l d2 Fr 2 + Fa 2 RBy = 2 2 = 900 * 0,065 + 280 * 0,204 889 N. l 0,13 m By = 0 l d R Ay l - Fr 2 + Fa 2 2 = 0 2 2 l d Fr 2 - Fa 2 2 R Ay = 2 2 = 900 * 0,065 - 280 * 0,204 196 N. l 0,13 m Ax = 0 l R Bx l - Ft 2 =0 2 l Ft 2 RBx = 2 = 2400 * 0,065 1200 N. l 0,13 m Bx = 0 l - R Ax l + Ft 2 =0 2 l Ft 2 R Ax = 2 = 2400 * 0,065 1200 N. l 0,13 Ehitame paindemomentide epüürid l M y1 = -R Ay * = -196 * 0,065 = -12,74 Nm 2 l d M y 2 = - R Ay * - Fa 2 2 = -196 * 0,065 - 280 * 0,204 = -69,9 Nm 2 2 l
7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 082710 Variant 10 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200
Mahutab 26 l 25 l 18 l 13 l 10 l Kaal 62 kg 9 kg 4,8 kg 3 kg 2,1 kg Mõõtmed 59 x 39 x 95 32 x 21 x 35 53 x 38 x 26 40 x 31 x 19 32 x 21 x cm cm cm cm 35,2 cm Hind 25900.- 3600.- 2400.- 1300.- 930.- Paberipurustaja salastatuse tase ei pea olema väga kõrge, seega valisin ma keskmise salastatuse astmega (3. tase) paberihundi Intimus 155. See paberihunt võimaldab korraga kuue A4 paberi purustamist ja ka mahutus kast on piisavalt suur. Samas võtab valid seade vähe ruumi ja on hinnapoolest sobiv. 9 MUUD SEADMED 1.3 Multifunktsionaalne printer
S Err:509 cm2 V Err:509 cm3 b Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number0702013 Variant 13 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200
Tallina Laagana Gümnaasium Muistne India Uku Maitsalu 6a 15.01.2011 sisukord 1. India ajalugu 2. India riiki muistsed linnad 3. Ühiskonna koraldus 4. India usk 5. India kirjandus 6. India teadus sissejuhatus · India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. ajalugu · India ajalugu algab tõendid inimtegevuse Homo sapiens tsitaatides 75000 aastat tagasi, või Varem hominids sh Homo erectus umbes 500000 aastat tagasi. Induse oru tsivilisatsioonis, mis levis loodeosas Hindustani poolsaar ...
ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000). Ajalugu Hiinas eksisteerinud väikeriigid hakkasid enda kaitseks kaitsemüüre ehitama juba 9.8. sajandil eKr.
ravimit. · Paljudele sihktiivalistele on iseloomulik autotoomia (eneseköndistus). St, et jalgepidi vaenlase lõugade vahele sattunud putukas võib end päästa tugeva hüppega, rebides jala enda küljest lahti. · Mitmed tirtsud on tuntud väga heade lendajatena, kes võivad jõuda oma sünnikohast äärmiselt kaugele. Nii on teada juhtumeid, kus Lääne-Aafrikast startinud kõrbetirtsud on jõudnud Inglismaale. Selleks tuli neil lennata rohkem kui 2400 km ookeani kohal. · Tirtsuparvede mõõtmed võivad olla sõna otseses mõttes tohutud. Massilise paljunemise aastatel pole haruldased parved, mis haaravad enda alla 5-12 km² suuruse maa-ala. Arvestuse järgi koosneb selline parv 700 miljonist kuni 2 miljardist putukast. Suurimad teadaolevad parved on katnud rohkem kui 250 km², tirtse oli seal umbes 35 miljardit. Sellise parve kogumass on umbes 50 000 t. Kuna üks tirts sööb elu jooksul umbes 300g rohelisi
* Hiina müür tänapäeval * Soovitused hoiatused 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Suur Hiina müür (hiina keeles: Wànl Chángchéng) on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000). Suur Hiina müür lisati Unesco maailmapärandi nimistusse 1987. aastal Hiina müüri ajaloost
LP33 BR500 700 #NAME? LP43 BR750 300 #NAME? Plastik 4 Alumiinium Mark Hind Kr/m3 Hind /m Mark Pla02 3000 #NAME? Al02 Pla03 3000 #NAME? Al04 Pla05 3200 #NAME? Al05 Pla07 2400 #NAME? Al07 Pla08 1500 #NAME? Al08 Pla10 2700 #NAME? Al09 Pla12 2900 #NAME? Al11 Pla19 2600 #NAME? Al12 Pla22 1900 #NAME? Al25 Pla36 2100 #NAME? Al26 Pla43 2300 #NAME? Al31 Pla51 2800 #NAME? Al63
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrg...
1. Riigi üldandmed........................................................................................................................................... 2 2. Loodus..........................................................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed Etioopia vapp Etioopia lipp Pealinn Addis Abeba Pindala 1 127 127 km² Riigikeel(ed) amhari Rahvaarv 73 053 000 (2005) Rahvastiku tihedus 64,8 in/km² Riigihümn Whedefit Gesgeshi Woude Henate Ethiopia President Girma Wolde-Giyorgis Lucha Peaminister Meles Zenawi Iseseisvus vanimaid riike Aafrikas Keel amha(a)ra on ametlik keel, kuigi räägitakse üle 80 kohaliku keele; inglise keel on enamuses linnades arusaadav, samuti prantsuse ja itaalia keel,( soma...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................2 .....................................................................................................................................2 1. peatükk....................................................................................................................... 3 SVEITSI RIIK................................................................................................................3 1.1. Loodus.................................................................................................................4 1.2. Kliima..................................................................................................................5 1.3. Rahvastik...............................................................................................
Landowski. Ametlikult pühitseti kuju 1931 aasta 12. oktoobril, ning see muutus brasiillaste soojuse sümboliks. Mäe tippu viib trepp, millel on 220 trepiastet, kuid saab ka minna tõstukiga. Jeesuse kuju on suur vaatamisväärsus ja väga kuulus koht ning kindlasti ka väga hea paik hingepuhastamiseks. Machu Picchu Machu Picchu ( vana mäetipp) avastati aastal 1911 arheoloogi Hiram Binghami poolt. 15.sajandil rajasid inkad 2400 meetri kõrgusele Machu Picchu mäetippu imelise linna. See linn jäi puutumata ka Hispaania konkistadooridest ning inkad hülgasid selle alles pärast suurt rõugeepideemiat. Kuni 20.sajandini teadsid varemetest vaid mõned kohalikud indiaanlased. Machu Picchu varemed koosnevad umbes 150 majast, templitest, saunadest, paleedest ja hoidlatest ning need kõik on imestusväärselt hästi säilinud. Linna religioossest tähendusest on
VIHMAGA NIISUTAVATE TSIVILISATSIOONIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED Sõna"tsivilisatsioon" tuleb ladina keelsest sõnas civilis ja tähendab suhteliselt kõrgelt arenenud kultuuritasemega ühiskonda. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on varanduslik kihistumine, riiklikuse olemasolu, ühiskondlik tööjaotus, rahva olemasolu ühiskondlik tööjaotus ja kirja olemasolu. Vihmaga niisutavad alad on need, kus põhiline niisutus on vihm. Selleks, et põlluharimine ja saak oleks hea, on vaja sooja kliimat ja piisavas koguses sademeid. Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr Väike-Aasia tasandike steppides, Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil elasid Hetiidid. Hetiidis, lõunas asusid mitmed seedrimetsad. Nende võimu ajal hakati esimesena kasutama tööriistade valmistamiseks rauda, ning õppisid valmistama sellest tööriistu ja relvi. Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ning pronksi ei kasutanud pe...
sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000). Inkade iidne linn Machu Pichu Peruus Machu Picchu on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis
6 7 8 9 0 D2 = 2,0D1, α = 120° D2 = 1,8D1, α = 140° D2 = 1,6D1, α = 160° D2 = 1,4D1, α = 90° D2 = 1,2D1, α = 180° n = 2400 min-1 n = 1500 min-1 n = 1200 min-1 n = 600 min-1 n = 300 min-1 Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Sisukord Algandmed ja joonis ...........
vaikudest mõnevõrra väiksemat töötemperatuuri (kuni 120 °C). Kuigi, võrreldes polüestri- ja fenoolvaikudega, on epoksüvaigud kallimad, neil on paremad tehnoloogilised ja talitlusomadused. Seetõttu on plastkomposiitides epoksüvaikude kasutamine laialdaselt levinud. Epoksüvaikude omadused on järgmised: tihedus 1100...1200 kg/m3, tõmbetugevus 30...100 N/mm2, survetugevus 80...140 N/mm2, elastsusmoodul 2400...4200 N/mm2, katkevenivus 2...9 %, kahanemine kõvenemisel 2...9 %. Epoksüvaigu struktuurvalem: Difunktsionaalsed epoksüüdid: Klassikaline näide (massitootmise maatriksvaik): (bis-fenool A) (epiklorohüdriin) (katalüsaator: NaOH) HO Ar C(CH3)2 Ar OH + Cl CH2 CH CH2 / O
1. Algandmed Joonis 1. Rihmülekande võll Joonisel nr.1 on välja toodud rihmülekande ühtlase võlli skeem, millele kogu ülesanne on püstitatud. Võlli materjal: teras E335 Voolepiir tõmbel: σy=325 Mpa Varuteguri väärtus: [S]=5 Võlliga ülekantav võimsus: P=5,5kW Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F ≈ 2,5*f Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud ning F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud, kusjuures F1≠f1 ja F2≠f2. Iga rihmaratta rihmade harud on paralleelsed. 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus Väänav koormus = ülekantav (kasulik) pöördemoment. P Võlliga ülekantav pöördemoment: M= ω , kus P – võlli...
tavaliselt tervistutakse ilma jääknähtudeta ja täielikult. EBOLA ◼Ebola viirushaigus on koondnimetus peamiselt inimeste ja mitmete infraseltsi Anthropoidea liigitatud loomade väga nakkavate ja palavikuga kulgevate infektsioonhaiguste kohta, mida põhjustavad mitmed perekonda Ebolavirus liigitatud viiruseliigid. ◼Kuigi viirushaiguse esmaseks puhanguks on laialt peetud 1976. aastal Zaire epideemiat, siis on leitud, et juba 2400 aastat tagasi võis Ebola põhjustada suure haiguspuhangu ◼ .Ebolahaigete infektsioonnakkuse peiteaeg pärast ebolaviirustega kokkupuutumist võib olla 2−25 päeva. ◼ Haiguse kulg on varieeruv, nakatunul võivad juba 24−48 tunni jooksul ilmneda vere hüübimismehhanismi häired ja vereliistakute vähesus veres. ◼ Ebola viirushaigus algab gripile omaste sümptomitega: väsimus, kõrge palavik (38,9 °C ja enam) koos külmavärinatega, liigesevalu, lihasevalu ja valu rinnus.
elektrotehnika-, elektroonika-, keemia-, toiduaine- ja tekstiilitööstus, olulised on ka must ja värviline metalluurgia, nafta töötlemine, paberi-, tselluloosi- ja portselanitööstus ning loomasööda tootmine. • Ülejäänud 50% majandusest jaguneb võrdselt naftatöötluse, toiduainetööstuse, kergetööstuse ja keemitööstuse vahel Maagaas • Hankiva tööstuse tähtsaim haru on maagaasi tootmine • Hollandi maagaasi varu on 2400 miljardit tonni 1 m2 kohta • Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Peamised maagaasi tootjad 2001 a. Veondus • Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed. • Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee- ja 7% raudteetrantsporti Linnastumine • Põhiline (u. 90%)Hollandi elanikkond elab idas(edelas). • Sinna on ka tekkinud linnastud • Randstad on linnastu
silmitses mind tõsiste ja kurjade silmadega ning teatas, et olge teinekord tähelepanelikum ja soovis head reisi. Mul vedas, pääsesin tookord hoiatusega. Teisel korral jäin vahele paar aastat hiljem Lõuna-Eestis, kus lubatud sõidukiirus oli juba rohkem kui 20 kilomeetrit ületatud. Tol korral jäin kohapeal juhilubadest ilma ja karistuse määramiseks pidin minema komisjoni. Komisjonis olin väga hirmul, kuna antud teo eest oli ettenähtud karistuse määramise vahemik 600 2400 krooni. Komisjoni ees käitusin alandlikult, tunnistasin ja kahetsesin oma süüd. Lõpptulemusena määrati mulle 800-kroonine rahatrahv. Nende kahe juhtumi puhul on huvitav tagantjärgi mõtiskelda, milliste parameetrite ja näitajate alusel politseiametnikud langetasid oma otsused karistuse kohaldamise suhtes. Siinkohal on mitmeid tegureid, mis mõjutavad politsei otsuseid antud teemas. Esmasena võib välja tuua riigi seadusandliku poole, millega on politseile etteantud kindlad
tippkohtumine 1975 lõppdokument "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada Piiride tunnustamine, kaubandussuhted, inimõigused OSCE Tuumarelv USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne-Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani ametisseastumine 1983 USA tähesõdade programm Euro-rakettide paigaldamine Konfliktid Angolas, Somaalias, Kambodzas, Nicaraguas Külma sõja lõpp märts 1985 võimule M. S. Gorbatsov perestroika ja glasnost
suuremaid haldusüksuseid – kihelkondi (kihl – lepe). Muinasaja lõpul oli Eesti alal khk ~45. Khk-d omakorda moodustasid välisohu kasvades maakondi. Suuremateks ja rahvarohkemateks mk-deks olid Sakala, Ugandi, Virumaa ja Saaremaa, kus igaühes oli arvatavasti umbes 3000 adramaad (adramaa – ühe adraga üles haritav maa; ühe perekonna valduses olev maavaldus). Neist veidi väiksemad (1800 – 2400 adramaad) olid Revala, Harju-, Järva- ja Läänemaa. Kuigi kogu Eesti ala hõlmava riikluseni muinasaja jooksul ei jõutud, siis võis siiski märgata mk-de vahel teatud ühistegevuse tendentse. Henriku Liivimaa kroonika nimetab Raikkülas (Rapla mk) toimunud mk-de vanemate iga-aastaseid ühisnõupidamisi. Vastavalt piirkonna maastiku iseärasustele kujunesid välja erinevad külatüübid: sumbkülad Lä-, Kesk-, Põ-Eestis ja Saaremaal. Sellises külas paiknesid talud ümbritsetuna põldudest
tulemiks 2000 milj eurot ning aprikooside puhul on tulemiks 4 milj eurot. b) Tootmine väheneb 20%. Ehk uuteks pakkumiskogusteks on 400 miljonit vakka sojaube ning 1,6 miljonit tonni aprikoose. Uus tasakaaluhind sojaubadel on 6 eurot ja tasakaalukogus 400 miljonit vakka (tähistus C), uus tasakaaluhind aprikoosidel on 2,4 eurot ja tasakaalukogus 1,6 miljonit tonni (tähistus D). c) Sojaubade eest saadav tulem on nüüd 2400 milj eurot ning aprikooside eest saadav tulem on 3,84 milj eurot. d) Sojaubade nõudmine on mitteelastne ning aprikooside nõudmine on ühikelastne. e) Sojaubade puhul on hinnaelastsus järgmine: hind tõusis 4 eurolt 6 eurole ehk tõus oli 50%, nõudmine vähenes 500 milj vakalt 400 milj vakani, ehk -20%. Hinnaelastus on -20%/50%=-0,4 ehk absoluutväärtusena 0,4. Aprikooside puhul on hinnaelastus järgmine: hind tõusis 2 eurolt 2,4 euroni ehk
7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 072186 Variant 36 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_MarkHind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiz ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad 2
Variant 30 d kulud Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 083280 Variant 30 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200
0,47 65,2 Err:509 Err:509 Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 082774 Variant 24 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200
ST Err:509 r=x/2 M_Maksumus V_Kogus V_Maksumus Muud_Kulud_% Maks_kokku Err:509 Err:509 Err:509 25 Err:509 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200
00 LA31 0.65 63.45 LA44 0.45 49.55 LA62 0.47 47.00 Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku n 092588 Varian 38 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiž ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad 2
Konto Käibemaks kreeditsaldo näitab perioodi lõpul tasumisele kuuluvat käibemaksu. Konto Käibemaks deebetsaldo näitab perioodi lõpul käibemaksu ettemakset Näide Ettevõte soetas kaupa 1200 euro eest, millele lisandus käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot, arve tasumata. Raamatupidamiskanne: D Kaup (kaubavaru) 1200 D Käibemaks 240 K Võlad tarnijatele 1440 Ettevõte müüs kaupa 2000 euro eest, millele lisandus käibemaks 400 eurot, kokku 2400 eurot, müügihetkel raha laekumata. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 2400 K Müügitulu 2000 K Käibemaks 400 Pärast kauba ostu ja müüki on kontol Käibemaks: D Käibemaks K 240 400 Kokku 160 Muud võlad (1) Muud võlad on näiteks dividendivõlad, intressivõlad jne Dividendide deklareerimine (kasumi jaotamine) D Aruandeaasta puhaskasum või Eelmiste aastate jaotamata kasum K Dividendivõlad
Joogid 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 Ühikuid kliendi 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 kohta Müügikogus/klient 1500 1500 1500 1500 1500 1600 1600 1600 1500 1500 1500 1500 e Müügitulu 2250 2250 2250 2250 2250 2400 2400 2400 2250 2250 2250 2250 Magustoidud 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 Ühikuid kliendi 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 kohta Müügikogus/klient 1000 1000 1000 1000 1000 1200 1200 1200 1000 1000 1000 1000 e
1911. aastal Yale'i arheoloogi Hiram Binghami taasavastatud Machu Picchu (otsetõlkes "vana mäetipp", nimetatud ka "inkade kadunud linnaks") varemed on maailma ilusamaid ja mõistatuslikumaid paiku. 2400 m kõrgusele Machu Picchu mäetipu suhteliselt kitsale alale, mida legendide jägi juba ennemaltki pühaks paigaks oli peetud, rajasid inkad 15. sajandil hämmastava kivilinna. Troopilistest metsadest varjatud linn jäi puutumata ka hispaania konkistadooridest ning inkad hülgasid selle alles pärast suurt rõugeepideemiat. Kuni 20. sajandini teadsid varemetest vaid mõned kohalikud indiaanlased. Pilvede vahel kõrguvad varemed koosnevad paleedest, saunadest, templitest, hoidlatest ning umbes
nn nurkkiilu, moodustati nendest peaaegu loendamatul hulgal erinevaid kombinatsioone. Ent Mesopotaamia kohmakas kirjaviis ja suured kirjutusvahendid muutsid kirjutamise võrdlemisi tülikaks. Savist raamatuil ja vihikuil oli suur puudus, nad olid rasked ja kohmakad. Viiekümneleheküljeline raamat kaaluks savile kirjutatuna umbes 50 kilogrammi. 2.1.2 Semiidid Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. 5 2.1.3 Vana-Babüloonia riik Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga).
telliskivi 3 vahtpolüstüreen 0,149 0,149 0,0495 0,01382 0,001099 12,6 hekstruuder- 4 0,129 0,129 0,0503 0,02575 0,000837 30,8 polüstüreen 5 vahtpolüstüreen 2 0,149 0,149 0,0497 0,0346 0,001103 13,4 6 normaalbetoon 0,135 0,135 0,1344 5,876 0,002449 2400 laineline 7 0,10045 0,208 0,00674 0,24 0,000141 1700 tsementkiudplaat 8 lubjakivi 0,05 0,0492 0,04998 0,314 0,000123 2550 9 mullbetoon 0,1002 0,1005 0,1007 0,8754 0,001014 865 10 koregeramsiitbetoon 0,146 0,1503 0,1498 2,138 0,003287 650
1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade kabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150...
2.2 Glükoronolaktoon Glükoronolaktoon tekib glükoosist (suhkrust) ja teda toodab ka meie oma organism. Siin osaleb ta organismi mürkainetest vabastamisel, toetades inimkeha kahjulike jääkide eemaldamisel. Glükoronolaktooni sisaldus energiajookides on kuni 500 korda suurem võrreldes sellega, mida me saame igapäevase toiduga. Kui 10-aastane 30 kg kaaluv laps tarbib päevas 1 - 2 purki ehk kokku 500 ml energiajooki, mille glükoronolaktooni sisaldus on 2000 - 2400 mg/l, saab ta 1200 mg glükoronolaktooni ehk 40mg glükoronolaktooni ühe kilogrammi kehamassi kohta. Igapäevase toiduga saadakse glükoronolaktooni kokku ainult 1,2 kuni 2,3 mg päevas. Aleksander Andrejev AT112 2.3 Kofeiin Kofeiin on ksantiinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana- pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb...
Tallinna Tehnikagümnaasium 6. klassi matemaatilised ristsõnad Uurimustöö Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 6 2.RISTSÕNA HARILIKU MURRU KOHTA ................................................................. 6 3. PROTSENTIDE RISTSÕNA..................................................................................... 8 4. ARVUTUSRISTSÕNA. ..............................................................................................9 5. VALEMITE RISTSÕNA. .....................................................................................................................................11 LISA ............................................................................................................................13 6.MATEMAATILINE SUDOKU............................
D2 = 2,0D1, = 120° D2 = 1,8D1, = 140° D2 = 1,6D1, = 160° D2 = 1,4D1, = 90° D2 = 1,2D1, = 180° -1 -1 -1 -1 -1 n = 2400 min n = 1500 min n = 1200 min n = 600 min n = 300 min Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku Hindamistabel (täidab õppejõud)
Survetugevus [N/mm³] 25 20 18.1 18.5 16.6 15 10 5 0 2280 2300 2320 2340 2360 2380 2400 2420 2440 2460 Tihedus [kg/m³] Graafik 2. Betooni kivistumikeskkonna mõju purustavale jõule. 366.6 358.3 357.5
Standardmõõtudega konteinerid 20-jalased konteinerid on maailmas enimkasutatud, kuid 40-jalaste konteinerite osatähtsus kasvab kiiresti ja seda eriti 20-jalaste konteinerite turuosa arvel. Aeglaselt kasvab ka pikemate konteineritüüpide osatähtsus ja seda eriti Põhja-Ameerikas. Eksisteerib ka lühemaid (näiteks 10-jalased konteinerid), kuid neid kasutatakse väga harva. 20-jalaste spetsiaalselt raskete kaupade vedamise jaoks ehitatud konteinerite (tühikaal 2400 kg) lubatud maksimaalne brutokoorem on koguni 30 480 kg ja seega võib nendega vedada kaupu kaaluga kuni 28 080 kg. Konteinerite mahutavust mõõdetakse TEU-de (transport equivalent units) järgi, mis vastab ühele 20-jalase konteineri mahutavusele. Ühe TEU mõõtmeteks on võetud 6,06 m (pikkus) × 2,44 m (laius) × 2,59 m (kõrgus) või mahutavus umbes 33 m³ Kaks TEU võrduvad kokku ühe FEU-ga (forty-foot equivalent unit).
7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 082022 Variant 22 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, ...
1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti....
Mount Tiedemann 3 901 m üles Olümpia mäed Olümpia ahelik on kompaktne tippude ala, mis asub Olümpia poolsaarel Washingtoni osariigi läänerannikul. Ahelik hõlmab väikese ala ja mäed pole eriti kõrged, need on murdunud ja astmelised ning pakuvad head võimalust nii mägedes matkamiseks kui ka tehniliseks jää- ja kajuronimiseks. Mäed tõusevad astmeliselt mere tasemelt saavutades 2400 m kõrguse. Olümpia aheliku kõrgemad mäed: Mount Olympus 2 428 m Mount Deception 2 374 m Mount Constance 2 360 m üles Kaskaadid Kaskaadi ahelik on sisemine ahelik USA loodeosas, see ulatub üle 1300 kilomeetri läbi Põhja-Kalifornia, Oregoni, Washingtoni ja Briti- Kolumbia lõunaosa, joostes paralleelselt Vaikse ookeani rannikuga 180-270 kilomeetri kaugusel sisemaal
6 %. Ühel naisel on tavaliselt 2 või enam last(lapsi naise kohta 2,4), kuid imikusuremus on väga kõrge ligi 33%.Ükski küsimus pole indoneeslase jaoks liiga personaalne, nii et alati peab olema valmis rääkima oma vanusest, religioonist, abieluseisusest, sissetulekust jne. 2003 aasta seisuga on Indoneesias HI-viirusesse nakatunud 0,1% kogu elanikkonnast ehk siis 110 000 inimest. AIDSi oli 2003 aastaks surnud 2400 inimest. Üle viieteist aastastest Indoneesia kodanikest oskab lugeda ja kirjutada 90,4 %. Selle aasta seisuga on suremus 6,24 surma 1000 inimese kohta aastas ja sündimus 19,24 sündi 1000 inimese koht aaastas. Indoneesia elanike keskmine vanus praegu, 2008. aastal on 27,2 eluaastat. Indoneesia soolis-vanuseline koosseis: Mehed Naised 65 + 15-64 0-14
USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan). NATO asutamine (1949) 10 Euroopa riiki + Kanada + USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Euroopa riigid arendasid ka majanduslik...
Juhtimisarvestus Hea juhtimisarvestuse spetsialist: Oskused ja omadused Tegutsemisviis • Hea arusaamine ettevõttes •Rõõmustab oma kliente toimuvast •Arendab välja • Oskus lahendada probleeme alternatiivse näitajate süsteem • Ausus •Hoiab selle lihtsa • Võime nähe “kogu pilti” •Varub 20% ajast • Uuendusmeelsus andmete kogumiseks ja 80% analüüsiks KPMG uurimus 1990 •Püüab olla parim Johnson & Johnson Financial E-kaubandus E-suhtlusvõrgustikud E-õpe E-pangandus E-tervishoid E-valitsus E-riik www.topeca.org Andmevahetus digitaalsel kujul Arvutid suhtlevad ilma inimese sekkumiseta ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
