Rooma riigi kujunemise ja antiikse tootmisviisi tekke periood - 7-4 saj eKr; Vabariigi periood; Impeeriumi periood - 1-5 saj.13 3.5. Õigusest lähtuv periodiseering Õiguse enda geneesist on lähtutud ka mõnel Rooma õiguse periodiseeringul. Siinkohal on silmas peetud õiguse evolutsiooni ühiskonnas ning aluseks on võetud just nende suuremad arenguetapid. Arhailise õiguse periood - 754-200; Universaalse e. Rahvaste õiguse periood - 146 eKr - 235 eKr; Rooma-helleenilise õiguse periood - 305-565.14 3.5.1. Üks levinuim õigusest lähtuv periodiseering Vabariiklik aeg ehk vabariigi asutamine (510 eKr) kuni Augustuseni (27/31 eKr), seega 5- 1 saj eKr; Klassikaline aeg - Augustusest kuni Aleksandes Severuse surmani - 235; Hilisklassikaline aeg - Severuse surmast kuni Justinianuseni (565), seega 3-6 saj.15 12 Ibid 13 Ibid 14 Ibid 15 Ibid 10 3
5 0.811 41 200 317.5 0.814 42 205 322.5 0.817 43 210 327.5 0.82 44 215 332.5 0.822 45 220 337.5 0.825 46 225 342.5 0.827 47 230 347.5 0.83 48 235 352.5 0.832 49 240 357.5 0.834 50 245 362.5 0.837 51 250 367.5 0.839 52 255 372.5 0.841 53 260 377.5 0.843 54 265 382.5 0.846 55 270 387.5 0.848 56 275 392.5 0.85 57 280 397.5 0.852 58 329 446.5 0.853 59 329 446.5 0.87 60 329 446.5 0.87 61 329 446.5 0.87 62 330 447.5 0.87 63 330 447.5 0.87 64 330 447.5 0.87 65 330 447.5 0.87 66 330 447.5 0.87 67 330 447
d ( h - t1 ) (l1 - b) 0,05 (0,009 - 0,0055) (0,07 - 0,014) Lõikepinge 2M 2 450 R 355 C = = 11.5MPa < [ ] 0.6 eH = 0.6 142MPa 2d b (l1 - b) 2 0,05 0,014 (0,07 - 0,014) S 1.5 7. Trumli arvutus Trumli materjaliks valime teras S235J2G3 EN 10025 (ReH = 235 MPa, Rm = 510 MPa) Siis lubatav pinge [] 120 MPa. Trossi läbimõõt d =10 mm. Fmax 4415 Seinapaksus = 0,0037 m t [ ] 0,01 120 10 6 kus t trossi keerdude vahekaugus, t d = 13 mm. Valime = 5 mm. F 4415 Reaktsioonijõud RD = RE = = 2210 Nm 2 2 l3 0,48
Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveieri nõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse: Ptm = F·v = 1,5· 103· 2,1 = 3,15 kW Määran ajami kasuteguri: = kü · lü · s · vl2 · ll2 · tm kus kü = kinnise ülekande kasutegur lü =...
Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid 235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke. Riigi ebakindlust k...
· Florida motoks on In God we trus t, mis on ka USA moto. Üldandmed Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Koht Linn Elanike arv (2009) 1 Jacksonville 813 518 2 Miami 433 136 3 Tampa 343 890 4 St. Petersburg 244 324 5 Orlando 235 860 6 Hialeah 218 896 7 Fort Lauderdale 184 892 8 Tallahassee 172 574 9 Port Saint Lucie 154 410 10 Cape Coral 154 202 3 Florida suuremad linnad Tagaplaanil on Florida lipp. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Florida päikeserohked rannikualad meelitavad igalt poolt maailmast kohale hulgaliselt turiste
London eye Elis The London Eye at night Whenever you are in London, a "flight" on the London Eye is a must. It is really a great feat of engineering, and the views are spectacular (although I did ...
Tuumaenergia ja selle kasutamine Aatomituum on looduse fundamentaalne energiaallikas. Tüüpilises tuumareaktsioonis eraldub miljon korda rohkem energiat kui tavalises keemilises reaktsioonis. Päikeseenergia, mis tekib Päikese sügavuses toimuvates tuumaprotsessides, kujundab Maa ilmastikku ja kütab lõppkokkuvõttes, pärast mitmeid muundumusi, meie tuba ja hoiab alal meie keha elutegevuse. Juba pool sajandit on inimesed püüdnud omal käel tuumaprotsessidest energiat saada ja seda võrdlemisi edukalt tuumaelektrijaamade osa planeedi elektrienergiatoodangus on umbes 18%. Mis on tuumaenergia? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu Tuumaenergia ajalugu on lühike. 1789. a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine aga uraandioksiid, mitte puhas uraa...
1 250 245 0 10 0,08 0 0 0 0,0 0,01 2 250 243 2 10 0,095 1,6 0,11 19,8 5 3 250 241 4 10 0,12 0,04 4,3 0,29 39,6 4 250 235 10 10 0,13 0,05 5,4 0,36 99,0 5 250 225 20 10 0,13 0,05 5,4 0,36 198,0 6 250 205 40 10 0,14 0,06 6,5 0,43 396,0 7 250 125 120 10 0,15 0,07 7,6 0,51 1188,1 8 250 85 160 10 0,14 0,06 6,5 0,43 1584,2
NIMETUSED 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta Brutorealisatsioon 2400,0 2478,0 2596,0 2950,0 2950,0 Käibemaks (-) 366,1 378,0 396 450 450 Netokäive 2033,9 2100,0 2200,0 2500 2500 KULUD Töötasu 222 230 235 240 240 Sotsiaalmaks 33,3% 74 77 78 80 80 Kaubad 360 360 360 360 360 Küte 32 32 32 32 32 Elekter 36 36 36 36 36
Kuidas parandada Eestis keskkonnakaitset 1. Kasvuhoonegaaside emissioonide ülempiiri rikkumise trahvistamine riiklikul tasemel. Praegu maksavad ka firmad, kelle tegevus pakub märkimisväärset ohtu keskkonnale, tavalist maksu saastamise eest. Vähemalt lähemad 30 aastat tuleb Euroopa Liidus arvestada CO2 emissioonide hinnatasemega üle 20/t, kuid keskmiselt 50/t perioodil 2010-2050. Idee oleks selles, et ettevõtted, kes ületavad neile lubatud maksaksid lisatrahve. Spetsialistid on seisukohal, et kasvuhoonegaaside maksustamisega võib mõnel põllumajandusettevõttel tekkida majanduslikult üle jõu käiv maksukoormus, mis võib ettevõttele kaasa tuua konkurentsiraskusi ka välisturul. 2. Luua igasse Eesti maakonna omavalitsusse keskkonnakaitse osakond. Praegusel ajal tegelevad keskkonnaprobleemidega omavalitsustes arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna töötajad, kes on kindlasti adekvaatsed tegelema ka keskkonnaproblee...
105 24,1 199,2 5,6 9 4 166 15,0 24 310 71,2 184,3 16,9 27 182,6 14,4 23 õhus 235 54,0 66,6 16,8 168,4 14,4 23 177,4 20,0 32 325 74,6 182,6 20,0 32 6. Järeldus Kipsi normaalkonsistentsiks saadi 48 %, mis jääb vahemikku 45-50%(1). Kipsi tardumisaja alguseks saadi 25 minutit, mis tuli tavalisest pikem aeg. Normaalne
Moodustub keevisvann (7), milles räbu (9) suundub pinnale ning tekitab kihi (10), mis kaitseb vanni väliskeskkonna eest (räbu tekitavad materjalid on elektroodi sees). 3. Keevitusmaterjalide valik ja keevitusparameetrite määramine Lähtudes tabeli 3.2 (lähteülesanne tekstis) ning materjali paksusest t = 4mm valime elektroodi läbimõõduks 3 mm. Meile antud terase margil S235JRG2 on 4mm paksusel järgmised tugevusomadused: Voolavuspiir: minimaalselt 235 MPa Rm: 360-510 MPa Peame valima elektroodi, mis annab sarnaseid tugevusomadusi. Seega valime rutiilse elektroodi E38 või tselluloosse E35 (EN 499 järgi). Mina vaatasin näiteks ühe tootja kodulehelt (www.metalweld.pl) markid EMWELD (EN 499: E38 2 RB 12, rutiilne, Yield strength Rp 0.2 %: > 360 N/mm2, Tensile strength Rm: 450 - 540 N/mm2) ja Celex (EN 499: E 35 2 C 21, tselluloosne, Yield strength Rp 0.2 %: > 390 N/mm2, Tensile strength Rm: 450 - 550 N/mm2).
205 0,765 3825 42 6,124667 535 6,2822667469 210 0,766 3830 43 6,208 530 6,2728770065 215 0,768 3840 44 6,291333 520 6,2538288116 220 0,77 3850 45 6,374667 510 6,2344107257 225 0,771 3855 46 6,458 505 6,2245584293 230 0,772 3860 47 6,541333 500 6,2146080984 235 0,774 3870 48 6,624667 490 6,1944053911 240 0,775 3875 49 6,708 485 6,1841488909 245 0,777 3885 50 6,791333 475 6,163314804 250 0,779 3895 51 6,874667 465 6,1420374056 255 0,78 3900 52 6,958 460 6,1312264895 260 0,782 3910 53 7,041333 450 6,1092475828 265 0,783 3915 54 7,124667 445 6,0980742822 270 0,784 3920 55 7,208 440 6,0867747269
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsi...
12.2002.a.) Pealinn: Nuuk (Godthåb), 15 047 elanikku Rahaühik: Taani kroon Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. Kuna meie ekspeditsioon kulgeb valdavalt mööda mandrijääd, ei kohta me loodetavasti rannikuil toitu jahtivat jääkaru. Samas loodame ekspeditsiooni lõpuosas saada osa Gröönimaa elusloodusest ja ehk õnnestub kohata mõnda põtra või muud looma. http://www.greenland-guide
Asus Britannias, Gallias, Hispaanias, Aafrikas, Germaani aladel. Idaprovintsis oli kreeka keel, kürge arengutase. Linnadeks Alexandria,Ateena, Jeruusalemm, Konstantinoopol. Talupoeglik maavaldus, Kningate aeg (753-509 eKr) Valitses kuningas Romulus ja järgmised 7 kuningat. Vabariigi kehtestamine. Etruskide hiigelaeg Itaalias. Rooma vabariik (509- 265) Valitses senat, riigiametnikud ja 2 konsulit. Itaalia lõplik vallutamine. Rooma varane keisririik (30. eKr 235 pKr) Valitsejateks Octavianus e Augustus, keiser Nero ja Traianus. Kehtestati Rooma rahu. Hiline keisririik e dominaat -Rooma riigi lagunemine 3. saj poliitiline ja majanduslik kriis. Poliitiline anarhia. Riigi korra suutis alles taastada keiser Diocletianus (284 305) Võõrsõdurite kasutuselevõtt, piirikaitse tugevdamine. Haldusreformid ja maksureform. Kolonaadid. Koloonidelt võeti liikumisvabadus ja neist said sunnimaised. Ristiusu vastuvõtt
Itaalia geograafilised olud, rahvastik Apenniini ps. Lombardia mk. jäi piiridest välja. Mägine, kuid põllumajanduseks sobivam kui Kreeka. Rahvas tegeles põlluharimisega, sõitsid merd vähem kui kreeklased. 7-6 saj rajasid kreeklased linnu: Tarentum (Itaalias) ja Sürakuusa (Sitsiilia). Latiumi mk. 7 saj Rooma linn- latiinid ja kõneldi Ladina keelt. Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist. Kronoloogiline ülevaade -II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud -1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale - 7-5 saj. Etruskide linnriigid - Kuningate aeg Roomas 753-509 Esimene kuningas oli Romulus, 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid. Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265 Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud (2 konsulit). Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 390- tungisid gallid, kuid roomlased taastasid oma võimu kiiresti ning vallutasid kogu Itaalia täielikult. 265- kogu Itaalia Rooma võimu all. -Ro...
3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel on kraatritega kõige tihedamalt kaetud mandriline lõunaosa, mis sarnaneb selles osas mõnevõrra tagaküljega. Siin asub ka Kuu nähtava külje suurim kraater Clavius, mille 6600 meetri kõrguste vallide vahekaugus ulatub kuni 235 kilomeetrini. Vallil on veel kaks vastastikku asuvat väiksemat kraatrit. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5
Pluuto 2008/2009 õ.a Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astroonomia kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutost kaugemal asuv kääbusplaneet on kreeka tülijumalanna järgi Eris. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse kor...
Gamma kiirgus: Suure lainepikkusega, kiirus vaakumis 300km/s , suur läbimisvõime, tugev ioniseeriv toime,ei kaldu kõrvale elektri- ja magnetväljast . 22. Osata kirjutada tuumareaktsioone. 23. Mille toimel lõhustuvad rasked tuumad? Reaktsiooni tulemused? Milleks neid reaktsioone kasutatakse? Rasked tuumad lõhustuvad neutronite toimel ning selle tulemuseks on kildutuumad, 2-3 vaba neutronit ning vabaneb energia 24. Milliseid tuumkütusi kasutatakse? Tuumkütuseks kasutatakse rikastatud 235 U ka 238 U segu. 25. Mis on termotuumareaktsioonid ? Millistel tingimustel toimuvad, miks , kus nad looduses toimuvad? Kergete tuumade ühinemine kõrgel temperatuuril, kõrget temperatuuri on vaja, et tagada tuumade kiire liikumine, mille tulemusel saavad tuumad läheneda üksteisele nii, et hakkaksid mõjuma tuumajõud. Looduses esineb tähtede sisemuses. 26. Miks raskete tuumade lõhustumisel ja termotuumareaktsioonidel vabaneb energiat? 27.Mida tähendab ioniseeriv kiirgus? Mis selleks on?
022=0.001256637m2 Mahulise vooluhulga valem: q=v*A q=0.5*0.001256637=0.000628318m3/s 6. Leian silindri seina paksuse [σ] = 235MPa - S235J2 lubatud tõmbepinge t – toru seina paksus, [m] pD pD Tõmbepinge valem: , avaldame toru seina paksuse t: t t 0.7 * 40 t 0.119149 mm 235 Vastus: D=40mm F=549.36N L0=0.000628318m3/s Silindri minimaalne paksus on 0.119149 mm Ülesanne 5. Antud: Sele 1 Vastus: Sele 2 Sele 3 Põhimõte: Kook jõuab silindri S1 mille tuvastab ära andur A1. Andur A1 annab signaali Y1-le mis paneb S1 kolvi liikuma + asendisse. Kui kolb on täielikult + asendis, mis tuvastatakse ära
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlase...
Allolevas tabelis on toodud sobivad rehvilaiused vastavalt velje laiusele. Näiteks 7" laiusele veljele sobivad mõõdud on 195 - 225 mm. Velje laius tollides Min rehvi laius Parim sobivus Max rehvi laius 5 .0 " 155 mm 165 - 175 mm 185 mm 5.5 " 165 mm 175 - 185 mm 195 mm 6.0 " 175 mm 185 - 195 mm 205 mm 6.5 " 185 mm 195 - 205 mm 215 mm 7.0 " 195 mm 205 - 215 mm 225 mm 7.5 " 205 mm 215 - 225 mm 235 mm 8.0 " 215 mm 225 - 235 mm 245 mm 8.5 " 225 mm 235 - 245 mm 255 mm 9,0 " 235 mm 245 - 255 mm 265 mm 9.5 " 245 mm 255 - 265 mm 275 mm 10.0 " 255 mm 265 - 275 mm 285 mm 10.5 " 265 mm 275 - 285 mm 295 mm 11.0 " 275 mm 285 - 295 mm 305 mm 11.5 " 285 mm 295 - 305 mm 315 mm 12.0 " 295 mm 305 - 315 mm 325 mm 12.5 " 305 mm 315 - 325 mm 335 mm Karol Tiits
võiduga ja tema ainuvõimu kehtestamisega. · 44 eKr Caesari tapmine ja kodusõdade jätkumine Antonius ja Octavianus Caesari pooldajad, kes alustasid omavahelist võimuvõitlust. · 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, kus enne seda Antonius ja Kleopatra tegid enesetapu. · Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi lõppu. c. Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) · Octavianus Augustuse aeg (30 eKr14pKr) pikk rahuperiood ja majandusõitseng, ainuvalitsejaga leppis enamus elanikest, senatist sai keisri nõuandja. · Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. · Roomarahu riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid. d. Hiline keisririik (235-476)
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väg...
vastupidises suunas. Tritoni orbiit kahaneb ja ühel päeval kukub ta arvatavasti Neptuuni pinnale. Click icon to add picture Click icon to add picture Ne ptu un trit oni pin nal t Neptuun Triitoni pinnalt Neptuunist Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks kulub 165 maist aastat, tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Spektraalvaatluste põhjal leiti Neptuuni pilvekihi temperatuur olevat 235 kraadi. Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket maapinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. Neptuun Neptuunil on kitsad rõngad. Neptuuni rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams (mis sisaldab kolme peamist kaart, milliseid nimetatakse Liberty, Equality ja Fraternity),
Merilyn, Henri, Karin, Merit Päikesesüsteem hõlmab Päikest Kaheksat planeeti Planeetide kaaslasi Muid päikesesüsteemis asuvaid tahkeid kehi. (nt asteroidid) Üldiseloomustus Moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Päikese läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit. Tekkis 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi- ja tolmupilvest Maa tüüpi planeedid Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Neid iseloomustab väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu Merkuur Suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis Merkuuril ei ole atmosfääri. Tuum on suurem k...
Millega tegeleb astronoomia ja astroloogia ? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. Ka tähtesid ehk seetõttu nimetatakse neid täheteadlasteks. Astroloogia on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Millest on tingitud aastaajad ? Öö ja päeva pikkuse muutud koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna ( ehk orbiidi ) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolekerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22. Detsembriks on veel võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuidas tekkis kuu ning millised ...
TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. (Riigikohus on kõik Tallinn 2011 TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus kostja poolt esitatud väited ümber lükanud ja on tõestanud ning põhjendanud, et Ringkonnakohus käitus õigesti) TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. TsMS § 235 ei ole kostja põhistanud oma väidet, et tööleping sõlmiti töövõtulepingu varjamiseks. TsMS § 633 lg 5 ja § 652 lg 4 alusel oli hagejal kohustus põhjendada, miks ta ei esitanud väidet ega tõendit esimese astme kohtus (Hageja esitas menetluses esimest korda väite, et ta pöördus kostja poole ajalehes ilmunud töökuulutuse tõttu, ning ajalehekuulutuse koopia apellatsioonkaebuses ja selle lisana.) Riigikohtu praktika viited: Riigikohtu 14. juuni 2005
· Aastal 1896 avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis läbivad musta paberit ja põhjustavad fotoplaadi tumenemise. Ta nimetas selle kiirguse uraanikiirteks. · Aatomituuma avastas oma katsete käigus E.Rutherford 1911. aastal. · Uraanituumast energia saamise alguseks oli aga Otto Hahni ja Fritz Strassmanni avastus aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimelised teisi uraanituumi lõhustama, tekitades nii ahelreaktsiooni. See avastus avaski tee tuumaenergia kasutamisele, mida hakati ka kiiresti realiseerima. · Esimene tuumapomm lõhati 16.juulil 1945 USA-s New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945 visati pomm Hiroshimale ja 3 päeva hiljem Nagasakile (Jaapani linnad). 3
Arvukus • 2008 loendati 11700 • Arvukus viimasel ajal tõusnud • 2007 kütiti 4911 põtra Elupaik • Suured metsad ja rabad • Jõgede, järvede ja rabade või sooderohked metsad Toitumine • Herbivoor- taimtoiduline • Suvel puude ja põõsaste lehed, roht- ja veetaimed (pajud suures osas) • Talvel puukoor ja oksad Paljunemine • Jooksuaeg augusti lõpust oktoobrini • Tiinus kestab kuni 235 päeva • Vasikad sünnivad aprillist juunini • Vasikaid 1-3 • Suguküpsed juba mullikaeas
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
1 250 245 0 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,05 0,000 0,00 2 250 243 2 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,06 1,087 0,07 3 250 241 4 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,08 3,261 0,22 4 250 235 10 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,1 5,435 0,36 5 250 225 20 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,11 6,522 0,43 6 250 205 40 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,1 5,435 0,36 7 250 125 120 600 10 1105 0,000438 0,00040 0,12 7,609 0,51
1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2. Apuulia (Pug Bari 19 358 4 090 577 lia) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli- Trieste 7 858 1 235 761 Venezia Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12. Molise 4 438 319 834 o 13. Piemonte Torino 25 402 4 456 532
06 1347945730.06 340.60658825 1.044501E-010 Residual 14 55404800.9395 3957485.78139 Total 15 1403350531 Coefficients Standard Error t Stat P-value Lower 95% Intercept 0 Err:512 Err:512 Err:512 Err:512 Töötajate arv (tuh) 235 13 18 0 208 SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0.9848934499 R Square 0.9700151077 Adjusted R Square 0.8907855006 Standard Error 1799.1304432266 Observations 15 ANOVA df SS MS F Significance F Regression 2 1361271216.43 680635608
Temal oli tempel, kus hoiti mõlemad uksed lahti, et oleks hea algus ja lõpp. Kinni hoiti terve augustuse ajastu peale vaid 3 korda) · majadel oma kaitsevaimud Iaarid · Saturnusele pühendati pudustusi saturnaale · ristiust võetakse vastu 4 saj alguses · Foorumis põles vesta jaoks igavene tuli (kodukolde jumalanna) Keistiriigi periood (30 476 pKr) varajane keisririik e.e printsipaat 1)Varajane (30 235 pKr) 2)(Octavianus) Caesar'i kasupoeg Callius Julius Caesar Octavianus (Augustus, mis on aunimetus) Ta on rooma I keiser. Ta nõuab Caesari austamist. Senat arvestab keisri soove rahvakooslolek kaotab oma tähtsuse · Juliuste-Claudiuste dünastia 27 68 (Augustus, Tiberius , Caligula, Claudius, Nero) Pärast Nero surma puhkes kodusõda · Flaviuste dünastia · Antoniuste dünastia · Severuste Dünastia Kõige suuremat ulatust omas Rooma Trianuse ajal (2
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr – 235 Octavianus Augustuse valitsusaja algul keisririik pKr kehtestati monarhistlik valitsemissüsteem. Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 – 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel
Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 Octavianus Augustuse valitsusaja algul keisririik pKr kehtestati monarhistlik valitsemissüsteem. Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel.
· 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. · Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks ja kodusõdade puhkemine 1.saj eKr. · Caesari diktatuur (45-44 eKr); kodusõja tulemusena (31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 · Octavianus Augustuse valitsusaja algul kehtestati keisririik pKr monarhistlik valitsemissüsteem. · Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel.
Viimaste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Elustik LOOMAD MAISMAAL · Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. · PõHJAPõDRAD elavad kõikjal jäävabadel aladel gröönimaal, (kusjuures harva näeb neid karjades). Põhjapõdra kasukas on väga soojusthoidev ja koerarakendiga sõites mässitakse sageli end põhjapõdra nahkadesse. JÄÄKARUD: elavad ülekaalukalt Põhja- ja Ida-Gröönimaal, kuid tulevad
Individuaalne mitmevõistlus Võistkondlik mitmevõistlus Kohtunikud Raskusastmed · Erinõuded: Kõigil aladel on 5 elemendirühma, mida tähistatakse rooma numbritega: I, II, III, IV, V. NAISTE RIISTVÕIMLEMINE · Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12 m x 12 m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel, see on kas salvestatud või esitatakse saalis asuval klaveril ja kestab 1.10 kuni 1.30 min. · Omadused: Kohtunikud Raskusastmed · Kergemaid elemente võib asendada raskematega, kuid mitte vastu- pidi. TABEL. Tabelis on toodud kõik riigid, kes võitsid medaleid iluvõimlemist olümpiamängudel:
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz SEMINARIDE 1 JA 2 KIRJATÖÖD Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. Esimene seminaritöö......................................................................................................5 2. Teine seminaritöö.......................................................................................................... 7 Kokkuvõte......................................................................................................................... 9 Viidatud allikad............................................................................................................... 10 3 SISSEJUHATUS Seminaritöö eesmärk on ...
Aastaks 2050 prognoositakse, et laste osa seal püramiidis aina väheneb ning vanemate inimeste oma aina suureneb. Ning selline asi annabki märku sellest, et Jaapani rahvastik on vähenev. Vaadates Jaapani animeeritud püramiidi jõuan samale järeldusele, et rahvastik on vananev ja noorte osatähtsus aina väheneb. 2011 aasta andmetega on Jaapani vanuseline jaotus selline: 0-14 aastased: 13,1% - 8 521 571 poissi ja 8 076 173 tüdrukut 15-65 aastased: 64% - 40 815 840 meest ja 40 128 235 naist 65aastased ja vanemad 22,9% - 12 275 829 meest ja 16 658 016 naist Ning nagu juba eespool öeldud on tegu vananeva rahvastikuga. 10. Jaapan on jõudnud oma arengult rahvastiku vananemise etappi. Kuna lapsi sünnib vähe ning vanemad inimesed elavad tänu soodsatele tingimustele aina kauem. Lisaks ka naiste tööalase ja ühiskondliku aktiivsuse tõus piirab laste arvu perekonnas ning siis ühiskond vananebki. 11. Jaapani tõenäolist rahvastikupoliitikat on kutsutud ,,Angel Plan"
Põder Alces alces Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel või...
2005: 7,4 miljonit 2007: 8 390 505 (1.6.2007; arvestuslik rahvaarv mehi 49,6%, naisi 50,4%) Aasta Elanike arv Tõusu % 1960 2 786 740 N/A % 1961 2 840 375 1.92 % 1962 2 894 510 1.91 % 1963 2 950 903 1.95 % 1964 3 011 957 2.07 % 1965 3 079 034 2.23 % 1966 3 153 879 2.43 % 1967 3 235 125 2.58 % 1968 3 317 315 2.54 % 1969 3 392 949 2.28 % 1970 3 457 113 1.89 % 1971 3 507 593 1.46 % 4 1972 3 547 335 1.13 % 1973 3 582 950 1.00 % 1974 3 623 852 1.14 % 1975 3 676 991 1.47 % 1976 3 744 678 1.84 % 1977 3 825 426 2.16 % 1978 3 917 774 2.41 % 1979 4 018 846 2.58 % 1980 4 126 538 2.68 % 1981 4 239 795 2
tunnelite ja viaduktide ehitamisega, et oleks mugav läbida mägist maastikku. Kreekas on maanteetranspordi olukord kehvem ning selle arendamisse ei panustata piisavalt, kuid see-eest on seal hästi arendatud meretranspordi võimalusi ja sadamaid. Rahvastik: Rahvastiku tihedus on Lääne-Euroopa regioonis Euroopa suurim. Keskmine rahvastiku tihedus (in/km2) riigiti on: · Holland 481, · Belgia 319 · Austria 98 · Sveits 181 · Prantsusmaa 112 · Saksamaa 235 · Luksemburg 178. Rahvastiku tihedus peamistes Lõuna-Euroopa riikides on järgmine (in/km2): · Kreeka 86 · Itaalia 197 · Hispaania 81 · Portugal 114 · Malta 1219 · Horvaatia 79 Linnastumine: Lääne-Euroopa linnastumise tase on väga kõrge, näiteks Austrias elab linnades 67% ja Sveitsis 73% rahvastikust. Lõuna-Euroopas on linnastumise tase regiooniti erinev: Hispaanias 79, Itaalias 70, Kreekas 63, Portugalis 55, Horvaatias 56, Makedoonias 59,
Kõik oleks arusaadav kui nad sooviks muinsuskaitse nimekirja esitada mõistlike suurusega tükke, mida suudetaks ka kaitsta, kuid nende põhimõtted lähtuvad pigem sellest, maailmapärandi nimekirjas on ikka veel pooled objektid valgete omad ning et see muutuks, üritavad nad nimekirja lisada aina rohkem endapoolseid taotlusi, mille ülevaatamine ja hindamine võtab tohutult palju aega. Inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekiri sisaldab 2011. a seisuga 235 kannet. Eestil on esindusnimekirjas kolm kultuurinähtust: Kihnu kultuuriruum; Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon ning Seto leelo. 8 Leian, et see, et Eesti on kolmel korral kultuuripärandi nimekirjas esindatud, on meile, kui väikeriigile väga suur ning tähtis saavutus. See näitab, et meie kultuuriosad on ka mujal silma jäänud ning arutelu leidnud. Kuid mul tekib küsimus, kui paljud eestlased ise teavad, et nt Kihnu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
