Võrdlustabel ,,Poliitilised reziimid" Demokraatia Autoritarism Diktatuur 1. Kõrgeim võim riigis kuulub ... Rahvale. Väikesele grupile Ühele isikule. inimestele või ühele liidrile. 2. Kas võimude lahusus eksisteerib? Seadusandlik-, Mingil määral Võimude lahusus kohtu- ja kehtib. ei kehti. täidesaatevvõim on Kohtumõistmine lahus. toimub iseseisvalt ning tähtsamaid poliitilisi asju ...
Peaspetsialist 4 4 VÕRU KESKUS Keskuse juhataja 1 1 Keskuse juhataja 1 1 asetäitja Juhtivinspektor 1 1 Peainspektor 14 14 Peaspetsialist 3 3 KOKKU: 238 4 242 Põllumajandusameti põhiväärtused: HOOLIME JA OLEME USALDUSVÄÄRSED Austame ja tunnustame oma kolleege ning partnereid. Väärtustame üksteise mõtteid ja ideid. Üheskoos tagame asutuses sõbraliku ja töise õhkkonna. Oleme oma tegevuses ausad ja eetilised. Oleme nõudlikud enda ja teiste suhtes. Peame kinni lubadustest ja oleme valmis võtma vastutust. Julgeme avaldada oma arvamust. HINDAME KOOSTÖÖD JA OLEME PÜHENDUNUD
Oliivi õli toodeti 2012. aastal 83 000 tonni, maisist toodeti 4 000 tonni õli ja rapsiseemnetsest valmistati 88 000 tonni õli.Riigis kasvatatakse palju sigu ja lambaid, vähemal määral ka muid loomi. 2011. aasta seisuga oli Portugalis 120 000 eeslit, 1 503 000 veist, 40 000 000 kana, 412 700 kitse, 18 000 hobust, 40 000 muula, 1 985 000 siga, 2 169 900 lammast. Mesitarusid oli 2011. aasta seisuga 330 000. Portugal tegeleb ka loomakasvatustoodanguga. 2011. aastal toodeti riigis 242 000 tonni lehmapiima, 403 800 tonni lambapiima ja 52 600 tonni kitsepiima. Saadusi on ka palju teisi, näiteks kanamunad mesi jne. Loomsest toorainest valmistab Portugal ka toodangut. 2011. aastal tootis riik 71 966 tonni juustu, 27 643 tonni võid ja piima pani pakkidesse 8 300 tonni. Põllukultuuridest on Portugalile kõige tulutoovamad olnud Oliivid ja mais. Oliivide müügi pealt teenis riik 2012. aastal 208 millionit dollarit ja maisi müügi pealt teenis riik 152 millionit dollarit
KOOL Keemia Alkoholi ja narkootikumide segatarvitamine ja koosmõju Referaat Õpilane: Klass: 11. klass Juhendaja: Tallinn 2016 Erinevate uimastite segatarvitamine on järjest populaarsemaks muutuv nähtus, mida esialgu seostaks elupõletajatest asotsiaalide elustiiliga, kuid tegelikult seostub tugevalt ka noortega. Paraku põhjustab alkoholi ja narkootikumide koostarvitamine tõsiseid tagajärgi, mis võivad halvimal juhul lõppeda isegi surmaga. Uimastite koos- ja segatarvitamine tähendab kesknärvisüsteemi mõjutavate keelatud uimastavate ainete paralleelset või järjestikku tarvitamist. Uimasteid tarvitatakse segamini erinevatel põhjustel. Üks motiiv selleks on mingi teatud efekti saavutamine, näiteks hallutsinatsioonide näge...
Eeldatav keskmine eluiga: 80 aastat Keskmine vanus: 78,6 aastat Laste arv naise kohta: 1,5 aastat Positiivne iive. M altas on kõige rohkem inimesi vanuses 20-39 ja 50-69. Demograafiline statistika Malta suurimad linnad Birkirkara- 25 886 elanikku Mosta- 19 018 elanikku Qormi- 20 178 elanikku abbar- 17 030 elanikku San Pawl il-Baar- Sliema- 15 242 elanikku San wann- 13 063 elanikku Rabat- ejtun- 13 410 elanikku Naxxar- 13 678 elanikku Lisainfo Malta riigi, linnastumise, kirjaoskuse, haridustaseme, keelte ja usundite kohta. Vanuseline struktuur 0-14 aastat: 17,1% (meessoost 35 264; naissoost 33 368) 15-64 aastat: 69,1% (meessoost 139 890; naissoost 136 767) 65 aastat ja rohkem: 13,7% (meessoost 23 554; naissoost 31 371) (2006, hinnanguline)
1988 25 060 18 551 16,0 11,9 1989 24 318 18 536 15,5 11,8 1990 22 304 19 531 14,2 12,4 1991 19 413 19 715 12,4 12,6 1992 18 038 20 126 11,8 13,1 1993 15 253 21 286 10,2 14,2 1994 14 176 22 212 9,7 15,2 1995 13 509 20 828 9,4 14,5 1996 13 242 19 020 9,4 13,4 1997 12 577 18 572 9,0 13,3 1998 12 167 19 445 8,8 14,0 1999 12 425 18 447 9,0 13,4 2000 13 067 18 403 9,5 13,4 2001 12 632 18 516 9,3 13,6 2002 13 001 18 355 9,6 13,5 2003 13 036 18 152 9,6 13,4 4
8 368 358 283 133 23 0 0 0 8 9 399 386 314 159 35 1 0 0 15 10 430 414 345 186 50 2 0 0 25 11 461 442 376 214 68 5 0 1 38 12 492 471 407 242 89 11 0 2 55 13 523 499 438 271 112 21 1 6 76 14 554 527 469 300 137 35 4 12 100 15 585 555 500 330 164 53 10 23 127 16 616 584 531 360 192 73 22 38 154
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 240 Muud käsitööerialad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 241 8 SISUKORD Tsunftid ja nende skraad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 242 Käsitööliste sotsiaalne seisund . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 Käsitöö välissidemed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248 kultuurivormid . . . . . .
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND AUTOMAATIKAINSTITUUT Konfliktide mõju maailmas Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö .......................................................................................... on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kusagil mujal. Kuupäev ...................................... Üliõpilane ........................................................................... Nimi Allkiri Annotatsioon Käesol...
150 000 inimest. Laste koolitamisele polnud võimalik mõeldagi. Lugemisoskus püsis edasi sõjast ja katkust vähem puudutatud aladel Kogu Eesti ulatuses jäi koolivõrk väga ebaühtlaseks. Kõige rohkem leidus koole Tartu-, Võru- ja Järvamaal, hõredalt Viljandi- ja Harjumaal ja kõige vähem Pärnu- , Lääne- ja Saaremaal. Lõuna- Eesti külakoolide arv küünib 300 lähedale, kihelkonnakoole oli 30 ümber. Põhja-Eestis oli koolivõrk hõredam, koolide üldarvuks võis lugeda 242, neist 19 kihelkonnakoolid. Nii leidus kogu Eesti alal 460 000 talupoja kohta ligi 600 kooli, mis olid määratud talurahva lastele Keskhariduskoolid 1860.-1880.aastail Esimesena asutati selle määruse alusel 1880.aasta novembris Tartu Reaalkool Tallinna Peetri Reaalkool alustas tegevust 1881.aasta augustis. Esialgu oli kaks klassi, edaspidi klasside arv järk-järgult suurenes 1881.aastal asutasid Georg Waimann Rakveres ja Arnold
00 Laenud 90,000.00 Aktsiakapital Ettevõte Porter 1,000,000.00 Ettevõte Salem Jaotamata kasum 558,000.00 Vähemusosalus 01.01 Vähemusosalus 31.12 Passiva Kokku 1,780,000.00 Vähemusosalus kasumiaruandes 19,300.00 Vähemusosalus 31.12.2015 242,500.00 Ostuanalüüs Emaettevõte Ostuhind 850,000.00 Omandatud omakapitali raamatupidamislik väärtus 504,000.00 Hinnaerinevus 346,000.00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00
lõikes(allikas: statistikaamet.ee) 0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+ Kokku 133999 Eesti 202774 188110 288008 273197 159151 228753 3 Põlvama a 4503 5040 5543 6448 3560 5793 30887 5 Värska 183 242 195 313 131 261 1325 Joonis 4 Rahvastiku jagunemine vanusrühmade ja võrdluspiirkondade vahel Värska vallas Joonis 5 Värska valla rahvastik 1-aastaste vanusrühmade lõikes Värska valla rahvastiku sisse-ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000-2009 on toodud tabelis 3. 6
3 Püssi 92 19 0 0 4 Kiisa 327 60 0 0 5 Paide 119 29 0 0 6 Sindi 77 19 0 0 Tabel 2. Lubatud pinged Un Umin Umax 330 297 363 220 198 242 110 99 121 10 9 11 2 Töö käik 2.1 Normaalrežiim Kõigepealt uuriti normaaltalitlust, kus ühtegi liini väljas ei ole. Kõik tulemused kanti tulemuste tabelisse (Tabel 3). Joonis 1. Normaalrežiim 4 Eesti elektrijaam on võetud bilansisõlmeks. Jooniselt 1 on näha, et kõik pinged oli simulatsiooni käivitamisel lubatud piirides, ehk 330 ± 10%
keskmine 39.5 Mood 42.9 Mediaan 40 Standardhälve 11.2 xi f i xi-x (xi-x)2*fi 45 -9 729 105 1 7 50 11 242 35 21 441 45 31 961 2380 280 xi f i xi-x (xi-x)2*fi 225 -375 140625 750 -225 101250 4725 -75 50625
Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: Inglismaa: Prantsusmaa: Euroopa tervikuna: Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioo...
1999 224 13,8 152 11,0144928 1999 229 0,8 14 17,5 1999 230 4,7 59 12,5531915 1999 234 3 60 20 1999 237 3 36 12 1999 239 30,4 265 8,71710526 1999 240 5,8 174 30 1999 241 22,5 100 4,44444444 1999 242 44 569 12,9318182 1999 243 13 150 11,5384615 1999 244 3,1 20 6,4516129 1999 248 32 672 21 1999 250 3 24 8 1999 253 5,3 159 30 1999 257 28 130 4,64285714 1999 263 15 110 7,33333333 1999 265 36,5 560 15,3424658 1999 268 1 10 10
Rootsi ja Taani välispoliitika võrdlus Riho Kirsipuu Sissejuhatus Selle essee teemaks on võrrelda üldiselt Rootsi ja Taani välispoliitikat. Välispoliitika on poliitika riigist väljaspoole ning riigi suhted teiste riikidega, millel on erinevad eesmärgid vastavalt teisele riigile. Üldpilti vaadates on need kaks riiki küllaltki sarnased ning erinevusi leida on keeruline. Siiski leidub erinevusi just välispoliitikas ning seepärast valiski autor need kaks riiki võrdlemiseks. Töö eesmärk on leida põhjuseid, miks antud riigid on välispoliitiliselt kohati väga erinevad. Kas on põhjuseks mõnevõrra erinev lähiajalugu või on tegemist kultuuriliste erinevustega? Või on hoopiski ministrid iseloomult ja poliitilistelt vaadedelt erinevad ning see mõjutab ka üldist riigi välispoliitikat Töö võib liigendatult jagada kaheks. Esimeses osas toob autor välja üldised riigi sarnasuse...
ROOTSI Pindala: 450 000 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: kroon Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 2 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 71 SKP $/in. 19 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras. Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: No...
1954 abiellus ta Alexina Sattleriga ja see abielu jäi püsima kuni Duchampi surmani. Etant donnés 19461966 Tegeles sellega 20 aastat ilma kellelegi, Muutke teksti laade Teine tase peale oma naise, Kolmas tase ütlemata Neljas tase Viies tase Ukse suurus: 242 x 178 cm Uks on teose osa ning ülejäänut näeb ainult läbi piiluaugu Etant donnés 19461966 Muutke teksti laade Kolmemõõtmeline Teine tase konstruktsioon Kolmas tase Neljas tase Enne töö esitamist olid
VAHUR KERSNA „7x7“ ÜLEVAADE TEOSEST Teos „7x7“ viib lugeja läbi ühe Eesti tuntuima teleajakirjaniku ja ETV näo Vahur- Üllar Kersna elu. 1962. Aastal Võrus sündinud Vahur Kersna jagab teoses oma elu märkimisväärsemaid sündmusi kuni tänapäevani. Teose alguses kirjeldab ta lühidalt oma vanemate lapsepõlve ja liigub seejärel ajateljel edasi, meenutades oma enda elu meeldejäävamaid hetki alates lapsepõlvest kuni praeguse ajani. Teoses on vahepaladena Kersna juttudele ka heade sõprade, tuttavate, koleegide, elukaaslase kirju, mõtteid ja arvamusi Kersnast, meenutusi ja mälestusi koos veedetud aegadest. Teos maalis minu jaoks Kersnast meeldiva ja sooja ausa mehe pildi. Tema elu on siiani olnud seikluste-, saavutuste- ja kogemusterohke. Oma eluloo jutustamist alustab ta lapsepõlvest, meenutades aegu, mil õppis Varstu keskkoolis, joonistas hulgaliselt karikatuure ja tegeles tipptasemel spordiga(saavutas vasaraheites Eestis teise koha). ...
I PRAKTIKUM JUHEND (Õigusteadus) Ülesanne 1. Mine ÕISi (ÕIS2 versioon) ja registreeri end ühele või kahele ainele, mida sul oleks vaja läbida sügissemestri jooksul läbida, aga Sa pole neisse veel registreerunud. Ava oma õppekava ja tee kindlaks, kas ained, kuhu registreerisid (või oled varem registreerunud) on üleülikoolilised ained, kohustuslikud erialaained või hoopis valikained (või hoopis vabaained). Kirjuta siia, mis ainetesse registreerisid (või tegid seda juba varem) ja mis ainetüüpi need on: 1. Õppimine kõrgkoolis, üleülikooliline aine 2. Ühiskond ja õigus, kohustuslik alusaine 3. Ühiskonna uurimine ja analüüs, üleülikooliline aine 4. Riik, poliitika ja valitsemine, kohustuslik alusaine 5. Õiguse entsüklopeedia, eriala kohustuslik aine 6. Rooma eraõigus, eriala kohustuslik aine 7. Põhiseaduslikkuse järelvalve, eriala valikaine Kirjuta siia lühiselgitus, mis on õppekavast lähtudes antud ain...
Tabel 1. Äriühingute eristamine äriseadustiku ja tulundusühistuseaduse põhjal TÄISÜHING USALDUSÜHING OSAÜHING AKTSIASELTS TULUNDUSÜHISTU Asutamine Vähemalt 2 asutajat, FI või Vähemalt 2 asutajat, 1 peab 1 ja enam isikut, võib olla nii FI Võib olla nii FI kui ka JUI, , Väheamlt 2 asutajat, JUI, ei või olla KOV üksus olema täisosanik ja teine kui ka JUI (ÄS, § 137). min. 1asutaja (ÄS, § 242). FI kui ka JUI (TÜS, (ÄS, 1995, § 79 - 80). usaldusosanik (ÄS, 1995, § 125). 2001, § 4). vt. täisühingut. Kohaldataks...
inimesed. Enim räägitvad keeled maailmas (Riigid ja maad kus neid keeli räägitakse): 1. Hiina keel – 1 miljard 197 miljonit kõnelejat (Hiina; Taiwan ja Hongkong) 2. Hispaania keel – 399 miljonit kõnelejat (Hispaania; Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigid) 3. Inglise keel – 335 miljonit kõnelejat (USA; Suurbritannia; Kanada; Austraalia; Uus-Meremaa; Iirima ja Lõuna-Aafrika) 4. Hindi keel – 260 miljonit kõnelejat (India) 5. Araabia keel – 242 miljonit kõnelejat (Araabiamaad) 6. Portugali keel – 203 miljonit kõnelejat.(Portugal; Brasiilia ja Mosambiik) 7. Bengali keel – 189 miljonit kõnelejat (India ja Bangladesh) 8. Vene keel – 166 miljonit kõnelejat (Venemaa ja endised Nõukogude liidu riigid) 9. Jaapani keel – 128 miljonit kõnelejat (Jaapan) 10.Lahnda keel – 88,7 miljonit kõnelejat (Pakistan) 11.Malai keel – 84,3 miljonit kõnelejat (Indoneesia) 12
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
Aineõpetaja nimi: Maria Savina Õppeaine: matemaatika Veerand: I Klass: 9 klass Õpitulemused: 1) Tuletada meelde 8.-klassis õpitud; 2) õppida tundma ruutfunktsioone ja joonestama nende graafikuid; 3) õppida lahendama ruutvõrrandit ning nende abil tekstülesandeid; 4) õppida selgeks tegurdamise erinevad võtted. Õppesisu: Õpitulemuse Jrk kontrollimise Kuupäev Ulatuslikum teema Olulisemad alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppekirjandus ja muu õppematerjal nr ...
Pildid Foto: Wilhelmine von Stackelberg, snd paruness Ungern- Sternberg (1804- 1881) Foto: Karl Otto von Stackelberg (1797- 1865) 5 Kasutatud kirjandus 1. http://www.mois.ee/harju/riisipere.shtml 2. ,,MÕISALEGENDID. Harjumaa" Mari- Ann Remmel lk 332- 351 3. ,,EESTIMAA MÕISAD" Juhan Maiste lk 240- 242, lk 263 6
Kasutatud mõõtelahus 0,1150 M NaOH Lisatud mõõtelahus Mõõdetud erijuhtivus ml , S/m 0 443 0,5 394 1 347 1,5 304 2 260 2,5 218 3 184 3,5 162 4 158 4,5 164 5 172 5,5 182 6 191 6,5 200 7 211 7,5 221 8 232 8,5 242 9 256 9,5 283 10 312 10,5 339 11 370 11,5 397 12 427 12,5 456 13 484 13,5 511 14 541 14,5 567 15 595 Arvutused: Mõõtelahuse kogus esimeses ekvivalentpunktis on Vekv I = 3,5 ml, mõõtelahuse kogus teises ekvivalentpunktis on Vekv II = 9,25 ml, CM=0,1150 M = 0,1150 mol/l 1) Happe hulk = Vekv·CM Happe hulk esimeses ekvivalentpunktis = 3,5 ml · 0,1150 mol/l = 0,4025 mmol
kehastus. Ta vastandab hegemoonait sundusele. Aoouvad rõühmad võivad domineerivate ideedega leppimise asemel avastada, et valdav hegemoonia on nende ideed omaks võtnud. G.peab hegemooniat intellektuaalide tehtud töö tulemuseks. Meediakultuuri tootjad, levitavad, peetakse intellektualideks, kes tegutsevad institutsioonides hegemoonia kindlustamisega. Nende inst.töö sõltub sellest, kuidas vaimuinimesed neile määratud rolle täidavad. Vt lähemalt lk 242 Hegemoonia on ikkagi üks domineerimise vorme, samas kui sunnivõimu saab ka hegemooniliselt kasutada. Hegemoonia probelemaatika: 245 Gramsci- tema toodud klassil põhinev kultuurianalüüsis riskib mõistet kasutades erinevate ohtudega. Kokkuvõtlikult lk 248 Gramsci ja Althusser: populaarkultuur on üks domineeriva ideoloogia avaldumisvormidest(lk 19) Postmodernism Postmodernism- ühiskonnakord, milles massimeedia ja populaarkultuuri tähtsus ning
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 11...
EMBOSS_001 151 caagaattatggaaagagttgttaggtaaaaatagggatgatgctatcgt 200 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 151 caagaattatggaaagagttgttaggtaaaaatagggatgatgctatcgt 200 EMBOSS_001 201 taaggcaattacaactgactatg--acgc----tta---caaacaagcgc 241 | .||||||..|.|...|.|||| |.|. ||| .|||..||.|. EMBOSS_001 201 t-gggcaatctccaagaattatggaaagagttgttaggtaaaaataggga 249 EMBOSS_001 242 ataagc-ctcctt-atcaaaaactgttgattacag-aagtgaactcttgt 288 ..|.|| .||.|| ..|||...|.....||||..| |||.| |||| EMBOSS_001 250 tgatgctatcgttgggcaatctccaagaattatggaaagag-----ttgt 294 EMBOSS_001 289 cttgaacagttgaaaaaacaaggtatcaaactggctgtggcatcaaactc 338 |.|..||||..|||.||.|..||..|..||| .|||.||| EMBOSS_001 295 ---------taggtaaaaatagggatgatgctatcgttgg--gcaatctc 333 EMBOSS_001 339 gaagcgtca---------------------------ggatgttttgttgg 361
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Haagise koormus vedukile 35 635(haagise tegelik mass) 25 635(haagise tegelik mass tagasildadele) = 10 000 kg Vedukile langev koormus kokku 8365(veduki tühimass) + 10 000(haagise koormus vedukile) = 18 365 kg Veduki lubatud täismass on 26 500 kg Esisillale 1/3 18 365 / 3 = 6121 kg (lubatud 7500kg) Kood 1111. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass(Määrus nr 42) [4] Tagasillale 2/3 6121 x 2= 12 242 kg (lubatud 19000kg) Kood 1111. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass(Määrus nr 42) [4] Teljekoormused on määrusele nr42. lubatud piirides. Leian, mitu korda tuleb koormat vedada: 270000kg(veetav koorem kokku) / 29 985kg(koorma kaal)= 9 koormat tuleb vedada. 6. VEOKORRALDAJA PANUS SÄÄSTLIKKU SÕITU (NIMETAGE 5 TEGEVUST). 1. Võimalikult täpne ja läbimõeldud marsruut. 2. Autojuhi informeerimine ja motiveerimine säästlikust sõidust. 3. Sõidukite regulaarne hooldus 4
Optimaalne Tellimismaht 1691.483 Tellimiste arv aastas (n) 0.510794 -> ehk üks kord kahe aasta jooksul 2 p erioodi nõudlus kulu ühe tellimus p erioodi hoidmiskul u ühiku koht B) Vähendada 10% 203.728 tuskulud moodustavad 12,20% kauba ostuhinnast (mis on 1 242 EUR/kg). ning tellimuste arv aastas. Kui suured on varude juhtimisega seonduvad tory costs)? 0% võrra. Selleks ta peab läbirääkimisi transpordifirmaga tellimiskulude varude juhtimise kogukulud väheneksid 10% võrra? Mitu tellimust sellisel asta jooksul esitada? aastast tõusevad märkimisväärselt preparaadi säilituskulud. Kui suure uhtimiskulud ei ületaks punktis A leitud suurust (s.t. siinjuures eeldatakse, ühe partii kohta punktis B märgitud tasemeni)?
KUIDAS HIIDPANDAD TUNTUKS SAID Kõnekeeles pandana tuntud ja maailma looduskaitse sümboliks saanud loom on tegelikult hiidpanda ehk bambuskaru. Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid Euroopale sai hiidpanda tuntuks alles 1869. aastal, mil Prantsuse misjonär Pere Armand David teda esimesena kirjeldas. 1936. aastal viis rõivakunstnik Ruth Harkness esimese elusa hiidpanda Sun-Lini Hiinast välja Chicagosse. LEVILA 500 aasta tagust Hiina kirjandust lugedes selgub, et panda elutses toona kogu Kesk- ja Lõuna-Hiinas. Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. Tänapäeval elutseb panda ainult Sichuani provintsi eraldatud mägimetsades ning Qinlingi mägede lõuna- ja keskosas. Panda populatsiooni hinnatakse 500-1000 isendini. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid uuem uurimus 2004. aastal se...
Enim levinud kasvatusviis on tavaviljelus, eksisteerib ka üksikuid mahevilja kasvatajaid, põllumaad on karksi vallas keskmise viljakusega, mis soodustab taime kasvatust, sest saagikuse näitajad on head. Märkimisväärne Karksi vallas on ka Eesti Maaülikooli Polli aindusuuringute keskus, mis tegeleb sordiaretusega, uute sortide sissetoomisega ja nende katsetamisega, samuti toimub seal ka saagi töötlemine, peamiselt pressitakse mahla. Metsandus Metsa kasvab Karksi vallas 17 242 hektaril, mis moodustab 55 % valla territooriumist. Valdav osa metsast on eraomandis ja kõige rohkem on esindatud puu liikidest kuuski ja mändi. Täiskasvanud metsa jääb valla territooriumil järjest vähemaks, inimesed on järjest rohkem asunud oma metsa raiuma, ning mõistliku metsamajandamisega tegelevad vähesed. Turism Turistid käivad siin ennekõike imetlemas omapäraseid mägesid ja sügavaid orge. Siin on 13. sajandist
Jõhvi Gümnaasium Referaat Rootsi Koostaja: Klass: Õpeataja: Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ...............................................................................................
SOOME VABARIIGI VÄLIS ja JULGEOLEKUPOLIITIKA Kirjatöö Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõj...
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSED REALISM JA GRUUSIA SÕDA UURIMISTÖÖ Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 2. Realismi tutvustus.................................................................................................................... 2 2.1 Teke ning ajalugu............................................................................................................... 2 2.1 Realismi põhiarusaamad.................................................................................................... 2 Igaüks enda eest, anarhia..................................................................................................... 2 Tugevam jääb ellu.........................................................
ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Esimesel nõukogude aastal (1940-41) ei jõutud veel vana majandussüsteemi täielikult lõhkuda, seda tehti peale sõda. Eestis viidi läbi:
V1 vee ruumala mensuuris, cm³ V2 vee ja liiva ruumala mensuuris, cm³ Näide m = 244 g V1 = 250 ml V2 =345 ml Tabel 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva terade liiva mass, Vee ruumala, Vee ja liiva tihedus, Katse nr g ml ruumala, ml kg/m³ 1 244 250 345 2568 2 242 250 344 2574 7.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) kus - liiva puistetihedus, [kg/m³] - liiva terade tihedus, [kg/m³] 7.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetakse proov 2000 g ja sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Diplomaatia analüüs ,,Abitus ja habitus" Toomas Hendrik Ilves ( Diplomaatia nr 97; September 2011) Sissejuhatuseks Selle essee eesmärk on analüüsida presidendi, Tooma Hendrik Ilvese, kirjutatud artiklit ajalehes Diplomaatia, teemal ,,Abitus ja habitus". Artiklis tehakse tagasi vaade 11.septmbril 2001. aastal juhtunule ning sellele kuidas on see mõjunud erinevatele riikidele ning ka inimestele. Lisaks on puudutatud islamimaadest tulnud inimeste eluolu Euroopas. Artikli valisin ma sellel põhjusel, et pealkiri tundus alguses väga huvitav. Peale selle kui ma esimesel korral artikli silmadega üle lugesin, siis tundus see väga sisukas. Lisaks mind huvitab kõik, mis on mingil määral seotud 11.septembriga 2001. aastal ning selle tagajärjed. Alguses on kerge ülevaade sellest, millest artiklis kirjutati. Välja on näiteks toodud see kas ja kuidas mõjut...
RAAMATUPIDAMISE ISESEISEV TÖÖ Sisekorra eeskirjad 1. ÜLDSÄTTED Sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine Raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kor...
ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Esimesel nõukogude aastal (1940-41) ei jõutud veel vana majandussüsteemi täielikult lõhkuda, seda tehti peale sõda. Eestis viidi läbi:
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku) Napoli (984 242 elanikku) Torino (900 608 elanikku) Palermo (670 820 elanikku) Maakondi: 20 Riigikeel: Itaalia Religioon: Valdavalt rooma-katoliku usk (87%) Rahvuspüha: 2. juuni Riigikord: Unitaarne Vabariik Iseseisvus: 17. märts 1861 Pindala: 301,230 km² Rahvaarv: 58,133,509 (2006) Rahvastiku tihedus: 192,99 in/km² Rahaühik: Euro Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg (GMT +1)
Motherboard - the principle printed circuit board assembly in a computer; includes core logic (chipset), interface sockets and/or slots, and input/output (I/O) ports. Printed circuit board (PCB) - a thin, laminated sheet composed of a series of epoxy resin and copper layers and etched electronic circuits (signal, ground and power) Chipset (or core logic) - two or more integrated circuits which control the interfaces between the system processor, RAM, I/O devises, and adapter cards. Processor slot/socket - the slot or socket used to mount the system processor on the motherboard AGP - Accelerated Graphics Port - a high speed interface for video cards; runs at 1X (66MHz), 2X (133MHz), or 4X (266MHz). PCI - Peripheral Component Interconnect - a high speed interface for video cards, sound cards, network interface cards, and modems; runs at 33MHz. ISA - Industry Standard Architecture - a relatively low speed interface primarily used for sound...
" 5 Seetõttu on mälu õppimise seisukohast väga oluline. Krull vaadeldes taju- ja mäluprotsesside kognitiiv-informatsioonilist mudelit rõhutab, et ,,skeemidel kujutatud mälustruktuurid ja kirjeldatavad informatsiooni töötlemise etapid või protsessid on muidugi hüpoteetilised ja nende ajus paiknemise aeg ega koht pole täpselt 4 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 242. 5 Uljas, Jüri. Rumberg, Thea. Psühholoogia. Tallinn, Koolibri, 2002. Lk 95. 5 määratletavad."6 Bachmann ja maruste seevastu aga rõhutavad, et ,,mudelid pole spekulatiivsed, vaid toetuvad suurele hulgale eksperimentaalsetele faktidele."7 M e t a k o g n i t s i o o n ja täidesaatmise kontroll Nägemine
Virginia Woolf (1882-1941) Virginia Woolf (neiupõlvenimega Virginia Stephen) sündis 1882. aasta märtsis Londonis, viktoriaanlikus kodanlasperekonnas. Woolfi isa Leslie Stephen oli tuntud literaat, ema Julia Duckworth (Jackson) kuulus oma erakordse ilu ja ennastsalgavuse poolest. Tal oli kuus (pool)õde-venda. Perekonnal olid laialdased sidemed kunsti- ja kirjandusringkondades. Iga võimaliku hetke veetis teadmishimuline tüdruk isa suurepärases raamatukogus tuhnides ja kirjutamisannet katsetades. Virginia jumaldatud ja tark isa pidas õigemaks kodus antavat haridust. Ta oli tütre igapäevane vestluskaaslane nende tunde vältavates analüütilistes aruteludes. Pealegi ei saanud vaimukuse ja loovusega hiilgav Virginia oma soo tõttu astuda ülikooli nagu tema kaks venda. Hilisemas elus suurt mõju avaldasid Woolfile aga eeskätt lapsena kogetud tragöödiad. 1895. aastal suri Woolfi ema, 1897. aastal poolõde Stella Duckworth, Aastal 1891 pandi tema 21-...
1970 1 356 000 1 000 000 1977 1 447 000 800 000 1979 1 464 476 1989 1 565 662 600 000 2001 1 366 959 400 000 2002 1 361 242 200 000 2003 1 356 045 0 2004 1 351 069 1913 1940 1970
KAMIKAZED SISSEJUHATUS Sõna "kamikaze" (jumalik tuul) pärineb 13. sajandist, mil mongoli khaani Hubilai sõdalased üritasid kaks korda (1274. ja 1281. aastal) Jaapanisse tungida, kuid see neil ei õnnestunud, sest oletatavalt taevast saadetud taifuunid ehk kamikazed hävitasid mõlemal korral nende laevastiku. Laiemalt hakkas sõna "kamikaze" levima aga pärast 1944. aasta oktoobrit, kui loodi erirünnaku ehk kamikazede üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine ning hiljem Ameerika ja Briti merejõud Okinawa ümbruses. Nende täielik nimetus oli "jumaliku tuule eriründeväed". Tokko (erirünnak) on lühend sõnadest tokubetsu kogeki, mis tähendab enesetapurünnakut. Täpsemalt öeldes olid ainsad tõelised kamikazed need enesetapjatest piloodid, kes kogunesid esimest korda Filipiinidele 1944. aasta oktoobris viitseadmiral Takijiro Onishi üleskutsel. Hiljem laienes see nimetus ka Jaapani teistele enesetapuüksustele. Jaapani kamikaze-l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
