test Hulgi- Kinnisvara ja kaubandus äriteenindus 3144 26655 1. h0: tootlikkus ühe tööt5aja kohta neid valdkondades ei ole erine 5183 19822 h1: tootlikkus ühe töötaja kohta neis valdkondades on erinev 5749 1700 2107 1098 2. Temp #NAME? 2869 16179 standardviga #NAME? 2009 237 3200 26067 3. Tcrit #NAME? #NAME? 1887 703 4359 2840 4. #NAME? > #NAME? 2636 839 3525 1612 5. võtan vastu H0 2340 1306 3591 694 4071 4379 2125 1048 7578 875 15 17 n1 n2 #NAME? #NAME?
64 67.14 66.27 35.23 32.79 37.22 34.68 33.36 32.86 33.73 Page 7 MUSTAND 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 125022 146747 142956 134455 161401 166731 167287 4726 4405 2174 3492 3680 3308 1742 25044 29119 29593 34060 38668 38254 41218 150 176 82 169 237 1237 1295 323 405 569 819 1094 1433 1712 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 87238 96036 86519 82191 74693 74654 147193 21160 33460 26729 33053 39939 43493 109699 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 26730 29420 21165 24377 23065 25260 29995
lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 463 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus lahendab menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Seega peab kohus tegema tõendi vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta määruse. Pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõendeid on kohtul õigus vastu võtta vaid TsMS § 237 lg-s 1 sätestatud tingimustel. Riigikohus märkis, et ilma tõendite vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise kohta määrusi tegemata ei ole kohtul üldjuhul võimalik menetlusosalistele selgitada asjaolude tõendamise vajadust ja koormust, sest seni kuni pole teada, missugused ühe või teise poole esitatud tõendid on vastu võetud ja missuguste tõendite vastuvõtmisest on keeldutud, ei ole ka menetlusosalistele
5 28.6 6 30.3 0.15 4.5 1 240 232 29.9 0.14 4.2 57.3 55.4 2 3 Bituthene 249 236 30.4 0.16 4.9 51.2 48.5 4 8000 5 247 237 30.1 0.12 3.6 68.4 65.6 6 1 29.9 0.16 4.8 331 156 69.2 32.0 2 30.5 0.16 4.9 3 Bituthene 29.9 0.16 4.8
Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda" 1. osa 0 [005] (eellugu) Tiina tuleb paljajalu linna, läheb tööle kirstutegija juurde, kust leiab oma kaasa, Jakob Kadariku, ning nad lähevad Jakobi vanemate juurest ära oma elu elama. Kehvasti elavad. Jakob sureb ära, Tiinast jäävad alles pojad Jakob ja teise mehega poeg Villem. Tiina sureb siis ise ka ära. I [015] Tiina poeg , u. 12aastane Jakob (juunior) hakkab riidekaupmehe Abneri juures tööle õpipoisina. II [026] Jakob kohaneb, varastab õunu ja see avastatakse. III [036] Keegi varastab riiet ja Jakob saab selle eest triibulised. IV [050] Jakob on nüüd ühe aasta õpipoiss olnud, muutub täiskasvanumaks, tahab areneda. Abnerid saavad endale suvimaja. V [062] Jakob on 9 aastat Abnerite juurest töötanud, nende tütar Elsa meeldib talle. Tekib lootus, et ta võib saada Abnerite rikka maja ...
Tarneklaulid Incoterms Järgnev teema on siia lisatud selleks, et anda kiire ülevaade tarneklauslite kohta. Vedamist kaudselt, kuid kliendi - tarnija suhet puudutab teema kindlasti. Incoterms, need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid, mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega nii Eestis kui ka Ameerikas. Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja kulud osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e. müüja laost kuni ostja "ukseni". Tarneklauslite ajaloo poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000. Rühm C CFR - Müüja deklareerib kauba ekspordiks, sõlmib veolepingu sihtsadamasse ja maksab veokulud. Risk siirdub ostja...
aastat endast märku söömine väidetavalt andnud. midagi ei tee. 13.5.13 Newcastle'i tõbi Talleggi linnufarmis · Talleggi Tellivere-Kulli farmis hakati kanade tervist uurima munasaagi vähenemise tõttu. Linde kontrolliti mitme haiguse suhtes, kuni leiti, et tegu on Newcastle'i tõvega. Kuigi algul loodeti, et avastatud viirus on niivõrd leebe, et linde hukkama ei pea, sai see 237 000-le kanale saatuslikuks. 13.5.13 Newcastle'i tõbi Talleggi linnufarmis (2) · Hukatud linnud viidi Väike Maarjasse loomsete jäätmete hävitamise tehasesse ja osa maeti Lagedil asuvasse vanasse prügilasse. Kogu see protsess ning uute kanade vaktsineerimine läheb riigile esialgsete arvutuste kohaselt maksma 22 miljonit krooni. 13.5.13 Artikli mõju hinnale · Artikli väitel lindude hukkamine olulist
Tabel iseloomustab ettevõtte kogutoodangu kõveraid kolme erineva kapitalikoguse juures. K=1 K=2 K=3 L Q MPL L Q MPL L Q MPL 1 100 1 123 1 139 2 152 2 187 2 193 3 193 3 237 3 263 4 215 4 263 4 319 5 233 5 286 5 366 6 249 6 306 6 407 7 263 7 323 7 410 a) Leia tööjõu piirtoodang. K=1 K=2 K=3
1 2,18 218 0,5 4 8 19 6,72 672 0,5 7 14 1,5 2,21 221 0,5 3 6 19,5 6,77 677 0,5 5 10 2 2,25 225 0,5 4 8 20 6,84 684 0,5 7 14 2,5 2,29 229 0,5 4 8 20,5 6,92 692 0,5 8 16 3 2,33 233 0,5 4 8 21 6,98 698 0,5 6 12 3,5 2,37 237 0,5 4 8 21,5 7,01 701 0,5 3 6 4 2,41 241 0,5 4 8 22 7,09 709 0,5 8 16 4,5 2,45 245 0,5 4 8 22,5 7,17 717 0,5 8 16 5 2,5 250 0,5 5 10 23 7,24 724 0,5 7 14 5,5 2,55 255 0,5 5 10 23,5 7,32 732 0,5 8 16 6 2,6 260 0,5 5 10 24 7,39 739 0,5 7 14
5 Kasutatud materjal: Henn Voolaid ,,Füüsika XI klassile Optika" Tallinn ,,Koolibri" 1995 LK 50-51 http://www.novaator.ee/ET/tehnika/maailma_voimsaim_optiline_mikroskoop_suudab_piiluda _viirusi/ Väino Sammelselg ,, Eksperimentaalsed meetodid materjalifüüsikas", Optiline mikroskoopia I LK 9-10 O. Kabardin ,,Koolifüüsika käsiraamat" LK 237 http://www.fi.tartu.ee/labs/nfl/mtl/images/mikro1.jpg 6
sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond Vesikond koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27917, 16323 ja 3560km²), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi. Hüdrograafiliselt moodustavad Peipsi valgala ja Narva jõe jõgikond kokku suure Peipsi järve ja Narva jõe jõgikonna (56200km²). Suurjärve (eriti selle põhjaosa) põhi on valdavalt liivane; Lämmi- ja Pihkva järve põhja katab peamiselt järvemuda, ida ja lõunaranna lähedal turbamuda. Veetase kõigub 28,72 meetrist (7.november.1964) 31,76 meetrini (12.mai
Women writer's influence on our society Kärolin Puusild 10th grade Overview History doesn't go far back Most aren't very famous Slaves Only rich people could get education Marie Heiberg Lived 1890 -1942 Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Penury Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Penury In 1919 was diagnosed...
REAALKOORMATIS Reaalkoormatis - kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid (AÕS § 229 lg 1) St annab õigustatud isikule õiguse nõuda igakordselt koormatud kinnisasja omanikult teatud korduvate soorituste tegemiseks (teod, tasumine rahas ja natuuras jne) Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (AÕS § 229 lg 2) Reaalkoormatisega saab koormata üksnes kinnisasja, st maatükki, hoonestusõigust, korterihoonestusõigust ja korteriomandit Omanik ei saa koormata reaalkoormatisega kinnisasja mõttelist osa, va kaasomanikule kuuluva mõttelise osa koormamine tervikuna Reaalkoormatised jagunevad AÕS § 230 kohaselt: 1) avalik-õiguslikuks reaalkoormatiseks –seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku jur isiku kasuks 2) Eraõiguslikuks reaa...
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
HINGEDE ÖÖ Karl Ristikivi TSITAADID ,,Inimesed ja linnadki on ju nii erinevad, ja mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, võib teise hoopis jalust lüüa" (lk. 8) ,,Kui palju lubadusi jääb täitmata miks siis mitte täita mõnikord lubadust, mida pole antud?" (lk 29) ,,Aga see oli nii tüüpiliselt naiselik valada oma rahulolematus etteheideteks konkreetsele inimesele, kelle uskumisest või mitteuskumisest midagi ei olenenud." (lk 46) ,,Alati on lootus, et kohtad mõnd uut inimest, kel on uued arvamused. Ja alati sama pettumus!" (lk 47) ,,Ka elava inimese käsi võib teinekord olla külm, palju külmem kui surnu käsi" (lk 49) ,,Arstil ei ole õigust valida oma patsiente, müüjal ei ole võimalust valida, kellele ta tahab müüa. Meil on sama vähe õigust valida neid, kellele kinkida oma armastust" (lk 57-58) ,,Ükskõik kus see ongi siin" (lk 62) ,,Masinavärk, mis kor...
Loomulik iive: 0,1 Sündimus: 10,22 sündi / 1000 elaniku kohta (2008) Suremus: 10,38 surma / 1000 elaniku kohta (2008) Keskmine eluiga: 79 aastat Meeste keskmine eluiga: 76 aastat Naiste keskmine eluiga: 82 aastat Tööpuudus: 7,9% (september 2009) Töötuid: 564 000 (oktoober 2009) Tööealine rahvastik: 15 64 eluaastat, 62,4% Rahvaarvu tõus: 1950 aastast 2007 aastani Suuremad linnad koos rahvaarvuga: Brüssel 1 048 491 in, Antwerpen 472 071 in, Gent 237 259 in, Charleroi 201 593 in, Liege 190 102 in, Namur 107 939 in RAHVASTIKU MUUTUMINE Click to edit Master text styles 12 Second level Third level Fourth level 10 Fifth level 1950
Gustave Flaubert Referaat Prantsuse kirjanik Gustave Flaubert sündis 12. detsembril 1821 ning suri 8. mail 1880. Ta on laialdaselt tuntud oma esimesena kirjastatud romaani "Madame Bovary" poolest. Flaubert oli täielikult pühendunud oma kunstile ning otsis pidevalt "parimat sõna". Elukäik Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal ning oli Achille-Cléophas Flaubert'i ning Anne Justine Caroline'i teine poeg. Kirjutama hakkas Gustave juba 8-aastaselt ning omandas hariduse oma kodulinnas. Ta lahkus kodust 1840. aastal, et minna Pariisi juurat õppima. Pariisis oli ta ükskõikne õpilane ning hakkas linna põlgama. Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv. Seal sai ta tuttavaks mitmete kuulsate inimestega nagu Victor Hugo ning Émilie Zola. 1840. aastatel reisis ta ringi Püreneedel ning Korsikal. Peale epilepsiahoogu 1846 lahkus ta Pariisist ning jättis oma juuraõpingud pooleli. Peale Pariisist lahkumist naases ta Croi...
The April 1986 disaster at the Chernobyl nuclear power plant in the Ukraine was the product of a flawed Soviet reactor design coupled with serious mistakes made by the plant operators. It was a direct consequence of Cold War isolation and the resulting lack of any safety culture. The accident destroyed the Chernobyl 4 reactor, killing 30 operators and firemen within three months and several further deaths later. Acute radiation syndrome was originally diagnosed in 237 people on-site and involved with the clean-up. Of these, 28 people died as a result of it within a few weeks of the accident. Nobody off-site suffered from acute radiation effects although a large proportion of childhood thyroid cancers diagnosed since the accident is likely to be due to intake of radioactive iodine fallout. Furthermore, large areas of Belarus, Ukraine, Russia and beyond were affected. The Chernobyl site and plant
Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool ERÜTROTSÜÜT Iseseisev töö füsioloogias Tallinn 2010 SISUKORD 1. VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA.................................................................................................................8 3.1. Rauavaegusaneemia........................
VAATAMISVÄÄRSUSED, MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE Referaat Tallinn 2011 TALLINNA VANALINN 1.1. Tallinna vanalinnast Tallinna vanalinn on üks terviklikum ja paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. Alates 1997. aastast kuulub linn ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Vanalinna teeb eriliseks just see, et seal on säilinud 11.-15. sajandist pärinev tänavate süsteem, ning enamus 14. ja 15. sajandil püstitatud hoonetest on siiani oma algupärase suuruse ja kujuga. Lisaks on seal puutumatuna säilinud veel peamised esindus- ja valitsushooned. Kui teistesse Euroopa vanalinnadesse on massiliselt juurde ehitatud uusi ehitisi, siis Tallinna vanalinnas see nii pole. Vanalinna on kaitsnud hävimise eest võimsad kaitserajatised. Tänu kivi kasutamisele ehitusmaterjalina pole ka tuli suutnud kaunist linna hävitada. 1.2. Mida Tallinna vanalinnas vaadata? Vaatamisväärsusi on seal palju. Alustades vanalinn...
port arvuti loomine algus tyhi lõpp kestus 223.254.252.242 Loendus 92 din3.eau.ee Loendus 39 PE153.eau.ee Loendus 31 193.40.25.57 Loendus 27 PE154.eau.ee Loendus 27 alpha.eau.ee Loendus 18 fw.eau.ee Loendus 17 din2.eau.ee Loendus 15 ad3.eau.ee Loendus 14 194.182.96.100 Loendus 12 ad51.eau.ee Loendus 10 223.254.254.110 Loendus 6 PM131.eau.ee Loendus ...
EMBOSS_001 137 taagcctccttatcaaaaactgttgattacagaagtgaactcttgtcttg 186 EMBOSS_001 293 aacagttg---------------------aaaaaacaaggtatcaaactg 321 |||||||| ||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 187 aacagttgaggaattatttttgatatggaaaaaaacaaggtatcaaactg 236 EMBOSS_001 322 gctgtggcatcaaactcgaagcgtcaggatgttttgttggcgttggagac 371 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 237 gctgtggcatcaaactcgaagcgtcaggatgttttgttggcgttggagac 286 EMBOSS_001 372 aacgcaaataaaagattattttgaaataatcctagcgcgtgaagatgttt 421 |||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 287 aacgcaaataaaagattattttgaaataatcc------------------ 318 EMBOSS_001 422 ctagaggcaaaccttatccagatatttataataaagcagtacaaaaacta 471 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 319 ----aggcaaaccttatccagatatttataataaagcagtacaaaaacta 364
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
· Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv pindala 82 414 km2 ja suurimaks sügavuseks 406 meetrit, Huroni järv pindala 59 596 km2 ja maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit, Michigani järv pindala 58 016 km2 ja maksimaalne sügavus 281 meetrit, Erie järv pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m, Ontario järv pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit ning Suur Soolajärv pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit. USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri.Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa.Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia
rannajoone asupaika. Eriti soo loodeosa ilmestavad mitmed endised luited, mida turba juurdekasv igast küljest kahandab ( Eesti maastikud, 2008). Järved. Suursoo ilmestavad toitevaesed nn. lobeeliajärved ( Tänav- ja Veskijärv). Kolmas suurem järv Hindaste, on pärast korduvat allalaskmist (1939, 1960) muutunud väga madalaks- suurim sügavus vaid 1 m. Tema kaldad on ääristatud õõtsiku või tiheda kaldataimestikuga (Mäemets 1977). Luidetest ja rabast ümbritsetud 237 ha suurune Tänavjärv ( Tänna, Tenna) on Eestis ainulaadne kihistumata poolhuumustoiteline järv (Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost , 1997). Tänavjärv asub keset sood, ent on osaliselt liivikalda ja -põhjaga, järv on ida-lääne suunas piklik ning võrdlemisi suur (136,9 ha). Tänavjärv on Eesti suurimaid soojärvi. Kaugemas tulevikus võib ennustada tema kinnikasvamist. Tänavjarv on omapärane veekogu, kus kasvab haruldast vesilobeeliat ja järv-
Alustatud kolmapäev, 26. märts 2014, 18:01 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 18. mai 2014, 20:40 Aega kulus 53 päeva 1 tund Hinne 59,3 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke giljotiinkääridel tükeldamiseks vajalik jõud (N). Materjali paksus on 3 mm ning tõmbetugevus 237 MPa. Kääriterade vaheline nurk fii on 7 kraadi. kus s - materjali paksus, mm; Rm - materjali tõmbetugevus, MPa; τ1 (kreeka tau) - materjali lõiketugevus, MPa; φ (fii) - ülemise ja alumise kääritera vaheline nurk (tavaliselt 6-8 kraadi). Vastus: Küsimus 2 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastse külmdeformatsiooni puhul väheneb metalli Vali üks: a. dislokatsioonide arv b. kõvadus c. tugevus d. plastsus Küsimus 3 Õige
on 20 kraadi. Hamba profiili laius h = t = p/2, kus samm p = m·π = 2 · π = 6,28 mm => h = 6,26/2 =3,14 mm L/h = h/6mY = 3,14 / 6·2·0,454 = 0,58 Pd on hammaste samm tollides „pitch“ Pd = N / d jaotus (tollides) 120 mm => 10 tolli. N on hammaste arv. Pd = 127/10= 12,7 tolli rt= 0,3/Pd = 0,3/12,7 = 0,024 tolli ehk 0,6 mm K= 1,86 Kui S = 1.5 , siis σ(D)-1 = 1.5 · σA = 1.5 · 158 = 237 MPa (< ~ 0,5σu= 275 MPa) 4. Paindeväsimuse täpsem analüüs ___________________________________________________________________ 5 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a
}
Gaudeamus
Programm töötab eelnevalt ära määratud helitugevusel. Programm ei kordu, vaid lugu algab
algusest peale, kui programm iga kord uuesti tööle panna. Helisagedused võetakse tabelist
Nooditabel ning pausi ja noodi pikkused tabelist Noodid. Lugu on eelnevalt ära määratud tabelis
gaudeamus.
#include
Jõhvi Gümnaasium Referaat Rootsi Koostaja: Klass: Õpeataja: Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ...............................................................................................
1999 218 9 180 20 1999 219 22,52 338 15,008881 1999 221 1,9 60 31,5789474 1999 223 50 225 4,5 1999 224 13,8 152 11,0144928 1999 229 0,8 14 17,5 1999 230 4,7 59 12,5531915 1999 234 3 60 20 1999 237 3 36 12 1999 239 30,4 265 8,71710526 1999 240 5,8 174 30 1999 241 22,5 100 4,44444444 1999 242 44 569 12,9318182 1999 243 13 150 11,5384615 1999 244 3,1 20 6,4516129 1999 248 32 672 21 1999 250 3 24 8
Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv pindala 82 414 km2 ja suurimaks sügavuseks 406 meetrit, Huroni järv pindala 59 596 km2 ja maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit, Michigani järv pindala 58 016 km2 ja maksimaalne sügavus 281 meetrit, Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m, Ontario järv pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit ning Suur Soolajärv pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit. Laevatatavad veekogud Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. 7
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
tk Suhkur 1 tk Apelsin 1 tk tootmiseks? Tee 1 tass Leib 1 viil Tomat 1 tk Veekulu L 1987 Arutle, kas veekulu on vähenenud või suurenenud? http://chartsbin.com/view/1987 Pudelivesi poolt või vastu? 2009. aastal toodeti maailmas 237 liitrit pakendatud jooke inimese kohta. http://www.viewsoftheworld.net/?p=1292 Palju, liiga palju Puhas vesi on veel suurem ... probleem
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Praktika aruanne OÜ Tarmetec Agnes Sääsk Juhendaja: Teevi Taimalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Praktika viisin läbi OÜ Tarmeteci ettevõttes 31.10.2013-20.12.2013. Läksin sinna kuna firma on suur ja minu arvates saab sealt hea praktika kogemuse. Firma on suhteliselt suur milles töötab 2013 aasta seisuga 237 inimest. Praktikale minnes pidime lugema 3 tundi ohutusjuhendeid. Meile anti töötaja juhendamise ja väljaõppe registreerimise kaart kus pidime allkirjadega tõestama, et kõik tööohutusega seotud juhendid on loetud. Sissejuhatav ohutusjuhend töötaja tööle asumisel, töökorralduse reeglid, emaabijuhend, üldine tuleohutus juhend, müra kahjulik mõju ja selle vältimine, töökoha ja töömaa korrashoiu eeskiri, kaupade
Perioodiliselt muutuva koormusega elektriajamite elektrimootori võimsuse valikul kasutatakse koormusgraafikut, mis seob omavahel mootori poolt tarbitava voolutugevuse I ja konkreetse voolutugevuse ajalise kestuse t. Tegevuse mõte- vältida mootori pikaajalist soojuslikku ülekoormust, kuigi reaalses elus üle-ja alakoormus vahelduvad pidevalt ja see on täiesti normaalne nähtus. Mootoris tekkiv soojushulk Q1 ja äraantav soojushulk Q2 peavad pikas perspektiivis olema võrdsed. Lk 237. 32. Mis on kontaktorid ja milleks neid kasutatakse? Kontaktorid on distantsjuhtimisega elektromagnetilised lülitid, mis on mõeldud elektrimootorite ja teiste tarvitite sisse-ja väljalülitamiseks. Neid kasutatakse alalis-ja vahelduvvooluahelates pingega kuni 1000V. Lk 250. 33. Kuidas saab kontaktorit sisse ja välja lülitada? Kust kulgeb kontaktori peavooluahel ja juhtimisvooluahel? Kontaktoreid saab lülitada eemalt käsitsi(distantsjuhtimine) või releede abil(automaatjuhtimine)
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 544 672 -785 753 36 964 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 544 672 -785 753 36 964 Author: 31.12.2010 Arvud aruandes klappisid, s.t. valemite summad olid samad, mis aruande kokkuvõtte read. 207 754 53 484 154 270 405 981 303 457 35 000 66 29 775 5 159 15 117 52 407 529 718 42 237 487 481 1 143 453 4 062 897 40 330 713 3 906 385 34 389 362 395 064 28 698 Author: 5 661 2007 ei ole liigitatud masinaid seadmeid eraldi 360 705 58 594 1 581 308 52 249 1 529 059 9 488 44 403 098 45 546 551 1 667 972 870 000 712 721 85 251 2 895 305 1 640 074 454 748 415 875 91 792 292 816 4 563 277 7 602 326 7 472 521 0 129 805 7 602 326 12 165 603 3 700 000 2 710 800 125 348 24 493 731 2 351 069 33 380 948 45 546 551 13 151 992
3.3. MILLEKS VAJATAKSE EESTIMAAD? Ühelt poolt meile püütakse selgeks teha, et praegust suurriikide poliitikat iseloomustab transparentsus, läbipaistvus, sest demokraatlikud riigid ei saavat teha teise riigiga kokkuleppeid mõne kolmanda riigi suhtes T. H. Ilves välisministrina. Ja teiselt poolt meile väidetakse, et: "Reaalsus on selline, et Ameerika ei päästa Eestit, veelgi enam, teid on pidevalt maha müüdud kui mängu tulevad suuremate huvd," estofiil Paul Goble. Järelikult tuleb niimoodi välja, et meie müük peaks toimuma transparentselt, ehk teisisõnu avalikult. Kuid selleks, et müüa, peab leiduma ostja. Kas Eesti on üldse midagi väärt, et keegi teda osta tahaks? Või on ta "tilluke, tähtsusetu ja hoomamatu", nagu teab Enn Soosaar. Üks võimalik valim Eesti suurimatest, ainult füüsisega seotud rikkustest on selline: 1. Eesti on kahe eriti kaaluka kontinendi põkkumispiirkond, seetõttu kõrgstrateegiline, nagu Panama, Gibraltar,...
de ev ev ev 1400 1200 kolmapäev 200 350 1000 neljapäev 237 298 800 1. nädal 2. nädal reede 456 423 600 laupäev 400 556 400 pühapäev 379 400 200 0 e v v v
juulil 1997 Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees soovituse alustada Eliga peetavaid liitumiskõnelusi Eesti, Poola, Ungari, Tsehhi Vabariigi, Sloveenia ja Küprosega. Liikmeksoleku tingimused Õiguskriteeriumid Euroopa lõimimine on alati olnud poliitiline ja majanduslik protsess, mis on avatud kõigile Euroopa riikidele, kes on valmis asutamislepingutele alla kirjutama ja üle võtma kogu Euroopa Liidu õigustiku. Rooma lepingu artiklis 237 on sätestatud, et ,,iga Euroopa riik võib esitada ühenduse liikmeks saamise taotluse". Maastrichti lepingu artiklis F on lisatud, et liikmesriikidel peab olema ,,.. demokraatia põhimõtetel rajanev valitsemissüsteem". Kopenhaageni kriteeriumid Pärast endistelt kommunistliku bloki riikidelt ühinemistaotluste saamist 1993. aastal kehtestas Euroopa Liit kolm tingimust, mida kandidaatriigid peavad täitma, et saada Euroopa Liidu liikmeks
Türgi pikim jõgi suubub Musta merre. See 1127 kilomeetriline jõgi on Kizilirmark. Pikkuselt teine jõgi Büyükmederes voolab Egeuse merre. Türgist saavad alguse ka Tigris ja Eufrat. Nad voolavad Pärsia lahe poole.Tähtsaim järv Van asub Türgi idaservas. Teised suured järved on veel Tuz, Beysehir ja Egridir. Türgi naabrid: Kreeka, Bulgaaria, Armeenia, Aserbaidzaan, Georgia, Iraak, Iraan, Süüria Suurimad linnad: 1. Istanbul - 7 309 000 inimest 2. Ankara - 3 237 000 inimest 3. Izmir - 2 695 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Ararat - 5815 meetrit 2. Üphan - 4058 meetrit 3. Erciyes - 3916 meetrit Türgi impordib: * Masinaid * Vedelkütuseid* Rauda ja terast * Sõidukeid * Keemiatooteid Türgi ekspordib: * Tekstiilitooteid* Rauda ja terast * Kuivatatud puuvilja * Tubakat * Kunstkiudu Pindala: 780 576 km2 Rahvaarv: 62 774 000 Pealinn: Ankara Keeled: türgi (riigikeel), kurdi Rahaühik: Türgi liir Huvitavaid fakte
Jääk mahu% max 2 Auruluku indeks suvine ei normita talvine 1200 Solvent-uhutud vaikude mg/100cm3 max 5 EN ISO 6246 sisaldus Induktsioonperiood min. min 360 EN ISO 7536 Korrosiivsus klass klass 1 EN ISO 2160 vaskplaadikatsel Pliisisaldus mg/l max 5 EN 237 Küllastunud aururõhk EN 13016-1 suvine kPa 45...70 talvine kPa 65...95 Benseenisisaldus mahu% max 1,0 EN 238 ASTM D 1319 Alkeenid mahu% max 18,0 EN 14517 ASTM D 1319
Känguru Maailma suurim kukkurloom on esimene sümbol, mis enamikele Austraalia loomariigiga seostub. Tavaliselt teatakse ainult kängurut, kuid hüppavaid kukkurloomi on veel teisigi - vallabid, vallarood, potorood, pademelonid. Pildil on suurim kängurutest, punane känguru, kes võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Tugevate tagajalgadega 3-4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Känguru poeg kaalub sündides kõigest mõne grammi. Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes, püsivalt õnnestub emal poega kukrusse pugemisest võõrutada alles aastaselt. Känguru omapärane paljunemismehhanism võimaldab uue poja "ootele panna" seniks kuni eelmine poeg on piisavalt vana, et ilma kukrusse pugemata toime tulla. See võimaldab kängurul uue järglase ilmaletoomist niipea, kui kukkur "vabaneb". Selline omapära tagab kängurute suure arvukuse. Vaatama sellele, et igal aastal antakse luba miljonite kängurute küttimiseks, ületab ne...
Kool ROOTSI Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Koht, aeg 2 ROOTSI...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.1. Rahvaarvu muutused:...................................................................................................5 2. Arengutase.............................................................................................................................. 7 2.1. Hinnaindeksid: ............................................................................................................ 8 3. Linnastumine...................................................................................................................
Suurim vähemusrahvus on soomlased ( 2%) . Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest , endisest Jugoslaaviast ja Lähis Idast . Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel , kes elavad Põhja Rootsis . Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad . 77% rootslastest on luteri usku . Suurimad linnad ( elanike arv ) Stockholm ...... 685 000 Göteborg ...... 434 000 Malmö ...... 237 000 Uppsala ...... 168 000 Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa . Haridus Rootsis on üldine kohustuslik 9klassiline põhikooliharidus . Sellele järgnev vabatahtlik 3klassiline gümnaasium .Kõrgharidus on Rootsis kõigile tasuta . Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem . Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele , probleemilahendusoskusele , elukestvale
eestlased vangi 6000 venelast ja said sõjasaagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede vastupealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. aasta jaanuaris oli Nõukogude Punaarmee ja Nõukogude Läti armee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga, kus moodustati Läti NSV ja ka suure osa Leedust koos Vilniusega, kus moodustati Leedu-Valgevene NSV. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Samal päeval algas Saaremaa mäss. Kus 237 Saaremaa ja Muhu saare talumeest mässasid mobiliseerimise vastu. Mäss toimus Kuivastus, kuhu olid kohale tulnud ka lipnik Arseni Efimoff, sõjaväeametnik Karl Tammel ja riigimetsavaht Vaher. Talumehed läksid meeste jutu peale nii närvi, et nad lasid maha Arseni Efimoffi ja tema kaaslased. Hiljem surmati ka Kuivastu julm mõisnik Axel von Buxhoeveden. Eesti Ajutine Valitsus moodustas kiiresti karistussalga 242 mehest ja 22 kuulipildujast, et takistada mässu levimist mandrile ja
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
197,0833333 208,75 149,8106061 186,820331 172,7574751 224 200 150 250 120 236,3636364 210 100 186,6666667 227,7777778 233,3333333 184,3450704 155 160 184,8214286 135 293,75 198,0555556 156,25 192,5094692 100 291,6666667 255 300 226,9444444 190 153,6666667 171,7083333 153,8461538 225 217,5 277,5567086 180 160,2702703 237,5 175,2083333 366,6666667 175 283,2800512 141,6666667 187,5 217,8787879 204,4642857 228,125 350 214,375 281,1111111 257,5337838 119,7115385 150 300 293,3333333 400 120 250 186,875 139,1388889 270,8333333 232,5 200 218,4210526 185,05 239,8214286 84,375 140 266,3235294 250 165,3333333 161,75 200 174,2361111 138,8888889 200 236,6666667
VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ALUSED SEMINARID SEMINARIDE LÄBIMINE ON KOHUSTUSLIK EKSAMILE PÄÄSEMISE EELDUS 2013/2014 õa kevadsemester (Avatud ülikool) I SEMINAR 21. märts 2014 kl 8.30-10.00 1. Kontinentaal-Euroopa õiguse ajalooline kujunemine. a. Euroopa ülikoolide ühtne õigus ja ülikoolide töö eesmärgid. b. Rooma õiguse retseptsioon. c. Kodifikatsioonid. d. Loomuõiguskoolkond vs ajalooline koolkond. 2. Kontinentaal-Euroopa õiguse struktuur. a. Eesti õigusperekondliku kuuluvuse analüüs ajaloolises läbilõikes. 3. Kontinentaal-Euroopa õiguse süsteem. a. Eesti õiguse süsteemi diakrooniline käsitlus (seadusandluse ja kohtusüsteemi näitel) 4. Ius commune allikad: a. Õiguse allika mõiste. b. nende ajalooline kujunem...
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
kui >=100 peaga karjadesse (Tabel 1.). (PMS008 2010) Tabel 1. Lambakasvatus Eestis 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järg, tk Lambakarja >=10 suurus, tk 1-2 3-9 10-19 20-29 30-49 50-99 0 Majapidamiste arv Kokku 172 497 454 253 223 180 171 Füüsiline isik 168 487 438 237 206 153 119 Juriidiline isik 4 10 16 16 17 27 52 Lammaste arv Kokku 289 2812 6311 6063 8545 11889 51231 Füüsiline isik 282 2759 6085 5683 7875 10170 26774 Juriidiline isik 7 53 226 380 670 1719 24457 Allikas: Statistikaameti andmebaas 9 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
