K: Varud 27 200 K: Müügitulu 36 800 ***Kuna on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut Varud kontol (perioodilise süsteemi korral seda teha ei saaks). Konto Varud saldo 9.jaanuari seisuga on 121 300 eurot ( 124 600 + 23 900 27 200 = 121 300) Edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole, sest kasutusel on tulude- kulude vastandamise printsiip ja kui kaup kohe kuluks kanda, siis käitutaks printsiibivastaselt. ÕPIK LK 251 TEST T-10.1 Firma ostis 2.01.20X9 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat, mille jooksul läbisõit moodustab 500 000 kilomeetrit. Lõpetamismaksumus on 10 000 krooni. Esimesel aastal läbis veoauto 90 000 kilomeetrit. Depretsiatsioonikulu on esimesel aastal kõige suurem kahekordselt alaneva jäägi meetodi rakendamisel. SEST.... Kui lõpetamismaksumus on 10 000 eurot, siis kuluks tuleb kanda 100 000 eurot (110 000 10 000 = 100 000).
Jalaväesoomukid Rain Ramm 10c Soomustatud masinate areng algas Esimesest maailmasõjast, kui tekkis vajadus rünnata hästi kaitstud positsioone. Nii tekkisidki esimesed soomusmasinad tankid ja ka soomusrongid. Soomusrongid mängisid suurt rolli ka Eesti Vabadussõjas. Soomusautode ajalugu algab sellest, kui erinevad lahingmasinad asetati autodele ning kaeti õhukese, 9 millimeetri paksuse soomusega. Autodele paigutati ka kuulipildujatorn. Esimesed soomusautod jõudsid lahinguväljale 1914. aastal ning nendeks olid Rolls-Royce ja Lanchester. Neid kasutati vaid kiireteks rünneteks, sest oma halva läbibuse tõttu ei sobinud nad läänerinde kaevikusõtta. Lanchesteri kasutati ka pilootide evakueerimiseks lähinguväljalt. Need autod sobisid oma halva ...
Paljassaare Kalatööstus AS asutati 1990. aastal Eesti ja Soome ühisettevõttena. Alustades kandis ettevõte Esva nime ja oli ainus paneeritud kalatoodete tootja nii Balti riikides kui Soomes. Aastatel 19952000 vahetusid AS-i Paljassaare Kalatööstus omanikud mitu korda, tehas kuulus nii soomlastele, norrakatele kui ka eestlastele. Alates 2001. aastast kuulub ettevõte Viiunai Gruppi, mille peakontor asub Leedus. Töötajaid on 251-500. Tegevusvaldkonnad: kala ja kalatööstus. Tegevusalad: Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine, muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine, valmissööda tootmine loomakasvatusele, muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused. Eestist ostab Paljassaare Kalatööstus kokku kilu. Paljassaare Kalatööstuse nomenklatuuris on kolm põhilist tootegruppi: paneeritud kalapulgad (rahalises väärtuses veidi alla ...
Vergeen Gouda-Svensky Emmentali juust-Saksamaa Maasdam juust-Holland Traditsiooniline Eesti juust-Estover Jussi juust-Estover E 1105 Hollandi Leibjuust-Saaremaa Piim E 160b Saare juust-Saaremaa Piim E 160a Valio Kuninga Gouda Argipäeva E 252 Valio Kuninga Gouda Pidupäeva E 251 Valio Russkij E 235 E 509 Valio Atleet Kuldne Valio Atleet Originaal Valio Eesti juust Farmi Lahe juust Farmi Rannapiiga viilutatud juust Hollandi juust-E Piim Põltsamaa Eesti juust-E Piim E-ained juustusnäkkides E300 E 621 E 551 E 452 Piimameister Otto E339
3,00 Q2= 1,414214 2,00 1,00 0,00 =2 628, 125 188 251 f 32 6,64 4,96 3,27 1/s 1,00 0,00 =2 628, 125 188 251 f 32 6,64 4,96 3,27 1/s I=f(w) 1,80 1,60 1,40 1,20 1,00 Column D
Kontode nimetused Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kassa 3 500 2 500 6 000 Deebitorid 6 700 6 700 Arveldusarve 40 500 46 000 15 500 71 000 Põhivara 273 000 21 500 251 500 Materjalvarud 8 500 6 200 14 700 Kreeditorid 10 500 Pangalaen 43 500 Aktsiakapital 265 400 24 500 Maksuvõlaad 12 800 6 800 KOKKU 332 200 332 200 61 500 61 500 349 900 LÕPPBILANSS
Kokku 2 390 000 Kohustuslik reservkapital 60 000 11 Aruandeaasta kasum (kahjum) 260 000 2 Põhivara kokku 2 560 000 Omakapital kokku 1 874 400 Aktiva kokku: 3 251 000 Passiva kokku 3 251 000
1,3 121 42 42 33,7 0,017 -0,023 32,4 305 3,1 IV 54 56,9 55,63 + - + 31,97 31,95 45,54 1,3 1 251 251 36,0 0,024 -0,033 34,7 16 39,0 I 16 39,0 79,03 + + + 75,74 75,72 22,64 1,3 2 69 69 13,3 0,022 -0,030
fanero Juura J troopiline soiku 145,5 kliima m -199,6milj 65-251 milj Triias T kuiv ja külm 199,6 eriti esimesel -251milj poolel Paleosoikum Perm P kliima muutus Vanaaegkon 251 -299milj kuivaks ja d kontimetaalsek s Karbon C kliima oli 299 -359milj valdavalt soe ja niiske ja see soodustas
Aktsiatega kaasnevate õiguste kasutamine ei olnud võimalik, sest aktsiate väärtus oli langenud nullini, AS Satwo üldkoosolek otsustas 29. aprillil 1997. a alustada aktsiaseltsi likvideerimismenetlusega ja 15. oktoobril 1997. a kuulutati välja AS Satwo pankrot. Seega ei vastanud aktsiate kvaliteet enam aktsiate tavapärasele kvaliteedile ning kuna aktsiate väärtuse langusest tulenev risk oli hageja kanda, on kostja keeldumine lepingu täitmisest vabandatav tulenevalt TsK § 251 lg 1 p 4 analoogiast. Aktsiate kvaliteedi langus toimus pooltevahelise lepingu sõlmimise ja hageja poolt AS-s Satwo 100% aktsiaosaluse omandamise vahelisel perioodil. Hageja nõue aktsiate ostu-müügihinna väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest vastasel juhul tuleks kohustada hagejat andma üle aktsiate omandiõigus, mis pole aga aktsiate kui asendamatute asjade puhul võimalik. Rahuldada ei saa ka hageja alternatiivset nõuet hüvitada
Läänemaa Raplamaa Saaremaa Total Result 283 123 176 754 1928 934 1234 1567 6572 2354 2345 2343 10756 432 643 301 2487 251 133 1432 3038 4147 5109 5643 25187 arjumaal kütiti kokku 4286 looma, hiiumaal 1695, raplamaal 5109, saaremaa 5643 ning nende 187 looma 2008 aastal. Sum - 2009.a. Küttimiste arv Liik Maakond Ilves Jänes Kobras Metskits Metssiga Harjumaa 552 1529 1515
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened · E...
9 Ehitusklaas 105 101.7 55 55 100 55 10 51 10 Teras 10 10 50 50.3 10 50 249.5 64.5 11 Keraamiline tellis 250 250.2 65 64.7 251 64.5 245 116.5 12 Keraamiline tellis avaga 245.5 245.7 116 116.5 246.5 117 99 97.8 13 Dolomiit 99 98.8 98 97.9 98.5 97.8 251 122 14 Šamatt- tellis 250 250
· Devon: 416 359,2 miljonit aastat tagasi. Lõpus jahedam. Eesti oli siis Ekvatori all (piirkonnas). Merevees peajalksedm ja ka kalad. Devonis tekkisid esimesed hulkjaalgsed. Elu põhiliselt maismaal: putukad, sõnajalad jne. Leidub Lõuna-Eestis. · Karbon: 359,2 299 miljonit aastat tagasi. Ürgmandrid hakkasid..Soe ja niiske kliima. Elu arenes maismaal, olulisi muutusi ei olnud, ämblikulaatsed tegutsesid, kahepaiksed.. · Perm: 299 251 miljonit aastat tagasi. Suurenes paljasseemnete osakaal, maismaal saavutasid ülekaali kahepaiksed, kiiresti arenevad roomajad ja luukalad. (82% perekondadest ja 52% sugukondadest hävis). · Mesosoikum: 251 65,5 miljonit aastat tagasi. Maismaal valitsesid saurused (õhus, meres ja ka maismaal), ja ka imetajad olid juba. Domineerisid paljasseemnetaimed. Oli 2 suurt organismide väljasuremist (sauruste väljasremine..).Jaguneb: 1. Triias:
27 - 4 892 685 ² - 500 852 385 - 116,4 /² - 82 476 000 - 60 144 000 - 59 251 000 - 57 423 000 - 41 060 000 - 1 323 000 1206 /² 378 /² 333 /² 243 /² 230 /² 32 /²
121 42 32,5 0,15 42 32,65 1056,78 305 8,55 57,73 32,08 -45,57 0,00 32,08 -0,02 -45,59 1 251 34,7 0,15 251 34,85 1088,85 16 43,55 79,03 75,69 22,74 0,00 75,69 -0,03 22,71 2 69 12 0,15 69 12,15 1165,54
Saksamaa Pindala 357 000 km² Rahvaarv 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus 230 in./km² SKT ühe elaniku kohta 33 023 USD Koht maailmas inimarengu indeksi alusel: 20 (2003) Suuremad linnad (mln.el.):pealinn Berliin 3,4 ; Hamburg 1,7 ; München 1,2 ; Köln 1,0 Linnades elab 88% rahvastikust Tööstus Masinatööstus Metallurgia Keemiatööstus Maavarad Kivisüsi Pruunsüsi Nafta Kaalisool Maagaas Rauamaak Niklimaak Vasemaak Loodus Tähtsamad jõed:Rein,Elbe,Doonau Suuremad mäestikud:Reini kiltkivimäestik, Schwarzwald, Maagimäestik jt. Maakasutus:49% põllumajanduslikku maad, 30% metsa, 12% ehitiste all.Veerand riigi pindalast looduskaitse all.
Elu areng Maal Mart Maa Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana(4.5672 ± 0.0006) Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi Intensiivne meteoriitide pommitus Maa esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest Elu tekkis tõenäoliselt ajavahemikus 4-3,5 miljardit aastat Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat. Selged elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljo...
b proovikeha laius [mm] Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võeta neid tulemusi, kus paindetugevus ületab enam kui 50 % keskmise paindetugevuse. 5. Katsetulemused 5.1 Tiheduse määramine Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike ha Maht Mass [g] Tihedus [kg/m3] mõõtme [cm3] Prk nr. d [mm] a b h Üksik Keskmine 251,5 119,5 88 1 252 119 88 2644 5024 1900 251,5 119 88,5 245 118 88 2 246 118 87 2542 4872 1917 247 119 87 251 119 87 3 251 119 87 2601 4876 1875 251 118 88 1897
Mööblitootmine Üldiselt 2008. aasta andmetel: Orjenteeruvalt 524 ettevõtet Sektoris ligikaudu 12000 töötajat Toodangust ekpordiks 77,4% Üle 100 töötajaga ettevõtteid 4% Üle 251 töötajaga ettevõtteid 8% Suuremad mööblitootjad AS Standard büroomööbel Bellus Furnitur OÜ pehme mööbel Flexa Eesti AS mööblidetailid AS Valga Gomab Mööbel puitmööbel Töötajate arv Töötajate palk Mööblitootjad käibe alusel Sektori valdav ettevõtlusvorm Eksport Koduturul 40% langus Välisturgude olukord on oluline Konkurents Konkureerimine peamiselt hinnaga Koostöö Tööprotsesside optimeerimine Konkurents
Tuberkuloos Karl Volmerson 2012 Tuberkuloosi tekitaja Mükobakterid Vastupidavad kuivamisele, pimedas ruumis kuni aastaaega Resistentsed desinfitseerivate ainete suhtes Haiguse kirjeldus Nakkushaigus, kulgeb ägedalt kui ka krooniliselt Tabab eeskätt kopse, lümfisõlmi (ka teised organid) Aastas nakatub keskmiselt 8 milj ning sureb 2 milj, kolmandik kogu maailmaelanikest Nakkusallikas Tavaliselt hingamiselundite lahtist tuberkoloosi põdev haige Haigusetekitajad ehk bakterid levivad rögapiiskadega Haiged loomad võivad samuti levitada Tuberkuloosi levikuteed Peamiselt õhu kaudu (rögapiiskadega) Harva nakatunud piima, vigastatud naha ja limaskestade kaudu Suurim oht lähikontakteerujal (perekonnaliikmed jm) Soodustab vähetoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus Haigusnähud Peiteperiood 2-12 nädalat Sõltub elundist Sagedaim sümpto...
Tõmbeteimide katsetulemused Materjal b, t, mm S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL , A, % E, , Rm/ Kasutusala mm mm2 mm kN MPa kN MPa mm GPa g/cm3 Teras C20 20 2,9 58 80 19,040 328 14,572 251 117,57 47 210 7,8 42 Poldid ja seibid Komposiit II 10 4 40 50 11,600 290 40,410 260 52,72 5 193 8-45 1,5-1,8 Komposiit X 10 4 40 50 14,538 363 14,443 361 53,17 6 242
Materjal b, t, mm S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL, A, % E, , Rm/ Kasutusala mm mm2 mm N MPa N MPa mm GPa g/cm3 Teras C20 20 2,9 58 80,0 19040 328±10 14572 251 90,8±2 14 210 7,8 42 Rasketööstus, (117,57) (47) konstruktsioonid Komposiit II 10 4,0 40 50,0 11600 290±10 10410 260 52,72 5 50-70 2,1 138 Lennuki-, raketitööstuses ja
n 80 90 100 120 130 140 60 15 17 19 23 25 26 100 25 28 31 38 41 44 150 38 42 47 57 61 66 265 67 75 83 100 108 117 475 119 134 149 179 194 209 800 201 226 251 302 327 352 1180 297 334 371 445 482 519 2000 503 565 628 754 817 880 0,05 0,1 0,2 0,4 0,6 1 60 0,17 0,33 0,67 1,33 2,00 3,33 100 0,10 0,20 0,40 0,80 1,20 2,00 150 0,07 0,13 0,27 0,53 0,80 1,33 265 0,04 0,08 0,15 0,30 0,45 0,75 475 0,02 0,04 0,08 0,17 0,25 0,42 800 0,0125 0,03 0,05 0,10 0,15 0,25
Kaalukausis olev meeproov viidi kadudeta 250 ml mahuga mõõtekolbi. Seda tehti kuuma destilleeritud veega. 2/3 kolvi mahust täideti kuuma destilleeritud veega ja kolbi hoiti kuumas vesivannis veel 15-20 min, aeg-ajalt loksutades. Seejärel lahus jahutati toatemperatuurini. Peale seda täideti kolb külma destilleeritud veega kuni kaelal oleva märgini, suleti korgiga ja loksutati. Kuna ettevaatamatusest ületas vedeliku üldmaht 250 ml piiri, siis arvestan mahuks 251 ml. Glükoosilahuste valmistamine kaliirimisgraafiku koostamiseks. Kindla glükoosi kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks lähtuti glükoosi standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. Sellest valmistati rida glükoosilahuseid ehk lahjendusi. Valmistati 3 lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste valmistamiseks võeti 3 puhast, kuiva katseklaasi
tursapead 75 13,8 0,9 1,1 tursa selgroog 65 13,3 0,6 0 nisu 244 7,8 1,2 48,1 hapendatud kapsas 13 0,8 0 2,3 söödapärm 251 35 1,5 19,5 kalaõli 884 0 95 0 7. Emashõberebane, kehamass 8kg= 480kcal=4,8 asöödaportsjonit 8. 1-le loomale 4,8 portsjonit päevas ja karjale : 1800*4,8= 8640 portsjonit Sööda kogus karjale päevas, kg 72,6 110,6 104,1 100,5 115,2 119,6 622,6 77,9 199,4 10,3 2,0
Grand Canyon Grand Canyon on järskude servadega kanjon, mille on tekitanud Colorado jõgi Arizona osariigis, USAs. Colorado jõgi koos oma lisajõgedega on oma voolusängides kiht kihilt uuristanud kaljusid kuni moodustus Colorado platoo. Colorado jõe valgalal (mille osa on Grand Canyon) on arenenud viimase 40 miljoni aasta jooksul. Geoloogid vaidlevad tänaseni Grand Canyoni tekkimise geoloogilise protsessi ja aja üle, kuid hiljutised tõendid viitavad sellele, et Colorado jõgi tekitas oma sängi läbi kanjoni vähemalt 17 miljonit aastat tagasi. Sellest ajast on jõgi jätkanud kanjoni uuristamist ja vormistamist selliseks nagu seda saab näha täna. Grand Canyon on 446 km pikk, kuni 29 km lai ja selle sügavus ulatub üle 1,83 km. Grand Canyon ei ole maailma sügavaim kanjon (Nepalis asuv kanjon Kali Gandaki Gorge on palju sügavam), ega kõige laiem (Capertee Valley Austraalias on umbes 1 km laiem ja pikem kui Grand Canyon)...
5 2 Kadu meh. mittetaielikust põlemisest q4 % [2], tabXVII 0÷4 0.0 3 Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus Qa kJ/kg [2], tab. I (7÷50)10 3 33610 Külma õhu temperatuur tkõ °C tab. 1.5 [1] 20-30 20 4 Külma õhu entalpia hkõ kJ/kg B1.2, tab. 2 50 ÷ 500 251 Õhu temperatuur õhu eelsoojendisse tõs °C 20÷80 20 sisenemisel1) 5 Õhu entalpia õhu eelsoojendisse hõs kJ/kg B1.2, tab. 2 50 ÷ 2000 251 sisenemisel Väärõhutegur tolmuvalmistamise tvs - [1], lk. 18 0÷0,4 0 süsteemis 6 Liigõhutegur õhu eelsoojendisse õs - k+4- 1 ÷ 1,3 1.13
Heiti Talvik Heiti Talvik (9. november 1904 18. juuli 1947) oli eesti luuletaja. Sündis Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas. Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Näiteks põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla-Järve põlevkivikaevanduses. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luuletamisest. Ta hakkas luuletusi kirjutama, ning sellest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut. Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. ...
t. Kliima soe ja niiske, soode teke Kivisöeajastu Karbon Käsijalgsed Merisiilikud Palju 2paikseid Esimesed roomajad Lootekestad ja munemine Kõhrkalade kõrgperiood, haid Tiibputukad (tiibade siruulatus üle 50 cm) prussakalised Karbon Osjad, kollad, sõnajalad Esimesed paljasseemnetaimed Karbon Sookoll: Tullimonstrum gregarium Perm 299 251 mln a.t. Kliima muutumine kuivaks kontinentaalseks Perm Kuiv kliima soosis paljasseemnetaimi Palmlehikud Hõlmikpuud Ilmusid okaspuud Perm Karbid Käsijalgsed Peajalgsed Sammalloomad Luukalade areng Kuivad tingimused- 2paiksed, roomajad Perm Maa ajaloo ulatuslikum väljasuremine 96% mereliste selgrootute liikidest 50% sugukondadest Trilobiidid
05.02.18 2014. Aastal toimusid Tartus Jakobi mäe ja Supilinna piiril ehitustööde arheoloogilised päästekaevamised. Väljakaevatud luustike uuriti. Kuna Eestis ei ole palju uuritud keskaegsete inimeste hambaid oli antud leid väga hea. Tänu väljakaevamistele saadi rohkem aimu ka omaaegse tartlase suuhügieeni ja toitumisharjumuste kohta. Väljakaemistel uuriti 251 maetud inimese hambaid, kellest 121 last ja 130 täiskasvanut. Mehi oli 67 ja naisi 63, laste sugu ei olnud võimalik aga määrata. Hammaste uurimisel leiti, et hambakivi oli ligikaudu 75% inimestel keda uuriti ning hambaauke pooltel maetutest. Tühimikke, lõualuude taandumist ja eluajal väljalangenud hambaid täheldati ligikaudu kolmandikul. Kõik eeltoodud nähtused viitavad aga tartlaste halvale suuhügieenile. Keskklassi tartlane ei pööranud suuhügieenile erilist tähelepanu
Maanteetransport Oleg Vesnuhhov Juhendaja: Aili Trumm Sisukord Transpordiliigi lühike tutvustus Millega arvestatakse veotariifid Veotariifide võrdlus teiste transpordiliikidega Näide veotariifidest Tutvustus(1) Transpordi teedel võib laias laastus jagada kaheks: kaubavedu ja inimeste transport. Lühikeste vahemaade ja kergemate väiksemate saadetiste jaoks kasutatakse kaubikuid või pikapi. Suurte vedude jaoks on mõistlikum kasutada veoautosid. Inimeste(reisijate) transport teedel toimub kas isiklike autode, ühistranspordi või kaugliinibusside vahendusel. Tutvustus(2) Positiivsed küljed: Negatiivsed küljed: Tasuv/majanduslikult efektiivne Hooletu sõit võib kaupu Kiire kohaletoimetamine vigastada Ideaalne lühikeste vahemaade Liikluseeskirjad võivad läbimiseks põhjustada viivitusi Ideaalne kergriknevate ...
2 = el = = 12,24( ) 30 iüld 30 11,97 s Reduktori tööaeg Lh = 8 tundi*2 vahetust*5 tööpäeva nädalas*52 nädalat aastas*5 aastat = 20800 (tundi) Suurel hammasrattal N 2 = 573 2 Lh = 573 12,24 20800 = 145881216 Väikesel hammasrattal N 1 = N 2 ih = 399714531,8 '' Hammasrataste keskmine kõvadus: 1. Vedaval rattal HBmed 1 = (270 + 300) 0,5 = 285 2. Veetaval rattal HBmed 2 = (236 + 266) 0,5 = 251 Neile vastavad kontaktide arvupiirid: N H 01 = 24 10 6 tsüklit N H 02 = 17 10 6 tsüklit Leian tegurid 1. Kontaktpinged N H 02 6 17 10 6 Suurel hammasrattal K HL 2 = 6 = = 0,698 N2 145881216 Valin KHL2 = 1 N H 01 24 10 6 Väikesel hammasrattal K HL1 = 6 =6 = 0,625 N1 399714531,8
100 55 100 10 51 10 Teras 10 R=10 50 l=50,3 0 112,8 15,8 7139,2 10 50 249,5 64,5 116,5 Keraamiline 11 250 250,2 65 64,7 116,5 116,7 2111,1 1760 1199,5 tellis 251 64,5 117 245 116,5 33 Keraamiline 12 245,5 245,7 116 116,5 33 33 1316,2 944,6 1393,4 tellis avaga 246,5 117 33 Mass[g Maht Tihedus Mõõtmed[mm]
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Paleosoikum Paleosoikum ehk vanaaegkond on Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542-251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium Paleosoikum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paleosoikumi elustik Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute h...
wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud Artikkel internetist: Luik, R. Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. // BERTA, 20.12.2003. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed. // Postimees, 18.11. 2009. http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett, 1995. 251 lk. Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk. Raamat: Eisen, M.J. Meie jõulud. Tln.: Olion, 1994. 118 lk. Raamat: Haavik, Õ. Eesti rahvakombeid läbi aastaringi. Tln.: Argo, 2006. 116 Tänan kuulamast!
4. Võrdlev viiteanalüüs minu teemal kirjutava tunnustatud autori kota andmebaasides Web of Science ja Scopus. a) Albert Demonceau b) Artiklite koguarv - Web of Science: 71 Scopus: 116 c) Viidete koguarv - Web of Science: Scopus: 2283 d) h-indeks: 39 e) Dragutan, V., Dragutan, I., Delaude, L., Demonceau, A. (2007). NHC-Ru complexes- Friendly catalytic tools for manifold chemical transformations. Coordination Chemistry Reviews. 251, 5-6: 765-794. [Online] www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0010854506002621 e) Scopuses oli tulemusi vähem, kuid need tundusid palju täpsemad. 5. Kristallograafia alased ajakirjad andmebaasis „Journal Citation Reports“. a) Valisin, et ma otsin ajakirju teemakategooria järgi ning järgmisel lehel valisin nimekirjast chrystallography ja view journal data. b) 26 c) IUCrJ – 5,316 Acta Crystallographica Section F-Structural Biology Communications – 0,647
EMBOSS_001 101 gaattcccattgatcacttgaactctaaagattttattgggggcaatctc 150 EMBOSS_001 1 0 EMBOSS_001 151 caagaattatggaaagagttgttaggtaaaaatagggatgatgctatcgt 200 EMBOSS_001 1 0 EMBOSS_001 201 taaggcaattacaactgactatgacgcttacaaacaagcgcataagcctc 250 EMBOSS_001 1 0 EMBOSS_001 251 cttatcaaaaactgttgattacagaagtgaactcttgtcttgaacagttg 300 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 1 tatcaaaaactgttgattacagaagtgaactcttgtcttgaacagttg 48 EMBOSS_001 301 aaaaaacaaggtatcaaactggctgtggcatcaaactcgaagcgtcagga 350 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 49 aaaaaacaaggtatcaaactggctgtggcatcaaactcgaagcgtcagga 98
Bioloogia KT OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK Oletatakse, et elu maal tekkis umbes 3,5 miljardi aasta eest. Esimesed elusorganismid olid väga väiksed ja lihtsa ehitusega (bakterid). Neist arenesid välja keerukamad organismid. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni käigus tekib pika aja jooksul juurde uusi organisme, kuid sureb välja ka vanu organisme. Evolutsioon on lõpmatu protsess. Lisaks kohastuvad evolutsiooni tulemusena organismid muutuvate keskkonnatingimustega. Organismide ellujäämine ja sigimine sõltub neid ümbritsevatest teistest organismidest ja looduse eluta osast. Organismidele on omane muutlikkus, isegi ühest liigist pärit isendid ei ole täpselt ühesugused. Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents toidu, tingimuste, emaste pärast. Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, k...
mõõtme [cm3] Prk nr. d [mm] a b h Üksik Keskmine 248 119,5 87,5 1878 1 248,5 118,5 87,5 2580 4809,8 1864 248 118,5 87,5 250,5 119 88 2 251 118,5 87 2598 4879,6 1878 250,5 118,5 87 248 118 87 3 249 119 88 2585 4801,4 1857 248,5 119 88 4 250 118 86 2544 4916,2 1932 250 118 86 250 119 86 248 118 87
Saksamaa Liitvabariik Marsruut Reis õhutranspordiga 2 h Eestist Frankfurti 995 kr - 7395 kr üheotsapilet, Estonian Air hinnakiri seisuga 28.02.2008 Linnulennult ~950 Km Reis Autoga: Eesti Läti Leedu Poola - Saksamaa Sõit kestab 1-2 päeva ~1125 Km Üldandmed Pealinn - Berliin Rahvaarv - 83 251 851 Pindala - 357 022 Km² Rahaühik - Euro Religioon Protestandid 38% Katoliiklased 34% Muslemid 28% Valitsemisvorm - Parlamentaarne liitriik Keel - saksa keel Geograafiline asend Kesk-Euroopa Koordinaadid 47º ja 55º põhjalaiuse vahel 5º ja 15º idapikkuse vahel Naaberriigid Poola Austria Prantsusmaa Holland Tsehhi Sveits Taani Luksemburg Rahvastik ~83 miljonit inimest, millest ~ 76 miljonit sakslast
53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027 109 281 467 673 883 1097 1319 1559 1787 2029 113 283 479 677 887 1103 1321 1567 1789 2039
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 272 320 208 320 0 0 false 5.0 0.0 L 272 384 208 384 0 1 false 5.0 0.0 L 272 448 208 448 0 0 false 5.0 0.0 L 272 512 208 512 0 0 false 5.0 0.0 x 221 301 249 307 0 24 X1 x 221 367 249 373 0 24 X2 x 224 430 252 436 0 24 X3 x 223 496 251 502 0 24 X4 153 624 304 800 304 0 2 0.0 153 624 400 800 400 0 3 5.0 153 624 496 800 496 0 3 0.0 w 1152 400 1104 400 0 153 336 512 464 512 0 2 5.0 w 336 496 336 512 0 w 336 528 336 512 0 w 336 512 272 512 0 w 624 288 480 288 0 w 624 320 480 320 0 w 480 320 480 512 0 w 480 512 464 512 0 w 480 288 272 288 0 w 272 288 272 320 0 153 320 384 448 384 0 2 0.0 w 320 368 320 384 0 w 320 400 320 384 0 w 320 384 272 384 0 w 624 384 512 384 0 w 512 352 512 384 0 w 512 352 432 352 0 w 432 352 432 320 0
Tervitamine erinevates kultuurides Sissejuhatus · Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise. · Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Tervitamine erinevates kultuurides · Moslemi naised ja mehed ei puuduta ega suru üksteise kätt. Araabia · Araablased tervitavad käteldes iga kord kui nad kohtuvad ja hüvasti jätavad (kasvõi 10 korda päevas). · AsSalamu Alaykum · Mehed ja naised ei tervita avalikkuse ees üksteist. · Traditsiooniline tervitamine > Jaapan · Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise kummardatakse. · Tervitused on Jaapanis ülitähtsad. · ohay gozaimasu ( ) Aasia ja Vaikse ookeani piirkond · Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide kultuuridele on omane, et tervitamisel kummardatakse ja ulatatakse ka visiitkaart. Tai · Tais asetavad inimesed tervitades mõ...
Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars...
Graniit KT51 Materjaliõpetus Tallinna Tehnikakõrgkool Graniit · Tekkinud laava kristalliseerumisel · Igas regioonis leiduv kivi teistest erinev · Koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest · Väga väärtuslik ehitusmaterjal · Kohati leidub laialdaselt maakoores · Killustik eriti hinnatud teedeehituses · Trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid väga vastupidavad · Eestis maapinnal graniiti ei paljandu · Soome rahvuskivi Graniidi olemus · Kõige sagedamini esinev tardkivim · Graniitseks kutsutakse isegi ühte maakoore kihti · 700° C juures on kiviaines sulas olekus magma · 650° C juures tardub kivimiks · Süvakivim, mis on jahtunud aeglaselt teiste kivimikihtide vahel surve all · Eestis on graniit kõige levinum rändkivi · Hästi tahutav ja poleeritav Graniidi omadused · Graniidil on mitmeid häid omadusi: · Mitmekesine ja kaunis · Ökoloogiline · Tervisele ohutu · Valida on erinevaid struktuure, tekstuure ja värvitoone · Graniit säi...
nr. Üksik Üksik Üksik [cm³] [g] Üksik Keskmine 1 249 118 87 2556 4980 1948 2 250,5 119 89,2 2659 4854 1825 3 249 118 90 2644 4654 1760 1843,5 4 250 118 88 2596 5024 1935 5 251 119 85 2539 4562 1796 6 250 118 87 2567 4614 1797 Tabel 2. Proovikehade paindetugevused. Proovikeha Paindetugevus mõõtmed [mm] Purustav kgf/cm² N/mm² Proovikeha Manomeetri jõud nr. b h näit * [kgf] Üksik Keskmine Keskmine 11,
421 180 2 45-54 16504.68 1379.496 261.4655 3961.16 198 2 45-54 12556.2 4424.493 0 8816.792 199 2 45-54 14054.21 1375.44 0 12138.18 201 2 45-54 10920.73 0 3423.42 6516.496 206 2 45-54 9626.525 348.3589 0 10672.34 240 2 45-54 9763.159 3644.432 6312.112 9344.16 251 2 45-54 15785.08 2776.47 233.0258 7752.42 252 2 45-54 7140.941 0 0 3885.572 266 2 45-54 6470.629 0 0 7372.8 286 2 45-54 29320.39 0 0 36454.84 293 2 45-54 8250.703 0 0 7035.12 308 2 45-54 11439.43 134.435 583.2912 6383.914
3515 325 325 239 361 299 3077 2646 3044 3186 2659 Apr 307 307 267 239 361 2924 3042 2626 3031 3161 3617 Formatted: Font: Bold 3820 Mai 292 292 251 267 239 3068 2899 3022 2210 3007 2987 Formatted: Font: Not Bold, Font 3617 color: Auto Juun 307 307 239 251 267 3705 3679 2875 3008 2192 3821 2987
päevaga üha hullemaks. Iga asja seondatakse koduga ja mõeldakse oma lähedaste peale. Lk 53,136,225,254,250,158,235,236 Kui algul koheldi mehi hästi siis peale pealiku surma (mis oli n.ö. tööõnnetus lk 106) kehtestati reeglid lk 147,163, ning hakati mehi karmimalt kohtlema 201,202,203,204,208,227,233,246 Kui meestele öeldi,et nad saavad paari-kolmepäeva pärast koju tekkis meestes juba väike lootus, et nad saavadki koju,lk 251 kuid see murti taaskord.lk 257 kui oli käes 14.juuli öö, tuli teade, et nüüd on minek. Mehed ei teadnud, kas nad jõuavad ikka tervelt koju või ei. Neil olid silmad kinni seotud ning meeste mõtted olid kahesed, osad neist mõtlesid,et nüüd saab lõpuks koju, teised, aga kahtlesid selles.262 Kuid siis : lk 262 Samuti oli raamatus seiku, mis tõid muige näole , 248,258 Kui algul plaaniti eestlaste eest nõuda 40 miljonit dollarit siis lõpuks kahanes see summa 1000 dollarile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
