summat saame arvutada valemiga s = (n - 2) · 180° Näide 1 Leiame kümmenurga nurkade summa. Hulknurga nurkade summa arvutamise valem on s = (n-2) ·180° Kuna n = 10, siis saame, et s = (10 - 2) · 180° = 8·180° = 1440° Vastus: Kümmenurga nurkade summa on 1440°. Näide 2 Mitu tippu on hulknurgal, mille nurkade summa on 2340°. Siin s = 2340° ja n on tundmatu. Kasutades valemit s = (n 2) ·180°, saame võrrandi 2340 = (n 2) ·180 lahendame selle võrrandi 180n 360 = 2340 180n = 2340 + 360 180n = 2700 n = 15 Vastus. Viistesnurga nurkade summa on 2340° Tänan !
Asend- jõgede vaheline ala. Selle terminiga tähistati vanal ajal Pärsia lahte saabuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu alasid. Looduslikud olud-vihma sadas vähe ja seda põhjapoolsetel piirkondadel. Jõgede abil niisutamisest poleks kasu sest jõgede tegevus on ettearvamatud. ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse põlluharimine. 4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas suur...
1. Varras a Ristlõikeks on ristkülik h=2b Teooriast on teada valemid: eqIII = 2 + 4 2 ja M = W Märgin punktid, milledes võib olla maksimaalne pinge ning arvutan pinge nendes punktides. Punkt A My M y *6 M y *6 1880 * 6 2820 My = = 2 = 3 = = 3 Wy bh 4b 4b 3 b M z M z * 6 2340 * 3 7020 Mz = = = = 3 Wz b2h b3 b 9840 max = My + Mz = 3 b Punkt B T T 3910 7937 h = = 2 = 3 = 3 WT k h hb 0,492b b k h = 0,246 2 2 7020 7937 17357 max = Mz 2 + 4 h = 3 + 4 * 3 = 2
Mesopotaamia Rainer Hurt 10R ??? Mesopotaamia (jõgedevaheline maa) on ajalooline piirkond Lähis- Idas. See Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Looduslikud olud Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma sadas vähe. Leidus ainult savi ja pilliroogu . Kivi, puitu ja metalle hangiti mujalt. Lõunas oli ulatuslikum põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tsivilisatsioon Rajas tundmata etnilist päritolu rahvas sumerid. Aja jooksul sulandati sumerid naabruses elavate semiidi rahvaste poolt. Kujune...
1)Mesopotaamia · Asub Lähis-Idas · Tigrise ja Eufrati kesk- ja alamjooksu juures · Loodusvaradelt vaeneä · Oli välisnaabritele avatum ! · Palju savi ja pilliroogu Egiptus · Ulatus niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni · Idas ja läänes poolkõrbed · Niilus- peamine ühendustee muu maailmaga · Vihma peaaegi ei sadanud · Korrapärane üleujutus- viljakas muld · Kuntslikud niisutussüsteemid 2) Egiptuses · Vana riigi periood 2700- 2200- suured püramiidid · Vaheperiood 2200- 2000- kodusõjad, lahkumine · Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 esimene suurriik · Vana- ...
Geograafiline asend ja looduslikud tingimused: tänapäeva Iraagi territoorium, Eufrati ja Tigrise vaheline ala, vihma sadas vähe peamiselt põhjas. Lõunas põlluharimine võimalik ainult kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja aga maad kuivendada. Tihedad suhted naabritega. Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad, kultuurisaavutused: SUMER 3000-2340 eKr ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD 2340-2160 eKr valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA 1792-1595 eKr kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA 626-539 eKr kuningas NebukanetsarII Babülonis tehti ...
karoteen(neeldumismaksimumud) 425, 451, 482nm) ja zeaksantiin (423, 451, 483) · Uuritavas aines ei oli klorofilli(neeldumismaksimumid 470,630). (NB! kahjuks ei saa neeldumisspektri diagrammi esitada sest olen kaotanud seda!) Arvutame karotinoidi sisaldus. Kasutame antud valemit. 1) -karoteen = 2560 K=(0,1252 *30*0,703*1000) / (2560 * 1,55) =0,615mg% Internetist leidnud andmed: 2 mg B-karoteeni 100g produktile kohta. 2) Zeaksantiin = 2340 451nm juures K = (0,1290 *30*0,703*1000) / (2340 * 1,55) = 0,75 mg% Kokkuvõteks. Karotinoidid on absorbeerivad nähtavas valguses, mille tulemusena me näeme nende värv. Nimelt need on erinevate viljade erinevate värvuse põhjuseks. Näiteks meie uuritava pipra punane värvus on B-karoteeni sisalduse tulemusena. Karotenooidid on võimalikult ekstraheerida uuritavast ainest organiliste lahustiga ja määrata
Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende ...
· MESOPOTAAMIA LOODUSLIKUD OLUD Vihma sadas vähe ja sedagi peamiselt mägedega piirneval põhjapoolsel alal. Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive 626-539 Uus-Babüloonia suurriik- valitsejaks nebukadnetsar II, 539a eKr langes Pärsia võimu alla · SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS Linnas...
Esimesed tsivilisatsioonid seotud suurte jõgedega. Lähis-Ida suured tsivilisatsioonid kujunesid ,,viljaka poolkuu aladele". Alad mis jäid Vahemere, Musta mere, Kaspia mere ja Pärsia lahe aladele. Seal voolasid 3 suurt jõge Eufrat, Tigris ja Niilus. Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasja...
Mesopotaamia riigid vanaajal §7-8 1. Täida järgnev tabel Mesopotaamia riikide kohta. Sumer Akad Vana-Babüloonia Assüüria Uus-Babüloonia Aeg u 3000-2340 a eKr 2340-2160 a eKr 1792-1595 a eKr 934-609 a 626-539 a eKr eKr Iseloomulikud Linnriigid - ühtset Valitseja Kuningas 2 pealinna Babüloonia alistas jooned, riiki ei tekkinud, Saragon vallutas Hammurapi Assur ja Assüüria, Ninive tuntumad seega ei olnud ka linnriigid ja rajas (1792-1750 eKr) Ninive; hävitati; valitsejad tuntud valitsejaid suurriigi; nii vallutas kogu pikka a...
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt ka...
4 LSB c) Minimum acquisition time – 1.4ms d) Minimum conversion time – 8.4 𝜇𝑠 Question 11 A 10 bit DAC has a reference voltage of 5.12V. What is the output voltage for a binary input code of 11000100012? 11000100012 = 785 210 = 1024 (5.12/ 1024) * 785 = 3.925V Output voltage = 3.925V Question 12 A 12 bit DAC has a reference voltage of 10V. What is the output voltage for a binary input code of 1001001001002? 1001001001002 = 2340 212 = 4096 (10 / 4096) * 2340 = 5.71 V Output voltage = 5,71 V Question 13 What is the resolution of a 16-Bit DAC? 216 = 65536 Question 14 Name 5 characteristics of DAC’s. 1. Gain error 2. Offset error 3. Resolution 4. Monotonicity 5. Accurary(relative) Question 15 For the following 3-Bit DAC, analyse the circuit to verify its operation for the following input combinations. (Assume VR=5V). a)S2S1S0=0102 Output voltage = 1.25 V
Keskmine riik (2 hiilgeaeg) 2000 eKr - 1650 eKr 1) Teeba on tähtsaim usukeskus 2) ühendati alam-ja ülem-egiptus Uus riik 1650 eKr - 1075 eKr 1) sõjaline tegevus 2) valitsejate kõrval tõusis olulisele kohale preesterkond Hiline 1075 eKr - 525 eKr 1) preestrite riik 2) ka välisvalitsejad Mesopotaamia ajalooperiodiseering (Sumeri linnriigid, Akkadi impeerium,Vana Babüloonia, Assüüria, Uus Babüloonia) seosta iga periood 2 iseloomulikusündmuse, nimega. Sumeri linnriigid 3000 - 2340 eKr *kiilkiri *pole ühtset riiki Akadi suurriik 2340 - 2160 eKr *Sargon rajas esimese suurriigi *Akadid võtsid üle sumerite tavad Vana-Babüloonia 1792 - 1595 eKr * Hammurapi vallutab Mesopotaamia * Lasi koostada seadustekogu Asüüria impeerium 934 - 609 eKr *Sargon II, sõjakas, julm *Hävitati Babülon Uus-Babüloonia 626 - 539 eKr *Rippaiad *arvukad templid (nt. Paabeli torn) Kuidas seonduvad omavahel Vaarao võim ja Niiluse üleujutused?
veel nii palju sajandeid, kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Semiitide arv suurenes aja jooksul ja tõrjus lõpuks sumeri keele välja. Sumeri rahvas sulas semiitidega ühte ja kadus ajaloo näitelavalt. Mesopotaamia 1. Tsivilisatsiooni algus Sumerite riigid (3000 2340 eKr) a. Päritolu maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arvatavasti põhja poolt. b. Linnriigid linn koos lähiümbrusega moodustas riigi (Ur, Uruk, Kis) c. Templiühiskond templi ümber koondunud kogukond (1 või rohkem), mis moodustas linna: d. Sumerite leiutised · Esimesed linnaehitajad, linnad ehitati kindla plaani järgi savitellistest ja linna keskel asus tsirkuraat e
ASFR 0,0143 0,1440 0,0873 0,0517 sündide arv 2005 44 104 99 66 naiste arv 2005 2917 1295 894 1165 ASFR 0,0151 0,0803 0,1107 0,0567 sündide arv 2010 23 104 120 78 naiste arv 2010 2340 1574 1293 893 ASFR 0,0098 0,0661 0,0928 0,0873 Sündimuse summaarne kordaja Võru maakonnas 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 1990 1995 2000 2005 2010 Page 2 Sheet1
0,0031 TC4.2 1890 18 25 0,0062 TC5.2 3810 24 99 t300 di (s) (mm) βi,j βj β n 0,0076 0,0069 TC1.3 1560 0 92 4 4 0,0105 TC2.3 2340 6 26 0,0051 TC3.3 2910 12 28 TC4.3 4080 18 0,0044 12 Järeldus Antud arvutuste tulemusel saame järeldada, et esimesel termopaaril oli söestumise osa kõige sügavamal keha sees, ning antud paaril esines ka maksimaalne söestumise aste.
juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Mõõtmistulemused to=2328 ms Nr ti to ti-to (tk-ti)2 (ti-to)2 Nr ti to ti-to (tk-ti)2 (ti-to)2 1 2300 2328 -28 913,24 784 26 2224 2328 -104 2095,81 10816 2 2105 2328 -223 27152.44 49729 27 2264 2328 -64 33,41 4096 3 2301 2328 -27 974,68 729 28 2340 2328 12 4930,85 144 4 2337 2328 9 4518,52 81 29 2304 2328 -24 1171,01 576 5 2136 2328 -192 17897,09 36864 30 2229 2328 -99 1663,01 9801 6 2319 2328 -9 2422,61 81 31 2261 2328 -67 77,09 4489 7 2342 2328 14 5215,73 196 32 2264 2328 -64 33,41 4096
Mesopotaamia Diana Kaersoo Looduslikud olud Piirnes Iraani kiltmaa ääremäestikega ja Araabia kõrbega. Vihma sadas peamiselt mägistel põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia r...
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, m...
Mesopotaamia riigid vanaajal §7-8 1. Täida järgnev tabel Mesopotaamia riikide kohta. Sumer Akad Vana- Assüüria Uus- Babüloo Babüloonia nia Aeg 3000-2340eKr 2340-2160eKr 1792- 900-612 625-539eKr 1595eKr eKr Iseloomulikud linnriigid, asusid Kuningas Kuninga Väga Nebukadnets jooned, Mesopotaamias Sargon, s sõjakad, ar II, tuntumad teistest varem, esimene Ha...
5749 1700 2107 1098 2. Temp #NAME? 2869 16179 standardviga #NAME? 2009 237 3200 26067 3. Tcrit #NAME? #NAME? 1887 703 4359 2840 4. #NAME? > #NAME? 2636 839 3525 1612 5. võtan vastu H0 2340 1306 3591 694 4071 4379 2125 1048 7578 875 15 17 n1 n2 #NAME? #NAME? s1 s2 3253 6684,23529 average v 30 dkondades ei ole erinev kondades on erinev Variandi esinemis Kumulatii Defektset e vne Tõenäos
4 Tabel 1: Keskmine bruto- ja netokuupalk põhitegevusala järgi (Lebedev, 2016) Kõik tegevusalad kokku arvestades on Eestis keskmine brutopalk kuus 1005 ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta 1057. Kõige suurema keskmise brutopalgaga valdkonnad eestis on ,,finants- ja kindlustustegevus" ning ,,info ja side", vastavalt 1704 ja 1586 eurot kuus. Nendes valdkondades on ka suurim keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus: 2340 ja 2191 eurot. 5 Kõige madalama keskmised palgaga valdkonnad on ,,muud teenindavad tegevused" ja ,,majutus ja toitlustus", vastavalt 557 ja 629 eurot kuus. Tööjõukulud on 749 ja 846 eurot kuus töötaja kohta. Üldiselt võib öelda, et 52% inimesi saavad keskmisest brutopalgast kõrgemat palka ja 48% inimesi saab keskmisest brutopalgast vähem palka. Täpselt keskmist saavad väga vähesed.
EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid · Võõrmõjud ja välisvaenlaseid ei kibutanud eraldatu...
lammastik 27 kg/ha aastas 12150 kg kompleksmaaviljelusega ala fosfor 0,24 kg/ha aastas 432 kg lammastik 20 kg/ha aastas 36000 kg arakanne looduslikult mineraalmaa metsad fosfor 1,5 kg/ha aastas 2700 kg lammastik 0,06 kg/ha aastas 108 kg madalsood fosfor 0,11 kg/ha aastas 49,5 kg lammastik 5,2 kg/ha aastas 2340 kg 5 ulesanne aastas langeb sademeid 700 mm keskmine fosfori sisaldus 0,05 mg/l keskmine lammastiku sisaldu 1 mg/l j'rvepeeglile fosforisisaldus 227,5 kg detsimeetrid - millimeetriteks ja s jp lammastikusisaldus 4550 kg 6ulesanne reovee hulk 0,2 m3/s st fosforisisaldus 3 mg P/L
2650 26 106 10,6 208 2 Kuivatuskapp 40 40 l0,l 2650 26 106 10,6 2340 23 93,5 9,35 J 2340 23 93,5 9,35 760 7,45 30,4 3,05 630 6,20 )<) 2,50
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava ...
Faro x x x 1405 1705 Alicante x 2105 2245 1105 -1245 1750 1930 Fuerteventura x x x 1125 1535 Gran Canaria x x x x Lanzarote x 0705 1130 x x Malaga 2135 2340 x 2030 2225 x Tenerife Sth 1140 1620 1130 1610 1820 2300 x FRANKFURT HAHN ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Riia Frankfurt Hahn x 2040 2200 x x ---> ---> ---> Frankfurt Hahn'ist väljuvad lennud Alghero x x x 1730 1925
1 28.2 28.4 Survetugevus [N/mm³] 25 20 18.1 18.5 16.6 15 10 5 0 2280 2300 2320 2340 2360 2380 2400 2420 2440 2460 Tihedus [kg/m³] Graafik 2. Betooni kivistumikeskkonna mõju purustavale jõule. 366.6 358.3
· Vihmavaestel alamjooksudel ehitati niisutuskanaleid. · Haritavat maad laiendati kõrbe arveil, millega kaasnes sooldumine ja viljatuks muutumine. · Ehitusmaterjaliks oli savi (sisseveetavad puit ja kivi olid kallid). · Avatus kauplemine, sõjad ja rüüsteretked, mis põhjustasid tsivilisatsiooni ebastabiilsust. 2. Tsivilisatsiooni algus Sumerite riigid (3000 2340 eKr) a. Päritolu maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arvatavasti põhja poolt. b. Linnriigid linn koos lähiümbrusega moodustas riigi (Ur, Uruk, Kis) c. Templiühiskond templi ümber koondunud kogukond (1 või rohkem), mis moodustas linna: · Linna ümbruse maavaldused kuulusid jumalatele, mille harimist juhatasid preestrid.
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
248,5 61 64,4 100,5 16 99,5 6 Puitkiudplaat 100,5 16 99 109,4 0,00016 687 100,1 16,1 99,6 100 99,5 100 7 Normaalbetoon 100 100,8 100 2359,4 0,0010 2340 100 103 100 110 109,2 49 8 EPS 109,5 109,2 48 21,6 0,00058 37 109,5 109,4 48,2 99,7 99,8 11 9 Keraamiline plaat 98,5 99,4 11,4 243,4 0,00010 2180
Kuupäev Müüja Kaup Kogus Omahind Müügihind hind 24. okt Kuusk banaan 12,00 50 600 750 15. okt Kuusk apelsin 14,10 200 2820 3525 28. okt Kaasik apelsin 14,20 200 2840 3550 10. nov Kork apelsin 14,30 100 1430 1787,5 23. okt Sammal apelsin 14,40 130 1872 2340 16. okt Kuusk apelsin 14,50 150 2175 2718,75 29. okt Kaasik mandariin 14,60 130 1898 2372,5 11. nov Kork mandariin 14,70 80 1176 1470 24. okt Sammal mandariin 14,80 40 592 740 24. okt Kaasik banaan 18,00 125 2250 2812,5 21. okt Kuusk õunamahl 20,00 80 1600 2000 01
70 700 840 980 1120 1260 1400 1540 1680 1820 75 750 900 1050 1200 1350 1500 1650 1800 1950 80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470 100 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2200 2400 2600 105 1050 1260 1470 1680 1890 2100 2310 2520 2730 110 1100 1320 1540 1760 1980 2200 2420 2640 2860 115 1150 1380 1610 1840 2070 2300 2530 2760 2990
70 700 840 980 1120 1260 1400 1540 1680 1820 75 750 900 1050 1200 1350 1500 1650 1800 1950 80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470 100 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2200 2400 2600 105 1050 1260 1470 1680 1890 2100 2310 2520 2730 110 1100 1320 1540 1760 1980 2200 2420 2640 2860 115 1150 1380 1610 1840 2070 2300 2530 2760 2990
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
mistõttu on viimaste aastate eelarved projitseeritud tulude ülejääke silmas pidades. Kui 1998. aasta lõppes veel suhteliselt pisikese 9,6 miljardi SEK'ise ülejäägiga, siis 1999. aasta lõpuks kujunes ülejäägiks juba ligi 82 miljardit SEK'i ja 2000. aasta lõpuks 102 miljardit SEK'i, mis moodustas ligi 5% SKP'st. SKP: 2003. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 584 miljardit SEK´i, 2002. aastal 2340 miljardit SEK'i, (1999. aastal 1 972 miljardit SEK'i ning 2000. aastal 2 098 miljardit SEK'i.) 3.1 Põllumajandus Rootsi põllumajandus koosnes 1993. aastal umbes 92 000 ettevõttest, mis hõlmasid ligi 2,8 milj. Ha põllumajandusmaad. Tänu tootmise kasvanud efektiivsusele ja ratsionaliseerimisele on võrreldes 1950. aastatega haritava maa pindala tunduvalt vähenenud. Põllumajandus on arenenud nii teravilja kasvatavatest kui loomi pidavatest väiketaludest teraviljakasvatusele või
Infotehnoloogia Instituut VEEBIÜLEKANDED. TEHNOLOOGIA Ainetöö Õppejõud: Tauno Õunapuu, MSc Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Veebiülekanded (webcasting) on laiemas mõttes mingi sündmuse ülekanne üle interneti samaaegselt paljudele kuulajatele ja vaatajatele. See võib olla tele- või raadiosaade, konverents, kontsert, loeng või seminar ning palju muud. Veebiülekannete all mõistetakse tavaliselt lineaarset ja mitte- interaktiivset, voogedastust üle võrgu, kuid autor puudutab töös ka interaktiivset meediat (live webcast/media) ning veebiülekannete tehnoloogiaid. Käesoleva ainetöö eesmärgiks on anda ülevaade veebiülekannete tegemise ajaloost, tööpõhimõttest ja erinevatest tehnoloogiatest. Autori motiiviks teema valikul oli saada uusi teadmisi varemgi huvi pakkunud valdkonnas, multimeedias ja arvutigraafikas- olles ise kasuta...
16 Tabelites 2.4. kuni 2.6 on toodud toiduenergia vajadus vastavalt inimese vanusele, kehalisele aktiivsusele ja harrastatavale spordialale. Tabel 2.4. Energiavajadus vastavalt vanusele. Vanus aastates Keskmine energia Piirid / kcal päevas / kcal Poisid 11-14 2340 1430-3245 15-18 2700 1600-3600 Mehed 19-30 2800 2550-3100 31-60 2700 2500-2900 61-75 2300 2100-2500 75 ja rohkem 2000 1800-2200 Tüdrukud 11-14 2000 1200-2700 15-18 2250 1500-2700 Naised
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Kaarel Allik Raja 15 - 132 620 2303 Kadri Umbleja II 308A 620 2110 Kaja Kivistik Raja 15 - 110 620 2309 Kalev Rannat II 312 620 2117 Karin Rava Raja 15 - 408 620 2307 Kersti Antoi Raja 15-136 620 2302 Kristi Jõers II 301A 620 2103 Kristina Murtazin Raja 15 - 136 620 2340 Kristina Vassiljeva II 320 620 2116 Kristjan Hans Sillmann II 310 620 2119 Kuldar Taveter Raja 15-402 620 2313 Küllike Näks II 319 620 2100 Laine Kurg Raja 15 - 110 620 2309 Lauri Korts-Pärn II 415 620 2361 Lea Elmik Raja 15 - 409 620 2306 Lembit Jürimägi Raja 15-228 620 2256
15 Tüüp Sisemised mõõdud Uksed Mahutavus Kandevõime Taara Pikkuis Laius Kõrgus Kõrgus Laius m3 Tonnides Kg 1 20' DC 5899 2348 2376 2272 2337 32.9 28 t 2390 40' DC 12025 2352 2393 2280 2340 67.7 26t 4000 40' HC 12025 2352 2698 2585 2337 76.3 26t 4200 45' HCPW 13532 2426 2694 2508 2440 88.4 29t 4950 2 45' HCPW 13553 2426 2563 2590 2400 85 29.77 4300 1 - Kuni 28 tonni kauba mahutavusega 2 - TECO Lines käsutab erinevaid 45' HCPW tüüpe.
Rootsi Koostaja: Audru Keskkool 10 klass Juhendaja: Sissejuhatus Rootsi asub PõhjaEuroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja PõhjaAtlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ü...
Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai alguse piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja).
w 2048 1392 2048 1440 0
I 2048 1552 2144 1552 0 0.5 5
I 2048 1440 2144 1440 0 0.5 5
L 2048 1504 1968 1504 0 0 false 5 0
L 2048 1392 1968 1392 0 1 false 5 0
w 2272 -240 464 -240 0
w 464 -240 464 800 0
w 368 800 464 800 0
w 368 864 496 864 0
w 2272 144 496 144 0
w 496 144 496 864 0
w 336 928 528 928 0
w 2272 528 528 528 0
w 528 528 528 928 0
x 387 788 446 791 4 24 As>sB
x 406 849 465 852 4 24 AsqsB
x 401 913 460 916 4 24 As
530 2215 100 545 1290 100 1710 100 3585 100 1205 2500 1500 530 530 4150 1270 530 975 1150 2340 530 4005 530 4150 1270 5525 4005 16010
Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis. Rannar Jantson ROOTSI MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD SKP: 2003. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 584 miljardit SEK´i, 2002. aastal 2340 miljardit SEK'i, (1999. aastal 1 972 miljardit SEK'i ning 2000. aastal 2 098 miljardit SEK'i.) Seoses muutustega statistilise arvestuse alustes on viimase viie aasta SKP kasv ümberhinnatud ning viimaste andmete järgi oli 1997. aasta juurdekasv 3,8% (varasema statistika järgi 1,8%), 1998. aastal samuti 3,8% (varasema statistika järgi 2,8%), 1999. aastal 4,1%, 2000. aastal 3,6%, 2001. aastal 1,2% ning 2002. a. 1,9%. SKP arvestuslik kasv tekkis peamiselt
Kujunes piltkiri, mida kasutati majanduslikuks arvepidamiseks. Kõik osutab, et ühiskonnas oli välja kujunud elukutsete kaupa spetsialiseerumine ja elanikud jagunesid rikkuselt ning ühikondlikult positsioonilt selgelt eristuvatesse ühiskonnaklassidesse. Uruki-sarnase linna juhtimine eeldas valitseja või valitsejate tugevat võimu. Seega võib rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Sumeri linnriigid u 3000 2340 eKr U 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Kõigis neis oli kasutusel kiilkiri. Ühtset riiki sel perioodil Mesopotaamias ei tekkinud. Sumerite etniline päritolu pole selge, kuid on teada, et nad polnud keelelises suguluses enamuse ümbruskonna ragvastega. Tõenäoliselt asusid nad Mesopotaamias juba varemgi. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni kõige iseloomulikumad tunnused on savitahvlitele kohane
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
