Päkapikud Elasid kord kaks päkapikku, Päka ja Pika. Nad olid väga head sõbrad ja lastele nad väga meeldisid. Päka oli tumedate juustega, roheliste silmadega, punase mütsiga väga ilus päkapiku tüdruk ja Pika oli heleda juustega, siniste silmadega, nutikas päkapiku poiss. Päkapikud elasid laste meisterdatud uhkes suures piparkoogimajas. See oli väga ilus, katusel oli kaunistatud paksu roosa glasuuriga. Seinad olid värvitud sokolaadi võõbaga. Aias oli neil hunnikus nööbikomme, marmelaadi ja martsipanist lumememm. Pika ja Päka olid laste lemmikud, kuna nad teadsid alati, mida lapsed soovisid sussi sisse saada. Nad ise valmistasid maitsvaid ja värvilisi komme, mida lapsed ihaldasid. Terve suve nad valmistasid mänguasju ja kudusid lastele kindaid ja sokke, et oleks talvel soe. Kastsid ja rohisid hoolsalt mandariini puid ja sokolaadi põldusid. Pakkisid kingitusi, sidusid paelu ja meisterdasid e...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 MASINATEHNIKA KODUTÖÖ NR 1 ÜLIÕPILANE:- KOOD: - RÜHM: KAOB JUHENDAJA: A.Sivitski Töö esitatud: 06.10.2009 Arvestatud: TALLINN 2008 Lähteandmed: F1=16 kN F2=28 kN F3=59 kN = 75° = 85° = 65° Materjal: S355J2H Reh= 355 MPa (Voolavuspiir) [S] = 1,5...3 []= Reh/[S] []=355/ 1,5 = 237 MPa Lahendus: 1.Koostan tasakaaluvõrrandid: Fx=0 F2+F3*cos N2*cos N1 F1*cos = 0 28+29*cos75 N2*cos85 N1 + 16*cos65 = 0 0,98N2 N1 = -91,38 (kN) Fy=0 -F1*cos(90- ) + N2*sin + F3*sin = 0 -16*cos25 + N2*sin85 + 59*sin75 = 0 N2 = -38,9 (kN) Seega: N1=54,4 kN N2= -38,9 kN Järeldus: Varras 1 on tõmmatud, sest N1 suund on ristlõikest väljapoole.
Punkt Selgitus PK Kaare pikkus Kesknurk Koordinaadid kõveral a A 0+00 0+25 0+50 0+75 1+00 1+25 1+50 1+75 2+00 2+25 KA 2+44,36 2+50 5.64 3` 14`` 5.64 2+75 30.64 17` 33`` 30.15 2+00 55.64 31` 52`` 52.79 =237 KK 3+01 57.2 32 `46`` 54.12 =171,51 KK 3+01 57.2 33 `46`` 54.12 3+25 33.72 19` 19`` 33.08 3+50 8.72 4` 59`` 8.69 ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond xxxxxxxxx AÜSRx 18- KUU KUNI 5- AASTA VANUSTE LASTE ERIVAJADUSTE JA PUUETE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toim...
Kalle Kusta 46 2300 234 2066 Margarita Mesi 56 2800 364 2436 Vambola Samba 34 1700 78 1622 Silvi Siiber 12 600 0 600 Siim Susi 89 4450 793 3657 Kokku 237 11850 1469 10381 Sotsiaalmaks 759 924 561 198 1469 3911 Trükitud 25.01.2005 Tööarvestus Tunnitasu 48 kroonitunnis Tulumaksuvaba miinimum 1700 krooni Tulumaksu protsent 24% Sotsiaalmaksu % 33%
Pluss:raha laekumine Sularahas müügist 140 170 180 490 Deebitorid 480 560 680 1720 Kokku raha laekunud (а) 710 810 940 2460 Miinus:raha väljaminek Kaupade ostmine:märtsis 183 aprill 237 237 mai 281.125 281 juuni 254 Kokku kaupade ost 420.375 518.5 534.625 1473.5 Kommertskulud 205 220 225 650 Seadmete ostmine 198 198
Ülesanne 3 1) Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks? a) Haavakannu hoiuala Eesmärk: · Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse · Puisniitude kaitse · Vanad laialehelisete metsade kaitse · Rohunditerikaste kuusikute kaitse · Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne- Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.2) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2) b) Loobu jõe hoiuala Eesmärk: · Jõgede ja ojade kaitse · Jõesilmu elupaiga kaitse · Hariliku hingi elupaiga kaitse · Lõhe elupaiga kaitse · Paksuseinalise jõekarbi elupaiga kaitse · Rohe-vesihobu elupaiga kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, määrus nr
12 330 227 2 13 390 229 2 14 480 231 2 15 530 233 2 16 600 235 2 17 690 237 2 18 780 237 0 19 900 239 2 20 1200 241 2 21 1500 243 2 22 1800 245 2 23 2400 248 3
7. 140 218 23 8. 170 220 25 9. 200 221 26 10. 240 223 28 11. 280 225 30 12. 330 227 32 13. 390 229 34 14. 460 231 36 15. 530 233 38 16. 600 235 40 17. 690 237 42 18. 780 237 43 19. 900 239 44 20. 1200 241 46 21. 1500 243 48 22. 1800 245 50 23. 2400 248 53 24. 3000 252 57 Joonis 1 Tabel 1 graafiliselt ( P=f(t) ) Tabel Integraalse jaotuskõvera lähteandmed Aeg t, s OOx mg V m/s Raadius rt , m
Läänemaa rahvastikugeograafia Läänemaa Keskus Haapsalu linn 11 valda 237 saart ja laidu 13 looduskaitseala 23% territooriumist on looduskaitse all Rahvaarv 27 187 Pindala 2 383 km2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läänemaa rahvastik vananeb Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvuslik koosseis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sünnid ja surmad Click to edit Master t...
krooni. Kohus- Jaota- Aruande- tuslik mata perioodi Kokku Aktsia- reserv- Muud kasum kasum oma- kapital kapital reservid (Kahjum) (kahjum) kapital Saldo seisuga 31.12.2004 2 200 000 220 000 1 237 831 9 604 701 2 103 584 15 366 116 2004. a kasumi jaotamine 2 103 584 -2 103 584 0 Muude reservide suunamine jaotamata kasumisse -1 237 831 1 237 831 0 Makstud dividendid -1 000 000 -1 000 000 2005
01.2011, kellast 17.00 kuni 22.00. Igas poodis oli jälgitud üks kassa, juhul, kui rahvast ei olnud või kassapidaja tegi paussi, teostati vaatlust kõrvalkassa järele. Tabel.1.1 Meeste ja naiste osakaal. Ostjate sugu ostjaid Maximas (%) ostjaid Selveris (%) mees 92 (ca 39%) 103 (ca 38%) naine 145 (ca 61%) 169 (ca 62%) Kokku 237 272 Vaatluse momendiks Selveris ja Maximas tegid ostud valdavalt naised. Tabe l.2 Ostjate ligikaudne vanus. *Ligikaudne vanus Maximas Selveris Kuni 20 a 21 23 21-40 111 137 41-60 84 98 61-80 17 11
400 4 350 350 300 298 Kino külastatuvus kahe nädala vä kolmapäev 200 350 700 neljapäev 237 298 621 600 reede 456 423 560 laupäev 400 556 500 4 pühapäev 379 400 400 4 350 350 300 298
Harju Lauristini 84 30 262 215 1307 4301 3076 Harju Lenini nim. 84 31 214 290 1155 4516 5297 Harju Loksa 84 24 194 198 401 3820 856 Harju Rahva Voit 84 26 240 296 1198 4459 2248 Harju Ranna 84 26 269 250 1010 5324 237 Harju Ravila 84 24 205 242 698 3879 1654 Harju Riisipere 84 26 142 305 888 3292 2147 Harju Saida 84 23 151 203 691 3238 2083 Harju Saku 84 28 202 277 1569 4414 2363 Harju Sommerlingi 84 28 174 243 1645 3326 242
Suur osa mittetulundusühendustest on kodanikuühendused ehk vabaühendused - nende sõnadega tähistatakse üksikisikute (mitte nt. avaliku võimu asutuste) algatatud mittetulunduslikke organisatsioone. Kui suur on Eesti kolmas sektor? Juriidilise määratluse kohaselt toimivad kolmandas sektoris mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud, mida kokku nimetatakse kodanike- või vabaühendusteks. 01.08.2009 seisuga on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel registreeritud kokku 29 237 ühendust - 818 sihtasutust ja 28 419 mittetulundusühingut. Tegevusalade ja piirkondade kaupa leiab registriandmed siit: Seltsingute arv ei ole teada. 2006. aastal Kodukandi poolt läbiviidud kaardistamise põhjal tegeleb maapiirkondades ca 450 seltsingut, millele lisanduvad ilma lepinguta seltsingud ja linnades olevad. Üle poole Äriregistri mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ühendustest moodustavad korteri-, garaazi- ja aiandusühistud
Sveits Liina tera Rb 11 Üldist Ø Merepiirita riik Ø Pealinn: Bern Ø Pindala: 41 285 km² Ø Elanike arv: 7 785 800 (2009) Ø Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani Veekogud Ø Sveits moodustab veelahkme Reini kaudu Põhjamerre, Rhone`i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre Ø Tuntumad järved: Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore Kõrgendikud ja Madalikud Ø Alpid Ø Juura mäestik Ø Lombardia madalik Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø prantsuse keel (20,4%; 21,0%) Ø itaalia keel (6,5%; 4,3%) Ø Retoromaani keel (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Mille poolest tuntud? Ø Käekellad Ø Pangandus Ø Noad Ø Paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorte...
Harju Lauristini 84 30 262 215 1307 4301 3076 Harju Lenini nim. 84 31 214 290 1155 4516 5297 Harju Loksa 84 24 194 198 401 3820 856 Harju Rahva Voit 84 26 240 296 1198 4459 2248 Harju Ranna 84 26 269 250 1010 5324 237 Harju Ravila 84 24 205 242 698 3879 1654 Harju Riisipere 84 26 142 305 888 3292 2147 Harju Saida 84 23 151 203 691 3238 2083 Harju Saku 84 28 202 277 1569 4414 2363 Harju Sommerlingi 84 28 174 243 1645 3326 242
100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retseptis 8,6 25,8 0 0 152,9 458,7 0 0 0 0 0 99,9 2,997 405,9 12,177 0,8 0,16 10,2 2,04 63,7 12,74 0 0 0 0 237 94,8 0 0 0 578,417 32,5 16,25 12,5 6,25 393,9 196,95 20 10 2,2 1,1 198,3 99,15 80 20 2 0,5 739,2 184,8
ja teised suuremad grupid on poolakad, leedulased, sakslased ja taanlased. Islandi kõrgeim mägi, mis kõrgub rohkem kui 2 119 m üle merepinna. Suurim jääliustik on 8 300 km² ja on ühtlasi ka Euroopa suurim omataoliste hulgas. Suurim looduslik järv on 83,7 km², s.o kolm korda väiksem kui Võrtsjärv. Kuid tuntuim järv on seal eesti keeles ,,Sääsejärv", mis on linnustiku poolest kuulus üle maailma. Suurim kosk on Põhja-Islandis paiknev Dettifoss. Pikima jõe pikkus on 237 km. Läbi nimetatud jõe voolab 200 000 liitrit vett sekundis. Island on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel kahe mandrilava vahel 14-16 miljonit aastat tagasi ja asetseb mandritevahelises liitekohas. Liitekoha vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt. Islandi liikumatu maapind on kohati vaid mõne kilomeetri paksune ning selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samaaegselt ka põhjavett. Islandi saar
Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed!!! Neptuunium (Np) Neptuunium on keemiline element järjenumbriga 93. Kõik neptuuniumi isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 237, mille poolestusaeg on 2,14 miljonit aastat. Tema tihedus normaaltingimustel on 20,25 g/cm3 Ta esineb kõrgematel temperatuuridel veel kahe kristallmodifikatsioonina ja sulab temperatuuril 637°C Plutoonium (Pu) Plutoonium on keemiline element järjenumbriga 94. Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed. Plutoonium on uraani kõrval üks levinuimad tuumapommide valmistamise algmaterjale. 9. augustil 1945 Nagasakile heidetud pomm oli plutooniumipomm. Omadustelt on plutoonium aktinoid.
Mis on terrorism? Igapäevases kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas tähenduses kui teeb seda seadus. Terrorism on kuritegu EV seaduste järgi ja süüdistuse terrorismis võib saada märgatavamalt "süütumate" tegude eest kui seda on pommirünnak või selle kavandamine, kusjuures teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina. Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvar...
Esikülg, ülemine osa 432000 51,8 Kogu 3548800 Keskmine 5,00 10,00 15,00 20,00 17,92 17,96 18,13 18,13 18,01 0,65 0,65 0,65 0,65 0,65 47,25 47,26 47,27 47,28 47,26 71,45 71,55 71,75 71,85 71,61 235 237 113,89 114,44 114,44 115,00 114,11 37,14 64,1 64,4 18,00 18,17 17,94 18,11 18,01 3,80 3,90 3,80 3,80 3,94 12,80 12,70 12,80 12,80 12,72 71,00 70,00 66,00 64,00 60,20 25,7 17821780 24969420 604800 24047730 30,8065 20109600
üksikasjad. • Teda peeti surnute abistajaks. Amulett • Pärineb 1254. a. eKr. • Asub Louvre muuseumis Pariisis. • Pärit Egiptusest Horos’t kujutav skulptuur • Pärineb 300.- 250. a. eKr. • Asukoht: The Walters Art Museum. • Pärit Alexandrias t, Temple of Horus • 237.- 57. a eKr • Asub Egiptuses, Niiluse kaldal. • Reljeef Horosest. Sehmet • Sõja, haiguse ja tervenemise jumalanna, kurjuse eest kaitsja. • Lõvi peaga naine. • Peas kannab päikeseketast. Kaelaehe • Pärineb 900.- 750. a. eKr. • Hetkel: The Walters Art Museum. • Pärit Egiptusest. • Kuju/skulptuur Sehmetist. • Pärineb 1403- 1365 eKr. • Hetkel: National Museum, Kopenhaagenis.
väga igav 0 0,00% KOKKU: 363 3. Kino külastatavus kahe nädala vältel: Tee võrdlev joondiagramm, kasutades kõiki veergusid 1. nädal 2. nädal esmaspäev 560 621 teisipäev 350 200 kolmapäev 200 350 neljapäev 237 298 reede 456 423 laupäev 400 556 pühapäev 379 400 US% veegusid osalus % 100,00% 90,00% 80,00% 70,00% 60,00% 50,00% 40,00% 30,00%
vahendusel Mordvalased ise nimetavad end ersadeks või mokšadeks ja ütlevad: "Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas." ... 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 888 766 inimest. Neist 60,8 % olid venelased, 31,9 % mordvalased ja 5,2% tatarlased. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mordva Vabariigi elanikest venelasi 53,4 %, mordvalasi (333 112) 40,0 % ja tatarlasi 5,2 %. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 744 237 mordvalast. Mordvalased Eestis 2003. aasta seisuga elas Eestis 562 mordvalast. Eestis tegutseb Mordva-Eesti Kultuuriselts ja Eesti-Ersa Kultuuriühing "Sjatko" (tõlkes: Säde). Mordva keeled Mordva keeled on uurali keelte alarühm. Koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal mordva keeli 431 692 inimest. Fonoloogia, sõnavara ja grammatika erinevuste tõttu ei
Advanced to the UEFA EURO Ragnar Klavan 2012 agains Rep. Of Ireland A.Le.Coq Arena Highest FIFA ranking(47) came in March 2012 Fifa ranking 94 Mart Poom Birth 3 february 1972 Position: goalkeeper Retired after 0-0 draw against Portugal 10 june 2009 goalkeeping coach at Arsenal Some numbers Sport clubs:1801 Member of sport clubs:121 237 Sport schools:158 Members of the sport schools: 31822 Coaches : 3297 Estonian Olympic Committee Created: 8 december 1923 President: Mart Siimann Secretary General: Toomas Tõnise Conclusion Estonia has had very good success at sport games Sport plays and important role in Estonian culture Used Materials http://en.wikipedia.org/wiki/Estonian_Olympic_Committee estonia.eu/about-estonia/culture-a-science/sports.html
Reis läbi Ameerika Alustades matka Ameerika Ühendriikide kirdetipust, see tähendab Atlandi ookeani äärest Maine osariigist ja minnes edasi edela suunas, tuleb vastu Hudsoni jõgi (507 km) New Yorgi osariigis. Kohe peale seda on Niagara juga (mille alla kuulub tegelikult kolm juga, nende kõrgus on enamvähem sarnane (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 sekundis). Loode suunda jäävad Ontario järv (pindala 19 477 km² ja suurim sügavus 237 m), Huroni järv (59 596 km² ja suurim sügavus 229 m), Michigani järv (pindala 58 016 km² ja suurim sügavus 281 m) ja Ülemjärv (pindala 82 414 km² ja suurim sügavus 406 m), mis jäävad osaliselt Kanada alla, kagusse aga Apalatsid (kõrgeim tipp Mount Mitchell, 2037 m), millest voolab alla Tennessee jõgi (1049 km). Tennessee jõgi ja ka Ohio jõgi (2102 km) suubuvad mõlemad Mississippi jõkke (algab
ÜLEVAADE INDONEESIA MAJANDUSE STRUKTUURIST Indoneesia asub Kagu-Aasias, Aasia ja Austraalia vahel, ning koosneb 17000 saarest. Indoneesias elab üle 237 miljoni inimese ning on seetõttu rahvaarvult neljas riik maailmas. Indoneesial on rikkalikult erinevaid loodusvarasid, näiteks nafta, maagaas, tina, vask ning kuld. Riigi tähtsamate ekspordiartiklite hulka kuulub nafta, maagaas, elektriseadmed, kumm ja tekstiilitooted. Impordiartiklite hulka kuuluvad erinevad masinad ja seadmed, keemiatööstuse produktid, kütused ning toiduained. Indoneesia suurtööstuse pidev areng on tekitanud riigile mitmeid keskkonnaprobleeme,
Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft 31.10.1632 15.12.1675 Vermeeri elust Pärineb Delftist. Isa oli kangur, kes pidas kõrtsi ja tegutses ka kunstikaupmehena. 1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked i...
Mordvalased Kes on mordvalased? Mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad ersad ja moksad Elavad Volga jõe keskjooksul, moksad lääne ja ersad ida pool 2010a. seisuga elab Venemaal 744 237 mordvalast, neist Mordva vabariigis 333 112 inimest. Ersad ja moksad räägivad vastavalt ersa ja moksa keelt Lähedased kultuurid, kutsutakse siiami kaksikuteks ,,Ühe pea, kuid kahe suuga rahvas" Asuala Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nizni, Orenburgi, Novgorodi, Uljanovski oblastites) Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Os, Saranskoi) Arvukus Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad
Bilanss(kroonides) AKTIVA MUUTUS 31.12.200 31.12.200 Rahaliselt Käibevara 8 9 * %-s* Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 -564 234 -53,1 Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 375 169 49,1 Ettemaksed 114 349 122 485 8136 7,1 Varud 3 237 611 4 115 615 878 004 27,1 KÄIBEVARA KOKKU 5 642 830 6 266 035 623 205 11,0 Põhivara Materiaalne põhivara 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 PÕHIVARA KOKKU 1 129 970 994 043 -135 927 -12,0 VARAD KOKKU 6 772 801 7 260 079 487 278 7,2 PASSIVA MUUTUS Kohustused 31.12.2008 31.12
Heini K. P. Hediger (1908–1992) Heini K. P. Hedigerist Heini Hedigeri oli lapsepõlvest saadik huvitanud loomadega suhtlemine ning tema suurimaks sooviks oli teise liigiga vestlemine inimtasemel. Seetõttu veetis noor Hediger suure osa oma ajast loomade seltsis, kogudes enda hoole alla mitmeid erinevaid liike ning jälgides nende käitumist. (Faverau 2010: 237) Hedigeri huvi loomade vastu viis ta õppima zooloogiat, botaanikat, psühholoogiat ning ka etnoloogiat. Oma õppe ajal osales ta välitöödel, mille käigus avastas ta uusi liike ning tegeles põhjalikult signaalkrabide käitumise uurimisega. Täpsemalt uuris Hediger ka signaalkrabide põgenemiskäitumist. Krabide põhjal kirjutatud uurimus oli teerajajaks etoloogia vallas ning neuropsühholoogid Graziano ja Cooke on maininud, et krabide põgenemise uurimine viis hiljem inimese personaa...
Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu taaskasutamist ja kõrvaldamist. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Prügi liigid! Prügi võib jagada mitmeti. Üldlevinuim viis prügi liigitada on vastavalt selle sorteerimisele: paber ja papp, plastiktaara, metall, klaas, orgaanika, ohtlik prügi, olmeprügi. Papp & Paber Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu-raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat. Plastiktaara Erineva struktuuriga plastikuid kasutatakse enamasti toodete pakendamiseks. Plastiktaaral on enamasti täh...
orne t o a dd p icture aCdlidcpkicictu Click icon to Keskaegne Paide 7. Klass Weißenstein- Valge kivi linn Click to edit Master text styles Second level Third level Nimi heledast paekivist linnuse järgi(saksa k. valge- Fourth level weiß) Fifth level Järva maakonnas, keskaegses Liivi ordu piirkonnas ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal Praegu um 9100 elanikku, keskajal alla tuhande Linnaõigus Paide kodanike palvel anda neile mingi kindel õigus lasi ordumeister Halt neil teha Riia õigustest ärakirja, seejärel kustutas ta sealt liigse ja lisas omapoolsed määrused, k...
tihedus 16 in/km2, Taanis aga 127,9 in/km2. Väikelaste suremus: kokku 2.77 surma/1,000 elussündi meessoost: 2.93 surma/1,000 elus sündi naissoost: 2.59 surma/1,000 elus sünd Soolis-vanuseline koosseis KOK NAISE VANUS KU MEHED D TOTAL 8924 100% 4412 100% 4512 100% 0-4 461 5,17% 237 5,37% 225 4,99% 5-9 596 6,68% 306 6,94% 290 6,43% 10,14 596 6,68% 306 6,94% 290 6,43% 15-19 514 5,76% 264 5,98% 250 5,54% 20-24 516 5,78% 263 5,96% 253 5,61% 25-29 584 6,54% 297 6,73% 287 6,36%
,,On asju maal ja taevas rohkem veel kui meie teadus unes näeb" MAA TEKKELUGU Hakkas tekkima u 4,5 miljardit aastat tagasi Moodustus hiigelsuur hõõguv gaasi ja tolmupilv Osakeste tihenedes ja liitudes kujunesid tihe kuum tuum ning selle peal paiknevad vahevöö ja maakoor Viimaks moodustusid maapind ja veekogu MAA Meie päikesesüsteemis ainuke planeet, kus leidub elu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks Maa ümber tiirleb Kuu Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis Maa faasid sarnanevad Kuu faasidega MAA KUJU Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks MAA LIIKUMINE Tiirlemine : Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese Tiire...
$0 $300 500 % omandatud Konsoli- deeritud bilanss 360 000 0 360 000 207 000 48 000 255 000 105 000 -2 500 102 500 154 700 0 102 500 -20 000 0 237 200 83 000 88 000 86 500 0 0 204 000 63 000 15 421 539 921 23 000 29 500 180 000 60 000 237 200 0 10 221 539 921
139 8B 213 10001011 155 9B 233 10011011 171 AB 253 10101011 187 BB 273 10111011 140 8C 214 10001100 156 9C 234 10011100 172 AC 254 10101100 188 BC 274 10111100 141 8D 215 10001101 157 9D 235 10011101 173 AD 255 10101101 189 BD 275 10111101 142 8E 216 10001110 158 9E 236 10011110 174 AE 256 10101110 190 BE 276 10111110 143 8F 217 10001111 159 9F 237 10011111 175 AF 257 10101111 191 BF 277 10111111 Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin 192 C0 300 11000000 208 D0 320 11010000 224 E0 340 11100000 240 F0 360 11110000 193 C1 301 11000001 209 D1 321 11010001 225 E1 341 11100001 241 F1 361 11110001
13.4. Muud võlad 0 42 675 2 016 185 13.5. Saadud ettemaksed 0 1 981 2 981 13. VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 1 967 296 1 142 525 2 625 955 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 5 235 011 3 427 939 4 647 209 16.1. Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 3 761 626 2 424 093 4 237 920 16. PIKAAJALISED LAENUKOHUSTUSED KOKKU 3 761 626 2 424 093 4 237 920 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 3 761 626 2 424 093 4 237 920 K O H U S T U S E D KOKKU 8 996 637 5 852 032 8 885 129 20. AKTSIAKAPITAL VÕI OSAKAPITAL NIMIVÄÄRTUSES 40 000 40 000 40 000 24. Kohustuslik reservkapital 4 000 0 0 26
üliõpilane härra Eugene, kelle jaoks oli peategelane kui ta enda isa. Pere probleeme võis lugeda välja ka mõlema tütre suhetest oma abikaasadega. Nii Anastasie kui ka Delphine mehed olid omakasu püüdlikud inimesed ja just nemad keelasitki tütartel oma isaga suhelda. Mõlemal naisel olid ka armukesed, mis näitab et perekonnas pole just kõik korras. Selline perekond pole mitte kellegi ideaal, aga ka päris elus tuleb selliselid olukordi tihti ette. 237 Raha oli teine probleem, mida Honore de Balzaci teos ,,Isa Goriot" käsitles. Kuna Anastasie ja Delphine elasid kõrgklassis oli raha nende elus väga tähtsalt kohal. Kuid siiski ei tulnud nad tihti omadega rahaliselt välja ning pidid abi isalt otsima. Nad käisid isalt pidevalt raha küsimas kuna teadsid, et Goriot armastab neid liiga palju, et neile midagi keelata. Kogu Gorioti varandus, mille ta oli teeninud kui ta töötas nuudlikaupmehena läks tema tütartele
Tuhandetes eurodes 6200000 5 889 621 5200000 4200000 3200000 Valitsussektori kogutulud 2200000 1953944 1200000 757 959 237 377 Tulud toote- ja 200000 impordimaksude 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 st Pingerida toote- ja impordimaksude suhtest SKP-sse Euroopa Liidu riikides aastal 2011, % 18,4% Rootsi Taani Ungari Prantsusmaaa Küpros Bulgaaria Island
1997 2229 535 157 -23 1998 2386 512 187 76 1999 2573 588 457 43 2000 3030 631 284 29 2001 3314 660 -267 102 2002 3047 762 945 237 2003 3992 999 -224 73 2004 3768 1072 619 168 2005 4387 1240 -106 64 2006 4281 1304 566 344 2007 4847 1648 152 228 2008 4999 1876 -849 -313
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3. Müük ja teenus osutamise ...
Elevaator Algandmed ton := 1000kg ton Q := 20 elevaatori tootlikkus hr a := 70mm väikesetükilise lubjakivi tükisuurus H := 17m vertikaalne tõstekõrgus Arvutus Elevaator parameetrite valik valik (1, lk 237, Tabel 58): Elevaatorikopaks sobib sügav, kaldu asetseva esiküljega ja silindrilise põhjaga kopp, kuna tegemist on kuiva, teralise ja hästi puistuva materjaliga. Aeglase käiguga,täitmine materjali puistamise teel,lossimine vabavoolu teel. := 0.8 keskmine täitetegur m v := 0.7 liikumiskiirus ketil s Lubjakivikillustiku puistekaal.(2) ton killustik := 1.600 3
24090 25533 24939 26730 29420 21165 24377 12062 12495 12691 14094 15056 13614 13412 199.72% 204.35% 196.51% 189.66% 195.40% 155.46% 181.76% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 2010 2011 2012 3680 3308 1742 38668 38254 41218 237 1237 1295 1094 1433 1712 161401 166731 167287 2010 2011 2012 74693 74654 147193 39939 43493 109699 2010 2011 2012 23065 25260 29995 12027 11503 22505 191.78% 219.59% 133.28% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm
Painde tugevustingimusest = [ ] leiame konsooli ristlõike minimaalse W telgvastupanumomendi Materjal: teras S355J2H (EN 10025) [2, 3] Mehaanilised omadused: voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis lubatav paindepinge [ ] = ReH = 355 237 MPa S 1,5 ning minimaalne telgvastupanumoment M 1575 W = = 6,7 * 10 -6 cm3 = 6,7 cm3 [ ] 237 *10 6 Sobiv ristlõike: toru 50x50x2,5 [2, 3], W = 8,07 cm3, mass m = 3,6 kg/m. Valime nelikanttoru 50x50x2,5 Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 50 mm; seinapaksus t = 2,5 mm; mass m = 3,6 kg/m; ristlõikepindala A = 4,59 cm2; välispindala Au = 0,191 m2/m; inertsimoment Ix = 27,53 cm4;
spektrofotomeetri ja fluvomeetriga, ning sateliit kaugseire kaudu, arvutati klorofülli sisaldus ka Secci kettaga mõõdetud sügavustest. Õigete tulemuste saamiseks selekteeriti välja ekslikud ja bioloogiliselt ebatavalised klorofülli tasemed, ning optilised vead põhjustatud mandrilistest ja resuspendeerunud osakestest kuni 25 meetri sügavuses vees või 1 km kaugusel rannast. Andmete koguhulga suuruseks kujunes 445 237 globaalses mastaabis klorofülli tulemust mis olid mõõdetud 1899- st 2009-nda aastani. Mahukam andmete hulk oli saadaval Põhja Atlandi ja Vaikse Ookeani piirkondade kohta. Joonisel 1. on kujutatud in situ ja läbipaistvus meetodil mõõdetud klorofülli seiramiste hulk. Joonis 1. (b) in situ ja (c) läbipaistvus meetodil seiramiste hulk. Joonis 2. Keskmine klorofülli kontsentratsioon raku kohta in situ ja läbipaistvus meetodil kokkupanduna. Joonis 3
Muud reservid 906 Eelmiste perioodide jaotamta kasum 712652 Eelmiste perioodide jaotamata kasum maagaasitorustike ümberhindlusest 691635 Aruandeaasta kasum 188538 OMAKAPITAL KOKKU 1840443 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 31.12.2009 84 724 455 529 -21 848 433 681 237 1 281 597 824 2 318 133 600 275 1 120 198 900 2 262 421 223 411 2306 -696390 22761 1112 1 815 621 4137 1 820 658 2 940 856 689470 848 690318 5254 309161 1111 95101 11859 1435 5 13299 729 27835 1842 8725 36248 46815 155200 75992 15520 906 636675 732207 134733 1751233 Kasumiaruanne
168,70% 188,37% 199,72% 204,35% 196,51% 189,66% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 2007 2008 2009 2010 2011 2012 4405 2174 3492 3680 3308 1742 29119 29593 34060 38668 38254 41218 176 82 169 237 1237 1295 405 569 819 1094 1433 1712 146747 142956 134455 161401 166731 167287 2007 2008 2009 2010 2011 2012 96036 86519 82191 74693 74654 147193 33460 26729 33053 39939 43493 109699 2007 2008 2009 2010 2011 2012
14. 460 36 231 460 30 Sademe mass, mg 15. 530 38 233 530 16. 600 40 235 600 17. 690 42 237 690 20 18. 780 43 237 780 19. 900 44 239 900 20. 1200 46 241 1200 10 21. 1500 48 243 1500 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
