Põhjamerd Läänemerega. • Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km) võrreldes teekonnaga ümber Jüüti Poolsaare. • Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. • Kieli kanal on üks maailma tihedaima liiklusega kanaleid. Tänapäeval ei mahu suuremad laevad enam kanalist läbi. • Kanali avas 20. juunil 1895 Saksa keiser Wilhelm II • PIIRANGUD • Suurim laeva pikkus 235 m • Suurim aluse laius 32,5 m • Mageveesüvis 9,5 m, kui laeva pikkus on kuni 160 m • Süvis alustel pikemad kui 160 m kooskõlas tabeliga • Kõrgus veepinnast 40 m (teatamine alates 37 meetrist) • Suurim kiirus 8,1 sõlme = 15,0 km/h • Veose kirjeldus • VÄLISLINGID • Välislingid • Kanali ametlik koduleht (inglise ja saksa keeles) • Navigation Rules Kkiel canal _PDF PILDID KASUTSTUD MATERJALID • https://e t.wikipedia.org/wiki/Kieli_kanal • https://et.wikipedia
3. Puunia sõjas vallutasid ja hävitasid roomlased 146.a.eKr. Kartaago. Samal aastal liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Kreeka ja Makedoonia. 133.a. eKr. pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias Roomale. 10. Iseloomusta keisrivõimu kehtestamist: Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma Varane keisririik 30.a.eKr- 235.a.pKr. (27 eKr–14 pKr) Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, ta valitses autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu Õitseng, kõik impeeriumi vabad mehed saavad kodanikeks. Lääne-Rooma (27 eKr – 476), Diocletianuse (235–284) järgse otsusega, et Rooma impeerium on liiga suur ühele inimesele valitseda,
336 0,855 4275 43 7,958333 285 5,652489 0,274142 344 0,858 4290 44 8,091667 270 5,598422 0,276306 352 0,86 4300 45 8,225 260 5,560682 0,276416 360 0,862 4310 46 8,358333 250 5,521461 0,276699 368 0,863 4315 47 8,491667 245 5,501258 0,274733 376 0,865 4325 48 8,625 235 5,459586 0,275318 429 0,867 4335 49 9,508333 225 5,4161 0,254314 430 0,877 4385 50 9,525 175 5,164786 0,280253 1713,9 0,912 4560 51 2,56 0 Keskmine 0,273533 Xo 2034,486 ln 7,5 f(x) = -0,273763131x + 7,8342101069 7 R² = 0,9970434464
Kodutöö nr 5 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv ...
VANA-ROOMA Cassius Dio (u. 155-235). Herodianus (u. 170-240) käsitleb aastaid 180-238. ,,Historia Augusta" käsitleb aastaid 117-284, kuus autorit, palju väärinfot. 193-211 Septimius Severus 211-217 Caracalla 211 Geta 217-218 Macrinus 218-222 Elagabalus 222-235 Alexander Severus Caesar Lucius Septimius Severus Eusebes Pertinax Augustus (145-04.02.211) Pärit tänase Liibüa alalt, Leptis Magna linnast (Al Khums). 165/166 algas Seleucia piiramine, mille ajal tabas Rooma riiki rõugeepideemia. Aasiast naasnud sõdurid tõid selle kaasa. Kestis aastani 180 (vaheaegadega) ja nõudis umbes 5 miljoni inimese elu. Severus sai aastal 169, kui epideemia oli tublisti senaatoreid tapnud, quaestor'i ameti ja tõusis sellega seoses Senati liikmeks. Tegi seejärel erinevatel poliitilistel ametikohtadel karjääri. Oli ka abielus, end lasteta, kuni aastal 187 abiellus Süüriast pärit päikesejumal El-Gebali preestri Julius Bassianus'e ( 217) tütre Julia Dom...
90 Must leib Fazer Eesti 45 g 228 kcal 9.00 AS Jassi Eesti Pagar 30,8 g 290 kcal 11.50 seemneleib AS Lina leib Karja 41,5 g 257 kcal 8.50 Pagariäri OÜ Õnne Eesti Pagar 50,5 g 240 kcal 9.80 Peenleib AS Kodune Sepik Leibur AS 42,0 g 248 kcal 6.50 Linda Sepik Kalev 46,0 g 235 kcal 9.50 Chocolate Factory AS Õnne Sepik Eesti Pagar 49,0 g 250 kcal 6.50 AS Päevalillesee Hallik AS 43,0 g 248 kcal 9.90 mne Sepik Sepik Hagar 44,2 g 215,8 kcal 8.90 Selga Laima (Läti) 7,7 g 431 kcal 7.50 Domino Lu Suomi OY 67,0 g 490 kcal 18.90
Neptuuni on lootusetu vaadelda palja silmaga. Samuti on Neptuun maast 4 korda suurema läbimõõduga, 17 korda massiivsem ja 60 korda mahukam. Tihedus on üle 3 korra väiksem Maa tihedusest. Päikesevalgus on 900 korda nõrgem kui Maal. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks ümber Päikese kulub tal 165 maist aastat. Tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Planeet pöörleb tavapärases suunas. Neptuuni pilvekihis olevat 235 kraadi külma. Ei ole kindel kas pilvekihi all on tahket pinda. Heledate pilvede põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi rohkem kui 1000km/h. Heledad kõrgpilved koosnevad tahkunud metaani kristallidest. Neptuunil on sinine metaanatmosfäär, mis on tormilisem ja dünaamilisem kui Uraanil. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised
Pluuto Pluuto avastas Clyde Tombaugh 1930. aastal. Alates avastamisest nimetati teda planeediks ning Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks, aga alates 2006. aastast liigitatakse ta kääbusplaneediks. Pluuto sai oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Vana-Kreeka mütoloogias vastab talle Hades allmaailmajumal. Selle nime pakkus esimesena inglise koolitüdruk Venetia Burney ja valituks osutus see sellepärast, et Pluuto asub nii kaugel päikesest ning seal lasub pilkjane pimedus. Kahjuks on Pluuto külastamine tema kauguse tõttu väga raske, aga see on juba käsil. 2006 aastal saadeti kosmosesond teele, mis peaks 2015 aastal jõudma kohale. Siis peaks saama päris palju infot selle kääbusplaneedi kohta. Mõõtmetelt on Pluuto väga väike, võib öelda, et isegi Päikesesüsteemi väikseim orbiit. Kõik 7 kaaslast: Kuu, Io,Europa, Ganymades, Kallisto, Titan ja Triton on temast suuremad. Koostis on ka täpselt teadmata, sest esi...
Lääne-Rooma riigi languse ja valitseva tsivilisatsiooni sünni eelmänguks oli Rooma rahu lagunemine. Seen tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast (27. a eKr – 14. a pKr) kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. 3. saj pKr oli riik kasvanud liiga suureks, tekkisid majandusraskused ja kodusõjad. Otsustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist Caracalla määrus 212. aastast. See andis kõigile Rooma impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õiguseid. See pidi tõstma maksulaekumisi ja leevendama üha süvenevaid majandusraskusi. Samas vähenesid kodanike õigused ja kodakondsuse mõiste kaotas sisulise tähtsuse. Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Diocletianuse valitsemisaeg aastatel 284-305 tõi ajutise stabilisatsiooni, mis ei suutnud aga senist elukorraldust enam päästa. Alates umbes aastast 300 pKr hakkasid keisririigi rahvastikku laastama katk ja nälg, samas kui kaubandust ja riigi rik...
Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine ning ta moodustab suure mägismaa. Norra idaosas on aga suured orud. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m). Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. Norras on registreeritud saari 239 057. 2. Maakasutus Asulate all 0,7% Siseveekogude all 6,0% Liustike all 1,0% Soode ja märgalade all 5,8% Põllumajanduslikus kasutuses 3,2% Metsade all 38,2% Muud maad 45,1% Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km². 3. Kliima Norra läänerannikul on väga mahe ja niiske kliima. Talvel püsib enamasti kogu see ala jäävabana ning õhutemperatuur on umbes -5 °C kuni +2 °C. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima, kus on sademeid vähem, suvel on soojem, talved aga märgatavalt külmem. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. 4. Loodusvarad
"Kajakas" ja "Vikerkaare maastik" sarnasused Mõlemal materjaliks lõuend õlimaalid Erinevused "Vikerkaare maastik" "Kajakas" (1982) (1636) Hüperrealism Maastikumaal Eesti Kunstimuuseumis 135 x 150 Great Gallery, Londonis 135,6 x 235 Teoste võrdlus Jüri Arrak "Jüri võitlus lohega" Diego Velazguez "Innocentius X portree" Sarnasused Mõlemad pildid kuuluvad maalikunsti kategooriasse. Mõlemal pildil on kujutatud inimesi. Erinevused "Jüri võitlus lohega" "Innocentius X portree (1979) (1650)
405228458 43 210 3.5 0.84 4200 595 6.3885614055 44 215 3.5833333333 0.843 4215 580 6.3630281035 45 220 3.6666666667 0.845 4225 570 6.3456363608 46 225 3.75 0.847 4235 560 6.3279367837 47 230 3.8333333333 0.849 4245 550 6.3099182782 48 235 3.9166666667 0.851 4255 540 6.2915691396 49 240 4 0.853 4265 530 6.2728770065 50 245 4.0833333333 0.856 4280 515 6.2441669007 51 250 4.1666666667 0.858 4290 505 6.2245584293 52 255 4.25 0.86 4300 495 6.2045577626 53 260 4.3333333333 0.862 4310 485 6.1841488909 54 265 4.4166666667 0.863 4315 480 6.1737861039 55 270 4.5 0.865 4325 470 6.1527326947 56 275 4
Periodiseering:Kuningate aeg roomas(753 510 eKr) etruski kultuuri õitseng, 753 rooma linna asutamine. Varase rooma vabariigi periood (510 265 eKr) 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni
õppejõud) 4. Pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik Kohaliku paindepinge amplituudväärtus: 𝜎𝑀𝑎𝑥,𝑎 = 𝐾−1 ∙ 𝜎𝑚𝑎𝑥 = 1,3 ∙ 76 = 98,8 ≈ 99 MPa Kohaliku paindepinge keskväärtus: 𝜎𝑀𝑎𝑥,𝑚 = 𝐾−1 ∙ 𝜎𝑚 = 1,3 ∙ 0 = 0 MPa 5. Materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm 𝜎−1 = 0,5𝑅𝑚 = 0,5 ∙ 470 = 235 MPa 6. Ristlõike B kohalik väsimuspiir D1 , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = K K K K K k m p t u K = KkKmKpKtKu K – väsimuspiiri alanemise tegur Kk - koormusliigitegur. Km - mastaabitegur. Kp - pinnakaredustegur. Kt - temperatuuritegur. Ku - usaldatavustegur. Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012) Variant Töö nimetus A B Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 P.Põdra Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud Korp Varras korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse us ...
Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale Wx ≥[W ] = 297,9 cm 3 Tabelist on näha et sobib profiil INP240, mille Wx ≥[W ] = 354 cm 3 ≥ 297,9 cm 3 3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge M 17,5∗103 δ max = = ≈ 50 MPa W 3610∗10−6 Tugevuse kontroll paindel δy 235 Sδ = ≥[S ] = 4 δ max = 50 = 4,7 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga φ universaalvõrrandid. Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast. Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: • kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning • joonkoormuste painutav mõju ei muutu
102-2 -10 °C 2360 2065 177 289 26,2 30,63 102-3 -10 °C 2356 2546 188 307 32,0 6-1 norm. tin. 2393 2393 253 429 42,9 6-2 norm. tin. 2410 2410 265 450 45,0 44,17 6-3 norm. tin. 2413 2413 263 446 44,6 8-1 norm. tin. 2446 2446 259 440 44,0 8-2 norm. tin. 2464 2464 235 400 40,0 42,33 8-3 norm. tin. 2448 2448 253 430 43,0 20 ºC pöörl. 9-1 2318 2318 147 250 25,0 Õhuga 20 ºC pöörl. 9-2 2332 2332 141 240 24,0 24,17 õhuga 20 ºC pöörl. 9-3 2330 2330 138 235 23,5 õhuga
VANA-ROOMA 1. Defineeri mõiste: Printsipool- esimene kodanik (keiser sai esimesena selle tiitli) Proletaarid- lihtrahvas Apostlid- kristliku usu varased kuulutajad Dogmad- ostodoksne usutunnistus, mis pandi Nikaia kirikukogus 325 p.Kr paika Märter- inimene, kes sureb oma usu tõttu 2. Nimeta Vana-Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi Kuningate aeg (753-509 e.Kr) o Kreeklaste kolooniad o Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias o Ülem- ja alamklassi kujunemine o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale o Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul o Kuningaga koos valitses vanemate nõukogu senat o Kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, mis jäid pikaks ajaks peale kuningavõimu kukutamist alles Vabariik (509-30 e.Kr) o VARANE (509-265 e...
375 · (1.75 − 1) ≈ 1.28 ≈ 1.3 4. Pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik Kohaliku paindepinge amplituudväärtus: σ M ax, a = K −1 * σ max = 1.3 * 76.5 = 99.45 ≈ 100 MPa Kohaliku paindepinge keskväärtus: σ M ax, m = K −1 * σ m = 1.3 * 0 = 0 MPa Joonis 3: Pinge ajalist muutust näitav graafik 5. Materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ-1 = 0,5Rm σ −1 = 0.5Rm = 0, 5 * 470 = 235 Mpa 6. Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit K = KkKmKpKtKu - Kk on koormusliigitegur - Km on mastaabitegur - Kp on pinnakaredustegur - Kt on temperatuuritegur - Ku on usaldatavustegur Koormusliigtegur: Kk = 1 Mastaabitegur: 0.010462 * 0.0262 dekv = √ 0,0766 = 0.0096 m = 9
Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Tuumapommi sünd ja areng USA-s................................................................................3 2. Tuumapommi sünd ja areng NSV Liidus....................................................................... 5 3. tuumarelva ülesehitus......................................................................................................7 4. tuumareaktsioon..............................................................................................................8 5. tuumariigid......................................................................................................................9 kokkuvõte...................
teise ning selle tagajärjel lagunevad tuumad. Et tekiks ahelreaktsioon peab olema vähemalt kriitiline mass ainet või peegelduvad pinnased, mille pealt aatomiosakesed põrkuksid. 2) Neutronite paljunemistegur K- näitab mitu järglast on igal neutronil tuumade lagunemise ahelreaktsioonis. 1) K=1 -juhitav ahelreaktsioon. 2) K>1 -mittekontrollitav(tuumaplahvatus) 3)K<1 -ahelreaktsioon lakkab 3)Kriitiline mass on väikseim kogus ainet millega hakkavad tekkima reaktsioonid. Nt. et uraanium 235 hakkaksid tekkima ahelreaktsioonid peab olema ainet vähemalt 56 kg. 4)Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid neelavast materjalist juhtvardaid, mida siis vastavalt ahelreaktsiooni intensiivistumisele või aeglustumisele reaktori tööpiirkonnast, aktiivtsoonist, välja tõstetakse ja uuesti sisse lastakse. Tuumkütus on reaktoris blokkidena, mida ümbritseb neutronite aeglusti(vesi, grafiit)
Suurim paindepinge = = 58 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,05 4 = 4 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür 3.4 Tala tugevuskontroll vahemikus CG Suurim lõikepinge vahemikus CG s seinapksus - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes Q ristlõike põikjõud I ristlõike inertsimoment Poolristlõike staatiline moment y telje suhtes = 108,22 cm3 I= = = 0,7 MPa Terase voolepiir nihkel = 0,56 * 235 = 131,6 MPa Tugevuse kontroll lõikel = = = 188 [S] = 4 Ristlõikevahemiku CG tugevus on tagatud. 4. Vastus Tala ohtlikud ristlõiked on vahemik CG ja punkt B Sobiva ristlõikega INP profiil on INP200 Ohtlike ristlõigete varutegurid on 188 ja 4
Z prootonite arv 16 Naiteks: 8 O 8 - hapniku aatomituumas on 8 prootonit, 8 neutronit, massiarv on 16. 1932.a. W. Heisenberg ja D. Ivanenko prooton-neutronmudel: Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest Massiarv Prootonite (Z) ja neutronite (N) koguarv tuumas. Tahistatakse tahega A. Aatommassi ummardatud arv. Isotoop Uhe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas uhesugune arv 235 238 prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Naiteks 92U ja 92U . Uhe ja sama keemilise elemendi isotoopidel on suhteliselt sarnased omadused. Keemiline element Liit- voi lihtaine koostisosa (aatom), mis pole keemiliselt lagundatav. 118 keemilist elementi. Iga elemendi aatomil on oma aatomnumber ja tuumalaeng. Tuumajõud Nukleone hoiavad tuumas koos tugeva vastastikmoju joud (tuumajõud), mis ei lase nukleonidel eemalduda kaugemale kui moni fermi (1 f = 10-15 m) ega laheneda alla uhe fermi
Vana-Rooma Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.aastatuhandel eKrjõudsid tänasesse indo-euroopa rahvad ehk roomlaste esiisad. 1. aastatuhandel eKr tekkis Rooma kohale esimene asula. Assüüria ajal tekkis Roomas inimasula. 1800 eKr levis raud hetiitidelt. 1. aastatuhat eKr Tumeaeg- Kreekas unustatakse tsivilisatsiooni tunnused, Rooma vallutatakse. 8. -5. saj. Ekr Põhja-Itaalias etruski linnriikide õitseaeg. Legendide kohaselt asutati Rooma linn 753 eKr. 8. -4. saj. Oli Roomas kuningate periood; etruskid valitsesid. 510 eKr algas vabariigi periood, mis kestis 265. eKr. 265- 30 eKr hiline vabariik. 265 eKr vallutas Rooma linn kogu Itaalia. 133-30 eKr kodusõjad Roomas. 30 eKr Rooma keisririik. 30-235 pKr varane keisririik. 3 saj. Lõpus suur segaduste periood keisririigis. 4. saj. Pkr viimane õitseaeg. 313 kristlus riigiusuks. 395 jaguneb Rooma Lääne-Rooma ja Ida-Rooma rii...
Kirp Millest me räägime? Kuhu kuulub kirp? Kes on kirbulised? Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kus nad elavad? Millest nad toituvad? Kuidas nad paljunevad? Kirbu kahjulikkus loodusele ja inimesele Huvitavat Kokkuvõttev lünktekst Kuhu kuulub kirp? Kirbud on putukad, kes kuuluvad: loomade riiki lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kirbuliste seltsi Kes on kirbulised? Kirbulised on parasiidid Maailmas on neid umbes 2400 erinevat liiki Umbes 70 neist on Kesk-Euroopas Eestis on väga tavalised koerakirp ja kassikirp, haruldasem aga inimesekirp Suurim kirp Eestis on kuni 5 mm pikkune mutikirp Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on üksteisega kokku kasvanud Pikkus on 1,5 kuni 4,5 mm Tundlad on suhteliselt lühikesed ning silmad vähe arenenud Suised on pistmistüüpi ja alla suunatud Neil on tugevad jalad, mis on kohastunud hüppamiseks Kus nad elavad? Kirbud elavad ...
Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 1 1. Maakera kuju ja mõõtmed; Maakera põhipunktid ja ringid. 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 28 * 15,7 N ; 1 = 152 * 34,3W ) punkti B( 2 = 34 * 06`,2 N ; 2 = 125 *14`,1W ) Leida LV ja PV; teha joonis. 3. Dk = 37 miili; e = 2,9 meetrit. Leida nähtavuskaugus? 4. Slg = 21,04 miili; lg = -3% ; LNV = ?; Klg = ?. 5. SWtS; SE; ja WSW; Arvutada toodud rumbid kraadideks täisring ja veerandring süsteemis. 6. TK = 300*; TP = 231*; d = 7,2E; =1,5W Leida: MK; KN; KP; MP; KK. Teha joonis? Kuupäev Lahendas Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 2 1. Näiva horisondi kaugus; Eseme nähtavuskaugus? 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 42 * 15`,9 N ; 1 = 170*,10`1E ) Punkti B( 2 30 * 54`,2 N ; 2 = 151 * 49`,9W ) Leida LV ja PV; teha joonis? 3. h = 102m; ja e = 210m. Leida nähtavuskaugus? 4. LNV = 45,07 miili; lg = ...
poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus ehk siis aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb poole võrra esialgsest aktiivsusest. See on aeg, mis on vajalik, et pooled ebastabiilsed aatomituumad ainetükis sellest närvilisest olekust vabaneksid. Misasi see fucking avtiivsus on?! Kui aine sisaldab radioaktiivseid tuumi, siis ta kiirgab. Seda, kui palju või kui tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega. Radioaktiivsus on seega aine omadus, mille mõõduks on selle aine aktiivsus. Aktiivsus väljendab seda, kui palju või vähe radioaktiivne on üks teatud hulk ainet või ainete segu. Aktiivsuse ühikuks on bekerell (lühend Bq). Üks bekerell tähendab, et teatud aines toimub üks tuumamuutus (ühe tuuma ebastabiilse oleku kadumine) sekundis. Mida rohkem aga tuumamuutusi toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Bekerell on väga väike ühik. Näiteks inimese keha loomulik aktiivsus on umbes 5000 - 10 000 bekere...
1.7 Arvutustes kasutatavad materjaliomadused (temperatuuril - 40 0C ... + 100 C0) o E = 2,1×105 N/mm2; o = 0,3 - Poisson'i tegur E 2,1× 10 5 o G = = = 0,808 × 10 5 0,8 × 10 5 N/mm2; 2(1 + ) 2(1 + 0,3) o = 12×10-6 1/K - joonpaisumise tegur. o tugevusomadused sõltuvad terase tugevusklassist: - terasel S235 fy = 235 N/mm2; fu = 360 N/mm2; - terasel S275 fy = 275 N/mm2; fu = 430 N/mm2; - terasel S355 fy = 355 N/mm2; fu = 510 N/mm2; - terasel S450 fy = 450 N/mm2; fu = 550 N/mm2. Need tugevused kehtivad paksuseni t < 16 mm; paksemate elementide puhul on nad mõnevõrra väiksemad. Täpsemaid andmeid teraste tugevus- ja muude omaduste kohta saab standardist EVS-EN 10025. 1.8 Kasutatavaid ristlõikeid
elementidega. Energia vabanemine toimub seoseenergia arvel. 9 Tuumareaktsioonid jaotatakse 1) lõhestumisreaktsioonideks ja 2 ) ühinemisreaktsioonideks. 1) Raskete tuumade lõhestumisel need tuumad poolduvad kaheks või enamaks uueks tuumaks, masside suhtega kaks kolmele, mille tulemusena eralduvad neutronid ja suur hulk energiat : 92 U 235 + 0 n1 92 U 236 57 La 148 + 35 Br 85 + 3 0 n 1 + Q 92 U 235 + 0 n1 92 U 236 56 Ba 141 + 36 Kr 92 + 3 0 n 1 + Q joonis 6.7 lk 80 F 9 leksikon: Tuumade lõhestumine ja süntees. Samanimeliste elektrilaengute tõukumise mõjul lendavad kildtuumad suure kiirusega teineteisest eemale , nende liikumise kineetiline energia moodustabki suurema osa lõhestumisel vabanevast energiast
Harju Kehra 86 23 174 301 1520 4077 1795 Harju Koidula 86 21 150 315 677 4539 1349 Harju Kungla 86 17 150 191 675 4001 1008 Harju Kuusalu 86 21 210 283 1060 5046 6560 Harju Lauristini 86 26 273 286 1287 4549 3340 Harju Loksa 86 21 214 263 408 4538 701 Harju RahvaVoit 86 26 235 295 1200 1705 2637 Harju Ranna 86 25 244 302 1054 5400 263 Harju Ravila 86 25 185 275 1648 4721 1574 Harju Riisipere 86 17 156 259 842 3935 1857 Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534 Harju Saue_NS 86 34 241 388 1140 4903 5368 Harju Sommerlingi 86 24 132 248 1086 3912 456
Prootonitest, neutronitest 11. millega võrdub tuuma massiarv? prootonite ja neutronite summaga 12 mis on looduslik radioaktiivsus? Looduslik radioaktiivsus on keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad muutuvad teiste elementide tuumadeks. 13. mis on loodusliku radioaktiivsuse põhiliigid Alfa Beeta Gammakiirgused 14.missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumakütuseks ? uraan 235, plutoonium 239 15.mis on alfaosake? heeliumi aatomituum (kaks prootoni, kaks neutroni) 16. mis on beetaosake? suure energiaga elektron, see elektron tuli kui neutron lagunes elektroniks ja prootoniks 17.mis on gammaosake? radioaktiivne kiirgus 18.kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Esialgne tuum muutub hoopis uueks tuumas, muutub ka massiarv. Massiarv läheb nelja võrra väiksemaks 19.missugune on beetalagunemise protsess? Lähtetuumas muutub üks neutron prootoniks, elektroniks ja neutriinoks
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia on üks kõige laialdasemalt levinud energia viis mida inimkond kasutama on õppinud. Tänu sellele on energia vajadus rahuldatud paljudes suurlinnades, megalopolites ja paljudes muudes kohtades. Kuna maailma populatsioon kasvab üha enam, seda suuremat rolli hakkab mängima meie elus tuumaenergia. Tuumaenergia on üks ohutumaid energia liike, vähemalt minu arvates. Energia kogused on suured ent tootmisega kaasnevad ka mõned riskid, näiteks: katastroof tuumaelektrijaamas, mis viib reaktorite plahvatusteni ja varraste sulamiseni. Kui tuumareaktor plahvatab võib kindel olla, et kiiritus, mis seal välja pääseb on ohtlik ja seda on suures koguses. Ohutuim viis energiat toota on ka sellepärast, et niikaua kui töötajad midagi valesti ei tee on kõik ohutu. Mõned meist võivad arvata, et tuumaenergia on kah...
KORDAMINE FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖKS ,,TUUMAFÜÜSIKA" Katre Pohlak XII klass Tuuma koostisosad on prootonid ja neutronid. Laenguarv, prootonite arv > 19 Massiarv > 39,10 Neutronite arv > 39 19 = 20 Z luumalaeng, prootonite arv A mass (A=Z+N) ja määrab ära tuumaosakeste arvu Nukleone hoiab tuumas koos tugev vastasikmõju. Vastastikmõju liigid on: gravitatsioon, elektromagneetiline vastastikmõju (laetud kehad), tugev vastastikmõju (tuuma osad) ja nõrk vastastikmõju (kvarkide vahel). Suured tuumad teeb ebastabiilseks prootonite tõukumine. Seega kaob ära tugev vastastikmõju, mis mõjub vaid väikese distantsi peal. Kiiratav osake Heeliumi tu...
Päikesesüsteemi suurim planeet, olles 3 korda massiivsem kui kõik teised planeedid kokku.Oma mõõtlete, keemilise koostise ja energiabilansi poolest on Jupiter midagi tähe ja planeedi vahepealset.Jupiteril on 16 kuud millest lo , suuruselt teine kuu on Päikesesüsteemi vulkaaniliselt aktiivseim objekt ( kaheksa tegutsevat vulkaani, meteoriidikraatrid mis on kaetud väljavoolanud laavaga. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. ...
Suurim paindepinge = = 77 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,58 4,5 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür 3.4 Tala tugevuskontroll vahemikus CG Suurim lõikepinge vahemikus CG s seinapksus - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes Q ristlõike põikjõud I ristlõike inertsimoment Poolristlõike staatiline moment y telje suhtes = 107 cm3 I= = = 0,33 MPa Terase voolepiir nihkel = 0,56 * 235 = 131,6 MPa Tugevuse kontroll lõikel = = = 398 [S] = 4 Ristlõikevahemiku CG tugevus on tagatud. 4. Vastus Tala ohtlikud ristlõiked on punkt C ja punkt B Sobiva ristlõikega INP profiil on INP140 Ohtlike ristlõigete varutegurid on 188 ja 4,5
2. Leida lehe laius b. 3. Määrata keevisõmbluste pikkused. 4. Kontrollida keevisõmblused lõikele. 5. Teha konstruktsiooni joonis (mõõtkavas), joonisele märkida keevituse tähistuse. 6. Nimetada keevisliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöö ülesandes arvutatud poltliitega. 2. Lahenduskäik 1.Keevisliite skeem: Antud: Terasleht S235 [S]=1,5 L=900mm=0,9m F=5,6kN UNP=300 =5 mm [ ]k.õmblus =0,6[] Lehe b laius: [ ] = ReH = Y = 235 157 MPa [ S ] [ S ] 1,5 [ ] k .õmblus = 0,6[ ] = 0,6 *157 94MPa Lehe ristlõige töötab paindele. Tugevustingimus paindele: M 6* F *l = = [ ] Wx *b2 kus * b2 Wx = 6 Wx on lehe ristlõike geomeetriline tunnus, karakteristik, tugevus- või vastupanumoment x- telje suhtes. Tugevustingimus 6* F *l 6 * 5,6 * 103 * 0,9 b= = = 0,196m = 196mm * [ ] 5 * 10- 3 * 157 *106
olema seljas, kokajalanõud peavad olema jalas, peab olema ilma meigita , peab pesema käsi ennem, kui süüa hakkad tegema, või peale seda, kui sa kuskilt tuled. Planeerimisülesanne: Õpik Toiduvalmistamine suurköögis lk 194 Kartulipuder Ülesanne: planeeri töö 20 portsjoni kartulipudru valmistamiseks. Töö algab kell 10.00, toidu väljastamine kliendile algab kell 12.00. Toitu valmistab 1 kokk. Ülesanne: Menüüs on: Lk 186 värskekapsasupp 250g lk 235 leivasupp hapukoorega 200//180/20 Toite on vaja valmistada 20 portsjonit. Korralda töökoht: Arvuta vajaminevad toitude kogused 20-le portsjonile. Vali vajaminevad töövahendid, kasutatavad seadmed. Inventuur: Ülesanne: Kuu lõppedes on vaja teha õppeköögis toidukaupade inventuur- lugeda üle, mõõta ja kaaluda olemasolevad toiduained ja koostada inventeerimisnimestik. Koosta inventeerimisnimestik järgmistest kaupadest: porgand 2kg 350g; toiduõli Olivia 0,9 liitrine pudel 5 pudelit;
vastuvõtlikkus nakkushaigustele, lihaste nõrkus ning luude hõrenemine.Glükokortikoidide paikne kasutamine võib lokaalseid nahainfektsioone ägedamaks muuta. http://endo.wustl.edu/wp-content/uploads/ 2016/08/glucocorticoids-2.jpg Keemilised ja füüsilised omadused • Lõhnatu valge kristalliline pulber • Püsiv mõru järelmaitse • Keemis temperatuur on 233 - 235 °C • Väga vähe lahustuv aine http://fce-study.netdna-ssl.com/im ages/upload-flashcards/back/1/9/26 091451_m.jpg Millisel kujul dopingut tarbitakse Suuremate annuste korral kasutatakse suu kaudu või inhaleeritavaid glükokortikoide erinevate allergiliste, põletikuliste ja autoimmuunhaiguste pärssimiseks.
Printer 1 19 475 kr 19 475 kr 25% 4870 kr Diivani komplekt 1 18 240 kr 18 240 kr 20% 3648 kr Riiul 5 2591 kr 12 955 kr 20% 2591 kr Kapp 5 1000 kr 5000 kr 20% 1000 kr Lauavalgusti 3 1200 kr 3600 kr 20% 720 kr Kohvimasin 1 5400 kr 5400 kr 25% 1350 kr Auto 1 235 900 235 900 kr 20% 47180 kr kr Tarkvara Autocad 3 59 940 kr 179 820 kr 25% 44955 kr Diivani laud 1 4300 kr 4300 kr 20% 860 kr Veekeetja 1 1200 kr 1200 kr 25% 300 kr Toolid 5 800 kr 4000 kr 20 % 800 kr 562490 kr 125299 kr 5 Allikad: Töölauad www.brk.ee Toolid www
Kuningateaeg roomas 753-509 aekr,varane vabariik 509-265,rooma vahemeremaade suurvõim 264- 133,kodusõdade periood 133-30,varajane keisririik 30-235 p.Kr. roomalinn tekkis kesk-itaalias,tiberi jõe alamjooksul latiini maakonnas.latiinid koondusid linnataolistesse asulatesse-keskustesse,rooma oli üks neist.,põhikeel oli ladina keel. Etrukide ajal kujunes roomast tõeline linn,ehitati templeid ja ühikondlike hooneid,foorum oli turuplays kus peeti ka rahvakoosolekuid,seal valiti ka kunigas kes valitses koos senatiga. Varane rooma ühiskond ,see oli valdavalt talupojaühiskond,hankisid elatist põlluharimisega,täisväärtuslikud elanikud olid maaomanikud ,rikkad inimeses teenisid sõjaväes, vaeseid kodanike nim proledaariteks,nende õigused olid piiratud. Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli patrooni ja kliendi vahekord,patroon oli eeskostja ja klient-sõltuv kaitsealune. Rooma kodanikud jagunevad kahte rühma patriitsid-need olid rikkad kodanik...
Teemad kordamiseks. Vana-Rooma. 1. Õpik kronoloogiline ülevaade, millised märksõnad mingi Rooma perioodi alla käivad. Kuningate aeg (753-509 eKr) Varane vabariik (509-265 eKr) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 eKr) Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 eKr) Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) Segaduste ajajärk keisririigis (235-284) Rooma uus tugevnemine (284-395) Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) 2. Vabariigi languse põhjused Rooma armee kujundati ümber kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius
2.1 Paindemoment kesk-peatasandis xy FAy FD y z FCy FBy 150 150 600 y 1375 Mz Nm 235 4 2.1.1 Varda toereaktsioonid telje y sihis M C=0-F Ay AC + F Dy CD-F By CB=0 pöördemomentide summa C suhtes F Ay AC + F By CB 9167 0,15+1568 0,45 F Dy = = =6935,5 6936 N CD 0,3 M D=0 -F Ay AD+ FCy CD-F By DB=0 pöördemomentide summa D suhtes
137 89 211 10001001 153 99 231 10011001 169 A9 251 10101001 185 B9 271 10111001 138 8A 212 10001010 154 9A 232 10011010 170 AA 252 10101010 186 BA 272 10111010 139 8B 213 10001011 155 9B 233 10011011 171 AB 253 10101011 187 BB 273 10111011 140 8C 214 10001100 156 9C 234 10011100 172 AC 254 10101100 188 BC 274 10111100 141 8D 215 10001101 157 9D 235 10011101 173 AD 255 10101101 189 BD 275 10111101 142 8E 216 10001110 158 9E 236 10011110 174 AE 256 10101110 190 BE 276 10111110 143 8F 217 10001111 159 9F 237 10011111 175 AF 257 10101111 191 BF 277 10111111 Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin
TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. ...
sigarid ja sigarillod 2500 krooni; suitsetamis- ja närimistubakas (kg kohta) 501 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. c. Kütuseaktsiis 1) Kütuse müüja 2) Kütuse müümise tulu pealt 3) Pliivaba bensiin (1000 l kohta) 6615 krooni; diislikütus (1000 l) 6148 krooni; Petrooleum (1000 l) 5165 krooni; kerge kütteõli (1000 l) 1736 krooni; eriotstarbeline diislikütus (1000 l) 1736 krooni; vedelgaas (1000 kg) 1960 krooni; maagaas kütteainena(1000 m3) 367 krooni; raske kütteõli (1000kg) 235 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. d. Pakendiaktsiis 1) Pakendi müüja 2) Pakendi müümise tulu pealt 3) Kroonides kg kohta - klaas, keraamika 10; plastik 40; metall 40; paber ja kartong 20; muu 20 4) Tulu prognoos 4870 mln. 6. Hasartmängumaks 1) Hasartmängude omanik 2) Hasartmängudest teenitud tulu pealt 3) Hasartmängumaksu määr on: 20 000 krooni ühe mängulaua kohta; 7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta; 500 krooni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta;
NR Nimetus Kaugus Päikesest Kaaslaste arv Läbimõõt Atmosf Iseloomustus *päevas on kaks aastat kiire *liikumine ümber Päikese keskmine kaugus *päikesest keskmiselt vaid 1 Merkuur 0 4879,4 km 57 919 000 km 0,4 a. ü. Kaugusel *Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas * orbiit kõige ringikujulisem * kõige tulisem planeet(Seal ...
Asteroidid ja kääbusplaneedid Pluuto Asteroidid Asteroidid on väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Kui õnnestuks kõik asteroidid ühte kerasse kokku koguda oleks saadava ,,planeedikese" läbimõõt umbes 1500km ehk vaevalt pool Kuu läbimõõdust. Asteroide jaotatakse nende koostise järgi kolmeks eritüübiks: ü Ctüüpi ( koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega) ü Stüüpi( koosnevad enamasti ränist) ü Mtüüpi ( koosnevad puhtast rauast ja niklist) Asteroidide päritolu ei ole kindel, kuid selle kohta on olemas 4 hüpoteesi: ü Tekkinud algset udukogust või eraldunud Päikesest ü Tekkinud üheaegselt komeetidega ü Tekkinud komeetidestasteroidid on gaasümbrise kaotanud kommetide tuumad ü Tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel Asteroidide ohtlikkus G...
Tagasiside Õige vastus on: külmahaprus Küsimus 11 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ... on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Vastus: plastsus Tagasiside Õige vastus on: kõvadus Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suur on ehitusterase S355 tõmbetugevus? Vali üks: 1. 235 MPa 2. 405 MPa 3. 355 MPa 4. 530 MPa Tagasiside Õige vastus on: 530 MPa Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Charpy teimiga määratakse materjali: Vali üks: a. sitkus b. kõvadus c. tugevus Tagasiside Õige vastus on: sitkus Lõpeta ülevaatus
Robert Rivik Tuumajaamade ajalugu 17.12.11 1939. aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimalised teisi uraani tuumi lõhustama, tekitades niimoodi ahelreaktsiooni, mis ongi tuumaenergia tootmise aluseks. Esimene tuumareaktor ehitati Ameerikasse Chicagosse ja selle nimi oli ,,Chicago Pile-1." Reaktor oli varustatud neutroneid neelava kaadiumiga kaetud kontrollvarrastega, kuid otsest jahutussüsteemi sellel polnud, aga tuumaohutuse peale oli siiski mõeldud
koosta tabel vabariigi, keisririigi ja hilise keisririigi ühiskondade võrdluseks valdkondade kaupa: ühiskonnaklassid, valitsemine sõjavägi, provintsid ja linnad, põllumajandus Vabariik (VI saj Keisririik (al 30eKr) Hiline keisririik lõpul rajatud) (lõppes 235 pKr) Ühiskonnaklassid Jagunes kaheks- Augustuse Kuna impeerium oli liiga patriitsid ja plebeid. võimuletulekuga sai suur ja ei suutnud end Patriitsid - suursuguste Roomast keisririik. Ta oli majanduslikult ära suguvõsade liikmed, kelle Rooma riigi esimene tasuda, tekkisid juurde esiisad olid usu järgi kodanik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
