FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
Aasta aastast -tegur <6 6...12 >12 Kokku <6 6...12 2011 0 1,000 4971 746 249 5966 4782 2623 2012 1 0,901 5120 761 251 6132 4926 2676 2013 2 0,812 5274 776 254 6303 5074 2729 2014 3 0,731 5432 791 256 6480 4390 2359 2015 4 0,659 5595 807 259 6661 4522 2406 2016 5 0,593 5763 823 261 6848 4658 2454 2017 6 0,535 5936 840 264 7040 4797 2503 2018 7 0,482 6114 857 266 7237 4941 2553 2019 8 0,434 6297 874 269 7440 5090 2604
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
250 1: (____) ( 2 0) V = 114 "inst_58>from1" 251 2: (____) ( 0 3) V = 116 "inst_58>from2" 252 3: (I___) ( 0 0) V = 114 "inst_58>from3" VAR# 133: (________) "inst_59>o" GRP# 92: BEG = 253, LEN = 4 ----- 253 0: (I___) ( 2 1) V = 117 "inst_59>from0" 254 1: (____) ( 2 0) V = 115 "inst_59>from1" 255 2: (____) ( 0 3) V = 117 "inst_59>from2" 256 3: (I___) ( 0 0) V = 115 "inst_59>from3" VAR# 134: (________) "inst_60>o" GRP# 93: BEG = 257, LEN = 4 ----- 257 0: (I___) ( 2 1) V = 119 "inst_60>from0" 258 1: (____) ( 2 0) V = 118 "inst_60>from1" 259 2: (____) ( 0 3) V = 119 "inst_60>from2" 260 3: (I___) ( 0 0) V = 118 "inst_60>from3" VAR# 135: (________) "inst_61>o" GRP# 94: BEG = 261, LEN = 4 -----
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutite...
Eesti õigusakt: Soolise võrdõiguslikkuse seadus Legal act: seadus, number: RTI, 21.04.2004, 27, 181; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 21.04.2004, 27, 181, Entry into force: 01/05/2004; Reference: (MNE(2003)55399) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise kohta» muutmise seadusS Legal act: seaduse muutmise või täiendamise seadus, number: RT I 2004, 37, 256 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I 2004, 37, 256 , Entry into force: 01/05/2004; Reference: (MNE(2004)57698) Töötervishoiu ja tööohutuse seadus muutmise seadus Legal act: seaduse parandus, number: RTI, 09.07.2004, 54, 389 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RTI, 09.07.2004, 54, 389 , Entry into force: 15/07/2004; Reference: (MNE(2004)51242) Töö- ja puhkeaja seadus
Peainertstelgi? 253. Mis on süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes? 254. Sõnastada süsteemi kineetilise momendi muutumise teoreem. Valem. Süsteemi mingi liikumatu punkti suhtes võetud tuletis aja järgi on võrdne kõigi süsteemile rakendatud välisjõudude momentide geomeetrilise summaga sama punkti suhtes. L0 = M 0 ( Fv ) dt 255. Panna lühidalt kirja järeldused süsteemi kineetilise momendi teoreemist. Vt. 268-273. 256. Panna kirja esimene järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist sisejõudude kohta. Sisejõududega kineetilist momenti muuta ei saa. 257. Panna kirja teine järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on süsteemi kineetilise momendi jäävuse seadus. Kui kõigile süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide geomeetriline summa mingi punkti suhtes on null, siis süsteemi kineetiline moment selle punkti suhtes ei muutu kogu pöörlemise vältel.
1.Üldine kommunikatsiooni mudel 12.Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X)eeld. RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka "igaks Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse raken...
Peainertstelgi? 253. Mis on süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes? 254. Sõnastada süsteemi kineetilise momendi muutumise teoreem. Valem. Süsteemi mingi liikumatu punkti suhtes võetud tuletis aja järgi on võrdne kõigi süsteemile rakendatud välisjõudude momentide geomeetrilise summaga sama punkti suhtes. L0 = M 0 ( Fv ) dt 255. Panna lühidalt kirja järeldused süsteemi kineetilise momendi teoreemist. Vt. 268-273. 256. Panna kirja esimene järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist sisejõudude kohta. Sisejõududega kineetilist momenti muuta ei saa. 257. Panna kirja teine järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on süsteemi kineetilise momendi jäävuse seadus. Kui kõigile süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide geomeetriline summa mingi punkti suhtes on null, siis süsteemi kineetiline moment selle punkti suhtes ei muutu kogu pöörlemise vältel.
250. 6. Mida nimetatakse motiiviks, mida motivatsiooniks? 251. Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. 252. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. 253. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. 254. 255. Tegelik motivatsioon inimese töö tegemiseks on määratud kolme grupi tegurite poolt: 256. 1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid 257. 2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 258. 3. Ühiskond tervikuna. 259. 7. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat. Selgitage McClellandi Saavutusvajaduste teooria põhimõtet. 260. A. Maslow Vajaduste hierarhia teooria 261. D. McClelland Saavutusvajaduste teooria 262. S. Adams Võrdsuse teooria 263. F. Herzberg Kahe faktori teooria 264. D. McClelland Saavutusvajaduste teooria (1) 265
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajan...
Araabi Ühendemiraadid 3087000 3,32 1079 9,3 Norra 1998000 2,79 893 5,1 Saudi Araabia 9693200 13,09 763 30,8 Kuveit 2682000 2,96 548 4 Kanada 3856000 4,54 416 35,7 Katar 1631000 1,44 256 2,2 Venemaa 10590000 14,05 182 144 Kasahstan 1635000 1,83 157 17,9 USA 9020000 12,23 138 320 Venetsueela 3023000 3,56 0 30,3 Norras on naftafirmade tulumaks 78%, muudel firmadel 28%. Valitsus võib kasutada maksimaalselt 4% aastas
• vibratsiooni ei ole, sest puuduvad liikuvad osad; • töökindlam. Keskmine tõrketa tööaeg (Mean time between failures, MTBF) on 3 korda suurem; • magnetväli ei mõjuta välkmälu; • soojust eraldub vähem; • väiksem kaal, mis on oluline kantavates arvutites. Kõvaketta eelised SSD mäluga võrreldes: • hind on väiksem (gigabaidi hind on üle 10 korra väiksem); • maksimaalne mälu maht on suurem (SSD mahud jäävad kantavates arvutites 256 GB sisse aga kõvaketastel ulatuvat mitme TB-ni). Viimased kaks kõvaketta eelist on need, mis piiravad SSD mälude kasutamist. Pilet 4 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. 2. Optilised mäluseadmed. 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summator on loogikaskeem kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist
AIY3310 Diskreetne matemaatika Lühikonspekt Käesolev lühikonspekt katab suure osa aines AIY3310 (endise koodiga LIY3310) loetavast. Samal ajal ei saa seda materjali vaadelda kui antud aine täiskonspekti, mille läbitöötamine garanteeriks hea eksamiresultaadi. Loengutes ja harjutustundides käsitletakse mitmeid probleeme tunduvalt põhjalikumalt. Sellest hoolimata usun, et antud kirjutisest on paljudele tudengitest lugejatele kasu valmistumisel kontrolltööks ja eksamiks. Margus Kruus HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum. George Cantor (1845-1918) - saksa matemaatik, hulgateooria rajaja. Hulgad jaotuvad lõpmatuteks ja lõplikeks. Meie kursuses käsitletakse lõplikke hulki, mõnikord ka lõpmatuid loenduvaid hulki. Hulgateoreetilised operatsioonid · Hulkade ühend AB={x |(xA)V (xB)} · Hulkade ühisosa (lõige) AB={x |(xA)& (xB) · Hulga täiend A = { x | ( x I ) & ( x A ) }, kus I on n...
200 lk., ill. Pnematics, textbook, P.Croser, Esslingen, Festo Didactic KG 1989, 226 lk., ill. 3. Cutting costs with pneumatics W. Deppert, K. Stoll, VOGEL Buchverlag Würzburg 1988, 333 lk., ill. 4. Tehnikaleksikon Tln, Valgus, 1981. 656lk., ill. 5. Ohjaustekniikan perusteet, Bernd Bocksnick, Festo Didactic, Esslingen 1987, 554 lk., ill. 6. Pneumatik, lehrbuch, P. Croser, F. Ebel, Esslingen, Festo Didactic KG 1994, 256 lk., ill. 97
Katkestus on signaal, mis sunnib põhiprotsessorit oma tööd hetkeks katkestama ja täitma mingit muud ülesannet. Selleks salvestab protsessor oma hetkelise töö jätkamiseks vajalikud andmed ja asub seejärel sellele katkestusele vastavat ülesannet täitma. Mälu alguses, esimeses 1024 baidis asub tabel, mis sisaldab pikki viitasid iga katkestuse puhul täidetavale funktsioonile. Iga sissekanne sellesse tabelisse sisaldab 4 baiti (pika viida suurus). Seega sisaldab tabel täpselt 256 sissekannet. Kui te nüüd vajutasite näiteks mingile klahvile, siis katkestab protsessor oma hetkelise töö ja täidab sellele katkestusele (katkestus number 9) vastava ülesande. Selleks hangib ta katkestuste tabelist vastava (üheksanda) sissekande ja jätkab tööd sellelt aadressilt. Nimetatud aadressil asub tavaliselt operatsioonisüsteemi või BIOSi funktsioon, mis uurib järele, millisele klahvile vajutati ja väljastab vastava sümboli ekraanile
252. 54. Juhtimistasand - ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogum. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. 253. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: organisatsiooni suurus; tööjaotuse sügavus; alluvate tegevuse kooskõlastamine; kontrollimise vajaduse määr; juhtimisulatus 254. 55. Kitsa ja laia juhtimisulatuse eelised ja puudused 255. 256. Eelis 257. Puudus 258. 259. ·Tihe kontroll 262. · Rohkem juhte, K 260. · Igapäevane koormus on väiksem, rohkem kulusid rohkem strateegilist mõtlemist 263. ·Suhtlemise ja 261. ·Jõukohane ka suhteliselt madala koordineerimise
HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum. George Cantor (1845-1918) - saksa matemaatik, hulgateooria rajaja. Hulgad jaotuvad lõpmatuteks ja lõplikeks. Meie kursuses käsitletakse lõplikke hulki, mõnikord ka lõpmatuid loenduvaid hulki. Hulgateoreetilised operatsioonid Hulkade ühend A B = { x ( x A) V ( x B ) } Hulkade ühisosa (lõige) A B = { x ( x A) & ( x B ) Hulga täiend A = { x ( x I ) & ( x A ) }, kus I on nn. universaalhulk. Hulkade vahe A B = { x ( x A) & ( x B ) } Hulkade sümmeetriline vahe A B = { x (( x A ) & ( x B )) V (( x A ) & ( x B )) } Hulga A astmehulgaks 2A nimetatakse hulga A kõigi alamhulkade hulka. Hulgateoreetiliste operatsioonide omadused Kommutatiivsusseadused A B = B A B = B Assotsiatiivsusseadused A ( B C ) = ( A B ) C A ( B C ) = ( A B ) C Distributiivsusseadused A ( B C ) = ...
200 lk., ill. Pnematics, textbook, P.Croser, Esslingen, Festo Didactic KG 1989, 226 lk., ill. 3. Cutting costs with pneumatics W. Deppert, K. Stoll, VOGEL Buchverlag Würzburg 1988, 333 lk., ill. 4. Tehnikaleksikon Tln, Valgus, 1981. 656lk., ill. 5. Ohjaustekniikan perusteet, Bernd Bocksnick, Festo Didactic, Esslingen 1987, 554 lk., ill. 6. Pneumatik, lehrbuch, P. Croser, F. Ebel, Esslingen, Festo Didactic KG 1994, 256 lk., ill. 97
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
KLASIKALISE JA MOLEKULAARGENEETIKA KUJUNEMINE. Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamin...
KESKKOOLI MATEMAATIKA RAUDVARA 1. osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N..........................................................................................................5 Negatiivsete täisarvude hulk z ...........................................................................................5 Täisarvude hulk Z......................................................................................
Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ...
Läänemaa suuremad firmad Töötajaid Käive milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007 Maag Lihatööstus 190 59 133 159 213 End. Filee PKC Eesti Haapsalu, juhtmed, 400 256 341 kaablid autodele Fortum Elekter AS 49 145 150 173 186 Elektrivõrgud Haapsalu 185 73 87 142 169 Uksetehas Tene Kaubandus 60 42 Haapsalu, palkmajad PVMP-EX OÜ 302 81 139 200 347 Õmblus, end. Nurme vabrik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . ....
Enamik putukaid. Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud Äädikakärbsel on omane meroblastilise lõigustumise alatüüp superfitsiaalne ehk pindmine lõigustumine, seda iseloomustab tsentroletsitaalsus (rebu paikneb keskel). Esmalt jaguneb sügoodi tuum 256 tuumani. Seejärel liiguvad tuumad perifeeriasse, moodustavad seal ilma rakkude vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi. Need rakud, mis rändasid posterioorsele poolusele, moodustavad kohe enda ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud (polaarrakud). Sügoodi keskel on mikrotorukeste ja mikrofilamentide rikkast tsütoplasmast ümbritsetud tuumad, mida koos ümbritseva tsütoplasmaga nimetatakse energiidideks. Rakkude vaheseinad formeeruvad ühtseks
täidetud). • Halvim variant: kui võtmed on järjestatud, siis on otsimise keerukus lineaarne, sest saadakse sisuliselt lineaarnimistu. • Tasakaalustatud puu – iga alampuu jaoks vasaku ja parema alampuu kõrguste vahe pole suuurem kui üks • Tasakaalustatud kahendpuu tagab log aja nii võtme järgi otsimiseks, elemendi lisamiseks kui ka elemendi eemaldamiseks. Tippe võiks olla vähemalt 256. 13.6 AVL-puu 13.6.1 Omadused ja kuidas töötab • Otsimiskahendpuu • Töö tema korrashoimiseks on suur ja algoritm keeruline • AVL-puu saamiseks on peale iga sõlme lisamist või kustutamist vaja kontrollida tema tasakaalustatust ja vajaduse korral puu tasakaalu viia. • Igal sõlmel on tasakaalu faktor, mille abil isel iga tipu vasaku ja parema alampuu kõrguse vahet o - Sõlme vasak alampuu on 1 võrra kõrgem (-1) (kriitiline)
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika ob...
Kui laseri kiir langeb põhipinna ja süvendi üleminekule, läbib osa valgust 250nm pikema tee, mis on pool valguse lainepikkusest. Seega põhipinnalt peegeldunud valgus ja süvendist peegeldunud valgus on vastasfaasides ning summutavad teineteist (detektorisse jõuab 10% valgusest). Seda üleminekut loetakse väärtuseks 1. Kuna 2 üleminekut ei saa olla kõrvuti, kasutatakse EFM kodeerimisviisi (eight to fourteen modulation). Neljateistkümnest bitist piisab et moodusta 256 sellist koodi kus kahe ühe vahel on alati vähemalt 2 nulli. Selleks et ühe koodi viimase ja teise koodi esimese ühe vahele jääks vähemalt 2 nulli, pannakse nende vahele 3 nulli. CD-R ehk ühekordselt kirjutatav optiline ketas sarnaneb ehituselt CD_ROMile, kuid aluse ja metallikihi vahel on valgustundlikust orgaanilisest materjalist andmekiht. Alusele on pressitud pidev spiraalvage, mille järgi kirjutav seade hiljem kirjutuslaserit positsioneerib(kirjutamiseks kasutatakse intensiivset
The Middle Term (Birds) appears in both premises but not in the conclusion. Such arguments are called Syllogisms. Question: How many forms of syllogisms are there? A syllogism has the following form: ---- T ---- T ---- T ---- T Therefore, ---- T ---- T The number of forms is determined by: - The types of the propositions in the syllogism (64 Modes) - The position of the middle term (4 Figures). Hence, there are 256 possible forms of syllogisms. Not all of them are valid. The business of syllogistic was to distinguish valid from invalid forms of syllogisms. Question: How many valid forms of syllogisms are there? The ‘matematization’ of Logic Syllogisms have been the main form of argument studied in logic for 2000 years (from Aristotle to the 19th Century). It was believed that all arguments, even every complex ones, could ultimately be reduced to a series/combination of syllogisms.
Proviisorid 832 6,2 Ambulatoorne arstiabi, 2011 Arsti vastuvõtud, tuhat Elaniku kohta Arsti ambulatoorsed vastuvõtud 8 355 6,2 perearsti vastuvõtud 4 256 3,2 Hambaarsti vastuvõtud 1 427 1,1 Arsti koduvisiidid 76 0,1 perearsti koduvisiidid 70 0,1 Statsionaarne arstiabi, 2011 Arv 10 000 elaniku kohta
Appendix: Using Java 3D The following sections provide details about Java 3D-related hardware, software, text books, and how to find help and advice. There are also sections on tools for Java/Java 3D programming, and books on Java gaming and 3D graphics. A.1. Hardware It is difficult to give minimum hardware requirements for Java 3D applications since it depends on the amount and complexity of the operations carried out by the code. I have had satisfactory results with a 900 MHz processor, 256 MB of RAM, and a display card with 64 MB of memory. When I ran the Java 3D Fly-through example (http://www.javasoft.com/products/java-media/3D/flythrough.html), I obtained a bit over 30 frames per second, which is quite acceptable. The choice of graphics card is important, and a rough guide is to go for one with OpenGL support -- this will have a knock-on effect on the speed of Java 3D using OpenGL A list of cards that support OpenGL can be found at http://www.OpenGL
2010 74 80 85 84 91 91 99 Saaremäe, I. [email protected] (30. märts 2010) ja (13. jaanuar 2011). Päring EMHI arhiivi. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected] Lisa 4 Eesti keskmine päikesepaiste tundides.100 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni 1996 37 86 185 228 208 258 1997 42 65 173 206 256 286 1998 13 44 175 186 266 227 2000 28 57 151 203 297 281 2001 14 50 147 138 291 244 2002 19 59 153 248 388 301 2006 47 70 163 178 286 308 2007 44 98 163 233 254 319 2008 38 46 93 214 319 283
energiidid - äädikakärbse lõigustumisel moodustuvad mikrotorukeste ja mikrofilamentiderikka tsütoplasmaga ümbritsetud tuumad, mis on seostunud tsütoplasmasaarekestega polaarrakud – tulevased sugurakud (meroblastiline, tsentroletsitaalne, superfitsiaalne): I. sügoodi (keskel rebu tsentraalses osas paiknev) tuum jaguneb, teeb läbi rea mitootilisi jagunemisi kuni 256 tuumani (iga jagunemine - 8 min) II. tuumad rändavad perifeeriasse, moodustades rakkude vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi III. posterioorse pooluse rakutuumad moodustavad enda ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud IV. 14. rakutsüklil formeeruvad ühtsed rakkude vaheseinad V. üleminek asünkroonsele lõigustumisele, blastodermi
tee 15-256 Rein-Karl Loide II 122 620 3007 Richard Tamme Akad.tee 15 - 231 620 4442 Riina Aav Akad.tee 15-424 620 4365 Robert Tsanev Akad.tee 15 - 235 620 4435 Sergei Tisler Akad.tee 15A-201 620 4084 Sergei Zari Akad.tee 15-428 620 4372 Signe Nõu Akad.tee 15 - 219 620 4420 Sirje Link IV 208 620 2997 Sirje Rüütel Boudinot Akad.tee 15 - 256 620 4430 Sven Tamp Akad.tee 15 Svetlana Babitsenko V 413 620 3050 Taavi Päll Akad.tee 15 - 234 620 4443 Tamara Enno Akad.tee 15 - 311 620 4428 Tanel Mullari II 128 620 3001 Tatjana Tanvel Akad.tee 15-036 620 4450 Teele Karafin Akad.tee 15 620 4444 Teet Velling Akad.tee 15 Terje Menert Akad.tee 15-260 620 2833
õigused võõrale asjale. b.ii.1. Kasutuseõigused näiteks reaalservituut (see on nt tänavatee) (see pole lepinguline) AõS 172 b.ii.2. Realiseerimisõigus e pandiõigus see on ka asjaõigus. AõS 276 b.ii.3. Omandamisõigus e ostu eesõigus tähendab seda, et kui .. Aõs 256 c. Intellektuaalne omand Õigused mittemateriaalsetele hüvedele. (autori-, patendi-, kaubamärgiõigus) Õigus igaühe vastu. 2) Relatiivsed õigused: õigus teistelt midagi nõuda. a. Nõudeõigus õigustatud isiku nõue (õigus) konkreetse inimese vastu. (jur tagatud õigus kelleltki konkreetselt isikult midagi nõuda). b. Kujundusõigused õigus teatud viisil käituda, mis muudab/lõpetab relatiivse
Eelkõige on piiratud asjaõigused õigused võõrale asjale. 1. Kasutuseõigused – näiteks reaalservituut (see on nt tänavatee) (see pole lepinguline) AõS 172 2. Realiseerimisõigus e pandiõigus – see on ka asjaõigus. AõS 276 3. Omandamisõigus e ostu eesõigus – tähendab seda, et kui .. Aõs 256 c. Intellektuaalne omand – Õigused mittemateriaalsetele hüvedele. (autori-, patendi-, kaubamärgiõigus) Õigus igaühe vastu. 2) Relatiivsed õigused: õigus teistelt midagi nõuda. a. Nõudeõigus – õigustatud isiku nõue (õigus) konkreetse inimese vastu. (jur tagatud õigus kelleltki konkreetselt isikult midagi nõuda). b. Kujundusõigused – õigus teatud viisil käituda, mis muudab/lõpetab
Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level JacquesLouis Third level Fourth level Fifth level David Portrait of Antoine-Laurent and Marie-Anne Lavoisier 1788 Oil on canvas, 256 x 195 cm Metropolitan Musuem of Art, New York Click to edit Master text styles Second level Third level JeanAuguste Fourth level Fifth level Dominique Ingres The Bather 1808 Oil on canvas, 146 x 97 cm Musée du Louvre, Paris
vahendamiseks riistvaraga (seondab IP aadressi Siinussignaali diskreetimine naiteks MAC Tuleb aru saada ,et sampling rate ehk lugemite aadressiga) votmise sagedus peab olema vahemalt paar korda suurem kui Diskreetimissamm 125 mikrosek, signaali enda Kvantimisnivoosid 256 sagedus mida muundama hakatakse ,kuna muidu 64 kbit/s,~ITU-T G.711 juhtub selline Seega tuleb kasutada diskreetimise-sagedust ,mis olukord nagu ulemisel pildil. on 2x korgem Muundatav signaal on 700Hz (sinine) ja sampling kui sisse tulev maksimaalne signaali sagedus rate on (Fmax)
Käivitusimpulsi saabudes kuvatakse vahemälu sisu ekraanile. Erinevalt analoogostsilloskoobist saab siin soovi korral näha ka signaali kuju enne käivitusimpulssi. Digitaalostsilloskoopi iseloomustavateks põhiparameetriteks on lugemi võtmise sagedus, vertikaalne lahutusvõime ja salvestuse pikkus. Joonisel 36 kujutatud ostsilloskoobil on maksimaalseks lugemi võtmise sageduseks 1Gs/s, salvestuse pikkuseks 2500 punkti ja vertikaalseks lahutusvõimeks 256 astet. Joonis 36. Digitaalostsilloskoop Tektronix TDS-210. 50 Elekrimõõtmised 16. Laboratoorsed tööd koos juhendite ja indeksitega 1. Juhusliku suuruse jaotusseaduse uurimine võrgupinge näite varal EM-1 2. Elektriliste suuruste mõõtmine LF-17 3. Mõõtetulemuste töötlemine ja määramatuse hindamine lineaarse
· lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks. Komplektis on kõvaketta hooldamiseks vajalikud abiprogrammid (Disk Cleanup ja Disk Defragmenter). Iga programmi failid paiknevad oma kaustas. Programmide kustutamisel ei jää kõvakettale liigseid faile. Kui arvuti pärast mõne uue draiveri installeerimist korralikult ei tööta, võimaldab System Restore taastada eelmise töötava seisundi. Võimas
aidata” Töö 3 Klamber 21 Lisad. * * * COLOR - värvuse seadistamine Värvuse muutmiseks klõpsata värvust näitaval ruudukesel ning avaneb aken Select Color, millel on kolm valikukaarti, nendest on esialgu avatud kaart Index Color, millelt saab valida 256 värvust. Samuti toimub värvuse valik ja muutmine käsus LAYER Värvuse seadistamise vestlusakna Select Color kaart Index Color, millel on valitud kuuendast reast kümnendas veerus sinakas-roheline värvus , valiku asukoht näidataks ruudukesega. Töö 3 Klamber 22 Selgitused vestlusakna Select Color kaardile Index Color:
254. Mis on kaudne tahteavaldus? väljendub teos, millest võib järeldada tahteavaldust (käe surumine)(kaupade asetamine kassa lindile). 255. Mis on vaikimine või tegevusetus? Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.( kui see tuleneb seadusest, kokkuleppest v tavast, siis on ainult tahteavaldus.) 256. Kuidas tahteavaldust tehakse? Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. 257. Millal tahteavaldus muutub kehtivaks? Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisel- kui teine pool näeb või saab teksti kätte .Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. 258. Mis on kindlale isikule suunamata tahteavaldus?
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
line-of-sight path through free space (usually air). (arvutamiseks olemas special exceli fail) Valem : c on sama mis lambda, sest kiirus raadiolevil ja valguskiirusel sama. 27. Informatsiooni mõiste ja mõõtühikud Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. 1 bait = 8 bitti (1 B = 8 b). Bitt on väiksem mõõtühik, kas 1 või 0. Ühte baiti mahub täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk) a = 2 [bit] k = 1000, kbit = 1000 bit ki = 1024, kibit = 1024 bit informatsioon – teadmatuse vähenemise määr (Üllatuse suurus). Infotehnoloogias mõistetakse informatsiooni all teadmisi. Andmed on teadmiste esitus, mida saab edastada, tõlgendada ja töödelda. 28. Mis on informatsiooniallikas, allika mudelid, allikate näiteid
Hüdrolüüs Kuna sooli võib saada hapete neutraliseerimisel alustega võiks eeldada, et soolade lahustel on neutraalne reaktsioon. Praktikas on see vaid tugevate aluste ja tugevate hapete reageerimisel saadud soolade puhul. Nõrkadest hapetest ja tugevatest alustest või tugevatest hapetest ja nõrkadest alustest moodustatud soolade reaktsioon vees on aga kas aluseline või happeline. 256 Hüdrolüüsist - lihtsalt Tugevast happest ja tugevast alusest moodustunud soolad (Na2SO4, KCl, NaNO3) ei hüdrolüüsu, nende soolad on neutraalse reaktsiooniga. Hüdrolüüsi tulemusena moodustuva keskkonna reaktsiooni kujunemisel lähtume neid moodustavate happe ja aluse tugevusest. Keskkonna pH määrab see, kumb elektrolüütidest on tugevam ehk kumba moodustunud ühendi dissotsitsiooni aste on suurem. 257 Vee karedus
814 5 66 2 4 4 2 545 815 5 71 2 4 5 3 689 816 1 70 2 4 1 1 515 817 5 48 2 2 1 3 1500 818 5 31 2 2 4 3 205 819 1 74 2 4 1 2 470 820 5 26 2 2 1 3 385 821 5 42 2 6 1 6 1000 822 4 21 2 1 1 3 823 1 23 2 2 1 4 270 824 5 63 2 4 1 2 1050 825 5 69 2 4 1 4 560 826 5 66 2 4 1 3 540 827 5 43 2 2 1 3 256 828 5 40 2 2 4 3 418 829 5 22 2 2 1 3 180 830 5 64 2 2 1 4 504 831 1 41 2 2 1 4 3000 832 1 44 2 6 1 2 900 833 2 41 2 6 1 3 1160 834 5 38 2 3 4 3 480 835 2 70 2 2 1 1 468 836 2 45 2 2 1 4 1915 837 4 30 2 2 1 4 1605 838 1 33 2 2 1 4 2159 839 4 52 2 2 1 2 1400 840 4 23 2 2 1 4 1500
4- 85 265 115 380 30 8+ 84 266 114 380 30 Klubitasemel sõudjad, kasutades kulpaere (mõõdud sentimeetrites). 123 Sõudmine Tullide kaugus Välisõlg Siseõlg Pikkus Üleminek Mehed 2- 87 257 117 374 30 2+ 88 256 118 374 30 4- 85 259 115 374 30 4+ 86 258 116 374 30 8+ 84 260 114 374 30 Naised 2- 86 256 116 374 30 4- 85 257 115 374 30
Riigikohuski on tõdenud, et õigus vabadusele on Eesti põhiseaduse üks olulisemaid põhiõigusi.81 PS §-d 20 ja 21 on omavahel seotud ja käsitlevad üldise vabadusõiguse ühte keskset osa igaühe füüsilise vabaduse kaitset meelevaldse ehk omavolilise vahistamise või kinnipidamise eest82. 75 Ernits, M., Kommentaarid §-le 19. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 19 komm-d 2, 3. 76 Annus, T. Riigiõigus. Kirjastus Juura, 2006, lk 256. 77 Samas lk 257. 78 RKKKm 27.02.2012, nr 3-1-1-9-12, p 14.1. 79 RKHKo 05.03.2009, nr 3-3-1-97-08, p 14. 80 Ernits, M., Kommentaarid §-le 19. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 19 komm 3.3. 81 RKÜKo, 10.04.2012, nr 3-1-2-2-11, p 48. 82 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 2.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
