S/m 2 61 350 2,5 72 300 Elektrijuhtivus , 3 82 250 3,5 94 200 4 103 4,5 114 150 5 125 100 5,5 146 50 6 171
vastata "Jah" või "Ei" küsimusele: kas nad on nõus maksma X eurot aastas puisniitude hoolduse eest. Tabel näitab küsitluse tulemust: X eurot aastas Küsitletute arv Jah vastuste arv 5 20 12 25 20 8 50 20 5 100 20 3 250 20 0 a) Arvutage saare elanike keskmine maksevalmidus - kas saadud tulemuse alusel tasub toetada otsust hooldada saare puisniite (miks, või miks mitte)? Arvutame keskmise maksevalmiduse Summa, mida on küsitletud inimesed kokku valmis maksma 5*12+25*8+50*5+100*3+250*0 = 60+200+250+300+0 = 810 Küsitletud inimeste arv oli 100
Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: m(CO 2) D= Δ=M(CO2)-44,0 g/mol m2 Mgaas=Dõhk*29 |M ( CO 2 )−44,0|∗100 Δ= 44,0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. CO2balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termoeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiva kolbi. Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga väikse märke korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Pärast süsisnikdioksiidi kogumist 7..
С x= ; x – aine, mille kontsentratsioon otsime tiitrimiusega, y – tilkudega lisatav Vx aine Esimene katse Töö ülesande: Määrata NaCl kotsentratsiooni liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Tehnilised kaalud, 250 ml mensuur, areomeeter, lehter, filtripaber, kooniline kolb, klaaspulk, kuiv keeduklaas Kemikaalid: 5 – 9g liiva ja NaCl segu Töö käik: 1. Kaaluda 5 – 9g segu 2. Lahustada soola 50 ml veega; liiv ei segu ning kogub klsssi põhjal; soojendada ei ole vaja 3. Valmistada filtriseadmet 4. Filtreerida: segu peab jooksma klaasipulgal ning valada lehtrist keeduklaasi seinal; vältida liiva filtripaberile sattumist 5
NPV Diskonteeritud tasuvusaeg 2,74 500 000 0 Arvestuslik kasumilävi (tükkides) 22 500 -500 000 0% 5% 10% 15% 20% 2 Arvestuslik kasumilävi (rahas) 11 250 000 -1 000 000 Rahavooline kasumilävi (tükkides) 7 500 -1 500 000 Rahavooline kasumilävi (rahas) 3 750 000 -2 000 000 PVIFA (15%, 3a) 2,2832 WACC OCF* 4 160 827 Finantskasumilävi (ühikutes) 28 304
3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m 2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katseandmed m1=14 9,0 g m2=14 9,18 g V CO =V õhk =250 cm3+ 72cm 3=322 cm 3=0,322 dm 3=0,322 ×10-3 m3 2 P=103,4 kPa=1034 00 Pa T =21=29 4 ,1 5 K Antud andmed g M õhk =29,0
Mõõtmised topograafilisel kaardil Mõõtkavad Ülesanne 1 (lisa 1) Eesti Põhikaardil (mõõtkavas 1:50 000) leitud kolm punkti ja tähistatud need. Punktidevaheliste joonte pikkused on (1-2) 5cm (2-3) 3,6 cm ja (3-1) 4cm. Arvutasin maastikujoone pikkused erinevates mõõtkavades 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ja 1:2000 tulemused kandsin tabelisse 1.1 Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2 000 1-2 1 250 m 500 m 2 500 m 100 m 2-3 900 m 360 m 1 800 m 72 m 3-1 1 0000 m 400 m 2 000 m 80 m Ülesanne 2 ( lisa 1 ) Leidsin 150,26 m joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000 1 cm- 20 m d cm- 150,26 m
Noolutamine: Terase Nõutav Noolutus Kuumutus- Saavutatud süsiniku kõvadus temperatuur kestus kõvadus sisaldus HRC Temp min HRC 0.45 30 500 kraadi 15min 38 0.45 50 250 kraadi 15min 48 Andmed katsete puhul: Karastamine: Karastamis katses oli ahju temperatuur 900°C Noolutamine: 50 HRC saavutamiseks peaks ahi olema 250 kraadi. 30 HRC saavutamise jaoks peaks abi olema 500 kraadi Katsekehad olid ahjus 15 min Graafikud: Graafik 1: Kõvaduse sõltuvus süsiniku sisaldusest Graafik 2: C45E kõvaduse sõltuvus jahtumiskiirusest Graafik 3: C45E kõvaduse sõltuvus noolutus temperatuurist
Manomeetri lugem katseline teoreetiline lugem kgf kN mm 10 60 0,59 22,10 0 0 20 160 1,57 22,16 0,06 0,05 30 250 2,45 22,21 0,11 0,09 40 350 3,43 22,24 0,14 0,16 50 440 4,31 22,27 0,17 0,22 60 530 5,19 22,27 0,17 0,30 70 630 6,17 22,25 0,15 0,40
1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lassus- 1532-1594, kirjutanud 1000 teost,kirjutas igas zanris, muusika oli helge särav rõõmus, on võrreldud Rubensiga. giovannu pürluigi da palestrina- 1525-1594, 100madrigali, 100missat, 250 motetti, ainult polüfoonia koorimuusikas, võrreldakse raffaeliga. Johann Sebastian Bach-(1685-1750)fuuga passion, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas Georg Friedrich Händel-(1685-1759)ooperid oratooriumid, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas juhtuvad muusikamaad itaalia-euroopa eeskuju, tähtsaim asi laul, tähtsaim zanr ooper. nt Domenico Scarletti(1658-1757) prantsusmaa-ülistati rikkaid,zanr ooper ja ballett Jean Baptiste Lully(1632-1764)
ning filtreerimisel lahus jääb keeduklaasi, kuid liiv filtrisse. Filtreerimisel kasutatud nõusi tuleb veel mitu korda täita destilleeritud veega, et kõik võimalikult vähe osakesi läheks kaduma. Katse lõpus mõõdetakse vee tihedus aeromeetriga. Katseandmed = 1,011 g/cm3 1=1,0054 g/cm3 2=1,0126 g/cm3 C%1=1,00 C%2=2,00 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs C%= C%1+ C%= 1,00+ *(1,011-1,0054)= 1,78% Naatriumkloriidi mass m(NaCl)= * V= 1,011 g/cm3 * 250 ml = 252,75 mg 252,75 mg * 1,78= 4,49g 6g- 100% 4,49g- x x= 74, 83% Molaarsus: CM=3 Molaalsus: Cm=3 Moolimurd: CX= Normaalsus: Cn= = 3 = 0,000988 kg/m3 Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata naatriumkloriidi konsentratsioon lahuses, kui algselt sool oli segatud liivaga. Ebatäpsus lõpliku NaCl massi määramises oli 4,83% ning viga võis tulla sisse katse käigus mõõtmisel. Kuna viga tuli suhteliselt väike, saab seda meetodit kasutada
destilleeritud vesi. Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb (nr1), mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 3. Töö käik: Lahustada koonilises kolvis liiva-soola segus sool destilleeritud veega. Lahust segada klaaspulgaga kuni soola lahustumiseni. Filtreerida lahus läbi lehtrisse asetatud filterpaberi keeduklaasi. Selge filtraat valada mõõteslindrisse ja täita destilleeritud veega kuni 250 cm3 täitumiseni.Mõõtesilindrit mitmel korral pöörates lahus hoolikalt läbi segada. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus . 4. Katseandmed: Areomeetri näiduks mõõtesilnidris sain 1,013g/cm3. Liiva-soola segu mass on 10g. Lahuse tiheduse sõltuvuse tabel soola protsendilisest sisaldusest lahuses (Tabel 1.1 praktikumi lehelt). 5.Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: C 2 -C 1 Kasutades valemit: C =C 1 + -1
Puhas alumiinium AW-1050 Al99.5 L99,5 35 80 42 20 Toiduainetetööstus Kal. 105 125 10 36 Pakendimaterjal AW-1200 Al99.0 99,0 Kal. 115 125 9 38 Alumiiniumisulamid mittevanandatavad AW-5052 AlMg2.5 97,2 Kal. 200 250 14 75 Plekk keeviskonstrukt- AW-5083 AlMg4.5Mn 94,6 Kal. 275 360 16 105 sioonide tarvis Alumiiniumisulamid vanandatavad AW-2024 AlCu4Mg1 93,4 K+LV 275 430 18 120 Kõrgtugevad lennuki- K+KV 425 485 12 150 konstruktsioonid
koostise arvutamine. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli liiv. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on järgmine, milles peamine silikaatkomponent on SiO2 SiO2 - 89,1% R2O3 - 3,59% Al2O3 - 2,60% F2O3 - 1,33% CaO - 1,25% MgO - 0,58% SO3 - 0,21% 5.LIIVADE KASUTUSALA EHITUSES JA
kg/m3 Puistetihedus: Puistetihedus : Yol =1349 kg/m3 Yol =1370 kg/m3 Keskmine killustiku puistetihedus on (1349+1370)/2=1359,5kg/m3 4.Joonis 5 4.Liiva näiva tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Määrata liiva näiva terade tihedus. 2. Töö käik · Kasutada liiva mis on kuivatatud keskmisest proovist ja läbinud 5mm sõela ava · Kaaluda 200-300g vahel · Valada 500ml mensuuri 250 ml vett millele puistada kaalutud liiv · Määran nende järgi liivaterade ruumala · Arvutan liiva näiva tiheduse valemiga Yl=G/V2-V1 x 1000 , kus G=proovi mass , V1=vee ruumala mensuuris ja V2 = vee ja liiva ruumala mensuuris 3.Saadud tulemused Vee ruumala mensuuris : V1=250 cm3 Vee ja liiva ruumala mensuuris : V2=350 cm3 Proovi mass : G= 278 g Liiva tihedus : Yl=278/350-250 x 1000= 2780 kg/m3 4. Joonis 6 5.Liiva tühiklikkuse arvutamine 1. Töö ülesanne
240*240 180 15 420 2700 6300 Aluslinad 150*120 28 25 100 700 2500 150*230 54 25 130 1350 3250 180*230 65 25 180 1625 4500 220*230 79 35 220 2765 7700 240*250 94 17 250 1598 4250 Madratsikatted 80*200 35 25 150 875 3750 90*200 38 23 200 874 4600 120*200 47 28 240 1316 6720 140*200 54 24 275 1296 6600 160*200 60 30 290 1800 8700 180*200 66 15 300 990 4500
Veinikapp. Jäämasinad Jäätükkide ja jääpurumasinad kuuluvad nn jäävalmistusseadmete hulka. Seadmed töötavad kompressorpõhimõttel ja valmistavad jäätükke või jääpuru automaatselt seadmes olevasse hästi isoleeritud kogujasse. Foto 1 jäämasin Seadmetesse võidakse lisada spetsiaalne jääkoguja, kuhu on võimalik koguda kuni 250 kg jäätükke või puru. Vastavalt seadme suurusele jäätükke valmib 16 kg (~800 tükki) 250 kg ööpäevas ja jääpuru 70 300 kg, suuremates seadmetes isegi kuni 2000 kg. Kui jäätükkide või puru vajadus on suur, on võimalik ühendada erisuuruseid jäämasinaid, et tootmisvõimsus mitmekordistuks. Kasutaja vaatevinklist on oluline, et jäätükid või puru oleks seadest
Kliimavööde Vegetatsiooniperioodi Sademete hulk Hinnang muldadele Kasvatavad kultuurtaimed pikkus Sademete režiim Loomatõud Aktiivsete temperatuuride summa- Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps ...
Piparkoogid Siirup Suhkrut- 800 g Vett- 250 g Tainas Alma Eesti võid - 300 g Õli- 2-3 sl Mett- 3 sl Alma hapukoort- 250 g Muna- 3 tk Soola- 1/4 tl Soodat- 2 tl Sidrunhapet- 1 tl Jahu- 1,5 - 2 kg Piparkoogimaitseainet 1 pakk Valmistamine Kõigepealt valmista siirup, mis on piparkoogitaigna kõige olulisem osa. Pane pott tulele, vala sinna 200 g suhkrut ja lase sellel sulada. Tee seda pliidi keskmisel kuumusel, siis ei kõrbe suhkur ära. Kui suhkur on juba tasapisi sulama hakanud, sega pidevalt puidust lusikaga. Sega ja sulata kuni suhkur on sulanud tumepruuniks. Võta pott tulelt ja vala
Kuna ostjaid ei leidunud, siis alandas ta müügihinda 10% ning mõne aja pärast oli sunnitud ka uut hinda 10% võrra alandama. Kui mitme protsendi võrra maja müügihind langes võrreldes esialgsega? Kas see sõltub maja müügihinnast (esialgselt soovitud summa oli 1 200 000 £)? Kas Villem saaks maja müügist sama summa, kui ta oleks esialgset hinda alandanud 20% võrra? 7. Mitu grammi tuleb lisada 30%-list äädikat 250 grammile puhtale veele, et saada 3%-line segu? 8. Korvpalliklubi "Hale Kokk" resultatiivseim mängija tabas esimesel poolajal 24-st pealeviskest 14 korda. Kui mitu tabavat pealeviset peab ta tegema teisel poolajal, et saavutada 80%-line viske- tabavus (eeldame, et teisel poolajal tabasid kõik visked)? 9. Auto liikus 20% võrra planeeritust suurema kiirusega. Kui mitme protsendi võrra väheneb sõiduks kuluv aeg? Kas see sõltub läbitud tee pikkusest? 10. 9.a
Pangalaen ja intressid 1368 Kulud kokku 27729 Tulud kokku 35288 Kokku 7559 III aasta kulud kokku 106266 III aasta KOKKU KASUM 20942 2018 I Kvartal Palgad (NETO) 9500 Sotsiaalmaks 4125 Kogumispension 250 Tulumaks 2500 Töötuskindlustusmaks (tööandja) 125 Töötuskindlustusmaks (töötaja) 250 Bruto palk kokku 12,500 Kogukulu tööandjale 16,750 Bruto palk käibest % 35 Rent 3000 Küte 600 Elekter 1050 Vesi 1200
20% - xg X = = 60g ainet 100% - 500 g (200g + 300g) X% - 60 g X = = 12 % o Konsentreerituks tegemine (% arv suureneb; ainet lisatakse juurde) Nt. 300 g-le lahusele lisati 50 g ainet. Milline on uue lahuse %? 300 g - 100% X g - 20% 300 + 50 - 100% 60 + 50 - x% X = = 60g ainet X = = 31 % (aurutame vee ära) Nt. 300g 20% - lises lahuses aurutati välja 50 g H2O. Mitme % - line lahus saadi? X = = 60g ainet 300 g 50 g = 250 g - 100% 60 g - x% X = = 24 % o Kui segame sama aine erineva %-iga lahuseid Nt. Mitme %-line lahus saadi, kui 30 g 5% - list lahusr segati 70 g 40% - lise lahusega? 30 * 0,05 = 1,5 g ainet 70 * 0,4 = 28 g ainet 1,5 g + 28 g = 29,5 g ainet 30 g + 70 g = 100g - 100% 29,5 g - x% X = = 29,5% o Ruumalaga ja massiga seosed lahuste puhul Kui ei ole konkreetselt öeldud % arvutusviisi, siis kasutame massi %. Nt
ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I S U U R U L U K I D PÕDER HIRV METSKITS METSSIGA KARU HUNT ILVES Tüvepikkus (sm) 200-290 160-250 100-125 110-200 160-250 100-160 80-130 Kaal (kg) 100-300 100-150 20-30 70-250(350) 150-250 40-60 12-25 (32) Inna aeg IX, X IX-X VII-VIII XI-XII V-VI I-II II-III Tiinuse kestvus 8k 8k 9k 130-140 p 7-9 k (ü.a) 62 - 75 p 60-75 p (ü.a) Poegade sündimise aeg V, VI V-VI V-VI III-IV I III-IV IV-V Poegade arv 1-2 (3) 1-2 1-3 (4) ...
Meetod on efektiivne kontsentratsiooni määramiseks. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Lahuse valmistamine konsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ning uue lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid ja mõõteseadmed: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilidrid (10 ml, 250 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaatoriks fenoolftaleiin. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetod: Vastavalt antud andmetele valmistatud happelahus, mille konsentratsiooni on vaja leida tiitrimise teel. Tiitrimise jaoks teha happelahusest viiekordne lahjendus ning lisada 2-3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe
Kuiva keeduklaasi kaaluti 5-9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50 cm3 destilleeritud vett, segati ning filtreeriti koonilisse kolbi läbi sama filtri. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Mõõtesilindrisse lisati nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks 250 cm3. Areomeetriga mõõdeti lahuse tihedus. Katseandmed Liiva ja soola segu m= 6,06 g Lahuse tihedus = 1,007 g/cm3 1= 1,0054 g/cm3 2= 1,0090 g/cm3 C%1= 1,00 C%2= 1,50 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Protsendiline sisaldus lahuses: NaCl mass : Liiva sisaldus: Tegelik liiva sisaldus oli 50% Suhteline viga : Molaarsus: Molaalsus: Moolimurd: Normaalne kontsentratsioon Kokkuvõte
nädalas. Mitu tundi nädalas on Jaanal tööaega ? 35%= 10,5 35 x= 1050 100% = x x = 30 Vastus : Jaanal on nädalas 30 tundi tööaega. Ülessanne 2. Tallinna Tööstushariduskeskuses osales eksamil 21 taotlejat Õmbleja I kutsekvalifikatsiooni saamiseks, taotlejtatest läbis eksami 8. Mitu protsenti ei läbinud eksamit? 21 taotlejat. 8 läbis. Vastus: Õmbleja I kvalifikatsiooni eksamit ei läbinud 61,9 % õpilastest. Ülessanne 3. Kaup hinnaga 250 lasti odavale väljamüügile hinnaga 200 . Arvutada, mitu % on : 1) Väljamüügi hind madalam esialgsest hinnast; 2) Esialgne hind kõrgem väljamüügihinnast. 1) 2) Ülessanne 4. Tartu linna registris oli 3304 ettevõtet, neist munitsipaalomanduses 119. Mitu protsenti ettevõtetest on munitsipaalomanduses ? 3304 100% 119 X % Vastust : Tartu linna ettevõtetest on munitsipaalomanduses 3,6 %. Ülessanne 5. Auto kindlustusmaks on 15 aastas
Eksperimentaalne töö nr 1 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada lahuseid tahketest ainetest, määrata konsentratsiooni tiheduse kaudu, eraldada aine segust, kasutades erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. See jaguneb tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustuvuseks nimetetakse aine omadust lahustuda mingis lahustis. Lahuseid jagatakse ka küllastunud, küllastumata ja üleküllastunud lahusteks. Lahustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine lahustumisel teatud koguses lahustis. Gaaside lahustuvus temperatuuri tõusuga väheneb ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus: Gaasi lahustuvus vedeli...
Närvid aktiveerivad lihaseid, mis lühenevad ja omakorda liigutavad keha ja stimuleerivad südant, kopse, veresooni, soolte ja näärmete tööd. Kui lihased lühenevad, tekib elektrivool, mida mõõdetakse elektromüogrammiga (EMG). Südametegevuse aktiivsust mõõdetakse elektrokardiogrammiga (EKG). Ajulained normaalsetes tingimustes tekitavad võnkeid 0-20 Hz, eritingimustes kuni 35 Hz. Süda tekitab võnkeimpulsse kuni 225 Hz, lihased aga kuni 250 Hz, sealhulgas peristaltilised lihased võnguvad 3 Hz juures, aga silmaliigutaja lihased 250 Hz, skeletilihased 40-120 Hz vahel.
100 * V * K * 0,0029 * V 1 X = Keedusoola osamass(%) arvutatakse valemiga: m *V 2 , kus V- AgNO3 kulu K- AGNO3 lahuse tiitri paranduskoefitsent (1,00) 0,0029- 0,05N AgNO3 tiiter, väljendatud NaCl V1- tõmmise maht, mis valmistati kaalutisest (250ml) V2- tiitrimiseks võetud filtraadi maht (50ml) m- kaalutise mass 1. katse 100 * 2,6 * 1,0 * 0,0029 * 250 X1 = = 1,90% 1,98 * 50 2.katse 100 * 3,8 * 1,0 * 0,0029 * 250 X2 = = 1,80% 3,06 * 50 keskmine 1,90 +1,80 X (kesk ) = = 1,85% 2 Keedusoola tegelik osamass oli 1,80%. Veaprotsent 1,85 - 1,80 X% = * 100% = 2,78% 1,80 Kokkuvõte Kahe katse erinevus oli 0,1%. Veaprotsent mahtus 3% sisse
Jääkväärtus müügikuluga 40473,16 Jääkväärtuse nüüdisväärtus 22846,04 Turuväärtus 33949,25 Analüüsime Kuressaares olevat korterit, mis hetkel üürile antakse 250 euroga kuus. Korteris on 38 m on kaks tuba. Uurides kinnisvaraportaali selgus, et see on ainuke üürile antav 2.toaline korter Kuressaares, ehk et korterite turg on Kuressaares väga kesine. Analüüsiks võtsime kapitaliseeritusemääraks 8%, diskontomääraks vakantsiks 5%, ekspluatsioonikuluks 2, eeldame tulude ja kulude kasvu 3% vastavalt inflatsioonimäärale. Objekt Meie leiame, et erinevalt ülejäänud Eestist, kus kinnisvarahinnad on läbi teinud muutusi, on
- 81.- 17.mai esmaspäev Sissetulek 0.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub 18.mai teisipäev Sissetulek 0.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst Puudub Puudub Puudub Teksapüksid -250.- 250.- 19.mai kolmapäev Sissetulek 0.- Alkohol Tubakas Ebatervislik toit Muud Sääst Puudub Puudub Puudub Puudub puudub Kokkuvõte: Sissetulek: 3125.- Väljaminekud: 971.- Sääst: 2154
siis on tal ka siseelundid teistpidi kui teistel loomadel Hingamine ja vereringe on väga aeglased Kehatemperatuur võib langeda 24-33 kraadi Liigid Varvaslaisikud (Choloepus didactylus) Tserkoopia-pöördpea (Bradypus tridactylus) Kaelus-pöördpea (Bradypus torquatus) Kapuuts-pöördpea (Bradypus cuculliger) Fakte On üks aeglasemaid loomi maailmas, jookseb 250 meetrit tunnis, suurim kiirus 1,5 meetrit minutis Sugukond: Laisiklased Keha pikkus 50-60 cm (lisaks saba 6-7 cm) Kaal 2,3-5,5 kg Pead saavad pöörata 270° Magavad 15 tundi ööpäevas Eluiga: umbes 20-30 aastat Laiskloom on üks tegelane filmis "Jääaeg" Kuulsaim nimi Sid Kasutatud kirjandus http://images.google.com Loomade elu "Imetajad" Eesti Entsüklopeedia 5. köide
Energiajoogid Nils-Gregory Aer Joosep Jussi Monster-500 ml Alustatud Ameerikas 2002 aastal 240 Kcal Kofeiinisisaldus 160 mg Tauriinisisaldus 0,4% (~2200mg) Tarbi mõõdukalt Effect-500 ml Alustatud Saksamaal 240 Kcal Kofeiinisisaldus 160 mg Tauriinisisaldus 0,4% (~2200mg) Tarbi mõõdukalt Red Bull-250 ml Alustatud algselt Tais kuid modifitseeritud Austrias 125 Kcal Koffeiinisisaldus 0,03% (~75mg) Tauriini sisaldus 0,4% ehk 1000mg=1g (70 korda vähem kui on inimekehas) Lastele ja koffeiini tundlikele inimestele mitte soovitatud Energiajookides leidub Kokaiinitaime lehed Click to edit Master text styles Kola pähkel Second level Kuivatatud õisikud (Syzygium Third level Fourth level aromaticum) ...
riigiülikool New Yorgis. Sealt ta langes välja pärast kahte aastat õppimist. Aastatel 1962 kuni 1964 teenis ta Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Pärast tema vabastamist 1968ndal aastal abiellus ta Ricky Low-Beeriga. R. Lauren ei käinud moe koolis, aga töötas müügimehena Brooks Brothersi heaks. Aastal 1967 avas ta lipsude poe, kus ta müüs ka oma enda disainitud lipse, kaubamärgi nimega Polo. Tal on suur kogumine autot Ferrari 250 GTO 1962, Ferrari 250 Testa Rossa, McLaren F1 (1996, F1 LM), Mercedes 300SL Gullwing, Mercedes- Benz SSK CountTrossi, Blower Bentley (1929), Porsche 997 GT3 RS, Bugatti Veyron, Alfa Romeo 8C 2900B Mille Miglia (1938), Lamborghini Reventon • https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9B %D0%BE%D1%80%D0%B5%D0%BD,_ %D0%A0%D0%B0%D0%BB%D1%8C %D1%84 • http://relaxic.net/ralph-lauren %E2%80%99s-car-collection/ • http://www.style.com/fashionshows/review/ F2008RTW-RLAUREN
3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m 2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 – 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katseandmed m1=147,2 g m2=147,38 g V CO =V õhk =250 cm3+ 72cm3=322 cm 3=0,322 dm 3=0,322 ×10−3 m3 2 P=100,3 kPa=100300 Pa T =21,9 ℃=295,1 K Antud andmed g M õhk =29,0 mol
ning filtreeritakse kasutades kurdfiltrit. Lahus valatakse filtrisse mööda klaaspulka ning pulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, et vältida iga tilga kaotsiminekut. Jäägile keeduklaasis lisatakse veel vett, et NaCl lõplikult välja pesta. Et saada kätte sool ka filterpaberi pooridest, täidetakse filter veelkord destilleeritud veega ja lastakse sel tühjaks joosta. Lahus valatakse kolvist mõõtesilindrisse ja lisatakse nii palju vert, et lahust oleks täpselt 250 ml. Lahust segatakse hoolikalt ja seejärel mõõdetakse areomeetri abil selle tihedus. Katseandmed: NaCl ja soola segu mass = 6g (mõõdetud tihedus) = 1,009 g/ (sellest väiksem tihedus tabelis) = 1,0054 g/ (sellest suurem tihedus tabelis) = 1,0126 g/ C% (otsitav massiprotsent) = 1,5% (massiprotsent, mis vastab väiksemale tihedusele) = 1,00% (massiprotsent, mis vastab suuremale tihedusele) = 2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a. Leian NaCl massi lahuses
täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm³ destilleeritud vett, segada ja filtreerida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Lõpuks pesta filter destilleeritud veega, et viia kogu lahustunud sool lahusesse, lastes filtril lõpuks tühjaks tilkuda. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada sinna nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm³. Lahust hoolikalt läbi segada, mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates. Seejärel mõõta areomeetriga lahuse tihedus. 4. Katseandmed m (NaCl segu liivaga)= 10 g ρ (mõõdetud tihedus)= 1,0160 g/ml ρ1 (sellest väiksem tihedus tabelis)= 1,0126 g/ml ρ2 (sellest suurem tihedus tabelis)= 1,0161 g/ml C%1 (massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1)= 2,00%
larve, also called a rotten cheese. In Europe and USA it´s not popular. Why it´s good? Protein, but also vitamins, minerals, and fats. Crickets are high in calcium, and termites are rich in iron. Hamburger-18% protein and 18% fat. Cooked grasshopper- 60% protein and 6% fat. 45 kgs of feed produces 4.5 kgs of beef but 20 kgs of cricket. Products which can contain insects Canned citrus frukt juices- Insects and insect eggs 5 or more and other fly eggs per 250 ml or 1 or more maggots per 250 ml Chocolate and chocolate liquor- Insect filth, 60 or more insect fragments per 100 grams Peanut butter Insect filth, 30 or more insect fragments per 100 grams Thank you for listening! http://www.youtube.com/watch?v=3f7I_HAm4d8&feature=
Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Järeldus Kasutatud kirjandus PDF fail: Laboratoorne töö 4. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 34:20:00 3,9 cm 975 m 390 m 1950 m 70 m 8,1 cm 2025 m 810 m 4050 m 162 m 4,8 cm 1200 m 480 m 2400 m 96 m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. S(m)=88,22 1) 1:2000 1 cm 20 m x cm 88,2 m x=1*88,22/20=4,411 (cm) 2) 1:5000 ...
Futuur SümbolKordaj Alusvara Lepingu ligikaudneFutuuri alustamise a väärtus väärtus (novembertagatisnõue (november 2007) 2007) Dow Jones IndustrialINDU 10 13 000 $130 500 $3125 Average (CBOT) Dow Jones IndustrialYM 5 13 000 $65 250 $1563 Average mini (ECBOT) Nasdaq 100 (GLOBEX) NDX 100 1995 $199 500 $8125 Nasdaq 100 miniNQ 20 1995 $39 900 $1625 (GLOBEX) S&P 500 (GLOBEX) SPX 250 1450 $362 500 $9844 S&P 500 miniES 50 1450 $72 500 $1969 (GLOBEX) Nafta (NYMEX) CL 1000 94 $94 000 $5400
leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 liiva ja anuma mass [g], V anuma maht [cm3] 4.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200 300 g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivatera tihedus arvutatakse valemiga (2). Erinevus kahe katse vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3 Valem 2. L = [ m / (V2 V1) ] * 1000 [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3], m proovi mass [g], V 1 vee ruumala [m3], V2 vee ja liiva ruumala [m3] 4.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) Valem 3. pL = [1 (0L / L)] * 100%
15 % 50 10 5 0 0 <10 11-25 26-35 36-50 >50 Suurusvahemik 3 Üldlämmastikusisalduse jaotus (mg/m ) Eesti jõgedes 250 50 200 40 150 30 Arv Arv % 100 20 % 50 10 0 0
investeeringuga, mis läheb valitsuse kulutuste alla f) ettevõte ostab vana tootmishoone. Ei kajastu üldse SKP-s 5. Olgu majanduses vaid kaubad A ja B. Leida SKP1nominaalne, SKP2nominaalne, SKP2reaalne ja SKP deflaator ja inflatsioon. A hind kogus B hind kogus 1. aasta 2 100 2,5 200 2. aasta 2,5 200 3 250 SKP1nominaalne,=2*100+2,5*200 = 700 SKP2nominaalne, = 1,2*200+3*250 = 1250 SKP2reaalne 2*200+2,5*250 = 1025 SKP deflaator. (1250/1025)*100=121,9 inflatsioon ~ 22% 6. Tabelis on toodud suhkru müügihinnad ja vaheprodukti väärtused tootmise erinevatel etappidel. Täitke lüngad tabelis. Leidke igal etapil lisandunud uus väärtus ning SKP arvestusse minev summa. Andke iga tasandi lisandväärtusele majanduslik tõlgendus.
Pähklid 0 0 0 3 0 225 <= 300 g Kookoshelbed 0 0 0 0 4 0 <= 300 g Tööaeg 3 3 3 6 3 1800 <= 1800 min Müügimaht 0 1 1 0 1 250 <= 250 tk Kasum (sihifun.) 0,2 0,26 0,3 0,22 0,22 129,5 --> max Lahend (x) 200 50 200 75 0 1. Selgub, et kasum mandlikoogi valmistamisest väheneb 0,15 euroni. Kui nii juhtub, siis optimaalses lahendis: A) kasum ei muutu; B) toodetakse vähem mandlitega kooke;
Sidruni-laimimaitseline karboniseeritud karastusjook Valmistatud The Coca-Cola company loal. Tootja: AS Coca-Cola HBC Eesti. Turustaja: AS Coca-Cola HBC Eesti, Kadaka Tee 76b, Tallinn, Eesti. Koostis: vesi, suhkur, süsihappegaas, happesuseregulaatorid (sidrunhape, naatriumtsitraat), säilitusaine (naatriumbensonaat), lõhna- ja maitseained. Kaitsta otsese päikesekiirguse eest! Jooge jahutatult. Parim enne pudelil näidatud kuupäeva. Iga 250 ml sisaldab: kcal: 105 (5%) suhkrud: 26g (28%) rasvad: 0g (0%) küllastunud rh: 0g (0%) naatrium: 0g (0%) % päevasest soovitatavast kogusest (GDA) põhinedes 2000ckal energiavajadusel. www.sprite.ee 8 Karastusjook ,,Mõmmi limonaad" 2 L Koostis: vesi, suhkur, süsihappegaas, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator sidrunhape,
3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m2 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse arvutused Katsetulemused: 1) mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=110.47 [g] 110.68 +110.58
Kulujaotusbaasina on materjalikulu. Siis arvutame tootmise lisakulude määra. Tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud põhikulud Tootmise lisakulude määr = 181 000 / 160 500 = 1,13 kr Tellimuse maksumus: Otsekulud + Kaudkulud = Kogukulu ehk 161 000 + 5 650 = 166 650 Ühe pastaka tootmisomahind = 166 650 / 5 000 = 33,33 kr Ülesanne 2 Predetermined overhead rate Department 1: Overhead cost / Direct labor hours = 250 000 / 100 000 = 2,5 kr/h Department 2: Overhead cost / Machine hours = 162 000 / 30 000 = 5,4 kr/h Applied overhead for all jobs during 2007 Department 1: 98 000 * 2,5= 245 000 Underapplied overhead = 247 500 - 245 000 = 2 500 Department 2: 32 000 * 5,4 = 172 800 Underapplied overhead = 175 000-172 800 = 2 200 For the firm: Underapplied overhead = 2 500 + 2 200 = 4 700 Journal entry Department 1 Department 2 Total
segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Suurimad meteoriidikraatrid maailmas: Arizaon meteoriidikraater - läbimõõduga 1,2 km ; Vredeforti meteoriidikraater Lõuna-Aafrikas - läbimõõduga 250-300 km; Sudbury - 250 km; Chicxulub Mehhikos - läbimõõduga 180 km. 5. Öpik-Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga.
100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 3.3 Katse tulemus Betoonisegu koostis 3 liitri valmistamiseks. Tabel (1) Katse CEM I 42,5 Liiva Liiva Killustiku Killustiku Vee W=V/Ts nr Tsemendi fraktsioon, mass, fraktsioon, mass, [g] mass, mass, [g] [mm] [g] [mm] [g] 1 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5 2 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5 Valem (1) V W Ts W - vesitsementtegur Ts – tsemendisisaldus 1 m3 betoonisegus, [g] V – veesisaldus 1 m3 betoonisegus, [g]. 3.4 Betooni survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95. Kivinemine temperatuuril 20oC Tabel (2) Survetugevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
