Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
sest. id ja UP() a 100 b 100 c 100 k 5 l 10 r 3 S(täispindala) 62992,48 V 993586,3 Mark Hind Kr/mkuju maksumus Pla02 3000 2980758849,91765 Pla03 3000 2980758849,91765 Pla05 3200 3179476106,57883 Pla07 2400 2384607079,93412 Pla08 1500 1490379424,95883 Pla10 2700 2682682964,92589 Pla12 2900 2881400221,58707 Pla19 2600 2583324336,5953 Pla22 1900 1887813938,28118 Pla36 2100 2086531194,94236 Pla43 2300 2285248451,60353 Pla51 2800 2782041593,25648
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
Kaevandamine (tuh m§:): 5700 Maavara: ehitusdolokivi Kaevandamine (tuh m§:): 6760 Maavara: ehituslubjakivi Kaevandamine (tuh m§:): 6780 Aasta: 2007 Maavara: tsemendisavi Kaevandamine (tuh m§:): 2500 Maavara: ehituskruus Kaevandamine (tuh m§:): 3000 Maavara: ehitusliiv Kaevandamine (tuh m§:): 6700 Maavara: ehitusdolokivi Kaevandamine (tuh m§:): 8500 Maavara: ehituslubjakivi Kaevandamine (tuh m§:): 8550 Aasta: 2008 Maavara: tsemendisavi Kaevandamine (tuh m§:): 2400 Maavara: ehituskruus Kaevandamine (tuh m§:): 3000 Maavara: ehitusliiv Kaevandamine (tuh m§:): 5750 Maavara: ehitusdolokivi Kaevandamine (tuh m§:): 7500 Maavara: ehituslubjakivi Kaevandamine (tuh m§:): 7550 Aasta: 2009 Maavara: tsemendisavi Kaevandamine (tuh m§:): 2100 Maavara: ehituskruus Kaevandamine (tuh m§:): 2200 Maavara: ehitusliiv Kaevandamine (tuh m§:): 4600 Maavara: ehitusdolokivi Kaevandamine (tuh m§:): 6730 Maavara: ehituslubjakivi Kaevandamine (tuh m§:): 6740
2 hooldamine -600 0,9426 -565,6 0,9246 -554,7 10 Noorendiku -1000 0,7441 -744,1 0,6756 -675,6 hooldamine 18 Noorendiku -1200 0,5874 -704,9 0,4936 -592,3 hooldamine Kulude -11567,9 -11361 nüüdisväärtus 33 Harvendusraie 2400 0,3770 904,9 0,2741 657,8 50 Harvendusraie 8000 0,2281 1824,9 0,1407 1125,7 70 Lageraie 89600 0,1263 11316,2 0,0642 5754,1 50 Tulude 14046,0 7537,6 nüüdisväärtus
süsteem, millest oleks olnud abi nt ecvolutsiooni käsitlemisel). Inimese ja primaatide lahterdamine tema poolt ühte seltsi, oli samm, mida saab kaudselt pidada ka darvinismi ideedele sissejuhatuseks. Lisaks kujuneb läbi linneeliku süstematiseerimise arusaam taime- ja loomariigi ühtsusest. Linne klassifitseeris ka haigusi (Genera morborum, 1763), jagades haigused 325 perekonda. F. Boissier de Sauvages de la Croix (Nosologica medica, 1768) jagab haigused kümnesse klassi, 295 perekonda ning 2400 liiki. 27 18. sajand nägi filosoofilise õpetuse, nagu vitalism, õitsengut. Maailmavaade oli olemas olnud juba antiikmõtlejaist peale, põhinedes seisukohal ,,elujõust". Vitalismiga seostatav oli ka 17. sajandil Saksamaal Georg-Ernst Stahl levima hakanud animism, õpetus hinge olemasolust organismidel. ,,Hing" ka kaitsenuks ja ravinuks organisme. Elujõud kui eesmärgipärane tung, hing vms, oleks seletanud nii
Al - Si (silumiinid) Al - Mg - Si (aviaalid) Hiljem (pärast II Maailmasõda) levisid laialdaselt sulamid: Al - Zn - Mg - Cu – vastupidavad suurtele koormustele Al - Cu - Mn – külma- ja kuumakindlad Al - Ce – kuumakindlad Al - Mg - Li, Al - Cu - Li, Al - Cu - Mg - Li – ülikerged Uued deformatsiooni- ja vibratsioonikindlad Al-sulamid sisaldavad Be ja Mg, (mõnikord isegi Ge), väga kerged (tihedus 2000 - 2400 kg/m3), ka kuumuskindlad ja eriti hea soojusjuhtivusega, väsimuskindlad - võimaldavad vähendada konstruktsioonide massi kuni 40%. Al-sulameid on väga palju (väga erinevate omadustega) - vormitavad kas survega või valamisega vormidesse, lõigatavad - sageli karastatavad (nagu teras), keevitatavad (Ar atmosfääris) jne. 3.3.1.5. Biotoime Al üldkogus praktil. terve inimese organismis – alla 50 mg.
nõmm, nõmmerohi, rabakamar jne. Nagu näha, paljud nimetused viitavad taime kasvukohale. Kasvab igihalja, 10-60 (80) cm kõrguse tõusvate varreharudega kääbuspõõsana kuivadel nõmmealadel, nõmmemetsades, kuivemates rabades kõikjal üle Eesti. Üldlevikult kasvab pea kogu Euroopas, hajusalt Väike-Aasia kirdeosas ning naturaliseerunult ka Põhja-Ameerika idaosas, puududes Lõuna-Itaaliast ja Kreekast ning Vahemere saartelt ja tungides mäestikes kuni 2400 m kõrguseni. Tsoon (II) IV. Kultuuristatud väga ammu. Tunnused: Võrsed: maadjad, juurduvad tihti, tipud püstised, pruunikad. Lehed: väikesed, rootsutud, lineaalsed, kolmetahulised, kuni 3 mm pikad ja kuni 0,7 mm laiad, ristvastakud, asetsevad võrsel tavaliselt lähestikku nelja reana, katusekivide taoliselt. Õied: võrsete tipuosas üksikult lehekaenaldes, neid on rohkesti, kellukjad, kuni 3 mm pikad, roosakad. Õied sisaldavad palju nektarit, VII-IX.
ja noored mehed olid nõus saavutas võidu. Sellest on järeldatud et esmalt pöördus vanemate nõukogu poole see ei kiitnud heaks aga teine kiitis. Need noored mehed võisid olla ka sõjamehed.Selle kohta tõend Uri standard või lipp- sõjavankrid 4 rattalised, eeslid vedasid, 2 eeslit vankri ees ja 2 meest peal ,ka jalavägi odadega. Lagashi kuninga Eannatum valitseja- linnriigil oli lakkamatu vaen Ummaga , tülitsesid piirialade pärast, kanalite pärast, tekitas sõdu . 2400 eKr saavutas Eannatum võidu ja näitas seda sambal, alt sõidab valitseja vankril, ja taga 4 nurksete kilpidega sõjamehed, üleval aga juba purustavad, vaenlased jalge all. Võidukas lahing, annab ettekujutuse sumeri sõjakunstist. 24 saj esimesel poole pärast seda valitsejat valitses Urukagina, kes võis olla võimuhaaraja, kindel see pole,sugupuuga ei ärbelnud.oluline on et tema on sumerist teada olev seadusandja.Kuninga ja templi vastaseisuga.Oma
väljasurumine silindrist. tarbimise ja kompressori ootlikkuse normaalne vahekord ehk nn. Lac = 1/ (n1-1) × ( pcvc-pava) Peale kolvi ASS-u, kui kolvi käigu kiirus on väike, toimub gaaside mootori hüdrauliline karakteristika. väljasurumine aeglaselt. Koos kolvi kiiruse suurenemisega Mootori hüdrauliline õhukulu karakteristika näitab kompressori väljasurutavate heitgaaside hulk suureneb. Umbes 2400 väntvõlli suhtelise õhu rõhu astme {k= (pk/p0)} seost (enne sisselaske pöörde juures toimub teistkordne heitgaaside kiiruse ja väljuvate pa/pc=(vc/va)n1 , kust pa = pc(vc/va)n1 organeid õhuresiiveris, enne gaasivahetusaknaid või klappe) sõltuvalt gaaside hulga suurenemine,mis annab teistkordse gaaside rõhu
ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii Fluorplast 2200 oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), Keraamika rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula- Tellis 1800 mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C Betoon 2300 (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, Portselan 2400 vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks Klaas 2500 ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla Metallid raua sulamistemperatuuri). Kergmetallid Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest Magneesium 1750 alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav Alumiinium 2700 töötemperatuur piirdub 100 °C
Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb ülemäära suurte koguste kemikaalide kasutamisest põllul, liiga palju tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. Eesti ehedaim näide on reisirongiliikluse kaotamine Edelaraudteel. Toiduprobleemid Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toiduprobleemid, jäätmeprobleemid. FAO Food and Agricultural Organisation, järgi peab inimene saama päevas rohkem kui 2400 kcal energiat, üle 70 g üldvalku ja rohkem kui 20 g loomset valku. Ligi 800 miljonit inimest arengumaades nälgib, neile lisandub veel 34 miljonit inimest arenenud maadest, kes kannatavad kroonilise toidupuuduse all. Arvatakse, et 2015. a-ks väheneb nälgivate inimeste arv 400 miljonile, kuid nii mõneski maailma osas nälgivate inimeste arv hoopis kasvab. Alatoitluse all kannatas 199597. aasta andmetel Hiinas 164, Indias 204, ülejäänud Aasias 157,
sajandil levis romaani stiil üle terve Euroopa, ent igal pool ilmnes ta pisut erinevates ja iseseisvates vormides. Nii näiteks rakendasid hispaania ehitusmeistrid paljudel juhtudel tavaliste romaani ümarkaarte asemel mauri kunstist pärit hoburaudkaart. Tuntuim romaani ajastu arhitektuurimälestis Hispaanias on nn. "palverändurite kirik" Santiago de Compostela (11.-12.saj., eksterjöör barokne). Jõulised on Hispaania linnakindlustused, millest ühed mõjuvamad on Avilas. Linna ümbritseval 2400 m pikkusel rooma-aegsetest graniitplokkidest ehitatud madalal, massiivsel, hammastatud ringmüüril oli 86 torni ja 9 väravat. Inglismaal sai romaani stiil alguse 11.sajandil seoses normannide vallutusretkedega. Normannud panid aluse ka tsentraliseeritud feodaalsele riigikorrale Briti saartel. Tolleaegne ehitustegevus on seotud eeskätt William Vallutaja nimega, kes losside ehitamise kõrval algatas ka kirikute ja kloostrite rajamise, soovides nõnda end vallutatud aladel kindlustada.
m.a. leiutatud kiri, mis arenes piltkirjast sõnamärkidega silpkirjaks. Kiilkiri asendus I at. e.m.a. aramea tähtkirjaga. Euroopas desifreeris kiilkirja 1802.a. G. F. Grotefend. Kiilkirjaõigus - erinevatest ajastutest pärinevate erinevate rahvaste õiguste kompleks, mis on kirjapandud kiilkirjas. (P. Koschaker) 1. Areaal - Pärsia lahest ja Eelamist kuni Armeeniani (Urartu riik) põhjas, Põhja-Süüriani (Alalah, Ugarit leiukohad) ning Väike-Aasiani (Kültepe leiukoht) läänes. 2. Aeg - 2400 aastat - alates 3. at. e.m.a. kuni 5. saj. e.m.a. 1.1. Sumeri õigus Sumer piirkond Lõuna-Mesopotaamias (kaasajal Bagdadist Pärsia laheni). Inimasustus alates VI at.e.m.a. Sumerite sisseränne toimus 3500 a.e.m.a. IV-III at. vahetusel e.m.a. kujunes Sumeri linnaline kultuur koos arenenud tööjaotusega. (põllumajandus,käsitöö,haldus). 1. Riiklik areng 1.1. Vara-Sumeri (Varadünastiline) periood ( - kuni 2340 e.m.a.) -
Steve Jobs and five senior managers of Apple Computer Inc. Found NeXT Incorporated. Microsoft ships Microsoft Windows 1.0, for US$100. It is delivered two years after the initial announcement of the product Broderbund releases Karateka for the Commodore 64. Steve Jobs sells 4 million shares of Apple Computer, netting about US$70.5 million. If he had held them to the fall of 1987, they would have brought US$481 million. U.S. Robotics introduces the Courier 2400 modem. Intel introduces the 80287 math coprocessor. Microsoft purchases all rights to DOS from Seattle Computer Products for US$925,000. Sun Microsystems begins work on its SPARC processor. Microsoft releases QuickBASIC 1.0. 1986 David Miller of AT/T Bell Labs patented the optical transistor, a component central to digital optical computing. Daniel Hillis of Thinking Machines Corp. moved artificial intelligence a step forward when
Õli sissepääsu läbi käituspoolse :f ...Rootor on ühe poldiga kinnitatud väntvõlli koonusotsale kuüllaagri väldib mansett-tihend 5. ja kujutab endast rullikujulist kaheksa poolusega Generaator töötab järgmiselt. Rootori pöörlema hakka- misel toidetakse ergutusmähist akust saadava vooluga. m Alates umbes 2400 pöördest minutis, kui generaatori pinge 87 ületab aku oma, toidetakse ergutusmähist aga generaato- rilt läbi alaldi. Pöörlemisel mööduvad rootori põhja- ja lõunapoolused kordamööda ;'st:aäior|^'.liainmastest (poolidest). Pooluste magnetvoog läbib poolfe kord ühes, kord teises suunas ja indutseerib- neis vahelduva emj., mis muutub sama sage-
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
mistõttu võib olla ka veetava kauba keskmine tihedus suur. Seetõttu puudub veetranspordis üld- juhul vajadus võtta veoraha arvestuse aluseks mahuühikut. Kuna laevadega veetakse sageli ka raskeid, suure tihedusega veoseid, on võetud veetranspordis kasutusele mahukaalu tingimus – 1 m3 = 2400 kg. Lennuki kandejõud on suhteliselt väike võrreldes lastiruumi mahuga, mistõttu on lennu- veol lubatud kokkuleppeline mahukaal maanteetranspordis kasutatavast kaks korda väiksem. Kaubaveol õhus tuleb arvestada mahukaalu tingimusega: 1 m3 = 167 kg. Veoliikide jaoks on rah-
väga suur organiseerumine. Seda on kõige selgemini näha just riiklikkus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid enamasti üks ja sama. Suurte jõgede läheduses tekkisid esimesed tsivilisatsioonid. Näiteks 3000 aastat eKr tekkisid tsivilisatsioonid Mesopotaamias ( tänapäeva Iraagis ) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Need tekkisid peaaegu ühel ja samal ajal. Umbes 2400 aastat eKr tekkis tsivilisatsioon Indias asuva Induse jõe ääres, 2000 aastat eKr aga Vahemeres asuval Kreeta saarel ja 1700 aastat eKr tekkis Hiinas Huanghe jõe orus. Kuid Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad said tsivilisatsioonideks alles hiljem. Nendel territooriumitel arenesid kõrgkultuurid välja enamasti üksteisest sõltumatult. Neid nimetatakse esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Kuid teisi ( eespool mainimata ) kõrgkultuure nimetatakse teisesteks ehk sekundaarseteks
väga suur organiseerumine. Seda on kõige selgemini näha just riiklikkus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid enamasti üks ja sama. Suurte jõgede läheduses tekkisid esimesed tsivilisatsioonid. Näiteks 3000 aastat eKr tekkisid tsivilisatsioonid Mesopotaamias ( tänapäeva Iraagis ) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Need tekkisid peaaegu ühel ja samal ajal. Umbes 2400 aastat eKr tekkis tsivilisatsioon Indias asuva Induse jõe ääres, 2000 aastat eKr aga Vahemeres asuval Kreeta saarel ja 1700 aastat eKr tekkis Hiinas Huanghe jõe orus. Kuid Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad said tsivilisatsioonideks alles hiljem. Nendel territooriumitel arenesid kõrgkultuurid välja enamasti üksteisest sõltumatult. Neid nimetatakse esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Kuid teisi ( eespool mainimata ) kõrgkultuure nimetatakse teisesteks ehk sekundaarseteks
väga suur organiseerumine. Seda on kõige selgemini näha just riiklikkus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid enamasti üks ja sama. Suurte jõgede läheduses tekkisid esimesed tsivilisatsioonid. Näiteks 3000 aastat eKr tekkisid tsivilisatsioonid Mesopotaamias ( tänapäeva Iraagis ) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Need tekkisid peaaegu ühel ja samal ajal. Umbes 2400 aastat eKr tekkis tsivilisatsioon Indias asuva Induse jõe ääres, 2000 aastat eKr aga Vahemeres asuval Kreeta saarel ja 1700 aastat eKr tekkis Hiinas Huanghe jõe orus. Kuid Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad said tsivilisatsioonideks alles hiljem. Nendel territooriumitel arenesid kõrgkultuurid välja enamasti üksteisest sõltumatult. Neid nimetatakse esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Kuid teisi ( eespool mainimata ) kõrgkultuure nimetatakse teisesteks ehk sekundaarseteks
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
