Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"247" - 372 õppematerjali

247 - 248 2. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia VI; lk 504 3. Pilt Internetist aadressil: http://www.mesindus.ee/files/trifolium_repens.jpg 4. http://www.tarbija24.ee/020907/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/280512.php 5. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=83
thumbnail
2
docx

Labor I, Segmentindikaator element E NAND baasis

Segment : E (punasel joonisel) Elementbaas : {NAND} Väärtused 0st-Fini (sinisega joonis) $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w 1424 336 1536 336 0 x 247 188 276 191 4 24 X1 x 225 322 254 325 4 24 X2 x 207 421 236 424 4 24 X3 x 203 515 232 518 4 24 X4 x 1503 365 1519 368 4 24 Y L 576 224 272 224 0 1 false 5 0 151 1232 336 1424 336 0 5 5 5 151 864 128 1008 128 0 2 0 5 151 864 224 1008 224 0 2 5 5 151 864 304 1008 304 0 2 5 5 151 864 384 1008 384 0 2 5 5 151 864 464 1008 464 0 2 5 5 w 1008 128 1184 128 0 w 1184 128 1184 304 0 w 1184 304 1232 304 0 w 1008 224 1152 224 0 w 1152 224 1152 320 0 w 1152 320 1232 320 0 w 1008 304 1104 304 0

Informaatika → Arvutid i
29 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Inimese kuulmise ja heli akustiliste omaduste mõju heliteose kompositsioonis Johann Sebastian Bachi teoste Prelüüd ja fuuga C-duur ja c-moll näitel

Diagramm 1 näitab Johann Sebastian Bachi prelüüdi ja fuuga c-moll noote arvu. Allpool olevas blogis on näidatud nende nootide helisagedus Hz. Do’’ – 65 Hz; Re’’ – 73 Hz; Mi’’ – 82 Hz; Fa’’ – 87 Hz; Sol’’ – 98 Hz; La’’ – 110 Hz; Si’’ – 123 Hz Do’ – 131 Hz; Re’ – 147 Hz; Mi’ – 165 Hz; Fa’ – 175 Hz; Sol’ – 196 Hz; La’ – 220 Hz; Si’ – 247 Hz Do – 262 Hz; Re – 294 Hz; Mi – 330 Hz; Fa – 349 Hz; Sol – 392 Hz; La – 440 Hz; Si – 494 Hz Do1 – 523 Hz; Re1 – 587 Hz; Mi1 – 659 Hz; Fa1 – 698 Hz; Sol1 – 784 Hz; La1 – 880 Hz; Prelüüd ja fuuga C-duur 120 100 80 60 40 20 0 Diagramm 2.

Muusika → Muusika
3 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Asjaõiguse referaat

Sisukord Sissejuhatus 3 1. Asjaõigus. Selle mõiste ning olemus 4 2. Mis on hoonestusõigus? 5 3. Hoonestusõiguse sisu 6 4. Hoonestusõiguse ulatus 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...………10 Sissejuhatus Käesolev referaat on koostatud uurimaks hoonestusõiguse sisu ja ulatust. Hoonestusõigus kuulub asjaõiguse valdkonda ning on üks osa sellest. Referaat koosneb neljast osast. Esimene osa hõlmab asjaõiguse mõistet ning üldist olemust. Teises osas käsitletakse hoonestusõiguse mõistet. Toon välja kuidas on mõistet käsitletud seaduses, millised on tähtajad, tasud jne. Kolmandas osas tuleb juttu hoonestusõiguse sisust ning vastavatest seadustest seoses sellega. Toon välja asjaõigusseaduse vastavad paragrahvid, mis käsitlevad hoonestusõiguse sisu. Neljandas ning ühtlasi ka viimases osas antakse ülevaade hoonestusõiguse ulatusest. ...

Õigus → Asjaõigus
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

20 küsimust ja vastust

arvamust ajakikirjanduses või Internetis. 13. Vabade valimiste tunnused on võistevate kandidaatide olemasolu, iga valimisõigusliku inimese vabadus propageerida oma vaateid ja valimistel osaleda, valimiste korraldamine vastavate seaduste alusel. 14. Riigikogu valivad Eesti Vabariigi kodanikud iga 4 aasta järel otsestel valimistel; valitsuse moodustavad valimistel edukamalt esinenud parteid omavaheliste läbirääkimiste põhjal. 15. Eesti Vabariik jaguneb 15 maakonnaks ja 247 omavalitsuseks. Omavalitsusüksused on vallad ja linnad (Tallinnas ka linnaosad). 16. Kohalikul omavalitsusel on oma esindusorgan ­ linna/valla volikogu ­ ning täitevorgan ­ linna/valla valitsus. Volikogu valivad iga 3 aasta järel omavalitsusüksuste alalised elanikud. Linna/valla valitsust juhib linnapea/vallavanem, kelle valib volikogu, ning tavaliselt saab selleks valimised võitnud nimekirja kandidaat. Volikogu ja kohaliku valitsuse ülesanded

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
402 allalaadimist
thumbnail
8
xls

Exel tabeliarvutus valemitega, diagrammid

Kask Tiina 110 42,4 m² 196 kwh 3,0 m³ 1 2,10 kr Kapp Sander 101 102,0 m² 274 kwh 4,4 m³ 4 3,08 kr Pähkel Paul 105 58,1 m² 243 kwh 3,5 m³ 3 2,45 kr Vaarikas Rulle 109 48,9 m² 217 kwh 2,9 m³ 2 2,03 kr Maasikas Heino 106 100,2 m² 309 kwh 4,9 m³ 5 3,43 kr Kortereid kokku: 10 Keskmine: 247 kwh Hinnad: 1 m3 külma vee hind 1 m2 üür Üür Kokku 1. Arvutada külma vee ja üürimaksed, kasutades selleks sobivaid valemei 411,3 413,68 2

Informaatika → Infotöötlus
29 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Nimetu

Click to edit Master text styles Second level "Inimene, ühiskond, Third level Fourth level kultuur II KESKAEG" Fifth level Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsisin esimese peatüki "India" kahte esimest õppetükki "Riiklus ja Ühiskond" ja "Religioon ja Kultuur" Õpik on mõeldud gümnaasiumile Uus tekst seotud eelnevaga Näide 1. "Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses, nii kujunes ka Indias tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. ,, Õppetükk jaotatud pealkirjastatud osadeks Näide 2. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veedade ajajärgul Kastikord Kuningriigid

Varia → Kategoriseerimata
23 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Filipiinid

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM GEOGRAAFIA Filipiinid Nimi Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Geograafia 4 Riigi kuulumine suurregiooni 5 Riigi arengutase 6 Majandusorganisatsioonidesse kuulumine 6 Rahvastik 7-8 Linnastumine 8 Energiamajandus 9 Põllumajandus 9-11 Metsamajandus 11 Tööstus 12 Transport 12 Turism 13 Kasutatud materjalid 14-15 Sissejuhatus 2 Filipiinid on riik, mille leidsid esimesed asukad 30000 aastat tagasi ja oli esimene Kagu-Aasia riik, mis sai iseseisvaks peale Teist maailmasõda(1946). See saarterikas riik on ka ainus riik maailmas, mis heiskab lipu tagurpidi, kui on sõjaolukord. Tegemist on maailma suurima sõnumite saatjate riigiga (350-4...

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
4
xlsx

Vertikaal ja Horisontaalanalüüs TTRK Logistika

% % 2010 2011 2010 2012 25,82% 14 831 32,02% -1,84% 37,50% 19,37% 7 471 16,13% 1,57% -4,48% 1,88% 875 1,89% 5,05% 19,37% 47,07% 23 177 50,04% -0,20% 19,84% 0,28% 0 0,00% 152,17% -100,00% 3,72% 2 100 4,53% -48,74% -29,36% 39,03% 16 107 34,77% -1,92% -1,31% 9,90% 5 247 11,33% -2,36% 26,16% 52,93% 23 454 50,63% -7,62% -0,19% 100,00% 46 321 100,00% -4,27% 8,13% 2,27% 672 1,44% -66,21% -75,63% 5,85% 3 620 7,76% -33,54% 0,25% 23,71% 12 409 26,61% -1,12% 26,21% 0,53% 0 0,00% 216,00 0,00% 32,36% 16 701 35,82% -18,09% 3,09%

Logistika → Logistika
112 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vilsandi rahvuspark

detsembrist 1993. a. Vilsandi Rahvuspargiks. 1996. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitati Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri ja piirid. 1997 sai Vilsandi rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) staatuse ning sama aasta 6. detsembril avati rahvuspargi külastuskeskus Loona mõisas. Elustik Loodust iseloomustavad eelkõige mereline kliima, rohke linnustik, rannikualadele iseloomulik karaktertaimestik ja huvitav riimveelise mere fauna. Siin on kohatud 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114. Soontaimeliike on 520, samblikke ja samblaid ligi 500 liiki, ligi 80 liiki kalu. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Rahvuspargi meresaartel pesitseb kokku 7000 - 8000 haudepaari merelinde. Vilsandil kasvatatakse alates 1997 aastast ka jaanalinde, hetkel on neid seal kuus. (2 isast ja 4 emast) Vilsandi läänerannal paiknevad looduskaitseala tuntuimaid linnusaared - Alumine Vaika,

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I labor elemant D baas NAND

w 144 288 160 288 0 151 192 288 224 288 0 2 5 w 144 368 240 368 0 w 144 368 96 368 0 w 144 416 144 368 0 L 96 368 48 368 0 0 false 5 0 w 160 400 192 400 0 w 160 432 192 432 0 w 160 400 160 416 0 w 160 432 160 416 0 w 144 416 160 416 0 151 192 416 224 416 0 2 5 151 528 128 608 128 0 2 5 151 528 32 608 32 0 2 5 151 528 224 608 224 0 2 5 151 528 320 608 320 0 3 5 151 528 416 608 416 0 3 5 151 672 224 800 224 0 5 0 M 800 224 832 224 0 2.5 x 7 23 29 26 0 18 X1 x 7 134 29 137 0 18 X2 x 5 247 27 250 0 18 X3 x 5 374 27 377 0 18 X4 x 855 231 884 234 0 24 Yd w 672 224 608 224 0 w 608 320 624 320 0 w 608 128 624 128 0 w 624 128 624 208 0 w 624 320 624 240 0 w 624 240 672 240 0 w 624 208 672 208 0 w 608 32 640 32 0 w 608 416 640 416 0 w 640 416 640 256 0 w 640 256 672 256 0 w 640 32 640 192 0 w 640 192 672 192 0 w 528 240 496 240 0 w 496 240 496 368 0 w 496 368 240 368 0 w 528 112 464 112 0 w 528 336 464 336 0 w 464 336 464 240 0

Informaatika → Informaatika
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hotellimajanduse erialased inglise keelsed sõnad

Dennis R. Lillicrap & John A. Cousins Foof and Beverage, 1994 WORDS (pp. 140-148, 246-247, 287-289) 1. a constant standard- pidev standard 2. a cruet- maitseainetops 3. a disposable filter- ühekordne filter 4. a fine powder- (peen) pulber 5. a glass container with a lip- tilaga klaasanum 6. a goblet- pokaal 7. a heaped teaspoonful- kuhjaga teelusikatäis 8. a jug of cream- koorekann 9. a level dessertspoonful- triiki magustoidulusikatäis 10. a napkin- riidest salvrätik 11. a new brew of coffee- uus kohvilaar 12. a party of six guests- 6 külaliseline seltskond 13. a sugar basin- suhkrutoos 14. a thin layer- õhuke kiht 15. added to taste- maitse järgi lisatud 16. an ashtray- tuhatoos 17. approximately- ligikaudu 18. at right angles- täisnurga all 19. at the correct serving temper...

Keeled → Inglise keel
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Hüdroisolatsiooni katsetamine

5 28.6 6 30.3 0.15 4.5 1 240 232 29.9 0.14 4.2 57.3 55.4 2 3 Bituthene 249 236 30.4 0.16 4.9 51.2 48.5 4 8000 5 247 237 30.1 0.12 3.6 68.4 65.6 6 1 29.9 0.16 4.8 331 156 69.2 32.0 2 30.5 0.16 4.9 3 Bituthene 29.9 0.16 4.8

Ehitus → Ehitusmaterjalid
12 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tehiskivi katsetamine

Keskmised mõõtmed Keha V(cm³) (g) (kg/m³) nr. Keskmi b(mm) l(mm) h(mm) Üksik ne 1 118,8 248,8 89,0 2631 5075,2 1930 2 117,5 247,8 88,8 2586 5110 1975 3 118,7 250,3 86,3 2564 5058,6 1975 1965 4 119,1 248,7 88,9 2633 5152 1960 5 119,0 247,7 87,0 2564 5055 1970 6 118,0 247,3 86,7 2530 5011,6 1980 Tabel 5.1.1 5 Veeimavuse määramine

Ehitus → Ehitusmaterjalid
32 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tallinn Port and Airport

All these harbours are navigable all year round. · Muuga Harbour ­ biggest cargo harbour in Estonia. It is located 17 kilometers east from Tallinn, built on the coast of Muuga Bay. Muuga Harbour is the deepest (up to 18 m) and most modern ports in the Baltic Sea region. · The Old City Harbor ­ one of the biggest and busiest passenger harbor in the Baltic Region. It is located in the heart of the city of Tallinn. By the year 2008, 7 247 366 passengers had travelled through the Port of Tallinn. That is remarkable. · Paljassaare Harbor - one of the most sheltered harbors in Estonia in terms of winds and waves. It is situated on Paljassaare Peninsula in Tallinn, about 6 kilometres from the centre of the city. · Paldiski South Harbor ­ it is located 45 kilometers west of Tallinn. It is the Port of Tallinn's second cargo harbor.

Keeled → Inglise keel
11 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalide praks nr 6

248 119 88 3 249 119 88 248 119 88 4888 2600,546667 1880 248 119,1 88 4 248,7 118,5 88,1 248,1 118,3 88,2 4996 2594,783066 1925 248 120 89 5 248 119 88 247 118 89 4970 2613,213556 1902 250 118 87,5 6 249,9 118 87,5 250 118 87,5 4894 2580,905833 1896 2. Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees 7 päeva jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 20 oC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm

Ehitus → Ehitusmaterjalid
47 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Pagulasprobleemid maailmas

käsitlev aruanne näitab, et paljud maailma vaeseimad riigid võtavad vastu suurel hulgal pagulasi nii absoluutsete arvude poolest kui ka nende oma majanduse suurusega võrreldes. Kõige rohkem pagulasi on Pakistanis, Iraanis ja Süürias, vastavalt 1,9 miljonit, 1,1 miljonit ja 1 miljon. Pakistanis on mõju majandusele kõige suurem, sest riigis on 710 pagulast iga dollari kohta SKPst elaniku kohta. Pakistanile järgnevad Kongo Demokraatlik Vabariik ja Kenya vastavalt 475 ja 247 põgenikuga. Võrdluseks on Saksamaal, kus on tööstusriikidest kõige rohkem pagulasi (594 000 inimest), 17 pagulast iga dollari kohta SKPst elaniku kohta, teatas UNHCR. Vastupidi enamlevinud arvamusele ei suundu põgenikud aga rikastesse riikidesse, vaid kõige rohkem inimesi on leidnud varjupaiga hoopis naaberriikides. Hinnanguliselt elab 70% maailma põgenikest Aafrikas ja Lähis-Idas. Vaid väga väike osa maailma põgenikest jõuab Euroopasse. ÜRO hinnangul oli 2010

Geograafia → Globaliseeruv maailm
25 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Knud Illerise kolme dimensiooni teooria

3 Illeris, K. (2003). Towards a contemporary and comprehensive theory of learning. International Journal of Lifelong Education, 22(4), 396-406. 4 GSI Teaching & Resource Center. (n.d). Cognitive Constructivism. Kasutatud 05.05.2018 http://gsi.berkeley.edu/gsi-guide-contents/learning-theory-research/cognitive- constructivism/#learning 5 Paprock, K. E. (1992). Mezirow, Jack. (1991). Transformative Dimensions of Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass, 247 pages. $29.95. Adult Education Quarterly, 42(3), 195-197. 6 Pakk, R. (2012). Rein Pakk: Hardo Pajula kiituseks ehk info pole sama mis teadmine. ERR Uudised, 3. mai 7 Illeris, K. (2003). Towards a contemporary and comprehensive theory of learning. International Journal of Lifelong Education, 22(4), 396-406.s on tegelikult olemuslikult väga erinev. Nimelt kui kaitsemehhanismid võivad esineda juba enne õppima asumist, saab tekkida vastupanu õppimisele alles peale sellega tegelemist.

Pedagoogika → Andragoogika
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Perekond ristik

Perekond ristik Ristikheninad ehk härjapead on liblikõieliste sugukonda kuuluv umbes 300-liigiline taimeperekond. Tema ladina keelne nimetus on Trifolium. Ristikhein on levinud peamiselt Vana-maailma parasvöötmes ning lähistroopilistel aladel. Ristikud on enamikus madalad, mõnikord roomava varrega, 1-aastased ja püsiktaimed kolmetiste lehtedega lehtede ehk abilehtede ja väikeste valgete, kollaste või punaste liblikõitega. Eestus kasvab looduslikult umbes 11 ristikuliiki. Ristikute hulka kuulub rida väärtuslikke kultuurtaimi, näiteks põld- ehk punaneristikhein(Trifolium pratense) ja rootsi ristik(Trifolium hybridum). Peale nende esivenda Eestis järgmised pärismaised liigid: peamiselt saarte kuivades metsades kasvab alpi ristik(Trifolium alpestre). Saarte aasadel ja loopealseil leidub lamavat ristikeina(Trifolium procumbenos). Kogu Eestis aasadel, karjamail ning teeservadel leiame valget reistikeina(...

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Reformatsioon ehk usupuhastus 1517 kuni 17 sajand

Cranmer · Elizabeth I 1558-1603 (Virgin Queen) · Protestandist Inglismaa kuninganna · Taastas anglikaani kiriku, võideldes ka puritaanidega · Lähimaks nõustajaks oli Sir Francis Walsingham · Suurim ja ohtlikum konflikt tekkis Hispaaniaga Sõda Võitmatu Armaadaga 1588: · Hispaania katse vallutada Inglismaad · Felipe II käsul ehitati riigi ajaloo suurim laevastik (22 galeooni ja 108 sõjalaeva) · Inglismaal oli vastu panna 247 alus · Olukorda halvendas hispaanlaste invasiooniplaan ­ Hollandi rannikul ootas ligi 40 000 meest · Lahingud kestsid 12 päeva · Tulemuseks oli Inglismaa tõus maailma võimsamaks riigiks (staatus püsis 300 aastat) · 1589 tegid Inglased Hispaaniasse sarnase, samuti ebaõnnestunud retke Kolmekümneaastane sõda 1618-48: · Viimane üleeuroopaline konflikt usu pärast · Osalesid või sekkusid kõik tugevad Euroopa riigid

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Taru

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARU Referaat Juhendaja: 2016 Sisukord 1.TARUD................................................................................................................. 3 1.1Tarude liigitamine........................................................................................... 4 1.2 Taruehitamine................................................................................................ 4 2.KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 6 2 1. TARUD Looduslikult ehitavad mesilased oma pesa puuõõnde. Inimesed on aga mesilased pannud elama tarudesse (joonis 1), kus paiknevad üksteise kõrval sirged neljakandilised kärjed. Mesila asukohaks tuleks valida tõmb...

Põllumajandus → Põllumajandus
4 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Pjotr Tšaikovski lavamuusika

Tallinna Laagna Gümnaasium Pjotr Tšaikovski lavamuusika Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Tšaikovski lavamuusika Pjotr Iljitš Tšaikovski sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tšaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tšaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tšaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu. Helilooja on loonud 6 sümfooniat (I sümfoonia g-moll “Talveunelmad”, IV sümfoonia f-moll 1877.aastal, V sümfoonia ...

Muusika → Muusika ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Rootsi majandus

2012 2011 2012 2011 2012 2012/2011 TOTAL 989 654 1 010 911 100.0 2 1 2 Norway 100 606 94 317 10.2 7 2 1 Germany 98 763 100 743 10.0 2 3 3 United Kingdom 76 458 70 494 7.7 8 4 4 USA 64 247 64 635 6.5 1 5 6 Finland 62 740 61 021 6.3 3 6 5 Denmark 61 801 61 483 6.2 1 7 7 Netherlands 51 289 49 147 5.2 4 8 9 Belgium 46 764 45 208 4.7 3 9 8 France 45 824 46 247 4.6 1 10 10 China 31 453 32 991 3

Majandus → Majandus
14 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raamatu „Nero“ analüüs

Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
123
xlsx

Statistika - nisu, piim, hiiruut

2000 218 13,6 100 7,35294118 2000 219 5 82 16,4 2000 221 7,7 150 19,4805195 2000 224 32 1104 34,5 2000 229 2,8 84 30 2000 230 5,6 117 20,8928571 2000 237 2,7 72,9 27 2000 238 1 20 20 2000 240 46,3 980 21,1663067 2000 242 36 1100 30,5555556 2000 243 8,5 205 24,1176471 2000 244 3 65 21,6666667 2000 247 15 230 15,3333333 2000 248 55 1270 23,0909091 2000 250 10 378 37,8 2000 252 80,9 1220 15,0803461 2000 253 17,3 230 13,2947977 2000 255 7,5 75 10 2000 257 27,6 330 11,9565217 2000 259 16,3 400 24,5398773 2000 261 1,5 32 21,3333333 2000 263 15 450 30 2000 267 2,4 55 22,9166667 2000 269 20,2 505 25 2000 270 7 250 35,7142857

Matemaatika → Statistika
38 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Polügraaf e. valedetektor

Polügraaf Polügraaf ehk rahvakeeli valedetektor on seade, millega mõõdetakse inimesel mitut füsioloogilist näitajat. Oma olemuselt on seade väga sarnane südametööd kontrolliva EKG- aparaadiga. Peale südame rütmide võetakse üles ka vererõhk, hingamissagedus ja naha elektrijuhtivus. Polügraafi eesmärkideks on välja selgitada, kas inimene valetab või saada küsitletavalt ülestunnistus. Valedetektor ühendatakse inimese keha külge. Rindkere ülemise osa ümber pannakse elastne rihm, kõhu ümber pannakse teine. Sõrmeotstele kinnitatakse andurid, mis mõõdavad naha elektritakistust. Vererõhu muutuste mõõtmiseks paigaldatakse mansett, mis registreerib ka pulsisagedust. Need erinevad näitajad võimendatakse ja kirjutatakse arvutisse ülesse. Antud näitajad peaksid tuvastama igasuguse ärevuse, mis viitab valetamisele. Mõnikord võib ärevus olla seotud ka lihtsalt ülekuulatava positsiooni sattumis...

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Äriplaan - metalli kokkuostuga tegelev firma

Teras 2, Teras 3) 11. Turundusplaan 11.1 Hinnakujundus. Kõik hinnad määratakse siis metalli ja värvilise metalli müügi hinna järgi. Muidugi mängib siin hindade määramisel olulist rolli ka konkurentide hinnad. Toode/ Hind teenus 1.a. 2.a. 3.a. Vask 5170 Eur/Tonn 5250 Eur/Tonn 5421 Eur/Tonn Teras 1 230 Eur/Tonn 247 Eur/Tonn 275 Eur/tonn Alumiinium 1000 Eur/Tonn 1134 Eur/Tonn 1278 Eur/Tonn 3A Väimela 2011 7 11.2 Müük ja turustamine. Kõik metall mis kokkuostetakse erinevatelt klientidelt müüakse edasi suurtele metalli ettevõtetele ja metalli kokkuostudele. Kõik metallid müüakse maha/edasi kasumiga. 12. Personal ja juhtimine.

Majandus → Majanduse alused
52 allalaadimist
thumbnail
11
odt

OSI mudel

PKHK OSI mudel Referaat Kristiina Veelaid IT-14 Pärnu 2015 Sisukord 1 OSI mudel ........................................................................................................................... ........................ 3 Füüsiline kiht ........................................................................................................................... ................... 4 Andmelülikiht ........................................................................................................................... .................. 5 Võrgukiht ............................................................................

Informaatika → Informaatika
11 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Arengupsühholoogia lapsevaatluse analüüs

Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Vaadeldava sugu: naine Vaadeldava vanus: 13 kuud Vaatluse koht: lapse kodu, köök Vaatluse aeg: 31. oktoober, neljapäev, vahemik 18.05-18.30 Köögi põrandal on paar mänguasja, laual viinamarjad ja Debora vanema õe kauss õhtusöögiga. Vaadeldav istub põrandal ja vaatab ringi, ema istub toolil ning jälgib vanema tütre söömist, Debora õde sööb õhtusööki ja kaks suuremat venda käivad köögi ja elutoa vahet edasi-tagasi. Debora, rahuliku ja hea tujuga, palub emalt viinamarja. Tüdrukule maitsevad väga viinamarjad, ta tahab neid üha veel ja veel. Natukene aega ei pöörata enam minule tähelepanu ja laps vestleb oma emaga. Vestlemine ei toimu sõnadega, mis oli minu jaoks natukene üllatav, kuna oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul (A...

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
118 allalaadimist
thumbnail
32
pptx

Portugal

Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Mandri-Portugali kõrgeim tipp on Torre (1993 m), mis asub maa põhjaosas Serra da Estrela mäestikus. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Portugal Pealinn: Lissabon Riigipea: Anibal Cavaco Silva Üldpindala: 92 072 km² Rahvaarv: 10,6 miljonit Rahaühik: Euro (Võeti kasutusele 2002.aastal) SKT: 247 miljardit USA dollarit (2010) SKT elaniku kohta: $23 000 (2010) Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 1139.aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. 1908. aastal tapeti kuningas Carlos I ning 1910. aastal kuulutati Portugal vabariigiks. 1986. aastal liitus Euroopa Liiduga. Kliima Lõunaosa kliima on Vahemereline ­ pehmed talved ning kuumad,

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga

LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...

Metroloogia → Tolereerimine ja...
91 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine

büreti näit), pH V, mL E, mV mV mV/mL mL 0,0 2,20 220 0,5 2,25 225 0,5 5 10 1,0 2,30 230 0,5 5 10 1,5 2,35 235 0,5 5 10 2,0 2,40 240 0,5 5 10 2,5 2,47 247 0,5 7 14 3,0 2,53 253 0,5 6 12 3,5 2,60 260 0,5 7 14 4,0 2,67 267 0,5 7 14 4,5 2,76 276 0,5 9 18 5,0 2,85 285 0,5 9 18 5,5 2,97 297 0,5 12 24

Keemia → Instrumentaalanalüüs
50 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Saksamaa

Bodeni Loomastik Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodu-sesse lahti pääsenud mink, kährikkoer ja pesukaru (teda on Saksamaale ka talutud). Saarmas ja metskass on jäänud haruldaseks. Kunagi hävitati Saksamaa loodusest ilves, nüüd on teda Baierimaale taasasustatud. Sõralistest on sisse toodud muflon (maa idaossa) ja tähnikhirv, taasasustatud on kabehirv. Kohatud on 497 liiki linde, neist pesitsejaid on 247 liiki. Palju linde lendab sinna talvituma ja palju on paigalinde. Roomajaid on 16 liiki (sh euroopa sookilpkonn, harilik silenastik, harilik rästik) ja kahepaikseid 20 liiki (sh tähniksalamander, alpi vesilik, niitvesilik, kollakõht- ja punakõht-unk, köidikkonn, välekonn). Taimestik Saksamaal on mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt on siin lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Demokraatlik valitsemine

pakutud kanditaatide poolt või vastu. Peamised ülesanded- viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel ning koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusi. EV ministrid ja ministeerium Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministeeriumid luuakse selleks et korraldada valitsemist eri valdkondades. Kantsler- ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast tööd. EV haldusjaotus: maakonnad, linnad, vallad Eestis on 15 maakonda, mis jagunevad 247 omavalitsusüksusteks- vallaks ja linnaks. Vald koosneb asutusüksustest- alevikest ja küladest. Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linna aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Vald ja linna on iseseisvad omavalitsusüksused. Neil on oma valitud esindusorgan- volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel. Omavalitsused Tänapäeval püütakse võim tuua rahvale nii lähedale kui võimalik

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Valemid põhikoolile

ruutvõrrand. Ruutvõrrandi diskriminant. Ruutkolmliige. Ruutfunktsioon ja Ruutvõrrandi diskriminant. Ruutkolmliikme tegurdamise 1) lk 69, ül 247 20. 28. 09. 06 ruutvõrrand. Ruutkolmliikme tegurdamine. valem: 1) lk 70-72 ax2+ bx + c = = a(x ­ x1)(x ­x2) Ruutfunktsioon ja 21. 28. 09. 06 Ruutkolmliikme tegurdamine

Matemaatika → Matemaatika
377 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada?

elada? Karoliina Vasli, 27. märts 2014, 07:00 Tippjuhid teenivad kuus summasid, mille saamine nõuaks lihttööliselt aastatepikkust pingutamist. Mis oleks üldse hea palk? Üldiselt leiavad nii ettevõtjad kui ka muus valdkonnas töötavad inimesed, et summa võiks olla 1000 –1500 eurot neto, vähemaga oleks juba raske. Eile ilmunud Äripäeva palga-edetabelis platseerus 13. kohale A. Le Coqi juht Tarmo Noop, kes hinnanguliselt teenis tunamullu kuus 33 250 eurot bruto (neto 25 247 eurot). Kui suur palk oleks teie meelest piisav, et Eestis hästi elada? Noop vajub mõttesse. "Hästi elada… Ma mõtlen, et see sissetulek võiks pere täiskasvanu kohta olla 1000–1200 euro neto." Kiiremini vastab ta küsimusele, kas ta ise sellise summaga hakkama saaks. "Kindlasti! Minul kinnisvaralaenu pole, saaksin sellega hakkama." Aivar Riisalu: 1500 eurot on latt Alexela üks omanikest Heiti Hääl teenis Äripäeva andmetel 18 279 eurot kuus (13 893 eurot neto)

Majandus → Majandus
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

LOOMEETTEVÕTJA EDULUGU

Kutsehariduskeskus XXX LOOMEETTEVÕTJA EDULUGU SILLE SIKMANN Iseseisev töö Juhendaja XXX Tartu Jalanõude bränd Scheckmann on üks Tartu Loomemajanduskeskuse vilistlastest. See bränd on mõeldud just meestele. Need eksklusiivsed jalanõud ja aksessuaarid sünnivad hoolika materjalivaliku ja käsitöömeisterlikkuse tulemusena disainer Sille Sikmanni käe all. Bränd sai alguse Sille Sikmanni diplomitööst Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Eritellimusena ja käsitööna valmistatavate jalanõude idee tuli soovist hakata looma ilusaid ja mugavaid jalanõusid meestele, kuna disaineri sõnul on Eesti turul küllaltki kesine valik meestejalatseid. Sikmann sai endale kingapisiku külge, siis kui oli Soomes vahetusüliõpilane. Seal olles tegi ta poole aastaga kuu...

Majandus → Loovus ja innovatsioon
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rooma ajalugu

Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest Fresko - seinamaaliliik ja ­tehnika Apostel ­ esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Jeesuse surma, tähtsamad on Peetrus ja Paulus Leegion ­ suurim ja oluliseim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest Metseen ­ rolas limsto- ja kultuurisoosija Eremiit ­ jumala teenimiseks tsivilisatsioonist eemale, sageli kõrbesse, tõmbunud isik Hannibal - 247 eKr ­ 182 eKr Kartaago väejuht Crassus ­ väejuht 3.saj Antonius ­ (83­30 ekr)Vana-Rooma väejuht ja poliitik Octavianus ­ ehk Augustus Vana-Rooma keiser 1. saj eKr Trianus ­ Rooma keiser 2. saj eKr Vergilius ­ Rooma kirjanik, eeposte autor Titus Livius ­ rooma ajaloolane 1. saj eKr Ptolemaios ­ kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf 2.saj Peetrus, Paulus ­ apostlid ehk usukuulutajad Diocletianus ­ Rooma keiser 3.saj Constantinus ­ Rooma keiser 3.-4. saj

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Veidrad nimed

VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...

Filosoofia → Eetika
97 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Nimetu

Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus Õppevara analüüs "Inimene, ühiskond, kultuur II KESKAEG" Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsin ajaloo gümnaasiumiastme õpikut. Valisin analüüsitavateks osadeks esimese peatüki all olevad õppetükid. KAUGED TSIVILISATSIOONID I. INDIA Geograafilised ja looduslikud olud Enne õppetükkidesse sügavamat laskumist on esilehel toodud ka väike sissejuhatav tekst, seletades antud asukoha täpsemat geograafilist asukohta ja looduslikke olusid. Juures on ka teksti paremaks mõistmiseks pilt geograafilisest kaardist ja looduslikust ümbrusest. Näide1.

Varia → Kategoriseerimata
33 allalaadimist
thumbnail
8
docx

DIKATUURID

Dawesi plaan ­ USA annab SKS'le laenu ning SKS maksab Antanti riikidele reparatsioonimakseid ning selle eest maksab Antant oma I maailmasõja laenu USA'le tagasi. Ruhri piirkonna hõivamine PR poolt 1924-29 majanduslik tõus, eluolu paranemine SUUR MAJANDUSKRIIS 1) Hitleri Saksamaa: Majanduskriis Ülekohus ­ ei alustanud sõda Riigpäevas 583 saadikut, 1930 ­ 107 saadikut, 1932 ­ 230 saadikut, 1933 ­ 247 saadikut. Sakslased ei valinud Hitlerit. Koalitsiooni ei loodud erimeelsuste tõttu ning 30.01.1933 sai Hitler SKS kantsleriks, peale president Hidenburgi surma sai ta hoopis SKS rahva Juhiks ehk FÜHRERIKS. Uut presidenti ei valita ning kommuniste süüdistatakse Riigipäeva hoone süütamises. Tasalülitamise etapid: 1. Teiste parteide keelustamine ja parlament varjusurma. 2. Natslik propaganda, isikukultus ja opositsiooni tagakiusamine. Himmler

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
80
xlsx

Valemid ja Funktsioonid 1

15 15 30 45 60 75 90 105 120 135 150 165 180 195 210 225 240 255 270 16 16 32 48 64 80 96 112 128 144 160 176 192 208 224 240 256 272 288 17 17 34 51 68 85 102 119 136 153 170 187 204 221 238 255 272 289 306 18 18 36 54 72 90 108 126 144 162 180 198 216 234 252 270 288 306 324 19 19 38 57 76 95 114 133 152 171 190 209 228 247 266 285 304 323 342 20 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280 300 320 340 360 19 20 1 2 3 4 5 19 20 1 1 2 3 4 5 38 40 2 2 4 6 8 10 57 60 1. Kopeeri 1. reas ja A veerus olevaid 3 3 6 9 12 15 76 80 arve 20ni. Märgista 1

Muu → Andme- ja tekstitöötlus
24 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat Peruust

Peruu Sisukord: · Asend · Rahvastik · Linnad · Majandus · Põllumajandus · Kasutatud kirjandus Asend Peruu on Lõuna-Ameerika lääneosas asuv riik, mis iseseisvus Hispaania ülemvõimu alt 1821.aastal. Maa nimi tähendab guaranii indiaanlaste keeles "jõgi, vesi". Peruu Vabariik on unikaalne mitmeparteiline vabariik, kus on üksainus koda, mida nimetatakse Kongressiks. President on ühtlasi nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peruu territoorium jaguneb kolmeks piirkonnaks. Kõigepealt kitsas, kuni 160 kilomeetrit lai, Vaikse ookeani hoovuste tõttu äärmiselt kuiv rannariba Costa. Selle taga kerkib neli vägevate Andide ahelikku. Orud ja kiltmaad nende vahel moodustavad Sierra (mägismaa), mis hõlmab umbes 30% riigist. Sierra taga, kus Andide nõlvad laskuvad Amasoonia madalikule, asub ürgmetsaga kaetud Oriente, mis hõlmab 60% riigist. Sierrast algavad ja Vaikses ookeanis lõppevad jõed on lühikesed, kuid tähtsad, sest varustava...

Geograafia → Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Indoneesia

vaid 154. kohale. Arvestuslik majanduskasv on olnud aastatel 2008 6%, 2009 4,5% ja 2010 6%. 7. Energiamajandus 2006. aastal toodeti Indoneesias 125.9 miljardit kWH elektrit kasutades erinevaid kütuseid, hüdroenergiat ja teisi taaskasutatavaid energiaallikaid. Sellest piisab, et ei peaks elektrit sisse ostma aga ei jätku niipalju, et müüa. Riigile kuuluv elektritööstus oli 2003. aastal hinnanguliselt väärt 21 247 200 ruupiat. Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace’lt ja ka kohalikelt.

Geograafia → Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ühiskonna valitsemine ja haldamine

Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piirama...

Ühiskond → Ühiskond
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Biosemiootika: Heini Hediger ja Kavala Antsu fenomen

Heini K. P. Hediger (1908–1992) Heini K. P. Hedigerist Heini Hedigeri oli lapsepõlvest saadik huvitanud loomadega suhtlemine ning tema suurimaks sooviks oli teise liigiga vestlemine inimtasemel. Seetõttu veetis noor Hediger suure osa oma ajast loomade seltsis, kogudes enda hoole alla mitmeid erinevaid liike ning jälgides nende käitumist. (Faverau 2010: 237) Hedigeri huvi loomade vastu viis ta õppima zooloogiat, botaanikat, psühholoogiat ning ka etnoloogiat. Oma õppe ajal osales ta välitöödel, mille käigus avastas ta uusi liike ning tegeles põhjalikult signaalkrabide käitumise uurimisega. Täpsemalt uuris Hediger ka signaalkrabide põgenemiskäitumist. Krabide põhjal kirjutatud uurimus oli teerajajaks etoloogia vallas ning neuropsühholoogid Graziano ja Cooke on maininud, et krabide põgenemise uurimine viis hiljem inimese personaa...

Semiootika → Semiootika
2 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Herbert George Wells

Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Herbert George Wells.....................................................................................................4 Looming.........................................................................................................................5 Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid...................................................................6 Veel teoseid.....................................................................................................................7 Nähtamatu......................................................................................................................9 ,,Nähtamatu" sisuülevaade............................................................................................10 Kokkuvõte..............................................................

Kirjandus → Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Tõde ja õigus V osa tsitaadid

A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus V" ,,Ma andsin kõik oma käest ära, et saaks enne surmagi kord vabaks. Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang. Aga miks peaks minusugust mulda veel vangis peetama? Vangirauad olgu noorte tarvis, sest nemad lähevad muidu paha peale. Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. (lk. 7) ,,Vargamäe on sunnitööliste paik, aga inimene ei saa sunnitööta läbi. Inimene ei oska ilma sunnitööta elada, olgu see sunnitöö vabatahtlik või teiste poolt peale pandud. (lk. 14) ,,Vargamäel ei sünni ju midagi muud, kui mis on juba lugemata hulk kordi sündinud laias maailmas. Rahvad ja kultuurid tõusevad ning langevad ning järeltulijad tosivad oma esivanemate tuhas ja põrmus ning ahervartel, olles uhked ja suurelised oma huvide sügavusest ja kustumata teadusehimust. Aga nagu esiisadel-emadel polnud kuigi suurt huvi ega lugupidamist oma kultuuri vastu, samuti on järeltulijatel...

Kirjandus → Kirjandus
242 allalaadimist
thumbnail
11
xlsx

Otsingu- ja viitamisfunktsioonide kasutamine: kt1

EMT mobiilidele 9.02.2010 10:50 ***2070 106 1,4 Tele2 mobiilidele 9.02.2010 10:55 ****9756 16 0,21 EMT mobiilidele 9.02.2010 16:22 ***6043 14 0,18 Elisa mobiilidele 9.02.2010 16:54 ***6637 73 0,96 TeleYks mobiilidele 9.02.2010 17:47 ***3209 47 0,62 Kohalik SMS 10.02.2010 9:34 ***0655 0 1,48 TeleYks mobiilidele 10.02.2010 18:11 ***3209 30 0,4 EMT mobiilidele 11.02.2010 20:08 ****3466 247 3,25 TeleYks mobiilidele 12.02.2010 13:44 ***3209 36 0,47 TeleYks mobiilidele 12.02.2010 14:19 ***3209 6 0,08 TeleYks mobiilidele 12.02.2010 18:27 ***3209 60 0,79 TeleYks mobiilidele 13.02.2010 10:46 ****5759 85 1,12 TeleYks mobiilidele 13.02.2010 10:48 ***3209 41 0,54 EMT mobiilidele 13.02.2010 13:28 ***9778 21 0,28 EMT mobiilidele 13.02.2010 18:38 ****3466 217 2,86 EMT mobiilidele 14.02

Informaatika → Informaatika
17 allalaadimist
thumbnail
122
docx

Финансовый учёт II

II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. ­ , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...

Majandus → Finantsjuhtimine
13 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Riik ja õigus

RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED Demokraatliku tsiviilühiskonna riikliku poliitika üheks tunnuseks on ühiskondlike suhete reguleerimine õiguse kaudu ja legaalsuse põhimõtte järgimine. Selliselt käsitlevad ühiskonnakorraldust Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu. (Peeter Järvelaid jt. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu Ülikool, 1996, lk 3.) Riigist ja õigusest rääkides rõhutavad õigusteadlased ikka, et organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissüsteemi olemasolu. Selleta ei ole inimeste ühine eesmärgistatud tegevus võimalik. (Kiris, 2012, lk 8.) Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel arenenud ja muutunud. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ning on erinevates vormides omane igale ühiskondl...

Õigus → Ühinguõigus
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun