Katse n b , nm 2 nr. 1. 3 240 598 29,17 850,89 2. 4 165 619 8,17 66,75 3. 5 125 635 -7,83 61,31 4. 6 98 661 - 1144,47 33,83 5. 7 90 613 14,17 200,79 6. 8 75 637 -9,83 96,63 627,1 2420,84
Elements nr Insertion sort Binary insertion sort Quicksort java.util.Arrays java.util.Collections 0 0 0 0 0 0 32000 17195 9866 44 119 75 64000 28165 16630 26 240 83 250000 128000 57457 31086 53 342 61 256000 206955 44794 121 180 110 JAVA Sorting Algorithms Time (ms)
Surutud terasposti arvutus N 3 N l := 1500mm adm := 160 E := 200 10 2 2 mm mm N F := 150kN y := 240 := 2 2 mm 1) Valin nõtketeguriks 1 := 0.4 F 2 A1 := = 23.437 cm 1 adm I-profiilide tabelist valin profiili nr 20a. 2 A2 := 28.9cm i1 := 2.32cm l := = 129 i1 y E k := = 1.43
KOKKU 1 416 000 1 770 000 2 131 000 5.3.2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (+ sotsiaalmaks + töötukindlustus) Töötajad Projekteeritud palk Summa aastate kaupa, krooni kuus, krooni 2008 2009 2010 Tegevjuht 12 240 146 880 159 758 211 178 Raamatupidaja 8160 97 920 112 920 148 920 Müügijuht 9520 114 240 132 240 172 240 Müügijuht 9520 114 240 132 240 172 240 KOKKU 39 440 473 280 537 158 704 578 Muud püsivkulud, krooni
Viini Hofburgi:Austria kuninglik palee • Hofburg (Viin) on Habsburgide keiserliku dünastia endine talveresidents, mida peetakse täna maailma suurimaks ilmalikuks paleeks. Atraktsioon asub vähemalt 240 tuhande m² suurusel alal ja hõlmab 18 kõrvalhoonet, 19 sisehoovi ja 2600 korterit, mis hõlmavad kogu Viini kesklinnas asuvat ala. Palee hoones töötab ja elab jätkuvalt üle 5000 inimese. • Viini Hofburgis on kuni 30 eraldi vaatamisväärsust, sealhulgas väljakud ja monumendid, lossid ja korterid, ajaloomuuseumid ja hindamatud kogud. Lossikompleks on nii mahukas, et vaevalt on ühe külastuse ajal võimalik uurida kõiki selle väliseid ja sisemisi objekte
Cote d´ivoire 1. Riigi rahvastik Cote d´ivoires elab 22,400,835 (July 2013 est.) inimest. Enam-vähem sama palju elab veel Austraalias,Madagaskaril ja Süürias. Cote d´ivoire on rahvaarvult üpriski suur riik, sest see asub tabelis 55. kohal ning tabelis on veel 240 riiki, mis tähendab, et rahvaarvult väiksemaid riike on peaaegu 3 korda rohkem. 2. Rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2025 Rahvaarv on vaadeldaval perioodil suhteliselt ühtlaselt tõusnud.Aastatel 1950-1960 tõusis rahvaarv väga aeglaselt kuid aastast 1965 hakkas rahvaarv kiiresti tõusma. Kasvutempo kasvas aastani 1970 ning kasvu protsent oli selleks aastatks 4.95%.Sellest aastast edasi hakkas kasvuprotsent jälle langema ning käesolevaks aastaks on kasvuprotsent 2
Jõgede hüdrograafi võrdlus Amazonase jõgi Lõuna-Ameerikas Suudmele lähim vaatlusjaam : Obidos. Pikkus on umbes 6800km, tema valgala on 7.8milj km/2 ning ta suubub Atlandi ookeani. Voolushulk on keskmiselt 220 000 m³/s millest kõige suurem mais ja juunis 240 000 m³/s ja kõige väiksem oktoobrist detsembrini 120 000 m³/s. Amazonas asub vihmametsade alal ning sademete hulk on võrdlemisi suur läbi aasta. Volga jõgi Euroopas/Venemaal Suudmele lähim vaatlusjaam: Volgograd Power Plant. Pikkus on 2449 km, valgala 1348501 1348501 km2 ning ta suubub Kaspia merre. Suurim voolushulk on mais 24 000 m³/s ning väiksem detsembrist märtsini 4000 m³/s. Voolushulk on enmajaolt väike, sest jõgi on
TERASPOISS Jaani isikututvustus Ayur Kala 7.klass Tartu Erakool Jaan oli väga tundeline .(lk 227,228) Jaanile ei meeldinud ka see kui keegi teda puutub peale oma ema ja üliõpilase (lk 230) Jaan oli väga töökas ja visa. (lk 237,238) Jaan oli otsusekindel.(lk 39, 240, 241) Jaan oli heatahtlik (lk 244, 245) Jaanile ei meeldinud kui talle midagi ette heideti.(lk 249, 250) Jaan oli julge. (lk 250, 254, 256257, 259, 260, 268, 271, 273 276, 277,282 283, 287, 307, 308.) Jaan oli trotslik'(250, 272273, 277, 287 288, 307 308. ) Jaan oli iseseisev (lk 285) Jaan oli põlgav valetavate ja ebaausate inimeste vastu. (lk 303 305) Jaan oli vaimukas (lk 296) Jaan oli portlik (lk 314 319) Jaan oli abivalmis.(320 321.) Jaan oli tagasihoidlik
Tõstekõrgus H (m) 40.00 30.00 20.00 10.00 0.00 0.000 0.050 0.100 0.150 0.200 0.250 0.300 0.350 0.400 0.450 Vooluhulk Q (m3/s) Kahjutule jaoks vajaliku karakteristiku saan järgmiselt: Q1+2 + Qk = 240 + 30 = 270 l/s = 0,27 m3/s ja H = 15,06 m. Kasutades ära antud tööpunkti leian afiniteediparabooli, mille lõikumisel kahe pumba karakteristikuga saan tööpunkti: Q2, m3/s 0 0,02 0,04 0,06 0,08 0,1 0,15 0,2 0,25 0,3 0,35 0,4 H2, 10,2 18,1 28,3 40,8 55,5 72,5 m 0,00 0,18 0,73 1,63 2,90 4,53 0 3 4 0 4 4
katse nr. ti |ti-to| [msek] [msek2] 1 2045 44 1936 2 1925 -76 5776 3 1951 -50 2500 4 2042 41 1681 5 1923 -78 6084 6 1937 -64 4096 7 2011 10 100 8 1937 -64 4096 9 1896 -105 11025 10 1808 -193 37249 11 1761 -240 57600 12 1981 -20 400 13 1957 -44 1936 14 1847 -154 23716 15 2127 126 15876 16 1936 -65 4225 17 1909 -92 8464 18 1972 -29 841 19 2006 5 25 20 1987 -14 ...
1320 0.671 0.051 0.243 -1.41528 1440 0.676 0.046 0.219 -1.51847 1560 0.678 0.044 0.210 -1.56292 Tallinn 2013a. MO3=0.048 mg/mol r, C, t, molO3/ molO3/l sek lnr (l*min) 1.167 480 -1.925 0.146 0.292 120 -1.925 0.146 0.729 360 -2.108 0.122 0.417 240 -2.262 0.104 0.208 120 -2.262 0.104 0.208 120 -2.262 0.104 0.188 120 -2.367 0.094 Grafikult nähakse,et osooni lagunemise reaktsiooni järk on 1, ja võtakse esimese järku diferentsiaalkuju ja integraalkuju. Leatakse kiiruse konstant ja võrredletakse teoreetilisest andmest. Teoreetiline võrrend on y = 0.366e -0,004x, kus on näha, et kiirus konstant on 0,004 1/sek. dc A
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 236 Pagarid ja lihunikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 239 Raekäsitöölised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 240 Transpordialad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 240 Muud käsitööerialad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 241 8 SISUKORD Tsunftid ja nende skraad . . . . . . . . . . . . .
Millest suhkrud 45 g Proteiini 8,1 g Soola 13 g Lisaained: emulgaator(letsitiin sh soja),lõhna ja maitseained,täispiimapulber,sarapuupähklid 12%. 100g kohta kaloreid- 2312 kj 2. Laima piimasokolaad mustsõstratükkidega .Toiteväärtus 100g kohta 2184 kj- Kiri on samuti liiga väike ja raskesti loetav. Toitainete koostis 100g kohta: Energiasisaldus 2184 kj / 522 kcal Rasvad 29,3 g Küllastunud rasv 16,9 g 11g kohta: Energiasisaldus 240 kj / 57 kcal %- kokku 100g ja 11g kohta energiat 3% Rasvad 3,2 g %- kokku 100g ja 11 g kohta 5% rasva Küllastunud rasv 1,9 g %-kokku 100g ja 11 g kohta 10% küllastunud rasva 3.
kümnendi vältel tõusnud. Ametlikult hinnatakse registreeritud töötuid 9,8% elanikkonnast. Ülikõrge tööpuudus – ca 50% - on kõrgharidusega noorte hulgas. Sissetuleku erinevused on märkimisväärsed. Egiptuse riigivõlg näitab kiiret kasvutrendi. Sisevõlg kasvas 2012/2013 eelarvesaasta jooksul 24% jõudes 1,5 triljoni EGP-ni (217 miljardit USD), see on 87,5% SKP-st. Välisvõlg suurenes 25%, jõudes 43 miljardi USD-ni. Eelarvedefitsiit 2012/13 eelarveaastal kasvas 240 miljardi EGP-ni (34,8 mrd USD), mis moodustab 14% SKP-st. Keskpanga valuutareservid: 13 miljardit USD Maailmapanga Ease of Doing Business indeks (2013): Egiptus asub 128. kohal 189 riigi seas.
(400m sügavusel) • Palju saari Baikalis Majandustegevus • Rohke kalapüük • Tselluloositehased • Soojuselektrijaamad • Keemiatehased • Turismitalud Järve elustik • Elutseb umbes 2600 taime-ja loomaliiki • Baikali viiger ainus imetaja järves (mageveeimetaja) • 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed • 50 kalaliiki, mitmed endeemsed – omul, harjus, siig, tuur, luts, haug, õlikala • 240 liiki linde Baikali tähtsus • Suurim mageveejärv maailmas (20% maailma vedelast mageveest) • Vanim järv maailmas (25 mlj. aastat) • Looduses püsivus • Mitmed suured looduskaitsealad Keskkonnaprobleemid • Kalasaak väheneb • Vesi reostusohtlik • Hävinud suur osa põhjaelustikust (mageveekäsnad) • Prügi vedamine kallis Täname kuulamast!
Hispaania Marek Ivanov AAp-10 Hispaania lipp ja vapp Lipp Vapp Hispaania kaart Hispaania riigikord ja ajalugu Riigi pindala504 748 km² Rahvaarv39 887 240 Pealinn Madriid Riigikeel hispaania/ kastiilia keel Rahaühik Euro HISPAANIA MUUSIKA Flamenco Boolero Fandango Albenize Hispaania tantsud boolero habaneera Religioon Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks Majandus Kiirestion kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv . Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja
Robin Hirs ja Kim Kangur 7.A Klass EESTI TAIMESTIK Ravimtaimed Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliik https://www.youtube.com/watch? v=ygeUz_vzCew Söödavad taimed Iga inimese toidus on taimedel või nende saadustel oluline koht Arvatakse, et maailmas kasvab kokku 75...80 tuhat söögiks kõlblikku taimeliiki Inimesed tarvitavad neist toiduks vaid umbes 7000 liiki. Üldjuhul toitutakse kultuurtaimedest ja nende saadustest, kuid süüakse ka mitmeid looduslikult kasvavaid taimi. Mürktaimed
1 küünenahalükkaja 3 15 45 2 maalingu pintsel 2 35 70 3 küünekaunistused 6 15 90 4 küüneviil 3 35 105 5 hooldavad küünelakid 3 100 300 6 küünelakid 5 40 200 7 küüneõli 2 120 240 8 naha ja küünenaha kreem 2 100 200 9 Pesuloputus vahend 1 50 50 10 pesupulber 1 150 150 11 kontoritarbbed komplekt 150 150 12 printeri tint 1 490 490 13 maniküüri käärid 1 100 100 14 maniküür kauss 1 160 160
Monokromaatiline värviskeem Värviskeemil muutub heledam värv tumedamaks värviks, alustades valgest ja lõpetades punasest. Monokromaatiline värviskeem on ühe ja sama värvitooni erinevate varjundite ehk ühe värviperekonna kasutamist kujundustöös. Tavaliselt saadakse neid puhta värvide segamisel. Värviskeemi CMYK-koodid, alustades valgest, on: (252; 246; 255) (252; 249; 224) (255; 248; 197) (254; 249; 178) (254; 253; 157) (0; 255; 98) Analoogvärvid Üleval pool kujutasin analoogvärvi kombinatsiooni, kus alustasin punasest ja lõpetasin helerohelisega. Lähedasteks ehk analoogvärvideks nimetatakse värviringis lähestiku asetsevaid värvitoone. Väiksemate intervallide korral on kõrvutised värvitoonid sanasemad (ja teatud piirist ka eristamatud). Värviskeemi CMYK-koodid, alustades punasest ja lõpetades helerohelisega (liigume vasakult paremale) , on: (254; 253; 136) (10; 244; 138) (24; 240; 138) (34; 214; 1...
Variant 3 1. Ettevõtte käivitamiseks on vaja tasuda osakapital 2500 €. Ettevõte hakkab tegelema IT-alaste töödega. Arvega ostetakse kontoritehnika, mis maksab 1400 €. Ettevõtte tegevuse tarbeks üüritakse ruumid, mille üür kuus on 240 €. Teenuste eest laekus 2600 €. Töötasu arvestati ja maksti 2000 € (makse ei arvesta). Kontoritarbeid osteti 300 € eest. Põhivara amortisatsioon on 24%. aastas Koostada tulude-kulude aruanne, rahavood ja bilanss. LAHENDUS ERALDI FAILINA!! 2.Mis on ettevõte ja millest ta koosneb? * Ettevõte kui majandus üksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. * Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on vajalikud ettevõtte tegutsemiseks. 3
Eesti mõõtmed Eesti pindala on 45 227 km2 ligi 5% moodustavad järved Peaaegu kümnendik Eestimaast asub saartel Pindalalt ei kuulu Eesti kõige väiksemate riikide hulka maailmas on temast mitukümmend veelgi väiksemat riiki Kui mõõta riigi suurust aga rahvaarvuga, siis võib Eestit pidada väga väikeseks riigiks Eesti ulatus läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km Rahvastiku asustustihedus Eesti linnalistes asulates 1997.a. Maarahvastiku asustustihedus maakondades 1997.a. Võru maakond Rahvaarv 34 764 Pindala 2 305,44 km² Asustustihedus 15,1 elanikku km² kohta Maakonna keskus Võru linn Omavalitsusüksusi 1 linn ja 12 valda Kokkuvõte Kui mõõta riigi suurust rahvaarvuga, siis võib Eestit pidada väga väikeseks riigiks
Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt . Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Tolmlemine toimub putukate ja tuule abil. Kus kasvavad õistaimed? Levivad väga laialdaselt kuna on hästi kohastunud temperatuuri ja keskkonnatingimuste muutumisega. Vähesed suudavad kasvada Arktikas. Kui palju on õistaimi? Kõige liigirikkam taime rühm umbes 240 000 liiki. Ligikaudu kolm neljandik õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka. Eestis kasvab umbes 1400 liiki. Millised õistaimed kasvavad Eestis? Kasvavatest õistaimest enamik on kahe idu lehelised. Meie üks peamisi õistaimi on rukkilill. Üheidulehelised on kariloomadele söödataimeks. Teisi õistaimi kasvatatakse silmarõõmuks. Mis tähtsus on õistaimedel? Õistaimed pakuvad kaitset paljudele organismidele. Neid kasvatatakse toidu, ilu ja ravimitaimedena.
55 0,662 3310 11 4,5 865 6,76273 0,153282 60 0,663 3315 12 4,583333 860 6,756932 0,15176 120 0,679 3395 24 5,583333 780 6,659294 0,142067 180 0,695 3475 36 6,583333 700 6,55108 0,136925 240 0,709 3545 48 7,583333 630 6,44572 0,132762 300 0,722 3610 60 8,583333 565 6,336826 0,129981 1000 0,802 4010 200 20,25 165 5,105945 0,115879 1600 0,824 4120 320 30,25 55 4,007333 0,11389
Juss läks kooli. Kaubamaja juures oli ta kell 7.30 ja selleks ajaks oli ta läbinud veerand kooliteest. Kiriku juurde jõudis ta kell 7.32 ja läbinud oli ta kolmandiku kogu kooliteest. Mis kell jõudis Juss kooli? (Juss liikus kogu aeg sama kiirusega.) Ülesanne 2. Parkimismajas on autode jaoks 240 kohta. Praegu on 20% kohtadest tühjad. Veerand kõikidest pargitud autodest on punased ning ülejäänutest veerand on sinised. Mitu sinist autot on parkimajas? Ülesanne 3. Mari märkas, et tema koer Muki ei haukunud kahele esimesele mööduvale autole, küll aga kõigile järgmistele ning et
Arvutused Valitud Pooli sagedusriba sagedus Q,1 C,1 F Q,2 C,2 F 50-140kHz 100 189 0.000000093 37 0.000000053 150-450kHz 300 195 0.000000095 43 0.000000058 500-1400kHz 1000 210 0.000000099 40 0.000000063 1.5-4.5MHz 3000 240 0.000000102 56 0.000000066 5-14MHz 10000 220 0.000000087 44 0.000000054 12-30MHz 20000 158 0.000000141 60 0.000000106 Elektroodi läbimõõt D=49mm Dielektriku paksus d=1,15mm 2 2 D 0,049 Elektroodi pindala S = 3,14 = 0,001884 2 2 C1 Q1 - Q2
Ülesanne 4 Ohutusvaru Toode A Toode B Muutuvkulu ühiku kohta 90.- 160.- Ühiku müügihind 250.- 400.- Jääktulu ühiku kohta 160.- 240.- (müügihind-muutuvkulu) Jääktulumäär (kaks kohta peale koma) 0,64 0,60 ühiku jääktulu / ühiku müügihind Püsikulud kokku 120 000.- 270 000.- Tasuvuspunkt toodanguühikutes 750 1125 püsikulud / ühiku jääktulu Tasuvuspunkt rahas 187 500.- 450 000.- püsikulud / jääktulu määr Soovitav kasum (I) 200 000.- 300 000.-
b) i= 8% m= 4 , .. , b, , b. 3 i.= 10% i.= 7% PV= 1 000 000 n= 2 i.= i. + i. + i. * i. i.= 0.1 + 0.07 + 0.1*0.07 = 0.177 = 17.7% n FV= PV * (1+i) 4 PV= 1 000 000 n= 2 i= 10% FV= PV * (1+i) n 2 FV = 1 210 000 440 000 = 770 000 2- 5 n= 3, i= 12% a) PV = 1 000 000 A = 50 000 m = 12 i'= 12%/12 = 1% n'= 3*12 = 36 b) A = 240 000 m=4 i'= 3% n'= 12 c) FV = 3 500 000 , d) PV = 2 500 000 , .. . 6 i = 15% , .. . 7 PV = 200 000 i = 15% n=3 , . , , , .. .
b number Materjal Värv p- keha läbimõõt Err:502 Err:502 Err:502 Err:502 Detaili mõõtmed Materjal - teras h 25 cm Mark Hind /m3 Maksumus d 15 cm Te02 153 #NAME? a 25 cm Te04 167 #NAME? b 30 cm Te07 240 #NAME? k 20 cm Te08 180 #NAME? p 10 cm Te10 260 #NAME? S #NAME? cm2 Te11 200 #NAME? V #NAME? cm3 Te15 200 #NAME? Värvi #NAME? m2 Te16 167 #NAME? Materjali #NAME? m3 Te23 93 #NAME? Te31 213 #NAME?
Ül. Piir sagedus 2003 355 80,0 kuni 80 80 11 2003 574 82,5 80-120 120 24 2003 322 85,0 120-160 160 38 2003 421 85,2 160-200 200 53 2003 820 86,7 200-240 240 35 2003 234 87,5 240-280 280 28 2003 262 93,3 280-320 320 12 2003 244 100,0 320-360 360 7 2003 522 100,0 360-400 400 5 2003 571 103,3 2003 227 106,7 2003 305 106,7
Autotroofne eluviis Fotosüntees Botaanika Pilt on illustratiivne Hõimkond Õistaimed Katteseemnetaimed 1 ja 2 idulehelised Isel. õis ja vili Paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Liigirikkaim taimerühm, 240 000 liiki Vesiroos Klass Kaheidulehelised Õistaimede suurim klass 180000 liiki, Eestis 1000 71 seltsi, 333 sugukonda 2 idulehte, 1 peajuur ja ringina asetsevad juhtkimbud Päevalill Selts Roosilaadsed Sugukond Roosõielised 30004000 liiki, 100 120 perekonda Perekond Toomingas Kasvab Euraasia
ko 40.ko puud ku ht 0.828 t t ht ht ht ub Index 0.728 0.907 0.631 0.701 0.801 0.771 Tervise 73.ko 20.koht 12.ko 164.ko 94.ko 25.ko 77.ko 32.ko Index ht 0.953 ht ht ht ht ht ht 0.851 0.966 0.506 0.824 0.947 0.844 0.933 Eluga 139. 35.koht 19. 109.ko 155. 102. 31.ko 83.ko rahulolu koht 240 Koht ht Koht Koht ht ht Index 170 246.6 190 156.6 193.3 243.3 210 (SWL) 7 7 3 3 Inimaren 34.ko 10.koht 1.koh 110.ko 44.ko 12.ko 55.ko pole gu ht 0.885 t ht ht ht ht Index 0.812 0.938 0.597 0.783 0.877 0.752
1890, suri 9.11.1970 Prantsuse riigitegelane ja sõjaväelane 1947 asutas parempoolse Prantsuse Rahva Ühenduse partei 1958. aastal kutsuti ta peaministriks saavutas uue põhiseaduse kehtestamise tagas tugeva presidendi võimu Prantsusmaa president 19591969 Alustas tuumarelva loomist Nicolas Sarkozy Sündis 28.01.1955 Prantsusmaa parempoolne poliitik 20052007 Prantsusmaa siseminister 20072012 Prantsusmaa president Oma palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole Majanduses uusliberalismi toetaja Sisepoliitika 1946. aastal uus põhiseadus parlamentaarne vabariik IV vabariigi 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust 1947 hakkas De Gaulle taas poliitilisest elust osa võtma 1958 vahetus konstitusioon, muutus parteipoliitiline süsteem uus erakond Liit Uue Vabariigi Kaitseks Mitterand võitis 1981. aastal presidendi valimised Mitterrand'i sisepoliitika Välispoliitika 1949 NATO 1966
105 22.11.2012 364 364 23.11.2012 354 24.11.2012 672 672 25.11.2012 525 525 26.11.2012 194 27.11.2012 664 664 28.11.2012 655 655 29.11.2012 756 756 30.11.2012 240 240 1.12.2012 395 395 2.12.2012 816 816 3.12.2012 1152 2290 1626 2121 1480 9749 4.12.2012 5.12.2012 Grand Total 2870 de ja valdade lõikes Column Labels Laiksaare Uulu Grand Total 118 222
kus a1 = 0,5γ ′Nγ γ R a 2 = (q ′N q + c ′N c ) γ R − d k γ k Osavarutegurid erinevate arvutusvariantide jaoks on sarnased dreenimata tingimuste jaoks toodutele. Tugevusparameetrite ϕ′ (tanϕ′) ja c′ osavarutegurid on arvutusvariandi 1 2. kombinatsiooni jaoks 1,25, teistel juhtudel 1,0. Arvutusnäide 4.1 Määrata joonisel 4.12 toodud andmetel vajalik lintvundamendi talla laius. Alaline normkoormus 240 kN/m ja ajutine Maapind normkoormus 50 kN/m. Pinnaseks on kõvaplastne savi, mille dreenimata V1 nihketugevuse normväärtus cuk = 70 kPa. Tagasitäite mahukaal on 16,5 2,90 1,20 3
K Lõpetamata toodang 300 000 14.Lõpetatud ja klientidele lähetatud tellimuste maksumus perioodi jooksul müügihinnas 400 000 7 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) D Ostjatelt laekumata arved 400 000 K Müügitulu 400 000 15.Klientidele lähetatud tellimuste kulud perioodi jooksul 240 000 (osakuluarvestus 168 000) D Müüdud kaupade kulud 240 000 K Valmistoodang 240 000 Koostada raamatupidamislausendid ja kanda summad kontodele. Kasutada järgmisi kontosid: Tooraine ja materjalid, Tootmise üldkulud, Mittetootmislikud üldkulud, Tarnijad, Tootmistööliste palk, Muu tootmispersonali palk, Sotsiaalmaks, Töötuskindlustus, Muud kreeditorid,
12 000 eurot. Arve on tasumata 2) Osteti masin, mida hakatakse kasutama põhitegevuses. Saadi arve: masina maksumus 12 000 eurot ja käibemaks 2400 eurot, kokku 14 400 eurot. Arve tasumata. 3) Müüdi kaupa maksumusega müügihinnas 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks määraga 20%. Raha on laekumata 4) Maksu- ja Tolliametile tasuti käibemaksu 5600 eurot. 5) Saadi arve sideteenuste eest summas 200 eurot ja käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot. Arve tasumata. 6) Ostjatelt laekus varem müüdud kauba eest 16 000 eurot. 7) Ostjatelt laekus ettemakse 9600 eurot (sh käibemaks määraga 20%). 8) Vana masin (soetusmaksumus 16 000 eurot, akumuleeritud kulum 12 000 eurot) müüdi 6750 euro eest (sh käibemaks määraga 20%). Raha laekus kassasse. Teha raamatupidamiskanded majandustehingute kohta ja arvutada käibemaksuvõlg seisuga 31.12.20x1 ÜLESANNE 1 Karini tulumaks: 1100 22 22 144 = 912
Painde tugevustingimus : max = W [S] y =235 MPa materjali voolepiir 3 [ W ] = M [ S ] = 18 10 6 4 306 cm3 ristlõikele nõutav telg-tugevusmoment y 235 10 4.1 Painde tugevustingimus tugevusmomentide kaudu : W y [ W ] =306 cm 3 kui paine on ümber telje y Ruukki INP tabelist andmed : Wx = 354 cm3 [ W ] =306 cm 3 INP240 h = 240 b = 106 s = 8,7 t = 13,1 b = 106 S= 8,7 h= y 240 O1 t = 13,1 z 4.1.1 Suurim paindepinge : M 18 103 max = = =50,8 MPa 51 MPa W 354 10-6 4.1
RAIL BALTIC Projektist tutvustus: Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Läti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. Rongiliikluse arendamine on oluline prioriteet nii Euroopas kui meil. Tänapäevane raudtee on keskkonnasõbralik ning üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise, mis annab ka suure panuse rohelise transpordi ja energiasäästlikku reisimisvõimalusse. Rail Baltic on kolme Balti riiki ühendav rahvusvaheline projekt, lisaks on kaasatud partneritena Soome ja Poola. Projekti teostamiseks
ja 2.8, 3.0, 3.5, 4.0, 4.5 ning 5.4 liitrist bensiinimootorit. Ühendriikides müüdi ainult 740i, 740iL ja 750iL. 740i ja 740iL olid 4.4 liitrise V8 -ga. 740iL on pikendatud 740i, sellist erimudelit võis juba ka E32 puhul näha. USAs oli 750i ainult pikendatud kujul. Tal oli 5.4 liitrine V12. 750iL oli ühtlasi ka BMW sedaanide "lipulaev". L-mudelid olid tavamudelitest 14 cm pikemad ning neid sai ainult koos bensiinimootoritega. BMW 750 ILA 5.4 V12 240 kW Liik: sõiduauto Keretüüp: sedaan Aasta: 1996 5.4 V12 (240 Mootor: kW) Kütus: bensiin 324000 kmho Sn: oldusraamat Vedav sild: tagavedu automaat Käigukast: (Steptronic) BMW X5 BMW X5 on luksusdziip, mida toodetakse BMW USA tehases Lõuna-Carolina osariigis Spartanburgis. Esimest põlvkonda (E53) toodeti 1999-2007 a. Esimene uuendus tehti 2004a.
Keevitusvoolu leidmiseks kasutan valemit: Keevitamise asendit väga valima ei pea, sest elektroodiga saab keevitada igas asendis. Ka valitud aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib keevitamiseks igas asendis. Ik = C*de kus Ik keevitusvool, A; de elektroodi läbimõõt, mm; C tegur, süsinikterastele C = 40 60, kõrglegeerterastele C = 20-40 Seega keevitusvool Ik = C*de = 40 * 6 = 240 A Määran samuti ka keevituspinge valemiga Uk = 20 V + 0,04 Ik (V) Seega keevituspinge Uk = 20 + 0,04*240 = 29,6 V 7. Kvaliteedikontroll Defektid keevisõmbluses jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemiste defektide avastamiseks on vajalikud eriseadmed. Välimised defektid on silmaga nähtavad ja neid on võimalik kõrvaldada. Enamlevinud keevitusdefektid on: räbupesad, sisselõiked, läbikeevitamatus ja pealesulatised.
Tallinn maja maht korter elanik Kortermaju: 6 20160 72 240 Kütus puitkütus gaaskütus 75% kasutegur 90% kasutegur Laenuperiood Laenuintress 8 aastat 7% Soojuskoormuse kestusgraafik 3,500 Column B Column D Column E Column C 3,000 2,500 Tarbimisvõimsus, M W 2,000
1 Teras 54 10 10 5.4 42,5 7870,37 2 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,72 3 Mänd 60 39 39 91,26 45,2 495,3 4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2739,3 5 Vahtplast EPS 155 80 21 260,4 7,5 28.8 6 Klaasviil KLS-1-50 240 136 55 1795,2 52 29 7 Kõva puitkiud plaat 150 99 6 89,1 85,6 960,7 8 Fibo 3 160 40 38 243,2 152 625 9 Poorbetoon AEROC 163 40 39 254,3 134 527 10 Kiviviil 44 44 99 191,7 26,2 136,7 11 Klaas 151 151 4 91,2 214,7 2354,2
02.2010 Konverentsi saal 1 päev 1200 kr Meie poolt on saalis pabertahvel ja pliiatsid, grafoprojektor ja ekraan, TV ja video, dataprojektor. Lisatasu eest võimalik sülearvuti, raadiomikrofon, laserpointer, konverentsimapp ja pliiats, paljunudusteenus ning printimine. Tervisekeskus Saun 25.02.10 kl.18-20.00 70 kr/ in 1050 kr Toitlustus Õhtusöök 25.02.10 kl. 20.00 240 kr/ in 3600 kr Lõunasöök 26.02.10 kl. 13.00 150 kr/ in 2250 kr Kohvipaus 26.02.10 kl. 11.00 80 kr/ in 1200 kr Hind kokku: 7050 kr Kohvipaus: Kohv, tee, kannuvesi jääga, võileib singi-juustuga, minikoogivalik, puuviljasuupisted. Õhtusöök: Kreeka salat, küpsetatud seafilee küüslaugukartuli, köögiviljawoki ja
(Jesaja 43:10) ja võeti rangelt tsentraliseeritud juhtimisega hierarhiline organisatsioon juhib tänapäeval seitsmest liikmest koosnev,New Yorgis paiknev vanemate kogu, millel on ainuõigus sõnastada ja muuta Jehoova tunnistajate õpetusi Tegevused Aktiivne kuulutustöö Iga nädalased koosolekud Kuningriigisaalides Jeesus Kristuse mälestusõhtud Mitu korda aastas kahe päevased konvendid üle maailma Ajakirjad Vahitorn ( 240 keeles ) ja Ärgake! ( 101 keeles ) Inimeste ristimine Kuressaare kuningriigi saal Peetel “Jumala koda” juhitakse ja toetatakse kuulutustööd Peeteli pered - elavad ja töötavad koos, söövad üheskoos ning uurivad üksmeelselt koos Piiblit Täisajalised jumalateenijad, kristlikud mehed ja naised, kes on pühendunud Jumala tahte täitmisele ja kuningriigi huvide edendamisele Keegi ei saa palka, antakse eluruumid, söök ning kulude
• Jaotub veel omakorda alamklassideks • Spiruria • Strongylida • Ascaridida • Rhabditida (varbussilised) • Oxyurida Selts: varbussilised (rhabitida) • Väga väikese mõõtmelised, kasvavad 1mm pikkusteks • Poolitaoline kehakuju • Peas on näsakesed • Suuõõs on pikliku silindri kujuline • Toituvad laguainest • Emaslooma suguelundid on hästi arenenud • Isaslooma kõige omapäraseks elundiks on bursaalkurrud • Rohkem kui 240 liiki Naaskelsabalased (Oxyuridae) • Keha tagumine osa on teravatipuline • Omapärane nugimisviis • Põhjustab pärasoole limasekesta ärritust ja põletikku • Toitub jämesoole sisust • Munad vajavad arengu stimuleerimiseks hapniku video • Nõrganärvilistel mitte vaadata https://www.youtube.com/watch?v=6hx2gqyLDe8 Kasutatud kirjandus • http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/ 9-9-1-1.htm • https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cmarussid • https://en
Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimed: Tubakas Tomat Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ja leeliste tasakaalu muutumine Adrenaliini ja noradrenaliini suurem eritamine Huvitavad faktid Kasutatakse mitmetes putukamürkides Ainuüksi 50 mg süstimine verre tapaks inimese Mõned kantserogeensed efektid Üks sigarett - 0,3...1,5 mg nikotiini
Elva Gümnaasium Merkuur ATOR:Klaudia Mägi ELVA 201 Minu referaat koosneb 1.Merkuuri nimi 2.Merkuur 3.Planeedi pindala 4.Temperatuur 5.Tiirlemisperiood 6.Värvus 7.Huvitavat merkuurist 8.Merkuuri kaugus Päikesest ja Maast 9.Pildid Merkuur Pindala Planeedi pindala on 75 miljonit ruut kilomeetrit. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Temperatur Merkuuri keskmine pinna temperatuur on 240°C . Merkuuri minimaalne pinna temperatuur on -170 °C Merkuuri maksimaalne pinna temperatuur on 430°C Tiirlemis ja pöörlemis perioodid Merkuuri tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva ja pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva. Merkuuri nimi Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubandus ja reiside jumalalt Mercuriuselt. Vär...
TRASSI KULGEMINE PÄRNU SUUND VÕI TARTU SUUND RAUDTEETUNNEL HELSINGINI (PROJEKTI LOOMULIK JÄTK) Tartu inimesed pettunud Majanduslikud aspektid, kiirem kaubatee Soome suur soov (Soome ekspordivõimaluste laienemine) TRASS LÄBI PÄRNU KAUNASENI INVESTEERINGUD Suurimaid investeeringuid Eesti osa 268 miljonit Läti 393 miljonit Leedu 493 miljonit 85% Euroopa Liit MIDA KUJUTAB ENDAST PROJEKT? SUURPROJEKTI LOOMINE Ettevõtluse ja turismi arendamine Kaubavahetuse edendamine 240 km/h uudne raudtee süsteem Pärnu suund (odavam, otsem kaubatee, peamiselt põllu- ja metsamaa läbimine) PROBLEEMID Keskkond Loomad Raudtee ületamiskohad Maaomanikega läbirääkimised Lepete sõlmimised Rahastus PROBLEEMIDE LAHENDUSED Maaomanikega positiivsed läbirääkimised Ökoduktide rajamine Sadu ületuskohti Keskkonnasõbralik uus raudtee süsteem Müra vähendamine (Maanteel olevad autod tekitavad rohkem müra) Euroopa Liidu toetus MAJANDUSLIK KASU
5 Tööriista mapp 3 250 750 6 Juuksevärvid 20 50 1000 7 Juuksevahad 3 50 150 8 Juukselakid 3 70 210 9 Soengugeelid 3 70 210 10 Juuksevahud 3 75 225 11 Juuksemaskid 3 80 240 12 Juuksepikendused(eripikkused) 5 ~750 3750 Juustepikenduste lahtivõtu 13 tangid 1 365 365 14 Salgueemaldusvahend 2 135 270 15 Keratiin kinnitus 25tk pakis 3 165 495 16 Juustepikenduste hari(ovaalne) 2 330 660 17 Sampoonid 3 80 240 18 Palsamid 3 80 240
Hakati kasutama transpordis ja vabrikutes 1800 Alessandro Volta Patarei. Talletas elektrivoolu 1807 Robert Fulton Aurik. Läbis 240 km 32 tunniga 1814 George Stephenson Vedur. Arendas kiirust 6,5 km tunnis. Veduri leiutamine pani aluse raudteeliiklusele 1837 Samuel Morse Elektriline telegraaf 19. saj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
