Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimuste...
SÜND SURM IM.SURM IGA M IGA N RKT GRUPP RIIK 24.7 5.7 30.8 69.6 75.5 600 1 Albania 12.5 11.9 14.4 68.3 74.7 2250 1 Bulgaria 13.4 11.7 11.3 71.8 77.7 2980 1 Czechoslovakia 11.6 13.4 14.8 65.4 73.8 2780 1 Hungary 14.3 10.2 16 67.2 75.7 1690 1 Poland 13.6 10.7 26.9 66.5 72.4 1640 1 Romania 17.7 10 23 64.6 74 2242 1 USSR 15.2 9.5 13.1 66.4 75
20 12600 8500 6200 4800 (4500) 3200 1800 1100 25 13400 9000 6800 5200 3500 1950 1200 30 14200 9500 7400 5600 3800 2100 1300 35 15000 10000 8000 6000 4100 2250 1400 Märkus: arvud sulgudes on savipinnaste jaoks. Vaia külje erivastupanu qs kPa Kihi L i i v a p i n a s e d keskmine Jäme- Peenliiv Möll n sügavus ja IP<4% - - - - - m keskliiv - S a v i p i n a s e d voolavus
KALLUR 2006 Diisel 96 2999 FURGOON 2004 Diisel 96 2999 FURGOON 2005 Diisel 96 2999 FURGOON 2006 Diisel 96 2999 FURGOON 2007 Diisel 96 2999 MADEL 2005 Diisel 96 2999 MADEL 2006 Diisel 96 2999 FURGOON 2007 Diisel 110 2999 PIKAP 1983 Diisel 40 1951 PIKAP 1984 Diisel 40 1951 PIKAP 1985 Diisel 45 2238 PIKAP 1986 Diisel 45 2238 PIKAP 1989 Bensiin 64 2250 PIKAP 1990 Bensiin 64 2254 KALLUR 2007 Diisel 110 2999 PIKAP 1988 Bensiin 66 2254 PIKAP 1989 Bensiin 65 2250 PIKAP 1990 Bensiin 65 2250 PIKAP 1989 Diisel 45 2238 MADEL 1989 Diisel 45 2238 MADEL 1989 Diisel 45 2238 PIKAP 1991 Diisel 55 2499 MADEL 1991 Diisel 55 2500 MADEL 1988 Diisel 39 2222 PIKAP 1989 Diisel 39 2222 MADEL 1985 Diisel 64 2771
2002 651 200,7 9031,5 45 2002 655 1 23 23 2002 656 17,2 516 30 2002 658 2,6 15 5,76923077 2002 659 20 500 25 2002 660 61,4 1323 21,5472313 2002 661 102 2553,9 25,0382353 2002 700 33,7 606,6 18 2002 707 12 120 10 2002 709 26 558 21,4615385 2002 713 43,2 1757 40,6712963 2002 715 50 2250 45 2002 717 13 92 7,07692308 2002 725 16 361 22,5625 2002 728 8,8 334 37,9545455 2002 730 0,4 15 37,5 2002 731 46,2 1052,91 22,7902597 2002 737 16,9 422,5 25 2002 749 4,3 55 12,7906977 2002 753 15,4 408 26,4935065 2002 756 17 200 11,7647059 2002 761 5,3 68 12,8301887 2002 763 73,2 3147,6 43
Kütusekulu 12 L/100 km Paagitäiega läbitav distants ~ 800 km (Diisel kütus) Max kandevõime 515 kg 17 VEOK DAIMLER BENZ UNIMOG 1300 L Pilt 1.19 TEHNILISED ANDMED Istekohti autos 1+1 Kütusepaak 160 L Kütusekulu 21 L/100 km Paagitäiega läbitav distants ~ 750 km (Diisel kütus) Max kandevõime 2250 kg 18 SOOMUSTRANSPORTÖÖR SISU XA 180 EST Pilt 1.20 TEHNILISED ANDMED Istekohti autos 2+12 Kütusepaak 290 L Kütusekulu 50 L/100 km Paagitäiega läbitav distants ~ 550 km (Diisel kütus) Max kandevõime 6500 kg 19 VEOK MAN 4520 Pilt 1.21 TEHNILISED ANDMED
Tabel .5 Struktuur Kôvadus, Paindetugevus, Löögisitkus, 3/2 ( sideaine) HRA MPa MN/m Austeniit 83 1700 18,2 Feriit 85 2250 30 Martensiit 86 2150 18,2 -6 Nende kermiste eeliseks on ka terasele lähedane soojuspaisumise koeffitsent - 8...13 x 10 , mis teeb nad kergesti joodetavaks ja difusioonselt keevitatavaks terase külge. Uued boriidide baasil kermised on suurepärase korrosioonikindlusega mitmesugustes
63 1 3 1 6 4000 66 1 2 4 4 5000 1 35 1 2 1 6 3000 4 41 2 2 4 2 528 43 1 2 5 6 1000 45 1 2 1 6 4400 4 73 1 1 1 2 4000 1 76 2 6 6 3 25 2 2 4 3 845 1 39 2 2 4 6 1700 3 31 2 2 1 4 2250 1 36 2 2 4 4 2272 1 38 1 4 1 3 1470 1 48 1 6 4 4 5000 1 58 2 2 1 3 1400 1 64 2 2 1 1 3000 5 66 2 2 1 6 30000 5 69 1 1 1 4 1600 1 20 1 1 1 2 545 21 1 5 1 6 780 22 2 2 1 1 850 1 25 1 4 1 6 1800 37 1 2 1 3 2300 1 46 2 5 1 6 6000 5 41 2 2 6 1 600 1 43 1 2 1 2 3500 1 49 2 1 1 3 2000 1
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
Maili Markvardt Raja 15 - 222 620 2326 Mairo Leier Raja 15-307 620 2265 Maksim Gorev Raja 15 Maksim Jenihhin Raja 15-143 620 2262 Marek Mandre Raja 15 - 210 620 2263 Maret Ots II 410 620 2356 Margit Aarna Raja 15 - 225B 620 2257 Margit Turro Raja 15-233 620 3538 Margus Kruus Raja 15 - 302 620 2250 Marika Kulmar tööleping peatatud 620 2369 Marina Brik Raja 15 - 145 620 2259 Marko Kääramees Raja 15-224 620 3461 Mart Anton Akad.tee 15A-111 523 4098 Mart Min II 223A 620 2156 Mart Roost Raja 15-408 620 2307 Martin Jaanus II 308A 620 2110 Mati Somp II 404 620 2352
asendust ning sel ajal ei pandud kirja talitlusi. Sündi ja surma aegades on kõikumised. Personaalraamatud - Koguduse liikmete nimekirjad. Nimeliselt väljatoodud kõik koguduse liikmed. Laiemalt kasutusse tulid 19. saj. Institutsiooniajalugu - Bürokratiseerumine ehk ametnike juurdekasv, asjaajamisdokumente tekkis rohkem. Vene impeeriumis:Ametnike arv kasvas 24 korda, rahvaarv kasvas 7 korda (territoorium laienes): 1796 1 ametnik iga 2250 elaniku kohta. 1851 1 ametnik iga 929 elaniku kohta. 1903 1 ametnik iga 335 elaniku kohta. Tekivad uut laadi ühiskondlike organisatsioonide tekkimine, nende asjaajamisdokumendid. (Põllumajanduse seltsid, mängu seltsid) Esialgselt puudutab baltisaksa ühiskonda, alates 18. saj lõpust seltsitegevus jõuab Eesti ühiskonda. Ajakirjandus, esimesed ajalehed 17. saj lõpust. 19. saj ajakirjandus eesti keeles.
Palgal ehk töötasul on kaks vormi: ajapalk ja tükipalk. Palga osad: netopalk = brutopalk - maksud (see raha, mille saab kätte) (see raha, mis seisab palgalehel) (21 % üksikisiku tulumaksu). Brutopalgalt arvestatakse maha 2% kohustuslikku pensionikindlustust ja 0,6% töötuskindlustusmakset, siis lahutatakse jäägist tulumaksuvaba miinimum ja jäägist omakorda 21% tulumaksu Tulumaksuvaba miinimum alates 2008.a. ja edasi - 2250 krooni Eestis on miinimumpalk kehtestatud aastast 2006 Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu allkirjastatud kokkuleppe põhjal. 2008.a. aasta palga alammäär on 4350 krooni ning 27 krooni tunnis Tööhõive Elanikkonna jagunemine tööturul Elanikkond jaguneb: tööeast nooremad, tööealised ja tööeast vanemad. Tööealised (15-74) 20
vähendamisega; g 2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti. Suurendab avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris; 3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära. Langetab 2011. aastaks tulumaksumäära 18%-le (2010.a 19%.a; 2011- 18%), tõstab tulumaksuvaba miinimumi 3000 kroonini kuus (2008.a 2250 krooni; 2009.a 2500 krooni, 2010.a 2750 krooni) ning seab sisse tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest tulumaksuvaba miinimumi ulatuses. Neid muudatusi sätestav seadus võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel. Ei kehtestata uusi maksusoodustusi või -erisusi Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4) muudab kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate kindlustusmaksete kajastamise töölepingus;
6.9 Osteti 20 000 kroonine tööpink, mille väärtus langeb lineaarselt, nii et tema hind 10 aasta pärast on 1000 kr. Avaldada tööpingi väärtuse sõltuvus tema vanusest ja leida pingi väärtus 4 aasta pärast. 6.10 Turu-uuring näitab, et kui toote A hind on 5,50 kr langeb nõutav kogus 6750 ühikuni kuus. Kui hind on aga 3 kr, tõuseb ühes kuus nõutav kogus 10750 ühikuni. Sellise hinna juures ei suuda enamik tootjaid seda toodet enam toota ning pakutav kogus langeb 2250 ühikuni kuus. Seevastu hinna 15,50 kr juures on pakutav kogus 15750 ühikut. Millise hinna korral saabub antud toote turul tasakaal? Eeldada, et nii pakkumis- kui ka nõudlusfunktsioon on lineaarne Sirge võrrand. Lineaarse funktsiooni y (x) ' a x % b graafikuks on sirge, kus parameetreid a ja b nimetatakse järgmiselt: a sirge tõus; b algordinaat. Näites 6
2071 TTA ATC GAC TTC TTT TTT CCT TTC TTC GAC TTT TTA CGT CCT TTC 2115 691 Leu Ile Asp Phe Phe Phe Pro Phe Phe Asp Phe Leu Arg Pro Phe 705 2116 GCC TGC TTC TTG CTT CCT TTC TCC TTC GAC TTT TCA CGT CCT TTA 2160 706 Ala Cys Phe Leu Leu Pro Phe Ser Phe Asp Phe Ser Arg Pro Leu 720 2161 ACC TTC TTC TAT CCT TTA CGT TTA ACC GAC TTC TCT TCT TTT CCT 2205 721 Thr Phe Phe Tyr Pro Leu Arg Leu Thr Asp Phe Ser Ser Phe Pro 735 2206 TAC TTC TTC TTG AAT TCT ATT ATC TTC GTC TTC ACC GGT TTG ACC 2250 736 Tyr Phe Phe Leu Asn Ser Ile Ile Phe Val Phe Thr Gly Leu Thr 750 2251 TTC GAC GAC TCT TCC GGT TCG CAA ACT TCC TCC TTC TCT TTT TCT 2295 751 Phe Asp Asp Ser Ser Gly Ser Gln Thr Ser Ser Phe Ser Phe Ser 765 2296 TCC TTC TTG ATT ACT TCA CGT TCG TTG CTT TAC TTC GCT TTT TTT 2340 766 Ser Phe Leu Ile Thr Ser Arg Ser Leu Leu Tyr Phe Ala Phe Phe 780 2341 TCT CCC TTC TCC GAC TTT CCA CGT TCT CTT TCC TTT CTC TTT CCC 2385 781 Ser Pro Phe Ser Asp Phe Pro Arg Ser Leu Ser Phe Leu Phe Pro 795
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver ...
42 6 34 1 2 4 3 2600 43 6 33 1 6 4 4 300 44 6 31 1 3 1 6 4000 45 6 28 1 2 4 4 5000 46 6 59 1 2 1 6 3000 47 6 53 1 2 4 2 528 48 6 51 1 2 5 6 1000 49 6 49 1 2 1 6 4400 50 21 1 1 1 2 4000 51 6 18 1 6 6 3 52 6 69 1 2 4 3 845 53 6 55 1 2 4 6 1700 54 6 63 1 2 1 4 2250 55 6 58 1 2 4 4 2272 56 6 56 1 4 1 3 1470 57 6 46 1 6 4 4 5000 58 6 36 1 2 1 3 1400 59 6 30 1 2 1 1 3000 60 6 28 1 2 1 6 30000 61 6 25 1 1 1 4 1600 62 6 74 1 1 1 2 545 63 6 73 1 5 1 6 780 64 6 72 1 2 1 1 850 65 6 69 1 4 1 6 1800 66 6 57 1 2 1 3 2300 67 6 48 1 5 1 6 6000
42 6 34 1 2 4 3 2600 43 6 33 1 6 4 4 300 44 6 31 1 3 1 6 4000 45 6 28 1 2 4 4 5000 46 6 59 1 2 1 6 3000 47 6 53 1 2 4 2 528 48 6 51 1 2 5 6 1000 49 6 49 1 2 1 6 4400 50 21 1 1 1 2 4000 51 6 18 1 6 6 3 52 6 69 1 2 4 3 845 53 6 55 1 2 4 6 1700 54 6 63 1 2 1 4 2250 55 6 58 1 2 4 4 2272 56 6 56 1 4 1 3 1470 57 6 46 1 6 4 4 5000 58 6 36 1 2 1 3 1400 59 6 30 1 2 1 1 3000 60 6 28 1 2 1 6 30000 61 6 25 1 1 1 4 1600 62 6 74 1 1 1 2 545 63 6 73 1 5 1 6 780 64 6 72 1 2 1 1 850 65 6 69 1 4 1 6 1800 66 6 57 1 2 1 3 2300 67 6 48 1 5 1 6 6000
Poisid 11-14aastased 2340 1430-3245 15-18aastased 2700 1600-3600 Mehed 19-30aastased 2800 2550-3100 31-60aastased 2700 2550-2900 61-75aastased 2300 2100-2500 75 aastast vanemad 2000 1800-2200 Tüdrukud 11-14aastased 2000 1200-2700 15-18aastased 2250 1500-2700 Naised 19-30aastased 2050 1800-2300 31-60aastased 2000 1850-2150 61-75aastased 1800 1650-2000 75 aastast vanemad 1700 1550-1850 KORDAMISEKS 1. Kuidas jaotub energia söögikordade vahel? 2. Kuidas kasvab keskmine energiakulu vajadus: meestel 19-80 a; meestel 31-75 a; naistel 19-60 a;
tee 15A-111 503 1286 Maili Markvardt Raja 15 - 222 620 2326 Mairo Leier Raja 15-307 620 2265 Maksim Gorev Raja 15 Maksim Jenihhin Raja 15-143 620 2262 Marek Mandre Raja 15 - 210 620 2263 Maret Ots II 410 620 2356 Margit Aarna Raja 15 - 225B 620 2257 Margit Turro Raja 15-233 620 3538 Margus Kruus Raja 15 - 302 620 2250 Marika Kulmar tööleping peatatud 620 2369 Marina Brik Raja 15 - 145 620 2259 Marko Kääramees Raja 15-224 620 3461 Mart Anton Akad.tee 15A-111 523 4098 Mart Min II 223A 620 2156 Mart Roost Raja 15-408 620 2307 Martin Jaanus II 308A 620 2110 Mati Somp II 404 620 2352 Mati Tombak Raja 15-125 620 2340
0 2170 0 0 - 20 2370 200 10 10 40 2830 660 16,5 23 60 3550 1380 23 36 80 4280 2110 26,4 36,5 100 4500 2330 23,3 11 120 4420 2250 18,8 -4 29. Materjaliressursside efektiivsus (väetiste ja söötade kasutamise efektiivsus). Taimekasvatuses on peamiseks materjaliressurssideks seeme ja väetised. Teaduslik uurimistöö on tõestanud, et väetamine on peamine saaki kujundav tegur ja majanduslikult on tulus intensiivne viljelemine, st taimekasvatuse efektiivsus sõltub suurel määral väetiste kasutamise efektiivsusest.
Koostanud: 12Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a BABÜLOONIA Sumerite elu keskendus vajadusele leevendada etteaimamatut kliimat ja reguleerida alati muutuvat jõevoolu sellel tasasel ja soisel deltaalal. Massiivne niisutus ja farmiprojektid nõudsid organiseeritud tööjõudu ning linna rahvastik kasvas proportsionaalselt põllumajanduskatsete eduga. 2250. a paiku e.Kr sai Babüloonia linnriigi impeeriumi pealinnaks. Linnad olid esialgu ümmarguse põhiplaaniga, hiljem ristkülikukujulised. Linna ümbritses rõngana kindlusemüür. Hoonestus oli tihe. Sumeri linna käsitletaksegi tavaliselt kui vaid linnamüüriga ümbritsetud ala. Tegelikult oli see vaid üheks astmeks linnade sisemise ülesehituse hierarhilises struktuuris. (loe: HÄRMSON, lk 10...15) Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
