patsiendid on üha komplitseeritumad ja vanemad, sealhulgas ka rohkemate vanusest kui ka eelneva tervisliku seisundiga kaasnevate haigustega. Kokkuvõtlikult on Sotsiaalministeerium arvamusel, et aastal 2020 võiks Eestis olla 260 pulmonoloogilist voodikohta, millele lisanduks
45.Milleks on vaja elektriseadet maandada? lk 258 Maandada on vaja inimeste ja loomade kaitsmiseks elektrilöögi eest. 46.milles seisneb elektrivoolu kahjustav toime organismile? lk 258 Juba 0,05 amprine vool on inimesele eluohtlik üle 0,1 ampri on surmav. Organismi läbiv vool põhjustab närvisüsteemi häireid,lihaste krampe,südame arütmiat või seiskumist,hingamis lihaste töö lakkamist ,põletushaavu . 47.Nimetage tüüpilisi voolu teekondi läbi inimkeha elektritraumade puhul.lk 259 Inimkeha peamise takistuse moodustab naha takistud. Voolu teekonnal ühest käest teise jääbki ainsaks takistuseks inimkeha takistus,kui vool kulgeb käest läbi keha ja jalgade maase siis liitub keha takistusele veel jalatsite ja põranda takistus. Seega suurendavad voolujuhtivad ja niisked jalanõud ning voolujuhtiv põrand ohtu. Suurim vool tekib siis ,kui inimene seiseab paljajalu palja maapeal . 48.mis on sammupinge ja millises olukorras võib ta esineda?lk259
BA&sqi=2&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1280&bih=885) 1.3 Huvitavaid fakte Näiteks tarbib see riik niipalju terast kui USA, Euroopa ja Jaapan kokku. Aastaks 2025 on kavas ehitada 10 New Yorgi suurust linna. (http://kaevur.com/story.php?title=15-huvitavat- fakti-hiina-kohta) Hiina müür on 8851,8 kilomeetrit pikk. Iga päev lisandub Pekingisse keskmiselt 2000 uut autot. Kui kõik autod Pekingis üksteise järele üles reastada, ulatuks rivi Pekingist New Yorki. Hiinas on 3240 telekanalit ja 259 raadiojaama. Hiinas on 3,4 miljonit aktiivset sõjaväelast. Hiina hukkab kolm korda rohkem inimesi kui kogu ülejäänud maailm kokku Igal aastal lisandub Pekingisse 500 000 elanikku. Iga viies inimene maailmas on hiinlane. Juuli 2009 seisuga oli Hiina populatsioon 1,34 miljardit. Hiina populatisoon on 4x suurem USA omast. Kui ühel päeval hiinlased kasutaksid sama palju kütust ühe inimese kohta kui ameeriklased, siis vajaks maailm seitset uut Saudi-Araabiat nõudluse rahuldamiseks.
5 0.3 24.4 234 70. Praetud kala 100/5 23 13 0 215 71. Munaga paneeritud praekala 90/5 18 17 6 258 72. Praetud kalakotletid 100/5 18 14 10 248 73. Köögiviljaga pikitud liha 75/100 25 19 9 316 74. Guljass veiselihast 75/100 24 24 7 350 75. Biifsteek (naturaalne) langett 75 22 18 0 259 76. Veiselihast hakkkotletid, bitkiid 100 15 13 10 227 77. Hakkbiifsteek, hapukoorekaste 75/50 14 32 3 389 78. Sealihakotlett, bitkii 100/5 16 23 11 325 79. Lambaraguu 50/250 15.1 20.5 37.7 407 80. Pilaff lambalihast 50/200 17.1 21.2 57.6 506 81. veisemaksastrogonov 75/75 15 16 6 236 82
Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Loometsad - levinud kogu saarel. Sürjametsad - esinevad väikesepindalaliste puistutena,nt: Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. Niidud, Puisniidud, Rohumaad. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33% põllumajandusmaast). Sellest pinnast oli 19 093 ha(70%) looduslikus seisundis, 6256 ha(23%) aga kultuuristamisest mõjutatud. Saaremaal enam levinud niidu- ja rohumaatüübid: 1)Liigirikkad soostunud rohumaad - 6)Kuivad loorohumaad - 8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad - 4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%)
.. C = = 4,8786 ~4,88 Lähteandmed teoreetilise tasakaalukonstandi arvutamiseks CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O 0 -1 H kJ mol f 298K 487 278 481 286 S 298K J mol-1 K-1 0 160 161 259 70 Termodünaamilistest andmetest lähtudes arvutatakse teoreetiline tasakaalukonstant Ka standardtemperatuuril ja võrreldakse seda katselisel teel saadud tulemusega. H 0 = i H 0f ,i - i H 0f ,i prod lähte S 0 = prod i Si0 - i S i0 lähte 0 0 0 G = H T S G0 = R T ln (Ka) Arvutused: Järeldused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
