Nimi Kuu Sabad Sarved Luik 1 23 65 Vähk 1 32 54 Haug 1 43 76 Luik 2 33 64 Vähk 2 31 83 (empty) Haug 2 24 56 Luik 3 36 60 Vähk 3 42 51 Haug 3 27 50 port arvuti kuup algus tyhi lõpp kestus pts/6 kj-isdn1-14.estp 5.jaan 18:59 - 18:59 (00:00) pts/3 kj-isdn1-102.est 6.jaan 18:49 - 18:49 (00:00) pts/1 ad51.eau.ee 17.jaan 16:01 - 16:01 (00:00) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:09 - 14:23 (00:13) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:23 - 14:52 (00:29) ftp PE154.eau.ee 17.jaan 19:05 - 19...
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.............................................................
Päikesesüsteem Referaat Sisukord Sisukord........................................................................ Sissejuhatus:mis on päikesesüsteem.......................... Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid:........................ Merkuur............................................................................... Veenus................................................................................ Maa..................................................................................... Marss.................................................................................. Jupiter................................................................................. Saturn.................................................................................
17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239
§ 177 (V. S. K. XV k.) muutmise kohta. RT 1921, 87, 144. Kinnitamata jäetud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 99, 190. · Seadus muudatuste kohta üleüldises arvepidamise seaduses. RT 1921, 87, 149. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 203. · Seadus riigi 1921 a. eelarve erakorraliste teede- ja kaubandusministeeriumi kulude suurendamise kohta. RT 1921, 87, 152. Kinnitatud Riigikogu poolt 11. novembril 1921. RT 1921, 103, 228. · Seadus riigikontrollile 15.000.000 marga suuruse erakorralise krediidi määramise kohta liikumata varanduse omandamiseks. RT 1921, 87, 153. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. novembril 1921. RT 1921, 115, 246. · Seadus siseministeeriumi 1921 a. korralise eelarve osaliste muudatuste kohta. RT 1921, 87, 156. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 212. · Seadus töö-hoolekandeministeeriumi 1921 aasta korraliste kulude eelarve peatükk
Maa ja tema kaaslane Kuu 9a klass Tallinna I Internaatkool Kaur Madis Paldis Aino Järvan Tallinn 2010 Sisukord 1. Maa 2. Kuu 3. Kraatid 4. Kuu pind 5. Kuu Siseehitus 6. Kuu tekkimine 7. Foto Maa ja Kuu 8. Kasutatud kirjandus Maa "Maa on meile lähim planeet. Asudes keskmiselt 0,66 a.ü. (NB! Mõeldud on muidugi astronoomilist ühikut Marsi jaoks -- see on Marsi keskmine kaugus Päikesest -- 228 miljonit kilomeeetrit) kaugusel Päikesest kulub tal täistiiru tegemiseks natuke rohkem kui pool Marsi aastat. Maa on Marsist 1,9 korda suurema läbimõõduga ja 9,4 korda massiivsem, olles Päikesesüsteemis suuruselt viies planeet. Teleskoobis paistab Maa sinakasvalge laigulise sirbina. Valged laigud Maal on väga liikuvad ja muutliku kujuga, mõnikord on neid rohkem, mõnikord vähem. See viitab pilvedele Maa atmosfääris. Kui pilvi on vähe, siis on kõige
Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad...
220. 221. kg m [ N ] = kg m 222. s 2 s 2 Liikmete dimensioon 223. Esimene liidetav on jõud 224. ( - ma) Nüüd teine liidetav 225. Teisel liikmel sisuliselt ka jõu dimensioon 226. Masspunkti m inertsjõu 227. Kui niisugune jõud mõjuks vaadeldavale masspunktile 1, siis sellele osakesele rakendatud jõud oleksid tasakaalus 228. F + = 0 = -m a F + - m a ) = 0 Tähistame vektori tähega ( 229. 230. · Masspunktile tegelikult rakendatud jõud on alati tasakaalustatud inertsjõuga · See ongi d'Alembert'i printsiip ühe masspunkti korral · Kaks masspunkti mõjuvad alati teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt vastupidised, nende mõjusirged kattuvad ·
ühiskonnaliikmete sissetulek on täpselt võrdne, väärtus 1 aga olukorrale, kus üks inimene saab kogu sissetuleku ja teistele ei jää midagi. 16 6.Infoühiskond Tavatelefoniliine on Suurbritannias 33, 682 miljonit, mobiiltelefone 71,992 miljonit. Raadiojaamasid on kokku 653 ( 219 AM, 431FM, 3 lühilaineraadiojaama). Televisoonijaamasid on 228 ning Internetiteenuse kasutajaid 40, 2 miljonit. 17 7.Kasutatud kirjandus Made, T. Rahvusvahelised suhted. Tallinn: Valgus, 2002, lk 949-949. Kindersly, D. Maailma teatmeatlas. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk510-515. [https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/uk.html#Geo] (03.11.2008) [http://www.statistics.gov.uk/cci/nugget.asp?id=6] (03.11.2008) [http://en.wikipedia
w 616 16 1112 16 0 w 624 24 1112 24 0 w 616 80 640 80 0 w 640 72 640 80 0 w 616 80 616 40 0 x 1630 49 1674 52 0 18 A = B x 1520 84 1536 87 0 16 x3 x 1515 203 1531 206 0 16 x2 x 1522 326 1538 329 0 16 x1 x 1523 445 1539 448 0 16 x0 w 1112 8 1384 8 0 w 1384 8 1384 24 0 x 1634 171 1683 174 0 20 A > B x 1633 290 1682 293 0 20 A < B w 1112 16 1376 16 0 w 1376 16 1376 152 0 w 1112 24 1368 24 0 w 1368 24 1368 272 0 x 90 176 103 179 0 20 A x 96 331 109 334 0 20 B x 30 204 46 207 0 16 x3 x 30 228 46 231 0 16 x2 x 31 251 47 254 0 16 x1 x 30 274 46 277 0 16 x0 x 30 419 46 422 0 16 x0 x 31 396 47 399 0 16 x1 x 30 373 46 376 0 16 x2 x 30 349 46 352 0 16 x3 x 822 250 932 253 1 20 F0=A cmp B x 821 274 902 277 0 20 F1=rol A x 821 297 926 300 0 20 F2=clr A, B x 822 323 923 326 0 20 F3=A nor B
1095 0,868 4340 220 20,958 20 2,9957322736 1100 0,868 4340 221 21,04133 20 2,9957322736 1105 0,868 4340 222 21,12467 20 2,9957322736 1110 0,868 4340 223 21,208 20 2,9957322736 1115 0,868 4340 224 21,29133 20 2,9957322736 1120 0,868 4340 225 21,37467 20 2,9957322736 1125 0,868 4340 226 21,458 20 2,9957322736 1130 0,869 4345 227 21,54133 15 2,7080502011 1135 0,869 4345 228 21,62467 15 2,7080502011 1140 0,869 4345 229 21,708 15 2,7080502011 1145 0,87 4350 230 21,79133 10 2,302585093 1150 0,87 4350 231 21,87467 10 2,302585093 1155 0,87 4350 232 21,958 10 2,302585093 1160 0,87 4350 233 22,04133 10 2,302585093 1165 0,87 4350 234 22,12467 10 2,302585093 1170 0,87 4350 235 22,208 10 2,302585093 1175 0,87 4350 236 22,29133 10 2,302585093
Tallinn: Deebet, 2009, 260 lk 2. http://et.wikipedia.org 3. http://fp.lhv.ee/forum/invest/128184?locale=en 4. http://www.minuraha.ee/ 5. http://www.rak.edu.ee 6. http://www.swedbank.ee/investor 7. Lepik, K., Korjus, K., Optsioonid II - Optsioonide tüübid ja optsiooniturg, www.tarkinvestor.ee/artiklid.php?idee=54, 09.05.2008 8. Nurga, A., Investeerimise teejuht. AS Äripäev 2007, 168 lk 9. Saario, S., Investeerimisraamat. Tallinn 2009, 228 lk 10. Zirnask, V., Kamenik, E., Jõepera, J., Väärtpaberite teejuht. Eesti Päevaleht AS 2008, 207 lk LISAD Lisa 1. Aktsia hind Joonis 1. Aktsia hinnad (www.swedbank.ee/investor)
Andmesildi tuvastamine 8R seeria traktorite mudelid (nominaalvõimsus 97/68 EC): 7 CommandCenter puuteekraan ja videodisplei 8260R 191 kW (260 hj) (295 hj intelligentse võimsusjuhtimisega) Suurem töömugavus 8285R 210 kW (285 hj) (320 hj intelligentse võimsusjuhtimisega) 8310R 228 kW (310 hj) (345 hj intelligentse võimsusjuhtimisega) 8335R 246 kW (335 hj) (370 hj intelligentse võimsusjuhtimisega) 8360R 265 kW (360 hj) (395 hj intelligentse võimsusjuhtimisega) 6 | 8R seeria traktorid CommandView II kabiin XXXL mugavus: CommandView II kabiin Seadke end mugavalt sisse Lai avatud ruum CommandView II kabiinis ja nau- Sirutage end välja ruumiküllases interjööris, kus tige vaadet
käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist: 1) kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt; 2) väärteo korral kuni üheks aastaks kohtu või kohtuvälise menetleja poolt seaduses sätestatud juhtudel. 47 Vabariigi valitsuse määrus ,,Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri''- RT I, 29.12.2011, 228. 24 Välja toodud õigusnorm vastab HÕNTE kriteeriumitele. On märgata, et on kasutatud terminit käitumiseeskirjad mitmuses, kuid HÕNTE § 15. lõike 4 kohaselt on see lubatud, sest omab kontekstis õiguslikku tähendust. HÕNTE § 16. Sätte sõnastamine näeb ette, et säte sõnastatakse vastava õigusnormi liigi
kõrvalvaataja ja vältida vigu, mis võivad tulevikus tekkida seoses klienditeenindusega. 17 VIIDATUD ALLIKAD 1. Arctic Sport Club koduleht. [http://www.arcticsport.ee/]. 01.04.2010 2. Fittest Tartu Spordiklubi koduleht. [http://tartu.fittest.ee/est/]. 31.03.2010 3. Kotler, P. Kotleri turundus. Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. s.l., Kirjastus Pegasus, 2007. lk 3 228. 4. Kotler, P., McDougall, G. H. G., Armstrong, G. Marketing. Prentice-Hall Canada Inc. Scarborough, Ontario, 1988. lk 207 210. 5. Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi Fitness Klubi koduleht. [http://www.tysk.ee/]. 01.04.2010 6. Tooman, H. Eesti Turismiettevõtete Kvaliteediprogramm. TÜ Pärnu kolledz, 2007. 18
221. 1 1 3 222. 1 1 1 1 223. 1 1 1 1 224. 1 1 10 225. 1 1 1 2 226. 227. 228. 229. 230. 231. 232. 233. 234. 235. 236. 237. 22 Kes panustavad oma raha õnnemängudele 238. 239. 240. KOKKU: 9 6 4 5 3 2 1 21 37 23
JUUDID Eiki Berg, Anna Verschik Juudid (heebrea jehudi, jidisi jidn) on rühm vanaheebrea rahvast lähtunud ja antropoloogiliselt tugevasti segunenud rahvaid, kes elavad hajusalt paljudes maades. sh Eestis. Juutide kauged esivanemad pärinevad küll Palestiinast (tänapäeva Iisrael), kuid viimased kaks ja pool tuhat aastat, alates Paabeli vangipõlvest (586 eKr) kuni tänapäevani, on selle rahva enamik olnud sunnitud elama võõrsil. Eestis elavad juudid kuuluvad askenazim-rühma (vrd heebrea Askenaz 'Saksamaa'). See nimetus tähistas algul Reinimaa ja Põhja- Prantsusmaa ning alates 14. sajandist kogu-Põhja- , Lääne- ja Ida- Euroopa juute. Askenazi kultuur hakkas kujunema varakeskaegsel Saksamaal ja selle põhiline kandja oli jidis - keskülemsaksa murrete alusel arenenud ning heebrea, romaani ja slaavi keelte komponentidega põimunud keel. Pärast Jeruusalemma Teise Templi hävimist 70. aastal kaotasid juudid oma riigi ja sestpeale on nad otsinud v...
millest tulenevalt ei antud eelmisel aastal selle meetme alt riigiabi. 2005. aastal toodeti Eestis 889 073 liitrit biokütust (KN 1514 19 10). 1. oktoobri 2006. aasta seisuga on toodetud 4908 tonni biokütust. 85% nimetatud biokütusest on lähetatud Eestist välja. [4] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2003. a määrusega nr 97 "Nõuded vedelkütusele" on kehtestatud nõuded kütusele, mille kohaselt transpordis kasutatav kütus peab vastama standardite EVS-EN 228:2004 (bensiin), EVS-EN 590:2004 (diislikütus) ja EVS-EN 14214:2004 (rasvhapete metüülestrid diiselmootorite jaoks) nõuetele. Bensiini ja diislikütuse standardite kohaselt on neis lubatud biokütuse piirmäär 5 mahu%. Direktiivi 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris, kohaselt saab Euroopas praegu kasutusel olevates autodes probleemideta kasutada vähese biokütusesisaldusega segu, kusjuures
1 0 0 0 20.1 218 1 MA 131 8.7 20.4 20.3 22.6 15.3 0 20.35 219 1 MA 123.5 5.9 18.6 18.5 0 0 0 18.55 220 1 MA 122.5 4.8 20 19.9 0 0 0 19.95 221 1 MA 139 5.2 20.1 20.1 0 0 0 20.1 225 1 MA 151 9.3 24.2 24.1 0 0 0 24.15 226 1 MA 157.5 9.1 20.2 20.3 0 0 0 20.25 227 1 MA 163 9.4 19.7 19.7 0 0 0 19.7 228 1 MA 167.5 9.2 21.6 21.7 22.7 16.4 0 21.65 229 1 MA 167.5 10.9 17.2 17.2 0 0 0 17.2 231 1 MA 155 14.3 21.5 22.3 0 0 0 21.9 233 1 MA 182.5 11.7 22.9 22.6 23.2 0 0 22.75 235 1 MA 184.5 8.6 20.8 20.7 0 0 0 20.75 238 1 MA 212.5 13.7 22.8 22.5 23.5 0 0 22.65 239 1 MA 216 14.7 22.3 22.2 0 0 0 22.25 240 1 MA 216.5 12 17.3 17
kr Tuh.kr Raha 39 45,35 -1 -0,83 63 32,98 96 27,20 35 6,16 142 16,32 Nõuded ja ettemaksed 58 21,64 35 8,93 232 43,61 45 6,04 141 18,48 254 20,99 Varud kokku 19 2,40 -235 -25,27 282 28,09 95 6,72 -533 -34,63 -141 -10,22 Käibevara kokku 116 10,12 -201 -13,94 577 33,41 236 9,39 228 7,94 92 2,23 Põhivara 160 13,51 -178 -11,30 927 50,05 261 7,51 1589 36,85 35 0,42 Aktiva kokku 276 11,85 -379 -12,56 1504 42,02 497 8,30 1817 25,30 127 1,02 Passiva Lühiaj. kohustused 133 18,45 -31 -2,85 289 25,83 280 19,19 195 10,49 99 3,99 Pikaajalised
2.5 Kasutatavad ressursid. Hooned Hooned on ehitatud 1971.aastal algselt kanalateks. 1993.aastal alustati hoonete ümberehitamist vastavalt mööblitootmise vajadustele. Hooned on tootmiseks hea logistilise planeeringuga, toimib ringsüsteem. Ehitatud on kaks juurdeehitust: 1999.a. kontoriruumid ja 2002.a. toormeladu. AS Eerungile kuuluva tootmismaa suurus on 1,74 ha. Hoonete üldpindala on 5200 m2, sellest tootmispinda 2360 m2, toormeladu 635 m2, valmistoodanguladu 1240 m2, kontor 228 m2, olmeruumid 310 m2, katlamajad ja töökoda 200 m2, muud ruumid 227 m2 (elektrikilbiruum, näidistesaal, koridorid jne.). Hoonete seisukord on hea, kuna hooneid on pidevalt hooldatud. Tootmismahtude suurenemisel on tarvis juurde ehitada täiendav hoone ühendamaks tootmishoonet ja valmistoodangu ladu. Pidevalt investeeritakse ka töötingimuste parendamisse (nt põrandate, elektrisüsteemi renoveerimine). Masinad ja seadmed
Kallavere Keskkool Jana Smirnova 8.klass PI PÕHIKOOLI MATEMAATIKAS Uurimistöö Juhendajad: Maardu 2012 SISSEJUHATUS Arv, mida tähistatakse kreeka tähega , on üks tuntumaid arve matemaatikas ja sellise suuruse olemasolust sai inimkond aimu juba väga ammuses minevikus. Praeguseks on arvutatud üle 6000000000 komakoha. ligikaudne väärtus on 3,14. Käesolevas töös on uuritud kasutatavust põhikooli matemaatikas. Autor on uurimistöö teemast huvitatud, sest tahtis rohkem tutvuda : mis arv see õieti on ja kus ning milleks seda kasutatakse. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid õpikuid ja internetimaterjale. Uurimistöö on kirjutatud 20 lehel, sisaldab 7 joonist ja 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 12 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis saab ülevaate ...
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
Prokuröri roll – prokuratuuri seadus § 1, § 2. Asjaolu, et kriminaalmenetluse üldine eesmärk on tõe tuvastamine, väljendub ka KrMS §-s 21: „kohtueelse menetluse eesmärk“, millest nähtub, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused ning uurimisasutus ja prokuratuur peavad selgitama kohtueelses menetluses välja nii kahtlustatavat ja süüdistatavat ... Kaebused ja taotlused - § 207, § 228. Eeluurimiskohtunik, § 21. riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-41-08, eeluurimiskohtuniku ülesandeks on garanteerida kriminaal... Prokuröri ja kohtu luba nõudvad toimingud: - Läbiotsimine - Asitõendi üle 6 kuu hoidmine - Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus (ainult kohus) - Tunnistaja anonüümseks muutmine (ainult kohus) - Laiba väljakaevamine - Deponeerimine (ainult kohus)
222 1: (____) ( 2 0) V = 104 "inst_51>from1" 223 2: (____) ( 0 3) V = 105 "inst_51>from2" 224 3: (I___) ( 0 0) V = 104 "inst_51>from3" VAR# 126: (________) "inst_52>o" GRP# 85: BEG = 225, LEN = 4 ----- 225 0: (I___) ( 2 1) V = 107 "inst_52>from0" 226 1: (____) ( 2 0) V = 106 "inst_52>from1" 227 2: (____) ( 0 3) V = 107 "inst_52>from2" 228 3: (I___) ( 0 0) V = 106 "inst_52>from3" VAR# 127: (________) "inst_53>o" GRP# 86: BEG = 229, LEN = 4 ----- 229 0: (I___) ( 2 1) V = 109 "inst_53>from0" 230 1: (____) ( 2 0) V = 108 "inst_53>from1" 231 2: (____) ( 0 3) V = 109 "inst_53>from2" 232 3: (I___) ( 0 0) V = 108 "inst_53>from3" VAR# 128: (________) "inst_54>o" GRP# 87: BEG = 233, LEN = 4 -----
Kehtna Põhikool koostaja õp. L. Kundla 22 Kahe arvu jagatis protsentides Kahe arvu jagatis protsentides A B 1. Koolis õpib 240 õpilast, kellest on täna koolis 228 õpilast. Mitu 1. Seemnete idanevuse kvaliteedi kontrollimiseks külvati 160 protsenti õpilastest täna puudub? seemet, millest ei idanenud 24 seemet. Arvuta seemnete idanevusprotsent. 2. Perekonna ühe kuu sissetulek oli 6000 krooni, millest 2160 krooni kulutati toidule. Mitu protsenti pere sissetulekust kulutati toidule
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
Naatriumvesiniksulfit E 222 Säilitusaine, antioksüdant Naatriumdisulfit E 223 Säilitusaine, antioksüdant Kaaliumdisulfit E 224 Säilitusaine, antioksüdant Kaltsiumsulfit E 226 Säilitusaine, antioksüdant Kaltsiumvesiniksulfit E 227 Säilitusaine, antioksüdant Kaaliumvesiniksulfit E 228 Säilitusaine, antioksüdant Bifenüül E 230 Säilitusaine Ortofenüülfenool E 231 Säilitusaine Naatriumortofenüülfenolaat E 232 Säilitusaine Nisiin E 234 Säilitusaine Natamütsiin E 235 Säilitusaine Heksametüleentetraamiin E 239 Säilitusaine
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552 Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks 1- töökorraldus- ja meditsiini-abinõude rakendamist, 2- töö kohandamist töötaja võimetele ning 3- tööta...
Hinnad muutuvad meil sõltuvalt tähtpäevadest ning tekkivast kasumist ja klientide sissetulekutest. Turustuskanaliteks on meil kohalik ajakirjandus ning raadioreklaamid. Hiljem, kui kasum on piisav, saab hakata kasutama ka reklaami telekanalites. Tabel 4. Müügiprognoos Teenus Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Dets. Juuksurid 220 225 228 231 239 257 240 237 253 227 229 254 Tabel 5. Müügikäibe prognoos Teenus Jaan. Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. I 8400 8423 8543 8522 8459 8926 8690 8433 8841 8324 8432 8836 juuksur II 8703 8756 8673 8774 8793 8882 8902 8846 8732 8635 8719 8694 juuksur
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
w 440 304 440 272 0 w 456 200 472 200 0 w 456 256 456 320 0 w 456 320 464 320 0 w 480 208 488 208 0 w 488 208 488 224 0 w 488 224 496 224 0 w 504 232 512 232 0 w 832 120 832 248 0 w 472 264 488 264 0 w 488 264 488 288 0 w 488 288 496 288 0 w 472 296 496 296 0 w 472 328 488 328 0 w 488 328 488 304 0 w 488 304 496 304 0 x 515 228 528 231 0 10 S1 w 504 296 520 296 0 w 392 264 424 264 0 w 424 264 424 352 0 w 424 352 544 352 0 w 392 304 416 304 0 w 416 304 416 360 0 w 416 360 536 360 0 x 508 291 521 294 0 10 C1 x 447 157 460 160 0 10 C0 w 520 296 528 296 0 w 528 240 592 240 0 w 560 288 528 288 0 w 528 296 528 288 0 w 528 240 528 288 0 w 560 336 528 336 0
Mitteühtlane varras = varda (detaili) kõik ristlõiked NB! Inseneriarvutustes tuleb ei ole ühesugused (erineva pindala ja/või kujuga) tihti detaili (või selle elementi) vaadelda vardana Priit Põdra, 2004 228 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS Mitteühtlase varda (koormusest põhjustatud) pingeolukord on eriti ohtlik, kuna: · geomeetria järsud muutused moonutavad pingete sujuvat laotumist materjalis; · teatud ohtlikes kohtades tekib suhteliselt suur (klassikalise tugevusanalüüsi tulemustega võrreldes) kohalik pinge ehk pingekontsentratsioon;
KOV määruse eelnõu ettevalmistamine ………………….. määruse „Valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise tingimused ja kord „ näitel. Referaat Juhendaja Anne Rähn PÄRNU 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. KOHALIKU OMAVALITSUSE OLEMUS JA ÕIGUSLIKUD ALUSED..................4 1.2 KOV-d ülesanded.....................................................................................................4 1.3 KOV õigustloovate aktide järelevalve.....................................................................5 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÄÄRUSTE NORMITEHNILISED NÕUDED....6 KOKKUVÕTE......................
1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; [14.06.2000] 2) tööaja kohta; 3) töötasu kohta; 4) töö tegemise asukoha kohta; 5) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; 6) tööle asumise aja kohta. (2) Töölepingu tingimusteks võivad olla k...
Kartul Piim Realiseeritud loomi (tapakaalus) Teravili 1940 655 1223 782 72 1945 370 695 393 30 1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162 1980 952 1146 1170 196
Uurimustöö Päikesesüsteem Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM...........................................................................................................4 PÄIKE..............................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS ................................................................................
Sisukord Sissejuhatus Enam kui miljardi elanikuga India on maailma suurim demokraatlik riik. Alates iseseisvumisest Briti võimu alt 1947 on India hoidnud au sees põhiseadusesse kätketud vabadusi ning saavutanud tohutut edu majandusinvesteeringute ja toodangu suurendamise osas, kuid maa hiiglaslikkust ning mitmekesisust arvestades pole see olnud kuigi lihtne praegugi elab Indias kolmandik maailma vaestest. Tegemist on India lipuga, mis on kasutusel alates 22. juulist 1947. Lipu keskel asub Asoka tsakra ehk seaduse ratas. 1. Asukoht ja piirkonnad Muust Aasiast Himaalaja mäestikuga erladatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. Viimane tungib sügavale India oo...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK Ainetöö Juhendaja: Anita Agabus Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. PERSONALI VÄRBAMINE............................................................................................4 1.1. Personali värbamise käik.............................................................................................4 1.2. Tööpakkumise koostamine.........................................................................................7 1.3. Värbamise allikad.......................................................................................................8 1.3.1. Organisatsioonisisene värbamine............................................
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmi...
kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist on oluline. § 227. Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumise algus Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti parandamisest arvates. § 228. Tootja, varasema müüja või muu vahendaja vastutus müüja ees Kui asja tarbijale müünud müüja vastutab ostja ees asja lepingutingimustele mittevastavuse eest tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avalduse tulemusena, siis eeldatakse, et ta võib selles ulatuses nõuda vastavalt isikult talle tekkinud kahju hüvitamist vastavalt nendevahelisele suhtele. § 229. Ostja kohustus asi valdusse võtta ja säilitada
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 1.Töötasu arvestamine ja kajastamine.................................................................................... 6 1.1.Tulumaks....................................................................................................................... 9 1.2.Töötukindlustus..............................................................................
Aforismid 1. Parim vabatahtlik tee õnne juurde - juhul, kui te olete kaotanud rõõmsa meele - on ajada selg sirgu ja käituda ning rääkida nii, nagu oleksite juba õnnelik. 2. Kõverad teed ei vii iialgi sihile ! 3. Kõik on inimese enda teha ja ometi laseb ta kõik ainuüksi arguse pärast on nina alt mööda. 4. Imeteod pole mitte selleks, et kedagi uskuma pöörata, vaid selleks, et hukka mõista. 5. "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." - Judith Stern 6. Naer - siseorganite sörkjooks. 7. "Eile ma olin tark. Seepärast tahtsin muuta maailma. Täna olen arukas. Seepärast muudan ma iseennast." - Sri Chinmoy 8. "Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." - O. Wilde 9. "Kui kõik on hullud, ei mõista seda keegi hukka. Kui aga tarkus on üksi, peetakse seda kohe hulluseks." - B. Gracian 10. Targad inimesed oleks täiesti üki, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks. 11. "T...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Robert Paal ROOMA ÕIGUSAJALOO ERINEVAD PERIODISEERINGUD Referaat Juhendaja: Maie Ruus Tartu 2015 Sisukor 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Rooma õigus............................
SHKS sisaldab heale normitehnikale omaseid jooni ning allub süsteemidoktriinile. 20 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eerola, R., Mylly, T., Saarinen P. Euroopa Liidu õigus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2001. 2. Eesti Vabariigi põhiseadus. RT 1992, 26, 349 ... RT I, 15.05.2015, 2. 3. Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. VVm. - RT I, 29.12.2011, 228. 4. Kalmistuseadus. RT I, 15.03.2011, 14 ... RT I, 23.03.2015, 104. 5. Kaugia, S. Õiguse entsüklopeedia. [Seminaride konspekt]. Tartu: TÜ õigusteaduskond 2015. (Käsikiri autori valduses). 6. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. tr. Tallinn: Juura 2004. 7. Riigi Teataja võrguväljaandest. Lisatavad andmed. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/abiLeht.html?id=1 (08.12.2015). 8. Sõjahaudade kaitse seadus. RT I 2007, 4, 21 ... RT I, 13.03.2014, 61. 9
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
See viirus kandub edasi peamiselt saastatud toidu kaudu, kuid võib üle kanduda ka putukate paaritumise kaudu. GSV nakatab putukate muna ja seemnesarju ja põhjustab sellega oma peremeestel steriilsust. Putuka populatsioonis levib GSV asümptomaatiliste viiruskandjate vahendusel (samuti ka vertikaalselt munade kaudu). GSV replikatsioon aktiveerub putuka hormoonide toimel. Kõige enam on nudiviiruste hulgast uuritud Hz-1 molekulaarbioloogiat. Hz-1 genoom on ca 228 kbp pikkune tsirkulaarne DNA ja see viirus tekitab peamiselt persistentset ja latentset infektsiooni, mida iseloomustab viiruse DNA stabiilne integreerumine peremeesraku kromosoomi. Vetikate viirused Vetikaid nakatavad väga mitmed erinevad viirused, sh. ssRNA, dsRNA, ssDNA ja dsDNA genoomiga viirused. Enim on uuritud suured dsDNA genoomiga viirused. Need viirused kuuluvad sugukonda Phycodnaviridae ja jagunevad mitmesse perekonda:
kiired.Kuul on tumedaid piirkondi, mis on tasased alad, tekkinud jahtudes tahkeks muutunud laavast.Kuu on võrdlemisi mägine.Kuul ei ole atmosfääri , mis teda kaitseks.Päikesepaistel võib temperatuur tõusta 123 kraadini ja ööpoolkeral langeb kuni 123 kraadi alla nulli.Peegeldab päikesevalgust.Kuul on erinevad faasid:Noorkuu, kasvav kuu, täiskuu jne. Marss läbimõõt 6794km, kaugus päikesest 228 miljonit km, tiirlemisperiood 687 päeva.Marsil on kaks kuud Phobus ja Deimos, mis on tumedad, tolmuga kaetud ja korrapäratu kujuga kaljurahnud.Marss on äärmiselt tolmune.Liiva ja tolm sisaldavad palju rauda ja seepärast on Marss roostekarva.Sageli möllavad amrsil liivatormid, mähkides kogu planeedi tolmupilvesse.Arvatakse, et Marsil on kauges minevikus olnud vett, on olnud jõed ja ookeanid. Jupiter läbimõõt 142 800km, kaugus päikesest 778 milj. Km, tiirlemisperiood 11aastat ja 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
