«» 1887 « », 193 ., 24 . «» - 21 1895 -197 -19 1912 1953 «» -212 -27 210 , 216. . 1960 . 228 , (234 235 ). , - 243-244-245. 1992. 2008. 236 htt://my-jump.narod.ru/ www.sporting-heroes.net http://www.ru.wikipedia.org 11
C B fh21E 3,14 200 103 300 = h21EE = 1,06 10 F = 8) Kondensaatori mahtuvus, kui võimendi koormus Rk=47k: 5 5 CK = = 1,59 10 -10 F f ( RK + Rk ) 3,14 200 10 ( 3 + 47 ) 10 3 3 Mõõdetud väärtused: 1) Võimendi sisendtakistuse leidmine: Joonis 2. Sisendtakistuse mõõtmise põhimõte R U sis 10 10 3 235 10 -6 Rsis = = = 3,07 k U - U sis 1 10 -3 - 235 10 - 6 2) Võimendi väljundtakistuse leidmine: Joonis 3. Väljundtakistuse mõõtmise põhimõte EV U ( R + R1 ) R1 = U 1 EV R1 = U 1 ( RV + R1 ) EV = 1 V RV + R1 R1 EV U ( R + R2 )
energia. Tabeli esimese osa elemendid eraldavad energiat siis, kui nad ühineksid. Reaalselt seda ei juhtu. Põhjuseks on, et tuuma jõud ei lase teisi tuumi ligidale. Uraan Looduslik uraan U (92 üleval, 238 all) , st 92 prootonid, 146 neutronit. Ebapüsiv, poolestusaeg on ülipikk 4,5 miljardit aastat. Eestis leidub väheses hulgas uraani nn põlevkivi vahekihis ehk diktoneema kihis. Väga tähtsaks on uraani isotoop U(92 üleval, 235 all) st 92 prootonid, 143 neutronit. 1/40 osa looduslikust uraanist. Samuti radioaktiivne on U-235. Temaga kõige tähtsamaks omaduseks on nn ahelreaktsioon. AHELREAKTSIOON Ahelreaktsiooni tekitamiseks on vajalik üks neutron. Kui ta pommitab U- 235'te lõhustab ta tema kaheks kildtuumaks (tekivad: Krüptoon, baarium), eraldub 2-3 neutronit ja väike kogus energiat. U(ül92, 239 all) Nool Np(93 ül, all 239) plus e(ül -1, all 0) Neptuunium (Np) on beeta aktiivne, p
B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 20.04.12 Algandmed Ühtlase ristlõikega ühtlaselt kõver varras ehk konks on kinnitatud korpuse lae külge ning koormatud vertikaalse koormusega F. Konks on valmistatud terasest S235 DIN EN 10025-2, mille voolepiiri väärtus on Re = 235 MPa. Arvutada konksule suurim lubatav koormuse F väärtus, kui nõutav varutegur on väärtusega [S] = 2. Konksu sisepinna mõttelise ringjoone läbimõõt on D D = 200 mm, h = 120 mm 1 Konksu joonis sobivas mõõtkavas Joonis Konksu ristlõige Rislõike kese asub 40 mm kaugusel kolmurga alusest, kuna tegemist on võrdhaarse kolmnurgaga. Kolmnurga aluse pikkus: Joonis Konksu joonis mõõtkavas 2 Konksu ristlõike parameetrid: pindala A, pinnakeskme asukoht c,
SISUKORD SISUKORD............................................................................................... 2 TUUMAREAKTOR.................................................................................3 AATOMIELEKTRIJAAMAD................................................................6 TUUMAJÄÄTMED................................................................................. 8 KOKKUVÕTE......................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................10 TUUMAREAKTOR Tuumareaktorid on seadmed, milles toimuva uraani- või plutooniumituumade juhitava lõhustumis-ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutu hulk soojusenergiat (miljoneid kordi rohkem kui sama koguse parima kütuse põletamiseks). Esmakordselt pani uraanituumade lõhustumise ahelreaktsiooni käima Enrico Fermi juhtimisel töötav teadlaste kollektiiv USA-s 1942.a. d...
Märts 1 648 225 32 81 228 Aprill 2 093 233 19 215 353 Mai 1 825 227 26 191 432 Juuni 1 920 182 25 173 401 Juuli 1 825 191 18 142 301 August 1 639 169 23 99 257 September 1 959 235 20 70 235 Oktoober 1 888 250 29 56 245 November 1 653 229 20 25 148 Detsember 1571 192 18 22 137 Allikas: Eesti Statistikaamet. http://www.stat.ee/34654 (08.12.2009) 10
8 105 184.8 212.6 105 199.2 166 310 184.3 182.6 235 168.4 177.4 325 182.6 Proovikeha mõõtmed Prk nr [mm] a b c 40 40 160 5 40 40 160 40 40 160 40 40 160
1.1.1. TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia Õpperühm: TEI-21 Tallinn 2015 SISUKOR Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.Ajalugu........................................................................................................................ 4 1Eelnev....................................................................................................................... 4 1.2.Maailma esimene tuumareaktor............................................................................5 1.3.Areng................................................................................
Tuumareaktorid Üldiselt: Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles leiab pidevalt mikroskoopilises, tehnilises mastaabis aset tuumareaktsioon.Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ning seejärel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel.Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist. Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrien...
2005 - 2006 17%. . , , OÜ SUNMAX , . 3.3 . OÜ SUNMAX 2004 -2006 . OÜ SUNMAX 0,4-0,5 , 1, . . B , , , . 5. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 6) 2004 . 2005 . 2006 . 1 844 355 1 607 571 2 292 136 4 647 209 3 427 939 5 235 011 CR 0,4 0,5 0,4 : 27 5. OÜ SUNMAX 2004 2006 . : . 6. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 7) 2004 . 2005 . 2006 . - c 1 833 752 1 338 356 1 947 451 4 647 209 3 427 939 5 235 011 QR 0,4 0,4 0,4 : 6. OÜ SUNMAX 2004 2006 .
Rõngad sisaldavad ligikaudu ühemeetrise läbimõõduga tükke. FÜÜSIKALISED OMADUSED Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani isotoobid on järgmiste massiarvudega: · 232 poolestusaeg 68,9 aastat 233 poolestusaeg 159 200 aastat · 234 ehk uraan II, poolestusaeg 245 500 aastat, 0,006% · 235 ehk aktinouraan, AcU, poolestusaeg 703,8 miljonit aastat, 0,72% · 236 poolestusaeg 23,42 miljonit aastat · 238 ehk uraan I, poolestusaeg 4,468 miljardit aastat, 99,275%. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm3. Mitteloodusliku isotoopkoostisega uraanil on tavaliselt teistsugune tihedus. Uraani sulamistemp.on 1132 ja keemistemperatuur 1797 kraadi Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed. Uraan-235 aatomi tuum lõhustub, kui seda tabab aeglane neutron
Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Rooma vabariik Rooma varane Rooma hiline keisririik keisririik aeg 753-509 aastat eKr 509-30 eKr 30 eKr-235 pKr 235-395 pKr Valitsemine Esimene kuningas- Romulus *Rahvakoosolek Riigi juhtimine koondus Keisrid piiramatu võimuga (rajas Rooma linna). Kokku *Senat 300/600 ainuvalitseja kätte- keiser. Senati valitsejad. Senat muutus Rooma valitses üksteise järel 7 kuningat. *Magistraadid- igal aastal valitavad istungid jätkusid ja igal aastal linna nõukoguks, riigiasjade...
I 0.48 P U cos z U I I cos 0.278 z 62.5 o 74 Arvutused: Koostan iga tabeli kohta eraldi arvutused. Neist välja toon iga arvutuse kohta ühe näite koos valemiga. 1. Takistite parameetrid f 50 U 150 P 235 z 95 P 235 xl 12.3 I 1.56 I 1.58 U 150 r 94.1 1
Tuumaenergia on üheks kättesaadavaks võimaluseks, mis ei saasta õhku väävli, lämmastikoksiidide ja kasvuhoonegaasidega nagu süsinikdioksiid. 6 4. Tuumkütus Kuna looduses leiduv uraan sisaldab peamiselt isotoopi U-238 ja väga vähesel määral reaktorites kasutatavat lõhustuvat U-235, siis tuleb kaevandatud uraani rikastada vastavaks reaktori nõuetele. U-235 on parem tuumkütus, sest kui vabanev neutron tabab U 235 tuuma, lõhustub ka see tuum ( haarab neutroni ja liidab selle enda koosseisu, mille tõttu muutub ebastabiilseks ja laguneb peaaegu kohe ) ja kiirgab välja 2-3 neutronit, mis omakorda tabavad järgmisi tuumi ja nii tekib ahelreaktsioon. Rikastamine on teiste sõnadega uraani isotoobi U-235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks piisav rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10% , pigem 5% lähedale; näiteks relvatööstuses kasutamiseks on uraani vajalik rikastusprotsent
Vooluhulk Mittepide Veetase H Jäätumine Vesi v Kuupäev Nähtused - voolab jää Q jäätumine (cm) I pinnal -↑ (m3/s) -Z 1/1/1997 77 0.14 I 250 1/2/1997 79 0.15 I 250 1/3/1997 80 0.15 I 250 1/4/1997 80 0.14 I 250 1/5/1997 82 0.15 I 250 1/6/1997 84 0.15 I 250 1/7/1997 84 0.15 I 250 1/8/1997 84 ...
Tuumapomm Aatompomm · Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · Aatompommis kasutatakse U-235 ja Pu-239. Tuumapommis on kaks vastastikku asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi käivitamisel lükatakse poolkerad plahvatusega teineteise vastu ja algab ahelreaktsioon ehk tuumaplahvatus. Tuumaplahvatus - kontrollimatu ahelreaktsioon kus vabad neutronid tungivad raskemate ainete tuumadesse, purustavad need vabastades tuuma seoseenergia ning muudavad raskemad ained kergemateks. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktsiooniga käib kaasas radioaktiivne...
Kuressaare Ametikool Ehitus ja materjalitöötluse õppesuund Tisler Heigo Näälik T2 TUUMAPOMM Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2010 Sisukord Tuumarelvade ajalugu............................................................................................................................ 3 Võidurelvastumine................................................................................................................................. 4 Tuumapommide liike.............................................................................................................................. 5 Plutooniumipomm.................................................................................................................................. 5 Vesinikupomm ...........................................................................
Kergete tuumade hinemiseks on vaja likrget,kmnetesse ja sadadesse miljonitesse kraadidesse ulatuvat temperatuuri rasked tuumad lhustuvad eriti hsti aeglaste neutronite toimel, tekivad kaks "kildtuuma" ja kaks-kolm neutronit pjhiliseks tuumaktuse elementideks/isotoopideks-Plutoonium 239Pu ja uraani isotoop 235U Kriitiline mass on vhim tuumktuse kogus, milles tuumalhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina, Uraani 235 U kriitiline mass on 50kg ahelreaktsiooni kivitavad neutronid saadakse maa atmosfri,kus tekivad neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja -laevadel ningi tuumafsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks philised looduskaitseprobleemid-radioaktiivsed jtmed, katastroofi vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg
B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 , mm 5 5 5,5 5,5 6 6 6,5 7 7 7,5 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 1. Algandmed Vastavalt matriklikoodile saadud andmed on : 104450 A 0, B 5 l = 400 mm F = 4,4 kN U = nr 160 = 6 mm Materjal: ehtusteras S235, voolepiir y = 235 MPa Nõutud tugevusvarutegur S = 1,3 Joonise skeem Esialgne joonis, mille järgi ma arvutusi teen. l lk tk Q T ll F tk h l
Norra majandus *Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. MAAKASUTUS *asulate all 0,7% *siseveekogude all 6,0% *liustike all 1,0% *soode ja märgalade all 5,8% *põllumajanduslikus kasutuses 3,2% *metsade all 38,2% *muud maad 45,1% Asustamata mäed ja sood võtavad enda alla 235 000km2 Rahaühikuks on Norra kroon TÖÖTLEV TÖÖSTUS ·Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaagu kolmandik sellest kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. ·Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise võrreldes paljude teiste
TUUMAPOMM Mis on tuumapomm? Tuuma- ehk aatomipomm on tohutu suure plahvatusjõuga lõhkekeha Esimene tuumarelv mis leiutati Ainuke tuumarelv mida on kasutatud ka sõjas Tuumapommi arvestatakse massihävitusrelvade hulka Tuumapommi tööpõhimõte Tuumkütusena kasutatakse kõrgelt rikastatud isotoope,mille tuumad kiirete neutronite toimel lõhustuvad kaheks keskmise massiarvuga aatomituumaks Iga tuuma lõhustumisel 2 või 3 neutronit, ning igaüks kutsub veel omakorda esile ühe tuuma lõhustumise Sellise kontrollimatu ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutul hulgal kiirgust ja energiat Kuidas toimub plahvatus Aatomipommi süütamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse Selleks kasutatakse mingit muud lõhkeainet Lõhkeaine lõhkamisega viiakse kokku kaks tuumakütuse alakriitilist osakest ning nende mass ületab seejärel kriitilise piiri Kriitili...
TUUMAPOMM Mis on tuumapomm? Tuuma- ehk aatomipomm on tohutu suure plahvatusjõuga lõhkekeha Esimene tuumarelv mis leiutati Ainuke tuumarelv mida on kasutatud ka sõjas Tuumapommi arvestatakse massihävitusrelvade hulka Tuumapommi tööpõhimõte Tuumkütusena kasutatakse kõrgelt rikastatud isotoope,mille tuumad kiirete neutronite toimel lõhustuvad kaheks keskmise massiarvuga aatomituumaks Iga tuuma lõhustumisel 2 või 3 neutronit, ning igaüks kutsub veel omakorda esile ühe tuuma lõhustumise Sellise kontrollimatu ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutul hulgal kiirgust ja energiat Kuidas toimub plahvatus Aatomipommi süütamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse Selleks kasutatakse mingit muud lõhkeainet Lõhkeaine lõhkamisega viiakse kokku kaks tuumakütuse alakriitilist osakest ning nende mass ületab seejärel kriitilise piiri Kriitili...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Ele Kõnussaar 9.a klass Referaad Tuumaenergia ja selle kasutamine 2014 Sisukord Sissejuhatus……………………………… …………………………………………………..3 Tuumareaktsioonid......................................................................................................................4 Tuumalõhustumine.Ahelrektsioon..............................................................................................6 Tuumareaktor..............................................................................................................................8 Tuumaenergeetika.......................................................................................................................8 Looduskaitse ülesanded............................................................................................................10 Kiirguste mõju elusorganismidele....................................
Köök Allikas:"Korteriremondi käsiraamat" Köögi mõõtmed Kapirea pikkus koos valamu japliidiga peaks olema vähemalt 320 cm. Töötasapinna alla paigaldavate seadmete kõrgus on reguleeritav 82-87 cm. Töötasapinna kõrguseks arvestatakse 3 cm. Töötasapinna kõrgus põrandast on kokku 85-90 cm. Töölaua standardsügavus on 60 cm, vajadusel sügavam. Valamu ja pliidi vahele jääva töötasapinna pikkus peaks olema vähemalt 80 cm. Alumiste ja ülemiste kappide vahe on alates 40 cm. Ülemiste köögikappide mõõtmed muutuvad vastavalt tellija soovile. Standardmõõtmed on 70 ja 100 cm. Köögimööbli koguukõrgus on 210-235 cm. Õhupuhastaja kõrgus tööpinnast on 40-70 cm, gaasipliidi kohal vähemalt 60 cm. Vana köögi ümberehitamine, uuendamine Köögile on lihtne uut nägu anda sanitaarremondi ja mööblidetailide vahetamise abil. Mööbli karkass jääb sel juhul sama...
· Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janda, Louis. Karjääritestid. Tartu, 2000. 198 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Asukoht: TTÜR 2. korrus, kohaviit 159/J-27, riiul 204 Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal ehituskonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: Ehitusmehaanika, hooned, hooneosad. · Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Aro, Rein. Aasta teema energiatõhusus. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Elektriala, 2009, nr 1, lk 35 · Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Occupational Ergonomics täistekstidele? Va...
+ tehnilised omadused tagavad konstruktsioonilise kestvuse. HELIKINDEL 53dB vastab olukorrale, kui väljas on liiklusmüra ning toas on sama vaikne nagu raamatukogus. TUGEV silikaatploki tugevus on 20 MPa (kannab kivikatust, paneele jpm) + seina külge saab kinnitada suuri raskuseid (nt veeboiler, mööbel). Nimetus kandevõime paksus pikkus helipidavus KN/m Tonni/m mm mm db Silikaatplokk 180 235 24,0 180 300 53 Silikaatplokk 240 301 30,07 240 250 55
ja see kinnistusraamatusse kanda Seega on reaalkoormatise seadmiseks vaja poolte asjaõiguskokkulepet (§ 231 lg 1) ja omaniku notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust (§ 62´). Võib olla ka eelnev võlaõiguslik leping, kuid see ei ole seadmiseks iseenesest kohustuslik Reaalkoormatise seadmisel tuleks kindlaks määrata selle rahaline väärtus ja kanda see kinnitusraamatusse -on oluline hiljem reaalkoormatise väljaostmisel (vt AÕS § 235 lg 1) Reaalkoormatis võib lõppeda: 1) Tähtaja möödumisel (tähtaegse reaalkoormatise puhul – tähtaeg tuleb kanda kinnistusraamatusse) 2) Poolte kokkuleppel ennetähtaegselt 3) Õigustatud isiku nõudel (AÕS § 233) 4) Kohustatud isiku nõudel (AÕS § 234) 5) Võib lõppeda ka kinnisasja sundvõõrandamisel, kinnisasja müümisel sundtäitmisel ja pankrotimenetluses kinnisasja müümisel enampakkumisel.
Delfiin Mariann Männistu Miina Härma Gümnaasium 9.a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaal...
1. Detaili joonis: Andmed: D = 50 mm d = 16 mm Nõutav tugevusvarutegur: [S] = 2 Materjal: Teras (S235 EN 10025) Voolepiir: Y = 235 MP Leida: Koormusparameetri F suurim lubatav väärtus. 2. Detaili pikisisejõu epüür: 3. Detaili ristlõike pindala epüür A = *r2 A1= *252- *82= 1762,4 mm2 A2= *26,8752- *82 = 2068,0 mm2 A3= *28,752- *82 = 2395,7 mm2 A4= *30,6252- *82 = 2745,4 mm2 A5= *32,52- *82 = 3117,2 mm2 AI= AG = * 252 = 1963,5mm2 4. Detaili pikkepinge epüür: 5. Tugevustingimus ja suurim lubatud jõud. Pikkepinged: Kõige suurem on pinge varda ristlõikes AG
Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: A -7 Keerukama keevisliite arvutus B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MASB-51 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Algandmed: l= 900 mm = 0,9 m F= 5,6 kN = 7 mm Materjal S235 y= 235 MPa [S]= 1,4 UNP 300 Määrata lehe Laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras S235 korral: ja Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanumoment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks ll= b= 160 mm, keevisõmbluse kaatet z= = 7 mm.
Tuumkütused Ressursi olemus ja teke ❖ Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast ❖ Koosneb reaktiivsest osast, uraanist, plutooniumist. ❖ Kõige tavalisemad tuumkütused on uraan-235 ja plutoonium-239 Leiukohad ❖ Peamiseks toormeks on uraan, mida leidub pea kõikjal maakoores ❖ Umbes 64% maailmas kaevandatud uraanimaagist pärineb kolmest riigist: ➢ Kasahstanist 36,5% ➢ Kanadast 15% ➢ Austraaliast 12% https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a4/Karte Urangewinnung.png Kasutamise võimalused ❖ Tuumareaktorites energia tootmiseks http://www.kiip.ee/wp-content/uploads/2014/08/Tuumar eaktor.jpg Tuumakütuse tsükkel http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/tuumak%C3%BCtuse_ts%C3%BCkk el_suur.jpg Plussid ja miinused Plussid: Miinused: ❖ väga suur ❖ Rajami...
38 1014 J ja tuumade lõhustumisel 8.8 1013 J . Piltlikumaks võrdlemiseks võib öelda, et 1 kg termotuumakütust, mida kasutatakse termotuumajaamas, suudaks katta 676 USA kodaniku aastase energiavajaduse, samas kui praegu kättesaadava tuumaenergiana katab see 176 kodaniku aastavajaduse. Võrdluseks tuletame meelde, et 1 kg põlevkivi keskmiseks kütteväärtuseks on hinnatud 12 106 J. Uraan-235 lõhustumine 235 U tuum suudab haarata endasse aeglase neutroni, mis muudab selle tuuma ebastabiilseks ja tekitab lagunemiste rea. Seejuures on märkimisväärne, et kiired neutronid ei suuda lagunemist initsieerida. Tuumareaktsiooni
VANA-ROOMA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Looduslikud olud ja rahvastik Apenniini ps. Kliima soe ja niiske. Viljakas maa, sobib põlluharimiseks. 8.-6. saj eKr tekkisid Kreeka kolooniad. Itaalia keskosas asus Latiumi maakond, seal elasid latiinid, rääkisid ladina keelt. Seal tekkis ja hakkas esile kerkima Rooma linn. NB! Teha vahet: 1) Rooma linn, 2) Rooma riik. Rooma kultuuri tähtsus: roomlased võtsid üle kreeka kultuuri, neist omakorda kasvas välja keskaegne Euroopa kultuur. II Rooma ajaloo põhietapid 8.-5. saj. eKr etruskide aeg. Kesk- ja Põhja-Itaalia olid etruskide võimu all 1) 753-509 eKr kuningate aeg. Rooma linna tekkimine (Romuluse ja Remuse müüt). 7 kuningat 2) 509-265 eKr varane vabariik. Perioodi lõpuks oli kogu Itaalia Rooma võimu all 3) 264 -133 eKr Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemerel Puunia sõjad: roomlaste...
Tihumeetrid katsealal (m3) 0,045 0,048 0,031 Puistu tagavara (m3/ha) 4,77 5,01 3,31 Lisa 1. I katseala algandmed koos arvutatud abiväärtustega Kultuur 1 Tüvema Nr H H² D D² HD ss 162,78 1 235 55225 145 21025 34075 23 390,71 2 350 122500 222,5 49506,25 77875 63 278,42 3 300 90000 167,5 28056,25 50250 78 415,67
, -- . 25 1938 : , : : 25 1980 (42 ) : , : , , ,, : 1959--1980 : Lib.ru -- . , . , , . , 1980 (25 1938, , -- 25 1980, ) -- , , . ; (« » .), . . 70- XX ( , ) , . , . 700 , , , , . (, ), -- . , , . , «» , , ( ). . . , . . , . « », , . , , . ( ) , , , , , -, , («»), (« ») , -- («»), («»), («»), () (« »), (« ») . . . 25 1938 . . , () (1916--1980) -- , , . , . -, , -- ., [1]; , , . - . (« , , -- , ...» -- . «», 1965.) -- (1889, - -- 1962, ; «» ) -- , , 1911 , . . , ; . , ( , 1912--2003) -- . . . ...
Anu Välba ja Marko Reikop Kristi Laursoo Tartu Kivilinna Gümnaasium 10.E klass 24.01.2012 Marko Reikop Marko Reikop ja Anu Välba Anu Välba 19. juuni 1969 2001-.... 14. mai 1974 · ,,Terevisioon "( 2001-2006) · Eesti teleajakirjanik · ,,Paar "( 2006-2009) · Eesti tele-ja · Kõrgharidus · ,,Eurolaul" ( 1997-1998) raadioajakirjanik bibliograafia erialal · ,,Ringvaade" ( 2009/2010- ...) · Õppis telerezii erialal · Korduvalt valitud · Korduvalt valitud parimaks parimaks meessaatejuhiks teles naissaatejuhiks teles Saatejuhtimine Eur...
Kuningate aeg Rooma vabariik Varane keisririik Hiline keisririik Aeg 753-509 eKr 509-30 eKr 30 eKr - 235 pKr 284 476 pKr Territoorium/ Tiberi suudmes Rooma alistab Vallutused Impeerium paisus Laienemine/ Rooma linnriik Apenniini ps jätkuvad: liiga suureks, Latiumi mk rahvad (gallid, Mauretaania, jagunes kaheks: vähenemine etruskid, Lüüdia, Britannia, Lääne-Rooma ja kreeklased)
TUUMAENERGIA KASUTAMINE KELLY T. 9A aprill 2008 Sisukord I Tutvuseks lk 3 II Vajadus tuumaenergia järele lk 3 III Kuidas tuumaenergia tekib? lk 4 IV Tänapäevased reaktorid lk 4 V Tuumaenergia kasutamine maailmas lk 5 VI Tuumariigid VII Varitsev oht lk 6 VIII Tuumaenergia kasutamine Eesti lähisriikides lk 7 IX Korduma kippuvad küsimused lk 8 X Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjalid lk 11 2 I. Tutvustuseks Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures...
A. F b1 a z0 : 2 . S235. [ ] = 235/2,1= 112 Mpa - [ ] = 0,6*112 = 70 MPa - [ S ] = 2,1 - [ ]c = 1,7*112 = 190 Mpa - F = 260 kN - : 1) () 2) , - 3) 4) 1. F 260 N L FL 130kN 2 2 NL - NL AL AL - ( ) NL 130 10 3 AL ; AL 11,6 10 4 m 2 11,6cm 2 112 10 6 - , , 15%. Ak 1,15 AL 1,15 11,6 13,3cm 2 RUUKKI 757510 : z0=22,1 75 10 T 10 bT 75 bT 75 - T = 10 - AT 14...
Leht1 PLANEET TÜÜP JRK Päikesest Suuruse jrk Tiirlemisper. Atmosfäär Pinnaehitus Kaaslased Autom.jaamad Avastajad Merkuur Maa 1 8 88d hõre, aastaaegu pole, kuni kivikõrb, meteo- - Mariner10 - 179kraadi riidi kaatrid, 2km-sed astan- gud, tih=5,4 Veenus Maa 2 6 225d ...
Suurim paindepinge = = 56 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,2 Ristlõike E tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür 4.4 Tala tugevuskontroll vahemikus CD Suurim lõikepinge vahemikus CD s seinapksus - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes Q ristlõike põikjõud I ristlõike inertsimoment Poolristlõike staatiline moment y telje suhtes = 163 cm3 I= = = 6,6 MPa Terase voolepiir nihkel = 0,56 * 235 = 131,6 MPa Tugevuse kontroll lõikel = = = 19,9 [S] = 4 Ristlõikevahemiku CD tugevus on tagatud. 5. Vastus Tala ohtlikud ristlõiked on punkt D ja punkt E Sobiva ristlõikega INP profiil on INP220 Ohtlike ristlõigete varutegurid on 19,9 ja 4,2
Töö nimetus: Kodutöö nr. 4 A-3 Kõvera varda tugevusarvutus B-1 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 61 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 18.04.2012 1. Algandmed D = 40 mm - konksusisepinnamõtteliseringjooneläbimõõt h = 40 mm ristlõikemõõde 235 MPa materjalivoolepiir [S] = 2 -nõutavtugevusvaru Materjal: S235 DIN EN 10025-2 Joonis 1.Konksuristlõikekuju Joonis 2.Konksuasetusjamõjuvajõupaiknemine Tööeesmärk: Arvutadakonksulesuurimlubatavkoormuse F väärtusantudvarutegurijärgi. 1. Konksujoonissobivasmõõtkavas 2. Konksuristlõikeparameetrid Pindala Pinnakeskmeasukoht Nulljooneasukohte Inertsimomentpaindelevastavakesk-peateljesuhtes I 3
1. Mis on keemilise reaktsiooni ja tuumareaktsiooni vahe? Keemilise reaktsiooni korral tekivad uued ained, kuid tuumareaktsioonide korral tekivad uued keemilised elemendid. 2. Mis on seoseenergia? Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on seoseenergia, seda raskem on terviku lammutamine ja vastupidi. 3. Mis on kergete tuumade ühinemisreaktsioon? kui kaks kerget ainet kõrgel temperatuuril ja kõrgel rõhul ühinevad ning tulemuseks on tohutu energia ( näiteks kahe vesiniku ühendumisel) 4. Millised on tuumareaktsiooni toimumiseks vajalikud tingimused? Kõrge temp ja kõrge rõhk. 5. Milles seisneb raskete tuumade lõhustumine? Tuumade lagunemine kaheks kergemaks kildtuumaks, võime saada tuumaenergiat. Lõhustumine toimub neutronite toimel. 6. Miks rasked tuumad lõhustuvad? Kuna see on kõikidele rasketele tuumadele energeetiliselt soodus. 7. Mis on ahelrea...
1. RAHVAARV MAAILMAS 6,7 miljardit · Hiina 1,3 mln · India 1,2 mln · USA 300 mln · Indoneesia 235 mln · Brasiilia 180 mln · Euroopast: Saksamaa 80 mln 2. RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL · Hõredamini: kliima, majanduslik olukord. Austraalia sisealad, Gröönimaa, Sahara kõrb · Tihedamini: soodsad loodusolud, arenend majandus. ( algselt merede, jõgede äärde, viljakad mullad) Ida- ja Lõuna-Aasia jõgede orud, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapan. 3. LOOMILIK IIBE
Esikülg, ülemine osa 432000 51,8 Kogu 3548800 Keskmine 5,00 10,00 15,00 20,00 17,92 17,96 18,13 18,13 18,01 0,65 0,65 0,65 0,65 0,65 47,25 47,26 47,27 47,28 47,26 71,45 71,55 71,75 71,85 71,61 235 237 113,89 114,44 114,44 115,00 114,11 37,14 64,1 64,4 18,00 18,17 17,94 18,11 18,01 3,80 3,90 3,80 3,80 3,94 12,80 12,70 12,80 12,80 12,72 71,00 70,00 66,00 64,00 60,20 25,7 17821780 24969420 604800 24047730 30,8065 20109600
Üle 80% saarest on kaetud igijää ja jäävaba ala on 410 449 km2.. Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal natukene üle 9 liigi: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Kõigil loomadel on paks rasvakiht või tihe karvkate, mis kaitseb neid Gröönimaa külma ilma eest. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest umbes 60 pesitseb seal ja ligi 30 talvitub seal. Sealsetes vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt. Saare lõunaosas kasvab üksikult madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid ja samblikke. Orgudes esineb kohati isegi üsna lopsakaid niite
Guillaume de Machaut oli Prantsusmaa helilooja ja luuletaja, ars nova stiili väljapaistvaim esindaja. Elu Guillaume de Machaut' elu on kõige rohkem seotud Reimsi linnaga. Ta sündis ja sai hariduse Reimsis või selle ümbruskonnas ning elas ja töötas Reimsi linnas püsivalt alates 1340. aastast kuni surmani. Machaut tegi suurejoonelist poliitilist karjääri. Töötades mitmete kuningate sekretärina. Looming Luule Machaut kirjutas umbes 400 luuletust, sh. 235 ballaadi. Paljud tema luuletustest kuuluvad narratiivsete luuleteoste koosseisu ning üks tähtsamaid neist autobiograafilise algega värssromaan "Le Livre du Voir-Dit" on 14. sajandi prantsuse kirjanduse tähtteoseid. Tema luule mõjutas ka paljusid tulevasi luuletajaid. Muusika Ars nova väljapaistvaimaks heliloojaks sai just Guillaume de Machaut, kelle juba esimeses dateeritavas teoses nähakse küpset ars nova stiili. Kolmehäälse moteti "Bone pastor Guillerme -
Punkt Selgitus PK Kaare pikkus Kesknurk Koordinaadid kõveral a A 0+00 0+25 0+50 0+75 1+00 1+25 1+50 1+75 2+00 2+25 KA 2+44,36 2+50 5.64 3` 14`` 5.64 2+75 30.64 17` 33`` 30.15 2+00 55.64 31` 52`` 52.79 =237 KK 3+01 57.2 32 `46`` 54.12 =171,51 KK 3+01 57.2 33 `46`` 54.12 3+25 33.72 19` 19`` 33.08 3+50 8.72 4` 59`` 8.69 ...
Skolioos Mis see on Skolioos see on lülisamba kõverdumine külgede suunas. Skolioos küfoos, kuid skolioos + küfoos = küfoskolioos Tekkepõhjused Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Omandatule juhtudele tulevad: ainevahetuse häired, närvihaigused, rahhiit ja sageli pidev vale istumisasend. Skolioosi liigid Skolioos jaguneb päritolu järel (kaasasündinud või omandatud), vormide järel (C-kujuline,S-kujuline ja Z-kujuline), asenduse järel (kaela, rinna, nimme ja ristluu osas) ja nurkade järel (1 määr 1° - 10°, 2 määr 11° - 25°, 3 määr 26° - 50° ja 4 määr > 50°) Tagajärjed Halb istumisasend Vähenenud käeliigutused Viltune peahoiak Valud Alanenud hingamis- ja südamefunktsioon Muutunud kehakuju Psüühilised reaktsioon...
Usupuhastus ja reformatsioon §31 õ. lk.224-235 Usupuhastus- ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon- kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Usupuhastuse eeldused ja põhjused(õ.lk. 224) • Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
