Taandamisvalemid Taandamisvalemid on valemid, mille abil saab mistahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi väärtuse leidmise taandada teravnurga juhule või siis negatiivse nurga siinuse, koosinuse ja tangensi leidmise taandada positiivse nurga juhule. 1. Taandamisvalemid II veerandi nurkade korral. Iga II veerandi nurga , kui 90° < < 180°, saab esitada kujul = 180° - , kus on positiivne teravnurk. Näiteks = 110° = 180° - 70°. y II veerandi nurkade korral kehtivad valemid: sin(180° - ) = sin cos(180° - ) = - cos x tan(180° - ) = - tan Näide 1. Kasutades II veerandi nurkade taandamisvalemeid, saame sin 155° = sin(180° - 25°) = sin 25°, cos155° = ...
Harju Riisipere 84 26 142 305 888 3292 2147 Harju Saida 84 23 151 203 691 3238 2083 Harju Saku 84 28 202 277 1569 4414 2363 Harju Sommerlingi 84 28 174 243 1645 3326 242 Harju TNLV 84 30 255 237 1722 4085 178 Harju Vaida 84 27 229 278 1224 3701 1116 Harju Vasalemma 84 19 134 198 1109 4003 2074 Harju Aasmae 85 17 130 300 814 4014 1198 Harju Alavere 85 20 187 286 936 3963 3027
Tabeli loomisel tuleb määrata igale väljale nimi (Field Name) ja andmetüüp (Data Type). Igale väljale võib lisada ka kirjelduse (Description), see väljastatakse hiljem ekraani allservas olevale inforeale. Välja nimi kuni 64 sümbolit, võib sisaldada ka tühikuid ja täppidega tähti; ei või sisaldada punkti, hüüumärki, ülakoma, nurksulge. Soovitav on kasutada lühemaid nimesid. Andmetüübid (Data Type) Text tekst ja numbrid, millega ei tehta arvutusi (kuni 255 sümbolit) Memo pikemad tekstid (kuni 64000 sümbolit) Number täis- või murdarvud Date/time kuupäev ja kellaaeg Currency rahasummad AutoNumber automaatne nummerdaja Yes/No Jah/Ei, loogilised väärtused. OLE object Graafikud, pildid, heli, tekstidokumendid jms. Lookup Wizard Loob välja, mis lubab välja väärtuse valida teisest tabelist või etteantud loetelust. Viide interneti dokumendile.
Potentsiaalseid lasteaialapsi 88 88 88 88 88 88 88 Turuosa % 10% 15% 15% 20% 20% 20% 20% Potentsiaalseid pöördujaid perioodis 8,8 13,1 13,1 17,5 17,5 17,5 17,5 Keskmine laekumine kliendilt ** 372 372 372 372 372 372 372 Laekumine perioodis 3 255 4 883 4 883 6 510 6 510 6 510 6 510 KOV tegevustoetuse määr *** 400 400 400 400 400 400 400 KOV tegevustoetus perioodis 10 500 15 750 15 750 21 000 21 000 21 000 21 000 * Regioon on ……………. ..linnaosa ** 124 € kuus *** 400 € kuus lapse kohta Allikas: autori koostatud 17 Lisa 2
54 + 85 = 139 54 * 2 = 108 85 - 74 = 24 + 359 = 383 24 * 5 = 120 359 - 112 = 82 + 355 = 437 82 * 2 = 164 355 - 12 = 169 + 355 = 524 169 * 4 = 676 355 - 55 = 987 + 322 = 1309 987 * 3 = 2961 322 - 24 = 545 + 388 = 933 545 * 9 = 4905 388 - 223 = 255 + 369 = 624 255 * 3 = 765 369 - 212 = 255 + 68 = 323 255 * 2 = 510 68 - 22 = 78 + 54 = 132 78 * 4 = 312 54 - 12 = 28 + 87 = 115 28 * 6 = 168 87 - 25 = Vastus 30 39 6 81 22 42 309 71 22 30 0 49 31 21 84 40 12 231 16 19 782 79 496 222 283 291 297 19 40
võib seegi põhjustada allergiat. Juuksuri nikeldatud esemed (nt käärid) sisaldavad niklit ja koobaltit, mis on tuntud allergeenid. Allergoloog teeb allergia selgitamiseks nahateste umbes 25 eri keemilise ainega (nn juuksuri allergeenide komplekt). Juuksuritel võivad ilmneda nii naha- kui ka hingamiselundite allergiahaigused (allergiline nohu, bronhiaalastma, kontaktdermatiit, allergiline dermatiit ja ekseem). Soome Töötervishoiu Instituudi arstid L.Kanerva juhtimisel uurisiti 255 naisjuuksurit. Neil leiti: bronhiaalastma - kahel, allergiline nohu - kuuel, larüngiit ehk kõripõletik - ühel, allergiline kontaktdermatiit - kolmel, äärituslik kontaktdermatiit - viiel, kontakturtikaaria ehk nõgestõbi - kahel ja küünte kahjustus - ühel juuksuril. Nahahaiguste põhjuseks olid sagedamini koobaltkloriid, ammooniumpersulfaat, parafüneeldiamiin, 4- aminoasobenseen, tolueendiaminosulfaat, pürokateool, formaldehüüd, diaminotolueensulfaat ja lateks.
It allowed us 5% threshold (established from acceptable noise level in sequenc- to compare the results of different sequencing experiments of ing electropherograms). Whereas amplifying the DNA extracted highly similar sequences numerically and to construct the either from 1 gemmule or 5 gemmules, sequence variants of proportion model (described in Materials and Methods) and 252 nt and 255 nt length also became detectable above the 5% perform overall quantitative analysis of the complex electrophe- threshold (in experiments with 100 ng of DNA used in PCR they rogram obtained by direct sequencing. In order to quantify the were detected around 3% and 2%, respectively, since the noise rate of substitution in a position more accurately, the expected level in the particular electropherograms was very low; for an
o Viimastel aastatel on kinnisvara turul olnud ülikiire hindade tõus, mille on kaasatoonud inimeste elatustaseme tõus ning sellest tingitud nõudluse suurenemisega o Müügi hinnad ületasid mitmekordselt objekti tegeliku väärtuse. Näiteks müüdi Läänemaal, Lihula vallas infrastruktuuridest kaugel asuvat maja, mis oli üle 20 aasta tühjalt seisnud ja amortiseerunud 255 000 krooniga, kuigi maja tegelik väärtus jäi vahemikku 100 000 150 000 krooni. o On tekkinud palju kinnisvaraarendus projekte. Kinnisvaraarendajad ehitavad lõpuni nõukogudeaja lõpul pooleli ehitusega seisma jäänud korterealamud ning suurlinnade külje alla rajatakse uusasulaid. Viimastesse kinnisvaraarendajad rajavad infrastruktuurid ning eraldavad iga maja juurde pisikese krundi.
Ruutjuur number on number, et kui ruuduline (korrutatakse ise), on võrdne antud number. Näiteks ruutjuur 16, tähistatakse 161 / 2 või on 4, sest 42 = 4 × 4 = 16. Ruutjuur 121, tähistatakse, on 11, sest 112 = 121. = 5 / 3, sest (5 / 3) 2 = 25 / 9. = 9, sest 92 = 81. Võtta ruutjuure osa võtta ruutjuur lugeja ja ruutjuure nimetaja. Ruutjuur arv on alati positiivne. Kõik täiuslik ruut on ruut juured, mis on täisarve. Kõik fraktsioonid, mis on täiuslik ruut, kui lugeja ja nimetaja on kandilised juured, mis on ratsionaalne numbrid. Näiteks, = 9 / 7. Kõik muud positiivne arv on ruute, mis ei ole lepingu lõppemise, mitte korrates kümnendkohtade või irratsionaalne numbrid. Näiteks = 1.41421356 ... ja = 2.19503572 .... Square Roots negatiivse Numbrid Kuna positiivne arv korrutatakse ise (positiivne arv) on alati positiivne ja negatiivne arv korrutada ise (negatiivne arv) on alati positiivne, number ruuduline on alati positiivne. Seetõttu ei saa...
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid
Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99... 100 % Vastkoorunud munakana tibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukkiruse järgi. Põllumajanduslindude majanduslikult kasulikud omadused: suur sigivus, lühike generatsiooni intervall, munade hautamise(inkupeerimise) aeg. Suur sigivus: Munakana ja vutt munevad aastas kekmiselt 300 muna, 85% lise koorumise puhul saadakse 255 tibu Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lühike tootmistsükkel: Kanamunad hakkavad munema 140-150 päevaselt koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161-171 päeva. Munakanalt saab 2 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kanabroilerid 42 päevaselt. Kunstlik hautamine: Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.Rakendades linuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarjade suurus,
Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik. Elupaik: Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või –koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ Eluviis: Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meeli...
Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi bittide arv Valige üks: a. 8 b. 65 536 c. 255 d. 16 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 8 Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi diapasoon Valige üks: a. 0 - 16 b. 0 - 220 c. 0-8 d. 0 - 255 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 0 - 255 Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Diskreetseadmel on 3 sisendit. Mitu võimalikku sisendsignaalide kombinatsiooni on ? Valige üks: a. 8 b. 3 c. 12 d. 6 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 8 Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.00/1.00
kood märk 65 A märk kood A 65 8 1 Se 53 43 a tek tekst idetes näidetes Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes l arv (8-bittine kood) Kood Märk 251 252 253 254 255 Ajafunktsioonid ajaav - ajaavaldis, erijuhul konstant või viit lahtrile DATE (aasta; kuu; päev) Moodustab argumentide väärtuste alusel kuupäeva DAY (ajaav) Eraldab ajaväärtusest päeva numbri HOUR (ajaav) Eraldab ajaväärtusest tunnid MINUTE (ajaav) Eraldab ajaväärtusest minutid MONTH (ajaav) Eraldab ajaväärtusest kuu numbri
kood märk 65 A märk kood A 65 8 1 Se 53 43 a tek tekst idetes näidetes Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes l arv (8-bittine kood) Kood Märk 251 252 253 254 255 Ajafunktsioonid ajaav - ajaavaldis, erijuhul konstant või viit lahtrile DATE (aasta; kuu; päev) Moodustab argumentide väärtuste alusel kuupäeva DAY (ajaav) Eraldab ajaväärtusest päeva numbri HOUR (ajaav) Eraldab ajaväärtusest tunnid MINUTE (ajaav) Eraldab ajaväärtusest minutid MONTH (ajaav) Eraldab ajaväärtusest kuu numbri
2001 229 3310,3 2003 3270,3 2001 230 2348,7 2003 2276,5 2001 231 3946,1 2003 6379,4 2001 233 2459,4 2003 4583,7 2001 234 3691,9 2003 4530,4 2001 236 6558,6 2003 6834,7 2001 241 5028,7 2003 5666,9 2001 244 2105,2 2003 2580,8 2001 248 5007,2 2003 7418,8 2001 249 1769,2 2003 3488,6 2001 255 6226,2 2003 6002,5 2001 256 2538,9 2003 2836,7 2001 268 2817,4 2003 2276,4 2001 272 8375,2 2003 6883,0 2001 292 5647,2 2003 6597,6 2001 297 4123,9 2003 3844,5 2001 298 6038,1 2003 7459,5 2001 299 1857,2 2003 1808,7 2001 300 2541,7 2003 5975,9 2001 301 3528,4 2003 3308,1 2001 302 5038,2 2003 5321,1
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
Tallinna Ülikool Referaat Tüsistused raseduse ajal Õpilane: Nele Pihlak(Sepp) IT-21 Juhendaja: Kristiina Uriko 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 SEEDEHÄIRED......................................................................................................................... 3 Dehüdratsioon......................................................................................................................... 3 VEREHAIGUSED.................................................................
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 2 1. Kasutusvaldkond............................................................................................. 3 2.Struktuur.......................................................................................................... 4 2.1 Piirangud.................................................................................................... 5 3.Sõnumitüübid................................................................................................... 6 3.1 Veateated................................................................................................... 6 3.2 Informatiivsed............................................................................................ 7 4.Versioonid.........................................................................................................
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Asjaõigus. Selle mõiste ning olemus 4 2. Mis on hoonestusõigus? 5 3. Hoonestusõiguse sisu 6 4. Hoonestusõiguse ulatus 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...………10 Sissejuhatus Käesolev referaat on koostatud uurimaks hoonestusõiguse sisu ja ulatust. Hoonestusõigus kuulub asjaõiguse valdkonda ning on üks osa sellest. Referaat koosneb neljast osast. Esimene osa hõlmab asjaõiguse mõistet ning üldist olemust. Teises osas käsitletakse hoonestusõiguse mõistet. Toon välja kuidas on mõistet käsitletud seaduses, millised on tähtajad, tasud jne. Kolmandas osas tuleb juttu hoonestusõiguse sisust ning vastavatest seadustest seoses sellega. Toon välja asjaõigusseaduse vastavad paragrahvid, mis käsitlevad hoonestusõiguse sisu. Neljandas ning ühtlasi ka viimases osas antakse ülevaade hoonestusõiguse ulatusest. ...
President Truman oli 1950. aastal valmis rakendama Korea sõjas tuumarelva Põhja-Korea vastu, kuid vallandas hiljem siiski temale selle ettepaneku teinud ülemjuhataja Douglas McArthuri. Ka 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses oli ameeriklastel ja nõukogulastel kombeks üksteist tuumalöökidega ähvardada, kuid hirm tagajärgede ees jäi õnneks peale. Surmavad pommid Nagasaki ja Hiroshima Hiroshima linnas elas 1945. aastal umbes 255 000 inimest. 6. augustil kell 8.15 sai neist surma 90 000. Ligi 600 meetri kõrgusel maapinnast plahvatanud Little Boy (pühendatud Franklin Delano Rooseveltile) – 60 kilogrammi rikastatud uraani sisaldav ja kokku 3600 kg kaalunud aatomipomm – hävitas kõik nelja kilomeetri raadiuses olnu kümne sekundiga. Kokku 145 000 inimest suri paari kuu jooksul. Nagasaki oli 250 000 elanikuga linn. 9. augustil 1945 suri neist hiiglasliku
Nataly Voolaine ja Johanna Väät 11.C Tallinna Ühisgümnaasium PÜHAKUD PEETRUS JA PAULUS PÜHA PEETRUS PÜHA PEETRUS Õige nimi Siimon Vend Andreas Elukutselt kalurid Üks Jeesuse 12nest õpilasest KELLE/MILLE PÜHAK Paavstluse kaitsepühak Kiriku kaitsepühak Kalurite patroon Kaitseb Rooma linna Temalt palutakse pikka iga SEOTUS JEESUSEGA Jeesuse õpilane Jeesus usaldas Peetrust kõige rohkem Jeesus andis talle nimeks Cephas – kalju Peetrus saab taevariigi võtme Piiskop ehk Kristuse asemik maal SÜMBOLID, KUJUTAMINE KUNSTIS 29. juuni Püha Peetrus peeterpaulipäev 1. august Peetruse ahelate päev Võtmed Kandiline nägu, lühike lokkis habe, paavsti/piiskopirüü “Bust of St Peter” Nicolas Cordier 1608 “St Peter Weeping before the Virgin” Guercino 1647 “The Crucifixion of Saint Peter” Caravaggio...
Kõigi tuuleelektrijааmade koguvõimsusest moodustasid esikümneriigid 86,5%. Kõige rohkеm tuli 2011. aastal Hiinas (17,63 GW), USA-s (6,81 GW) ja Indias (3,02 GW). Ааsias kasvas elektrituulikute koguvõimsus 20,93 GW, Euroopas 10,28 GW ja Põhja-Ameerika 8,13 GW. GWECi prognoosi kohaselt kasvab tuuleenergia rakendamine maailmas aastail 2012–2016 keskmiselt 8% aastas. Аrvаtаvаsti antakse maailmas elektrituulikuid käiku koguvõimsusega 255 GW ning 2016. aastaks suureneb nende koguvõimsus 500 GW-ni (2011. aasta seisuga 238 GW). 2012. aastal kulutatakse tugevat tõusu ette, 2013. aastal aga märkimisväärset langust. Elektrituulikute käikuandmise tempo peaks praegusele tasemele jääma Hiinas ning suurenema peamiselt Indias, Brasiilias ja Mehhikos. Mааilma tuuleenergia statistika Allikas: GWEC Ülemaailmse Tuulееnergeetika Nõukogu (GWEC) värsketel andmetel olid 2013
Tekstivalemid ja -avaldised Materjal töövihikus: Exc_Andmed.xlsm med.xlsm Ülesanne Valemite koostamiseks luua vajalikutele lahtritele ja piirkondadele nimed ja kasutada neid valemites. 1) Veergu SOBIV REIS leida see reis, kus inimene varem ei ole käinud. 2) Veergu REISI HIND leida inimese poolt valitud reisi hind (Arvestada, et reisi ja toidu hind võib alati muutuda). 3) Veergu ETTEMAKS arvuta ettemaks, mis on 50% reisi hinnast. 4) Veergu LÕUNASÖÖK arvutada lõunasöögi hind kõigile 1988 aastal sündinud inimestele, hind võtta tabelist. 5) Veergu SUMMA MAKSMISEKS arvutada inimese ettemaksu ja lõunasöögi summa. 6) Arvutada KULUTUSED (reisihind+lõunasöök) , mida iga inimene peab maksma . 7) Leida reisijate SUGU. 8) Leida reisijate sünnikuupäevad. 9) Leia odavaima ja kallima reisi hinnad. 10) Mitu mest ja mitu naist ekskursioonile läheb? 11) Lisada leht Diagramm ja teha tulpdiagramm nime, ettemaksu ja kulutuste kohta. Tulemised võrdluseks ...
Harju Riisipere 84 26 142 305 888 3292 2147 Harju Saida 84 23 151 203 691 3238 2083 Harju Saku 84 28 202 277 1569 4414 2363 Harju Sommerlingi 84 28 174 243 1645 3326 242 Harju TNLV 84 30 255 237 1722 4085 178 Harju Vaida 84 27 229 278 1224 3701 1116 Harju Vasalemma 84 19 134 198 1109 4003 2074 Harju Aasmae 85 17 130 300 814 4014 1198 Harju Alavere 85 20 187 286 936 3963 3027
VISUAL BASIC 5 Sisukord .................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................. 1 1. Objektide klassid ................................................................................................................................ 2 2. Programmid VB-s .............................................................................................................................. 2 3. Keelereeglid ........................................................................................................................................ 2 Funktsioonid...........................................................................................
Toidu lisaained R.Vokk Terminid · Toidu lisaaine on aine, mida lisandatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsimist. Tavaliselt üksikuna ei kaubastata. · Toidulisand on tavatoidule lisaks mõeldud toitainete kontsentraadid (looduslikud segud või ainete segud), mida tarbitakse toidule lisaks. Toidu seadusandlus · Väljaandja : Vabariigi Valitsus · Akti või dokumendi liik : määrus · Teksti liik : terviktekst · Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.04.2008 · Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv TOIDUS LUBATUD LISAAINETE LOETELU JA PIIRNORMID TOIDUGRUPPIDE KAUPA, LISAAINETE KASUTAMISE TINGIMUSED JA VIISID NING LISAAINETE MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD · Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 7.03.2000. a määrusega nr 81 (RT I 2000, 23, 131), jõustunud 31.03.2000. · ...
2010.a. a) Varade käibekordaja: 13 349 549 / 14 705 813 = 0,91 b) Koguvarade käibevälde: 365 / 0,91 = 401 c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 13 349 549 / 5 824 530 = 2,29 d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 2,29 = 159 e) Varude käibekordaja: 11 060 226 / 1 551 421 = 7,13 f) Varude käibevälde: 365 / 7,13 = 51 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 51 + 159 = 210 2011.a. a) Varade käibekordaja: 26 817 392 / 18 691 032 = 1,43 b) Koguvarade käibevälde: 365 / 1,43 = 255 c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus: 26 817 392 / 8 273 347 = 3,24 d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 3,24 = 113 e) Varude käibekordaja: 24 401 034 / 2 217 942 = 11,0 f) Varude käibevälde: 365 / 11 = 33 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 33 + 113 = 146 Analüüs: Varade käibekordaja ehk käibesiduvus ehk varade tootlus näitab kui tõhusalt kasutab ettevõte oma netokäibe genereerimisel või ka kui mitu müügi netokäibe euro tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. 2009
kood märk 65 A märk kood A 65 8 1 Se 53 43 a tek tekst idetes näidetes Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes l arv (8-bittine kood) Kood Märk 251 252 253 254 255 Ajafunktsioonid ajaav - ajaavaldis, erijuhul konstant või viit lahtrile DATE (aasta; kuu; päev) Moodustab argumentide väärtuste alusel kuupäeva DAY (ajaav) Eraldab ajaväärtusest päeva numbri HOUR (ajaav) Eraldab ajaväärtusest tunnid MINUTE (ajaav) Eraldab ajaväärtusest minutid MONTH (ajaav) Eraldab ajaväärtusest kuu numbri
kood märk 65 A märk kood A 65 8 1 Se 53 43 a tek tekst idetes näidetes Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes l arv (8-bittine kood) Kood Märk 251 252 253 254 255 Ajafunktsioonid ajaav - ajaavaldis, erijuhul konstant või viit lahtrile DATE (aasta; kuu; päev) Moodustab argumentide väärtuste alusel kuupäeva DAY (ajaav) Eraldab ajaväärtusest päeva numbri HOUR (ajaav) Eraldab ajaväärtusest tunnid MINUTE (ajaav) Eraldab ajaväärtusest minutid MONTH (ajaav) Eraldab ajaväärtusest kuu numbri
kood märk 65 A märk kood A 65 8 1 Se 53 43 a tek tekst idetes näidetes Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes l arv (8-bittine kood) Kood Märk 251 252 253 254 255 Ajafunktsioonid ajaav - ajaavaldis, erijuhul konstant või viit lahtrile DATE (aasta; kuu; päev) Moodustab argumentide väärtuste alusel kuupäeva DAY (ajaav) Eraldab ajaväärtusest päeva numbri HOUR (ajaav) Eraldab ajaväärtusest tunnid MINUTE (ajaav) Eraldab ajaväärtusest minutid MONTH (ajaav) Eraldab ajaväärtusest kuu numbri
kood märk 65 A märk kood A 65 8 1 Se 53 43 a tek tekst idetes näidetes Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes l arv (8-bittine kood) Kood Märk 251 252 253 254 255 Ajafunktsioonid ajaav - ajaavaldis, erijuhul konstant või viit lahtrile DATE (aasta; kuu; päev) Moodustab argumentide väärtuste alusel kuupäeva DAY (ajaav) Eraldab ajaväärtusest päeva numbri HOUR (ajaav) Eraldab ajaväärtusest tunnid MINUTE (ajaav) Eraldab ajaväärtusest minutid MONTH (ajaav) Eraldab ajaväärtusest kuu numbri
kood märk 65 A märk kood A 65 8 1 Se 53 43 a tek tekst idetes näidetes Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes arv (8-bittine kood) Kood Märk 251 ū 252 ü 253 ż 254 ž 255 ˙ Ajafunktsioonid ajaav - ajaavaldis, erijuhul konstant või viit lahtrile DATE (aasta; kuu; päev) Moodustab argumentide väärtuste alusel kuupäeva DAY (ajaav) Eraldab ajaväärtusest päeva numbri HOUR (ajaav) Eraldab ajaväärtusest tunnid MINUTE (ajaav) Eraldab ajaväärtusest minutid MONTH (ajaav) Eraldab ajaväärtusest kuu numbri
Suusatamise võistlusalad Eliise ja Elsa Suusaspordi alla käivad suusatamisega seotud spordialad.Suusaspordi kodumaa on Skandinaavia. Võistlusspordi liike on kaks: niinimetatud põhja alad (murdmaasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus (suusahüpped + murdmaasuusatamine)) ning alpi alad (mäesuusatamine ettevalmistatud radadel). Põhja alad on olümpiamängude kavas olnud 1924. aasta taliolümpiamängudest saadik ning maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1939. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta taliolümpiamängudest saadik ning alates 1939. aastast on kahe aasta tagant peetud maailmameistrivõistlusi. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iselo...
vajadustest.Alati tuleksnõupidadaarstiga,treeneriga,toitumisspetsialistidega. Erinevaid spordijooke: Keskmine toitaine sisaldus 100 ml: Energia 255 kJ / 60 kcal Süsivesikud 15,1 g Proteiin 0 g Rasv 0 g Na / Ka 13 mg / 18 mg Keskmine toitaine sisaldus 100ml Energia 112kJ / 26kcal Süsivesikud 6,6 g
· Kuuli algkiirus: 830 m/s · Tehniline laskekiirus: 600- 850 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 600 m · Sihikuline laskekaugus: 1400 m · Pikkus: 1275 mm · Raua pikkus: 545 mm · Kaal: 11,6 kg (tühjalt) · Lindikasti maht: 250 padrunit (50-neste lintidena) Granaadiheitja Carl Gustaf (CG) · Laskeseade Kaliiber: 84 mm Pikkus: 1130 mm Kaal: 14,2 kg (tühjalt) Sihikuline laskekaugus: 1200 m · Granaat HEAT 551 Kaal: 3,2 kg Algkiirus: 255 m/s Efektiivne laskekaugus: 700 m Soomustläbistavus: 400 mm Tankitõrjeseade Milan · Laskeseade Valmistajamaa: Saksamaa- Pranstusmaa Laskeseadme kaal: 17 kg Sihikuline laskekaugus: 2000 m Efektiivne laskekaugus: 300-1950 m Meeskond: 1 allohvitser + 2 sõdurit Laskekiirus: 3-4 lasku / min · Rakett MILAN-2 Kaliiber: 115 mm Lennukiirus: 70-210 m/s Kaal: 12 kg (koos konteineriga) Soomustläbistavus: 800 mm Mapats
4.6 VÕRDELINE JÄOTAMINE. Arvu jaotamisel võrdeliselt antud arvudega tuleb ta jagada antud arvude summaga ja saadud jagatis korrutada iga antud arvuga. Näide. Jaotada arv 300 võrdeliselt arvudega 15, 20 ja 25. Vahel sõnastatakse see ülesanne ka nii: Jaotada arv 300 osadeks, mis suhtuvad nagu 15:20:25. Tähistame esimese osa 15x, teise osa, 20x ja kolmanda osa 25x. Nende osade summa on 300. 15x + 20x + 25x = 300 60x = 300 x=5 osad on 15x = 155 = 75 20x = 205 = 60 25x = 255 = 125 Vastus: Arv 300 tuleb jaotada osadeks 75, 60, 125. 4.7 PÖÖRDVÕRDELINE SEOS. Suurusi, mille vastavate väärtuste korrutis on jääv, nimetatakse pöördvõrdelisteks suurusteks. Näiteks ühe ja sama tee läbimiseks kuluv aeg on pöördvõrdeline liikumise kiirusega - mida kiiremini Sa kõnnid, seda vähem aega Sul kulub. Pöördvõrdeliste suuruste vahelist sõltuvust nimetatakse pöördvõrdeliseks seoseks. Pöördvõrdelise seose valem on 4.8 PÖÖRDVÕRDELISE SEOSE GRRAFIK.
2 000 Finantstulud ja - kulud 3 000 Muu finants tulu 1 000 Kasum enne tulumaksustamist 208 741 60 000 Tulumaks -7 975 40 000 Aruande puhaskasum 200 766 85 000 185 000 KASUMIARUANNE Skeem 2 235 000 Müügitulu 504 000 Müüdud toodangu kulu -248 243 Brutokasum 255 757 340 000 Üldhaldus kulud -46 016 120 000 Muu ärikulu -2 000 79 000 Ärikasum 207 741 539 000 Finants tulud ka -kulud Finants tulu 1 000 40 000 Kasum enne tulumaksustamist 208 741 40 000 Tulumaks -7 975 579 000 Aruandeaasta puhaskasum 200 766 814 000 70 000 65 000 5 000
Rendikulu 780 9360 Elektrikulu (sisaldab kuu keskmist 368,75 4425 küttekulu) Vesi 20 240 Prügivedu 5 60 Sideteenused 30 360 Tooraine kulu 800 9600 Tooraine riknemise kulu (ca 10% 80 960 toorainest) Laenu tagasimakse 255 3060 (sisaldab intresse) Käibemaks (maha arvestatud 1732,71 20792,5 sisendkäibemaks) 110121, Kulud kokku 9176,75 05 KASUM 573,25 6878,95 4. KOKKUVÕTE ESIMESEST TEGEVUSAASTAST Esimese tegevusaasta võib pidada edukaks kui ettevõtte suudab oodatavat kasumit toota nagu minu prognoositud tulude ja kulude kokkuvõte (kasum) näitab. Kohustustest jääb kindlasti
5 4,536 54,536 0,91683 61,6 0,88532 166,86 0,29965 254,321 76,20790 242,63454 0,77233 2,38 6 7,632 57,632 0,86757 79,2 0,72768 166,86 0,29965 254,321 76,20790 242,63454 0,77233 2,34 7 13,536 63,536 0,78696 105,6 0,60167 163,2 0,30637 255 78,12500 242,73748 0,77266 2,16 8 19,836 67,836 0,70759 125,4 0,54096 159,58 0,30079 255,6962 76,91075 243,85505 0,77621 1,425 9 28,98 76,98 0,62354 151,8 0,50711 159,58 0,30079 255,6962 76,91075 243,85505 0,77621 0,345
Moskva omakorda kohustus müüma Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust. Hiljem sai Venemaa kompromissina õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18.oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast ja 337 soomusmasinat, mõne aja pärast järgnes 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõsiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. 17. juunil 1940 okupeerisid NSV Liidu relvajõud Eesti ligikaudu 100 000 punaväelase ja laevastikulasega. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid,
814 42 205 322.5 0.817 43 210 327.5 0.82 44 215 332.5 0.822 45 220 337.5 0.825 46 225 342.5 0.827 47 230 347.5 0.83 48 235 352.5 0.832 49 240 357.5 0.834 50 245 362.5 0.837 51 250 367.5 0.839 52 255 372.5 0.841 53 260 377.5 0.843 54 265 382.5 0.846 55 270 387.5 0.848 56 275 392.5 0.85 57 280 397.5 0.852 58 329 446.5 0.853 59 329 446.5 0.87 60 329 446.5 0.87 61 329 446.5 0.87 62 330 447.5 0.87 63 330 447.5 0.87 64 330 447.5 0.87 65 330 447.5 0.87 66 330 447.5 0.87 67 330 447.5 0.87 68 335 452.5 0.87 69 340 457.5 0.872 70 345 462.5 0.873 71 350 467.5 0.875
3630281035 45 220 3.6666666667 0.845 4225 570 6.3456363608 46 225 3.75 0.847 4235 560 6.3279367837 47 230 3.8333333333 0.849 4245 550 6.3099182782 48 235 3.9166666667 0.851 4255 540 6.2915691396 49 240 4 0.853 4265 530 6.2728770065 50 245 4.0833333333 0.856 4280 515 6.2441669007 51 250 4.1666666667 0.858 4290 505 6.2245584293 52 255 4.25 0.86 4300 495 6.2045577626 53 260 4.3333333333 0.862 4310 485 6.1841488909 54 265 4.4166666667 0.863 4315 480 6.1737861039 55 270 4.5 0.865 4325 470 6.1527326947 56 275 4.5833333333 0.867 4335 460 6.1312264895 57 280 4.6666666667 0.869 4345 450 6.1092475828 58 285 4.75 0.87 4350 445 6.0980742822 59 290 4.8333333333 0.872 4360 435 6.0753460311 60 295 4
muutus iga perioodiga aina vabamaks. Antud maali võib seostada kahe eelneva perioodiga vaid värvide poolest. Antud taiese põhivärvideks on sinine ja roosa. Neljandaks perioodiks on „analüütilise kubismi periood“ (1908 – 1911). Sel ajaperioodil läheb Picasso üle kubismile ning see saab laialt tuntuks. Tema töid hakkab mõjutama Georges Braque, kellega tema tööd suuresti sarnanema hakkavad. (Kaniglaski 1997, lk 255 – 256) Seda perioodi iseloomustab väga hästi Picasso töö „Tütarlaps mandoliiniga“. Kõik pildi osad on edasi antud väga kujundike geomeetriliste kujunditega, mis ühest küljest raskendab pildi selgust ja arusaamist, kuid samal ajal lisades väga palju uusi ja eriilmelisi nüansse, millest kinni hakata. Peale lihtsustamise ja tükeldamise rakendati ka objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist. Sel hetkel olid kõik tööd juba väga kindlalt
See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt. Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil ja Mac OS'l sisseehitatud NTFS lugemise tugi. NTFS uuendused võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki, (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada, laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid ehk kettaruumi jaotamine kasutajate vahel ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB). Üsna sageli tuleb ka tavalisel arvutikasutajal valida just tekitatud partitsioonile sobiv failisüsteem. Operatsioonisüsteemi Windows versioonide kasutajad seisavad sageli
Hiina kunst Sisukord: Kunstkäsitöö Skulptuur Maalikunst Arhitektuur Vanimad kunstimälestised Hiinas on säilinud aastast 3000e.Kr. Nendeks on peamiselt savinõud, esineb ka spiraalmotiiv. 1100 255 e.Kr. pärinevad kuulsad pronksnõud. Neid kaunistav ornamentika koosneb lihtsatest geomeetrilistest motiividest ja stiliseeritud fantastilistest loomafiguuridest Pada, 5000 3000 eKr Kunstkäsitöö 618 907 Esemeid tehakse pronksist (kannud ja vaasid). Erilised on pronkspeeglid, mis on kaunistatud, vabas ja voolavas stiilis, looma ja taimemotiividega. Esineb vormilikkust ja tehnika peenust. 7. 9. sajandist pärinev pronksist vaas
lubamine või talle juhtimise üleandminese eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. §244.Mootorsõiduki- või trammijuhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine eest karistatakse mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. § 252. Mootorsõidukijuhi töögraafiku koostamise nõuete rikkumine sõiduki valdaja poolt karistatakse teda rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. § 255. Juhi mõjutamine töö- ja puhkeaja nõudeid rikkuma karistatakse seda kuni 200 trahviühikut. § 256. Ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveol inimese elule, tervisele või keskkonnale kõrgendatud ohuga seonduvate nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Teeseadus: § 40,2.Mootorsõiduki mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega mootorsõidukiga liigelda lubamise eest, samuti sõidukite liiklemise lubamise
Majanduse areng Telekommunikatsioon MaanteedLennundus Raudteed Kanalid, jõelaevandus Merelaevandus Hobused 1750 1775 1800 1825 1850 1875 1900 1925 1950 1975 2000 2025 2050 Maailma kaubavood, 2001 (mld $) 188 Lääne-Euroopa 195 255 (1,677) 252 376 312 P-Ameerika Aasia/Okeaania (391) (722) 207 333 205 96 174 Ülejäänud maailm
Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t aastail 19651967 juhtinud direktori Charles Herzfeldi sõnul oli ARPAneti loomise põhjuseks pigem frustratsioon, et USA-s oli piir...
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 252 Kogudusekirikute võrgu tekkimine ja arenemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 252 Kogudusevaimulikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 255 Jumalateenistus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 257 Jutlustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 258 Vaimulikkonna haridus ja koolid . . . . . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
